Uudiste arhiiv

 

ELiga liitumisel kinnisvarahinnad tÔusevad

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti ELi astumisel? Kuidas muutuvad rendi- ja ĂŒĂŒrihinnad? Kas maa hind tĂ”eseb tĂ”esti kĂŒmnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on raske anda. HinnatĂ”usu vĂ”ib

ĂœĂŒrileandja soovib kindlat puhastulu

Elamispindade turule tĂ”i kevadsuvi oodatud hinnamuutused, mille raskuspunkt on kandunud mĂ€gedele. Seda pĂ”hjusel, et ĂŒha suurem hulk inimesi on vĂ”imelised vĂ”tma pikaajalist laenu, mille abil endale uus kodu soetada. LaenuvĂ”tmist soodustab pankade vastutulelik laenupoliitika, mis peamiselt seisneb omafinantseerimise alandamises ja

ĂœĂŒrileandja soovib kindlat puhastulu

Elamispindade turul on kevad-suvi toonud oodatud muutusi. Turu hinnamuutuste raskuspunkt on kandunud “mĂ€gedesse”. Seda eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et ĂŒha suurem hulk inimesi on vĂ”imelised pikaajalise laenu vĂ”tmiseks, mille abil endale uus kodu soetada. ÕismĂ€el on minimaalne korteri ruutmeetri hind 6000 krooni,

Kinnisvara tuleb ostmisel hinnata kui investeeringut

Uue kodu soetamisel tuleks lisaks emotsionaalsele kĂŒljele ostu hinnata ka pikaajalise investeeringu seisukohalt. Õigete otsuste korral vĂ€ldite soetatava kinnisvara vÀÀrtuse langemist aja jooksul. Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina emotsionaalsest aspektist – tahab teada, kes on naabrid, milline vaade avaneb

Kodu olgu investeering

Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina pigem emotsionaalsest aspektist. Ostja tahab teada, millised on naabrid, kas aknast avaneb piisavalt kaunis vaade, kas tapeedivĂ€rv sobib vĂ”i tuleb see ĂŒmber vahetada jne. Ostja uurib potentsiaalset ostuobjekti lĂ€htudes kriteeriumist, kas see meeldib talle

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed vĂ€idavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rÀÀkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sĂ”na all tĂ€psemalt mĂ”tlevad. Antud on ainult hĂ€gusaid vihjeid. Vastasleer

Mis pÔhjustab hinnalanguse kinnisvaraturul?

Kinnisvaraturul on hulk mĂ”jutajaid, millest ĂŒhed on tĂ€htsamad ja teised vĂ€hemtĂ€htsad. TĂ€htsad mĂ”jurid, mis mÀÀravad kinnisvaraturu suundumused on: – pankade laenupoliitika – intressimÀÀrad, kinnisvarasektorisse suunatavate laenude maht; – turunĂ”udlus – ĂŒhe vĂ”i teise majandussektori vajadus teatud mahus kinnisvara jĂ€rele; –

Juhtkiri: Kinnisvaraturul pole lÀhiajal krahhi oodata

Eestit vĂ”ib tĂ€navu tabada kinnisvarakriis, ennustab Ühispanga president Ain Hanschmidt. “Nagu ka mujal maailmas on olnud kinnisvarakrahhe, nii tuleb see ka Eestis. Ja see tuleb siis, kui buum lĂ€heb nii suureks, et ehitushinna ja mĂŒĂŒgihindade vahed kĂŒĂŒnivad neljakordseks,” selgitab pankur

Hinnad vantsivad visalt ĂŒlesmĂ€ge

Tarbijahinnaindeks (THI) ja ehitushinnaindeks on kinnisvaraturu seisukohalt olulised kui turu stabiilsuse indikaatorid, mis praegu nÀitavad tarbijale maksukoormuse kasvu. 2000. aasta IV kvartalis lÔi juba teist kuud tarbijat tabavat hinnatÔusu kajastav THI viimase kahe aasta rekordi, jÔudes vÔrrelduna eelmise aasta sama

Ühispank lubab kinnisvarakrahhi

Suure hulga uute elamu- ja Ă€ripindade hoogne turuletulek vĂ”ib kinnisvara hinnad aasta-paari pĂ€rast kĂŒll alla lĂŒĂŒa, ent see ei tĂ€henda spetsialistide hinnangul veel turu kriisi. Ühispanga president Ain Hanschmidt vĂ€ljendas lĂ€inud nĂ€dalal kartust, et 1992. aasta pangakriisi ja 1998. aasta

Kriisi ei tule

Kui kriisiks kinnisvaraturul pidada olukorda, kus kinnisvarahinnad langevad, laenutagatised lĂ€hevad massiliselt realiseerimisele, kinnisvaraarendajad ja laenuvĂ”tjad pankrotistuvad, siis kriisi meil oodata ei ole. 1997.-98. aasta “kinnisvarakriisi” ajal rÀÀgiti iganĂ€dalaselt meeletust kinnisvarahindade langusest ja samuti polemiseeriti, kas on kriis ja kui jah,

Maksuvaba kodulaen toetaks peret

Eluasemelaenu tulumaksusoodustus on kasulikum kui noortekĂŒlade rajamine Maksusoodustusest vĂ”idaksid kĂ”ik osalised Noorteasulate kavandamise asemel vĂ”iks riik soodustada eluaseme ostu eluasemelaenu tagasimaksete tulumaksust vabastamisega. Selle lihtsalt teostatava soodustuse abil ei vĂ”idaks mitte ainult noored pered vaid kĂ”ik uut eluaset soetavad inimesed.

Korterite ĂŒĂŒripiiri kaotamine ajab majaomanikud ĂŒĂŒrnikega tĂŒlli

ĂœĂŒrihinnad tĂ”usevad ilmselt seda rohkem, mida kauem ĂŒĂŒri piirmÀÀra kaotamine venib RÀÀmas majas ei taha keegi elada Tallinna ĂŒĂŒri piirmÀÀra kaotamise ĂŒmber jĂ€tkuv vaidlus on jaganud vaidlejad kahte leeri: ĂŒĂŒrnikud, kes ei suuda enda vĂ€itel suuremat ĂŒĂŒri maksta, ning majaomanikud,

ĂœĂŒrid vabaks ja ruttu!

JĂ€rjekordselt on tĂ”statanud ĂŒĂŒri piirmÀÀrade kaotamise kĂŒsimus Tallinnas. JĂ€rgnevalt on toodud mĂ”ned ajakirjandusest kokku kogutud ĂŒĂŒri piirmÀÀrade propageerimiseks kasutatud argumendid ja vastuvĂ€ited neile argumentidele. 1. Omanikud tĂ”stavad piirmÀÀra kadumisel ĂŒĂŒrid taevani 1) Majandus ja hinnad on tsĂŒklilised. Peale hindade dereguleerimist

Tekkiv konkurents tÔstab haldurite taset

Majavalitsuste erastamise plaanid on inimestes tekitanud kummastava hirmu. Tuuakse vĂ€lja naeruvÀÀrseid argumente, et erastamise jĂ€rel soovivad majavalitsuse uued omanikud tulu teenima hakata ja seelĂ€bi viivad teenuste hinnad teenuse tarbijate maksevĂ”imest ĂŒlespoole. Sarnaselt kuuluvad pĂ”hivajaduste hulka nĂ€iteks toiduained. Toiduainetetööstus on kĂ”ik

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

06.12.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika