Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Pelgulinna Timuti tänava lugu

Pelgulinnas asuv Timuti tänav algab Heina tänavalt, ristub Õle ning Ristiku tänavaga ja lõpeb Roo tänaval. Aastatel 1910 kuni 1939 kandis tänav Tarabella tänava (Tarabellastraße; Тарабельская ул.) nime. Tarabella nimi olevat tulnud Pelgulinna ühe suurima maaomaniku Albert Kooba koera nimest.

Mida teha olukorras, kus üürnik või endine omanik keeldub rahvastikuregistris elukoha andmeid muutmast?

Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht, aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (maja number või kortermaja puhul maja ja korterinumbri täpsusega). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks,

Kopli liinide asemele tuleb roheline mereäärne residents

Kõik kinnisvaraga igapäevaselt kokku puutuvad inimesed teavad, et ca 17 hektari suurune maatükk Põhja Tallinnas, mida tuntakse Kopli Liinide nime all, ootab juba ammu uut omanikku. Kuigi teema on vana, väärib siiski esile tõstmist kaks nüanssi. Esiteks tahan tunnustada Tallinna

Kommentaar Statistikaameti 25.oktoobri pressiteatele: Leibkondade elamistingimused on loendustevahelisel ajal paranenud

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja Äsja avaldatud eluruumi omanike ja üürnike suhe on meil täpselt vastupidine kui mujal maailmas, kus ülekaalus on üürnikud. Samas näitavad numbrid, et 20%-le leibkondadest võiks kohe midagi müüa. Nende 20% üürnike seas

Tallinnas müüdi 1,4 miljonit eurot maksnud elumaja

Suve- ja sügiskuudel aset leidnud kallihinnaliste elamispindade tehingutejada sai väärika järje, kui oktoobri esimesel nädalal vahetas omanikku vanalinnamaja aadressil Harju  3 / Vana-Posti 2, mille hinnaks kujunes 1,4 miljonit eurot. „Antud tehing on kindlasti unikaalne, sest vanalinnas on kortermaju väga

REL2011: Leibkondade elamistingimused on loendustevahelisel ajal paranenud

2011. aasta rahvaloenduse (REL 2011) andmetel elab 70% tavaleibkondadest kõigi olmemugavustega eluruumides, 2000. aasta loenduse ajal oli see näitaja 65%, teatab Statistikaamet. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt paranenud leibkondade kasutuses olevate eluruumide tehnovarustatus. 2011. aasta loenduse andmetel elab Eesti kõigist

Kinnisvara hindaja aitab riske maandada

Tavapärane hindamisteenus tellitakse eesmärgiga esitada laenuandjale hinnang vara turuväärtuse kohta. Eksperthinnangu tulemuseks on numbriliselt väljendatud turuväärtus, mis peegeldab kinnisvaraturu olukorrast tulenevat summat, mida keskmine turu osaline on valmis objekti eest maksma. Hindamise käigus peab hindaja välja selgitama kõik asjaolud, mis

Rikkaks üüriäris: Kas lubada üürnikul pidada koduloomi?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Tavapäraselt üürileandjad loomi ei armasta, vähemalt üürileantavas korteris mitte. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta III kvartali kinnisvaraturu ülevaade

Eesti Eesti kinnisvaraturg jätkas kolmandas kvartalis tõusu ning tehingute hulk saavutas majandussurutise-järgse rekordi. Meeleolud erinevates Eesti piirkondades on optimistlikud, samas tulevikku prognoosides oodatakse pigem stabiilsemat perioodi. Allikas: Maa-amet Kinnisvaratehingute koguhulgalt on nii kogu Eesti kui ka paljud vaadeldavad omavalitsused jõudnud

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2013. a. III kvartalis

Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta kolmanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud. 2013. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 815 tehingut ligikaudu 630 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 12 451 kinnisvara tehingut 545 miljoni

Kuidas investeerimisobjektile esmast analüüsi teha?

Kinnisvara investeerimisobjekte otsides tasuks lähtuda ka kinnisvara hindamisel kasutatavast parima kasutuse põhimõttest. Sisuliselt kõik eksperthinnangud sisaldavad parima kasutuse analüüsi, kuid see pole nii oluline korterite ja üksikelamute puhul, kuivõrd selliste varade puhul, kus alternatiivseid kasutusvõimalusi on mitu või mida ei

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub 31/10/2013

Oktoobri lõpus 31/10 toimub koolitus “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?”. Kinnisvarakoolitust viib läbi Andrus Lauren, kes on RMK kinnisvaraosakonna juhataja. Kinnisvarakoolituse “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?” eesmärk on anda põhjalik ülevaade omandiga

Priit Värk: Omanik või üürnik?

Eesti kodu eripära. Eestis kuulub 95,8% elamufondist eraomanikele ja 90% inimestest elavad kas endale või lähedasele kuuluvale kinnisvaral. Nende numbritega oleme Euroopas esirinnas, sest Lääne-Euroopas jääb eraomandis oleva elamispinna osakaal 40-55% vahele. Eripära, et eestlased on kinnisvara omav rahvas, tuleneb

Kuidas lõpetada kaasomandit?

Kaasomand aga on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mille suurust väljendatakse harikikult murdarvuna, näit ½ mõttelist osa, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Enamlevinud kaasomandi tekkimise viisideks

Rikkaks üüriäris: Kas kõrvalkulud maksta ühistule ise või lasta maksta üürnikul?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kindel soovitus üürileandja jaoks on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale, mitte ühistule või teenusepakkujale. Nii saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule,