Kodu valides vaadatakse tavaliselt esmalt asukohta, seejärel vara seisukorda, müügihinda ja võimalikku igakuist laenumakset. Uuema kodu puhul võib tunduda loomulik eeldada ka väiksemaid ülalpidamiskulusid, kuid tegelikkuses ei pruugi see alati nii olla. Palju sõltub kütte, remondifondi, kinnistu hoolduse ja muude kõrvalkulude suurusest.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul pööratakse kodulaenu võtmisel palju tähelepanu sellele, et laenumakse oleks inimesele pikaajaliselt jõukohane. Sama oluline on enne ostu läbi mõelda, kui palju hakkab maksma kodu ülalpidamine.
„Mugavused on kodu puhul olulised ja neist ei pea loobuma, kuid tasub teada, kui palju need iga kuu maksavad. Oma vee- või elektritarbimist saab inimene mingil määral ise mõjutada, kuid osa kulusid käib maja ja seal pakutavate teenustega kaasas ning neid ei saa iga kuu enda vajaduse järgi vähendada,“ selgitas Pärgma.
Laenu kuumakse sõltub ennekõike laenusummast ning Swedbanki esimese poolaasta kodulaenude statistika näitab, et keskmised laenusummad erinevad märgatavalt ka vara vanuse järgi. Uuemad korterid on üldjuhul kallimad, mistõttu vajatakse nende ostuks ka suuremat laenu.
Enne 2000. aastat ehitatud kortermaja asub üldjuhul juba väljakujunenud piirkonnas, kus teed, haljastus, ühistransport ning teenindus- ja haridusasutused on olemas. Samas võib probleem olla näiteks parkimine ning mõnes majas võivad lähiaastatel ees seista suuremad renoveerimistööd.
Uuemates kortermajades on energiatõhusus üldjuhul parem ning lähiaastatel ei ole tavaliselt vaja teha suuremaid töid ei korteris ega majas. Samas ei tähenda uuem maja automaatselt väiksemat igakuist kulu.
„Uuemates majades võib olla rohkem mugavusi ja teenuseid, näiteks maa-alune parkla, ühiskasutatavate alade valgustus ja küte, valveteenus või põhjalikum kinnistu hooldus. Need muudavad elu mugavamaks, kuid nende eest maksavad korteriomanikud,“ ütles Pärgma.
Seetõttu tasub nii uusarenduse kui ka järelturukodu puhul vaadata lisaks laenumaksele ka tegelikke kõrvalkulusid. Järelturul saab lähtuda varasematest arvetest, uusarenduse puhul tuleb rohkem toetuda prognoosidele. Seejuures ei tähenda järelturg tingimata vana maja: ka mõne aasta vanune korter võib olla energiatõhus ja vähese remondivajadusega, kuid selle tegelike kulude kohta on juba olemas parem ülevaade.
Järelturukorteri puhul tasub lisaks uurida korteriühistu laene ja lähiaastate tööplaane, uusarenduse puhul aga hinnata prognoositavaid kulusid pigem konservatiivselt.
