Uudiste arhiiv

 

Eluasemekulutused andsid tarbijahinnaindeksi kogutõusust üle 40%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 3,4%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta juuliga võrreldes 3,1% ja teenused 4,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud

Statistika: elamispindade hinnaindeks kasvas aastaga 8 protsenti

Statistikaameti eluaseme hinnaindeks näitab 2013 I kvartali seisuga 121,21 punkti, mis on aastatagusest 8% kõrgemal. Seejuures on korterite hinnad aastaga kasvanud 11% ja majade hinnad jäänud samale tasemele, kus need olid aasta varem. Majade tehinguhindade tõusu on tagasi hoidnud oluliselt

Kuuülevaade: korteri ruutmeeter kallines kuuga 7,4 protsenti

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tegi juulis viimaste aastate kiireima tõusu kallinedes 7,4 protsenti 1292 euroni, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet. Statistika kohaselt langes Tallinna kinnisvaratehingute arv juulis eelmise kuuga võrreldes 23 protsenti. 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul

Statistika: ehitusturul on vastukäivad ootused

Eestis omal jõul tehtud ehitustööde maht oli 2013 I kvartalis statistikaameti andmetel 380 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on see 7% enam. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitustööde maht nüüdseks 9 kvartalit järjest kasvanud, kuid juurdekasv on järjest vähenenud. Näiteks 2012.

Statistika: Ettevõttete investeeringud maasse on 2007. aasta tasemel

Ettevõtete põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 509 miljonit eurot. Neist kinnisvarainvesteeringud ehk investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse, hoonete ja rajatiste soetamisse ja maa soetamisse oli 220 miljonit eurot. Kui kogu põhivarainvesteeringute maht jäi aastatagusega samale

Ehitushinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,8% ja võrreldes 2012. aasta II kvartaliga 5,2%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu ja materjali kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle

Uus Maa: 2013. aasta II kvartali kinnisvaraturu ülevaade

EESTI Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes tõmbekeskustes ja suuremates linnades kasvanud kiirelt ning uute müügipakkumiste lisandumine

Ligi kolmandik Eesti leibkondadest on aiapidajad

2011. aasta rahvaloenduse ning sotsiaalstatistika andmed näitavad, et peaaegu iga kolmas Eesti leibkond kasvatab oma tarbeks põllu- või aiasaadusi. Seega on meil 2010. aasta põllumajandusloendusel loendatud ligi 20 000 põllumajanduslikule majapidamisele lisaks ligikaudu 175 000 põllumajanduslikku kodumajapidamist, kus samuti mingil

Statistika: palgakasv jääb korterite hinnatõusule alla

Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 900 €. Aastaga kasvas keskmine palk 6,3%. Eesti keskmine korteritehingu hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 801 €/m2. Korteritehingu keskmine hind kasvas aastaga 8,2% ehk keskmisest palgast kiiremini. Elamispindade turu suurima

Statistika: keskmise korteritehingu väärtus kasvas aastaga 10 protsenti

Eesti korteriturg püsis aktiivsena ka käesoleva aasta teises kvartalis. Kokku tehti Eestis sel ajal 4494 korteritehingut koguväärtusega 211 miljonit eurot. Aastataguse ajaga kasvas korteritehingute arv 15%. See on sama suur tehingute arvu kasv, kui ka 2013 I kvartalis. Eesti korteritehingute

Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas juunis enim elekter

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juunis võrreldes maiga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 3,8%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta juuniga võrreldes 2,6% ja teenused 6,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 1,4%

Korterite tehinguid juunikuus vähem. Narvas pea pooled ostjad välismaalased.

Juunikuu suuremate linnade korteriturg oli passiivsem kui kuu varem, sest tehingute arv Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas vähenes. Mõningase languse tegid läbi Tallinna ja Narva tehingute keskmised hinnad, teistes linnades keskmine hind tõusis. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Tallinnas 559

Madal euribor aitab laenamist turvalisemaks muuta

Teises kvartalis 2013 oli keskmine 20-30-aastase tähtajaga kodulaenude intressimäär ligikaudu 2,3 protsenti, veel aasta tagasi oli see peaaegu protsendi võrra kõrgem. Keskmise kodulaenu kuumakse koos laenukaitse kindlustusega (laenuvõtja vabatahtlik kindlustus, mis sisaldab elukindlustuskaitset, kaitset raske tervisekahjustuse, ajutise töövõimetuse ja töökaotuse

Statistika: tarbijate kindlustunne on korterite hindu kasvatanud

Tarbija kindlustunne on kasvanud, seda kinnitab ka korteritehingute kõrge arv. Maikuine tarbijakindlus on suhteliselt kõrgel -3 punkti tasemel. See on viimase kahe aasta üks parimaid näitajaid. Kõrget kindlustunnet näeme ka kinnisvaraturul. Korteritehingute arv on juba kuus kvartalit aastatagusega võrreldes tugevalt

Statistika: rahvaarvu kahanemine viib alla elamispindade kvaliteedi

Korrektuuri läbinud rahvaarvu näitajad annavad teadmise, et Tallinnast-Harjumaast väljaspool olevate piirkondade elaniku arv on vähenemas kiiremini, kuis seni arvatud. Kinnisvaraturu seisukohast tähendab väiksem maakondade elanike arv madalamat potentsiaalselt elamispindade nõudlust. Madal nõudlus omakorda tekitab olukorra, kus uut elamispindade pakkumist luua