Uudiste arhiiv

 

Bigbank: Tootjahinnaindeksi statistika juulis räägib meile nii häid kui ka halbu uudiseid

Bigbank

Statistikaameti poolt täna avaldatud tootjahinnaindeks langes juulis aasta võrdluses 2,2%. Tootjahinnad on need hinnad, millega ettevõtted oma toodangu maha müüvad. Tarbijahinnad erinevad tootjahindadest kaubandusliku juurdehindluse võrra. See juurdehindlus sisaldab mitte ainult kaubanduse poolt lisatud marginaali vaid kõikide vahelülide (vahendajate) marginaale

LHV: Inflatsiooniootused tõstavad taas pead

LHV Pank

Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid. Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära President Trump

Swedbank: Juulis tõusid hinnad oodatust vähem

Swedbank

Statistikaameti andmetel kallines keskmine tarbimiskorv juulis ühe kuuga 0,6% ja aastaga 5,4%. Eesti juhib selle näitajaga endiselt euroala hinnatõusu edetabelit. Euroopa Liidus oli Eesti aga hindade kasvu poolest juunis teisel positsioonil Rumeenia järel. Lätis ja Leedus on hinnatõus samuti üsna

Luminor: praegust euribori stabiilsust pole nähtud 42 kuud – kas vaikus enne tormi?

Luminor Bank

Valdava osa Eesti kodulaenuklientide laenud on seotud kuue kuu euriboriga, mistõttu jälgitakse selle muutusi tähelepanelikult. Viimastel kuudel on oodatud, et kuue kuu euribor langeks alla 2% piiri, kuid seni on see püsinud sellest pisut kõrgemal. Samal ajal pole nii stabiilset

Nordecon: 2025. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordecon

Eesti majanduse kasv jätkub aeglases tempos, viimaste prognooside kohaselt on aastase majanduskasvu hinnang 1,2%. Ehitusturul on näha stabiliseerumist. Hoonete segmendis on teatavat elavnemist märgata erasektori tellimustes. Avaliku sektori mahud toetuvad kohalike omavalitsuste ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimustele. Rajatiste segmenti toetab

2025. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Liven

2025. aasta esimeses pooles, nii I kui II kvartalis, jätkus turu elavnemine. Lisaks sõlmitud võlaõiguslepingutele (VÕL) oli huvi suur ka tasuliste broneeringute vastu uutes projektides. Kvartali jooksul sõlmisime kokku 31 VÕL (2025 I kvartal: 25; 2024 II kvartal: 47) ning

Swedbank: Eesti majandus näitab aeglast kosumist

Swedbank

Statistikaameti kiirhinnanguna arvutatud Eesti teise kvartali SKP 0,5% kasv – nii aastases kui ka kvartali võrdluses – näitab küll majanduse aeglast paranemist, kuid seda numbrit tuleks võtta väga esialgsena. Samas oli see kasv üsna ootuspärane. Mida varem SKP muutus avaldatakse,

Statistika: SKP kiirhinnang: majandus tõusis teises kvartalis 0,5%

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal näitas Eesti majandus 2025. aasta teises kvartalis mõningast paranemist. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,5%. „2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise

Elamispindade kättesaadavusest (18). Hinna-palga suhtest detailsemalt

Eesti ja Tallinna keskmise palga ruutmeetrihinna suhe – nõukogudeaegne korter

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüs vaatab elamispindade hinna muutumist palga suhtes. Esmapilgul võib selline lihtne lähenemine tunduda asjakohane. Korteritehingute hindu palkadega kõrvutades võiks justkui selgelt peegelduda, kas elamispinna soetamine muutub  koduostjale taskukohasemaks või vastupidi. Aga…? Saatan peitub detailides Vaataks

Bigbank: Euroopa Keskpank võiks muretseda ka majanduskasvu taastamise pärast

Bigbank

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas täna, et kommertspankadele mõeldud püsihoiuste intressid jäävad seekord muutmata. Otsus oli oodatud nagu ka varasemad otsused intresside langetamise kohta. Euribor on jätkuvalt üle 2%, mis tähendab, et ka turg eeldas, et kommertspankadele mõeldud hoiustamise määr

Madis Müller: Euroopa Keskpangal on praegu õige aeg intressimäärade muutmisega oodata

Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus jätta keskpanga intressimäärad muutmata. Euroala majandus on taastumas, hinnatõus on aeglustunud keskpanga eesmärgiks seatud 2%ni ja intressimäärad on juba tasemel, kus nad majandust juba pigem veidi ergutavad. Arvestades, et lähituleviku suhtes valitseb üsna suur teadmatus,

Bigbank: Euroopa Keskpank võiks muretseda ka majanduskasvu taastamise pärast

Bigbank

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas täna, et kommertspankadele mõeldud püsihoiuste intressid jäävad seekord muutmata. Otsus oli oodatud nagu ka varasemad otsused intresside langetamise kohta. Euribor on jätkuvalt üle 2%, mis tähendab, et ka turg eeldas, et kommertspankadele mõeldud hoiustamise määr

Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas

Elamispindade kättesaadavuse analüüs toob välja, et kui eluaseme hind ületab kolme aastapalga suurust sissetulekut, siis peetakse seda mittetaskukohaseks. Iseenesest on hea, kui on konkreetne mõõdik, aga… Kolme aasta sissetuleku piir rahvusvaheliseks võrdluseks ei sobi. Eriti, kui hinnata erineva sissetulekuga riike.

Swedbank: Euribori langus elavdab kodulaenuturgu – mida peaksid teadma?

Swedbank

Viimase poole aasta jooksul kiirelt kukkunud euribor on märkimisväärselt elavdanud kodulaenuturgu ning Swedbanki andmetel sõlmitakse uusi laenulepinguid mullusega võrreldes 30% rohkem. Seejuures pole märkimisväärselt muutunud laenutaotluste koguarv ehk kasvu veab eeskätt tõsiasi, et ostuotsuse ja lepingu sõlmimiseni jõutakse varasemast oluliselt

Elamispindade kättesaadavusest (01). Kas elamispindade kättesaadavus on probleem?

Mustamäe korteri hind keskmistes palkades

Avalikule sektorile on ette söödetud analüüsid, mis käivad välja ettepaneku, et elamispindade turgu ja kättesaadavust tuleb reguleerima ja korraldama asuda. Tallinna linna puhul on koguni jõutud tulemuseni, et üle 10% tallinlastest vajab abi ja tuge elamispindade osas. Tuvastame probleemi olemuse