Uudiste arhiiv

 

Statistika: Sisemajanduse kogutoodang

2008. a. IV kvartali sisemajanduse kogutoodang oli 38,3 miljardit krooni ehk 9,7% aastatagusest madalam. Aasta kokkuvõttes oli majanduskasvu numbriks -3,6%. Eraisikulaenude jääk jõudis 2008. a. lõpuks 120,7 miljardi kroonini. See tähendab, et eraisikulaenude jääk oli 2008. a. sisemajanduse kogutoodangust 48,6%

Facio: Keila kinnisvaraturg

Keila linn oma 9787 elanikuga on tänases turusituatsioonis jäänud selgelt Tallinna varju tehinguarvude poolest ning eelmise aasta lõpus tundus, et linnas puudub inimestel igasugune huvi soetada endale uus eluase, kuid tendents on muutuv. Keila eluasemeturul on tänasel päeval kolm suuremat

KÄIK nr 1: Toompark: laenutingimused on karmid

Täna sõlmitud kihlveos – kas aasta pärast on kinnisvara odavam või kallim? Toompark vs. Tosso – esitab oma esimesed argumendid Tõnu Toompark. Miks korteriomandite hinnad peaksid aasta pärast olema madalamal, kui need on täna: Laenutingimused on endiselt “karmid”. Euribor küll

Eluruumi üürilepingu sõlmimisel tuleb arvestada seadusest tulenevate kohustuslike tingimustega

Kinnisvara ostmise asemel on täna saamas kasvavaks trendiks eluaseme üürimine. Samas ei ole paljud üürileandjad ja üürnikud päris teadlikud oma õigustest ja kohustustest, mis eluruumi üürile andmisega kaasnevad. Tihti unustatakse ära, et üüritud eluase on üürniku kodu ja kodu puutumatus

Elu üürikorteris – enam kui võimalik

Nädal tagasi kirjutasin artikli sellest, et inimese unistuste kodu võib olla ka korter. Kodu ei pea olema ainult eramu. Nüüd aga astuksin räige sammu edasi ning väidaksin, et ka üürikorter võib olla igati aus ja väärtikas kodu. Müügitegevuse edendamiseks oma

Uskuge-uskuge analüütikuid

28/02/2009 Äripäev Online’is kirjutab DnB NORD Bankas vanemanalüütik Jekaterina Rojaka Eesti majandusest. Eluasemelaenude keskmised intressimäärad olid eelmise aasta detsembris rekordiliselt kõrged, jõudes 8,24%-ni – see on 2 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Suureneva laenukoorma taustal langes laenamise osakaal tarbijate optimismi

Kinnisvarapakkujad on hindade määramisel elukauged

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks jõudis 80,7 punkti tasemele. See on 19% madalamal kui indeks oli aasta tagasi, mil indeksi väärtuseks mõõdeti 100,1 punkti. Indeksi tipphetkest aprillis 2007. a. on langus olnud koguni 26%. Ruutmeetrihindadest rääkides on keskmise elamispinna pakkumishinnaks

Kommentaar ülevaatele: Eluasemelaenude jääk on pöördumas langusesse

Alljärgnevalt on toodud kinnisvaraportaal KV.EE ja Adaur Grupp OÜ koostöös valminud kinnisvaraturu ülevaate kommentaar. Vähe on kinnisvaraturgu iseloomustavaid näitajaid, mis aasta viimases kvartalis on paremuse suunas liikunud. Kinnisvaraturul on ees pingeline, kuid see-eest huvitav aasta, mil toimub palju muudatusi. Olulisemad

Eluasemelaenude jääk on hakanud vähenema

Mullu detsembris väljastati Eesti Panga andmetel uusi eluasemelaene 924 miljoni krooni väärtuses. Samas mahus väljastati viimati eluasemelaene kiirelt kasvaval laenuturul 2004. aastal. Samas oli näites 1999. aastal eluasemelaenude väljastamine ligi kümme korda madalamal tasemel, kui langusest räsitud 2008. aastal. Detsembrikuine

Kui ma oleksin kihla vedanud… (11. osa – detsembri kokkuvõte)

Mulluse märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%. Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja

Tõusvad palgad ja korterite hinnalangus suurendavad ostujõudu

Kinnisvaraturust räägitakse viimasel ajal üsna mustades värvides. Vaatamata hinnalangusele ja tehingute nappusele võib siiski selles ka midagi positiivset leida. Korterite hinnalangus on tekitanud olukorra, kus uut elamispinda on suhteliselt odavam osta, kui paaril viimasel aastal. Tõsi – 2004.-2005. aasta ostujõu

Kui ma oleksin kihla vedanud… (10. osa – novembri kokkuvõte)

Märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%. Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute

Kinnisvarabuumi tagajärg: 30 000 kõrglaenu ohvrit

Äripäeva hinnangul võib Eestis olla praegu kuni 30 000 leibkonda, kelle eluaseme väärtus jääb allapoole nende laenukoormat. Tegemist on kinnisvarabuumi lõhkemise tagajärjel tekkinud ohvritega, kellelt makseraskuste ilmumise korral hakkavad pangad nõudma lisatagatisi ja kelle korterid võivad musta stsenaariumi järgi minna

Suurim korterite hinnalangus on Pärnus

Vast ei ole enam kellegi eest saladuseks asjaolu, et korterite hinnad on langemas. Sellest räägitakse raadios ja kirjutatakse ajalehes. Siin tekib küsimus, et kui palju hinnad siiski on langenud? Järgnevalt ongi maa-ameti andmetele põhinedes lähemalt vaadeldud, kui palju on korteriomanditehingute

Laenuintressi pole mõtet fikseerida, sest näilise eelise nopib pank endale

Euribor küll langeb iga päev, kuid pankade riskimarginaalid tõu­sevad veel rohkem. Pankurite ja ekspertide sõnul ei ole paar aastat ujuvintressiga laenumakseid teinud kliendil praegu mõtet intressi fikseerida. Laenuintressi aluseks olev euribor küll langeb pidevalt, kuid panga riskimarginaalid on seni ainult