Aastaid tagasi algas protsess, mille käigus kolisid vanalinna ärid kesklinna kaubanduskeskustesse, kuna parkimine vanalinna piirkonnas muutus tasuliseks. Tänu sellele on vanalinna üürihinnad veidi langenud ja pindadel, kus tegutsevad toitlustus- ning lõbustusasutused võib täheldada hooajalisuse mõju kasvu.
„Vanalinn on äritegevuse mõttes väga erinev. Peatänavad nagu näiteks Viru ja Väike-Karja tänav ning Raekoja platsi ümbrus on äriliselt väga aktiivne piirkond, kuid kõrvaltänavad sobivad turistide vähese huvi tõttu vaid elamiseks. Suurem osa ärikinnisvarast on suunatud turistide teenindamisele,“ ütles Brem Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.
Kuigi büroopindade puhul kujuneb Tamme sõnul suurimaks probleemiks parkimine, on vanalinna bürood omanäolised ning hea auraga ja sobivad väga hästi loomingulistele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline tegutsemine omapärases keskkonnas.
„Vanalinna äripindade vastu on huvi praegu ülikõrge, kuna turismihooaeg kohe-kohe ukse ees. Põhiliselt otsitakse esimesel korrusel asuvat pinda suurusega 80 – 200 ruutmeetrit, aga küsitakse ka pindu suurusega üle 1000 ruutmeetri ööklubide tarvis. Tüüpiline üürihuviline soovibki avada pubi või ööklubi,“ rääkis Tamme.
Ta soovitab ettevõtetele äriplaani koostamisel mõelda sellele, et turistid on linnas vaid maist septembrini, kuid raha tuleb teenida ka ülejäänud seitsmel kuul. Igal talvel vahetuvad paljud üürnikud vanalinnas just halva äriplaani tõttu – talvel raha ei teenita ja kevadeks saabub pankrot.
Vanalinnas peab arvestama, et hooned on vanad, hoonetele kuluvad hooldustasud kõrgemad kui mujal. Kulud kommunaalmaksetele on kohati samuti kõrgemad kui mujal, kuna tehnosüsteemid on vanad.
Kõikvõimalike tegevus- ja kauplemislubade taotlemisel, äripinna siseviimistluse muutmisel, reklaamide paigaldamisel tänavale ja hoone fassaadidele, tuleb kokku puutuda muinsuskaitse kõrgendatud tähelepanuga.
„Tasub arvestada, et suure tõenäosusega tuleb uue ettevõtmise alustamisel teha investeering üüritud äripinna siseviimistluse muutmiseks. Samas, kui üürileping lõpeb, siis ei ole jällegi üürileandjal ja järgmisel üürnikul selle siseviimistlusega mitte midagi peale hakata ja seda muudetakse jälle. Seega ei ole mõtet loota, et lepingu lõppemisel kompenseerib üürileandja siseviimistluse maksumuse üürnikule,“ selgitas Tamme.
Ta soovitab sõlmida tähtajatuid üürilepinguid, mida saab mõlemapoolselt kolmekuise etteteatamisega lõpetada. Tähtajatu üürileping väldib probleeme, kui vaatamata heale äriplaanile ei suudeta siiski talvisel hooajal üüri maksta.
„Eriti suurt tähelepanu soovitan pöörata vanalinnas avatava restorani äriplaanile. Restoraniäri püsib suuresti vaid turistide najal, erinevalt lõunaeurooplastest puudub eestlasel traditsioon õhtuti peredega väljas einestada,“ osutas Tamme.
