Uudiste arhiiv

 

II kvartal tõi indeksi languse

Kinnisvaramulli indeks 2012-07

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 54,8 punkti tasemel. Juunis indeksi väärtus langes võrreldes eelmise kuuga 0,7%. Aastatagusest on indeks 5,0% võrra kõrgemal.           Üldise hinnataseme tõus näib olevat mõneks

Toompark: üüriturule tuleb kortereid juurde

Üüriturul on pakkumisi viimaste kuude jooksul juurde tulnud – juunis oli portaalis KV.EE Tallinnas 2147 üüripakkumist poole aasta taguse 2044 pakkumise vastu. Samas proportsioonis, ehk suurusjärgus 5-6 protsenti on viimase poole aastaga kasvanud üüripakkumiste hind, analüüsis turgu Adaur kinnisvraspetsialist Tõnu

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,

Tõnu Toompark: praeguses olukorras ei mõtlegi väga laenu võtmisele

Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi arvates on SEB hinnang, et uusi kodulaene võiks Eestis võtta veel tervelt 100 000 leibkonda, optimistlik. «Eluasemelaenude käive moodustab elamispindade käibest praegu ligi 53 protsenti, samas buumi ajal oli see ligi 100 protsenti. Võrreldes aastatega 2004-2005 on

Statistika: eluruumide kasutuslubade arv hea, kuid vähenemas

2012. a. algus on näidanud edukat eluruumide kasutuslubade väljastamist.  Aasta esimeses kvartalis sai kasutusloa 707 uut eluruumi. Aastane kasv oli siin koguni 86%. Siiski ei tasu siit oodata uut kinnisvara- või ehitusbuumi. Tänaste kasutuslubade numbrite taga on 2011. a. alguses

10 nõuannet, mida järgida uue korteri soetamisel

Veel viis aastat tagasi oli päris uue korteri ostmine lihtne. Arhitektuuribüroodes valmisid paberil järjest uued projektid, ehitusplatsidel kõrgusid kraanad ning uuselamurajoonides sõitsid ringi mööblifirmade autod. Nüüd tehakse õnneks otsuseid oluliselt põhjalikumalt plusse ja miinuseid kaaludes.Paljud toonastest ostjatest on nüüd oma

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk. Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss. Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45

Statistika: kinnisvaralaenud ettevõtetele vaikselt vähenemas

Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud ei ole peale kinnisvarabuumi pöördumist kriisiks oluliselt vähenenud. Kinnisvarasektori laenude jääk oli tipus 2008. a. II kvartalis, mil see oli 440 miljonit eurot. 2012. a. I kvartali lõpu seisuga oli kinnisvarasektorisse antud laenude jääk kahanenud 245

Elamukruntide käibest kadus viie aastaga 70-80%

Kevad on iga-aastaselt aeg, mil koduostjad pööravad pilgud maatükkide suunas olgu siis tegemist kriisi või buumiga. Maaturg aktiveerub kevadel, ostjad käivad pakkumisi ülevaatamas ja tehakse tehinguid. Enamasti võrreldakse kinnisvaraturu näitajaid aastatagusega. Vahel siiski tasub heita pilk kaugemale minevikusuunal, et aru

Elamispindade üüriturg laieneb

Elamispindade üüriturg toob üsna täenäoliselt sellegi suve lõpus ootamatuid üllatusi, mis tähendab üürikorterite pakkumise vähenemist ning ehk mõningast ajutist hinnatõusu. Alljärgnevalt on analüüsitud, mis sündmused üüriturul toimuvad ning mis on nende sündmuste põhjused. Elamispindade üürituru all saame me silmas pidada

Harku vald konkureerib Viimsiga

Harku korteritehingute keskmine tehinguhind

Harku vald on tänu kohaliku omavalitsuse pidevale arendustööle muutunud elukeskkonnana tugevaks alternatiiviks Viimsile. Võrreldes Viimsi ja Harku valda, siis mõlema kinnisvara hinnadünaamikat ja aktiivsust on enim toetanud kõrgelthinnatud linnaosade-asumite piirid Tallinna linnaga ja piirnemine merega. Kui Tallinna korteriturul sai masu

Vanalinnas kinnisvarapakkumisi 10 korda enam kui buumi ajal

Uus Maa

Aastatel 2005-2006 osteti vanalinnakortereid hoogsalt – nõudlus ületas selgelt pakkumist. 2006. aasta algul oli seetõttu pakkumisi vaid ca 20 ringis ja ühes kuus tehti vanalinnakorteritega ca 5-10 tehingut. Täna, kuus aastat hiljem, on vanalinnas pakkumisi üle 200. Tehingute arv on

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteriturg lähitulevik üllatusi ei too

Elamispindade turu prognoosimine antud turuseisukorras on keeruline, sest turgu nii tõusu kui languse suunas mõjutavate tegurite jõud on suhteliselt võrdsed. Seetõttu on lihtne eeldada, et turul jätkub “status quo” ehk olulisi muutusi me lähiajal ei näe. Tänaseid turunäitajaid pealiskaudselt analüüsides

Välisinvestorid noolivad Eesti põllumaid

Kuna põllumaade hind on hetkel madal ning kinnisvaraarendajatel puudub huvi osta maid arendusteks, huvituvad välismaised investorid põllumaadest nähes neis pikaajalist tootlust. Arco Vara maakler Margus Põld ütles põllumaade teemat kommenteerides, et  kõige olulisem märksõna 2012. kevadel põllumaade turul on nii

Soomlased üritavad Tallinnas tabada Helsingi 90nendate kinnisvarabuumi

1Partner

1Partner Kinnisvara soomlasest konsultandi Christian Ayreri sõnul on tal järjekorras kümneid investoreid, kes otsivad Tallinnasse kortereid eesmärgiga teenida Helsingi üheksakümnendatega sarnasest tõusust. Christian Ayreri kinnitusel on praegu palju neid, kes kõige soodsamal ajal, kuni 2000nda aastani Helsingis ostmisega hiljaks jäid