Uudiste arhiiv

 

Statistika: Ehitusmahuindeks 2001. aastast tagapool

Ehitusmahuindeks kukkus statistikaameti andmetel 2010. aasta I kvartalis 48 punkti tasemele ehk ehitustäit tehti väiksemas mahus, kui 2005. aastal kvartalis keskmiselt. Samuti on indeks madalamal tasemel, kui näiteks 2001. aastal. Vaid Eestis tehtud ehitustööde mahuindeks kukkus aga veel madalamale 43

Statistika: Eluruumide ehitus ei kata amortisatsiooni

2009. aastal lisandus olemasolevatele elamispindadele uusi elamispindu 0,47% eluruumide arvust ja 0,77% eluruumide pindalast. Lisandunud ruutmeetrite kõrgem protsent näitab, et uued eluruumid on suuremad, kui Eesti keskmine eluruumi suurus. Kui uue eluruumi kavandatavaks vanuseks lugeda ligikaudu 70 aastat, siis juurdekasvunumbrid

Majanduskriis sunnib üüriäri professionaalsemaks

Tallinna üüripakkumised

Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid. Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus,

Statistika: põhivarainvesteeringud üle poole kukkunud

2010. a. I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid kokku 5,1 miljardi krooni väärtuses. Sellest 1 miljard kulus hoonete ja rajatiste ehitamisele-rekonstrueerimisele. Hoonete ja rajatiste soetamisele kulus 403 miljonit krooni, maa soetamisele 299 miljonit. Kui põhivarainvesteeringute kogumaht kahanes aastaga

Statistika: eluruumide arv ja pind suurenevad

2010. a. alguse seisuga oli Eestis statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi pindalaga 40 miljonit ruutmeetrit . 2009. aasta jooksul lisandunud eluruumide hulk oli seega 3100. Ühe elaniku kohta on meil käesoleva aasta seisuga Eestis 29,9 ruutmeetrit elamispinda eelmise aasta alguse

Statistika: Majutatuid tuli aastaga juurde

2010. a. I kvartalis majutati statistikaameti andmetel Eesti majutuskohtades 388 tuhat inimest. Tegemist on viie kvartali järel esimesega, kus aastataguse ajaga võrreldes on majutatute arv plussis. Sel aastal majutati majutuskohtades 8% mullusest enam inimesi. Aastaga on suurenes majutuskohtade arv 4,1%

Statistika: Ehitustööde maht kukkunud pea poole võrra

2010. a. I kvartali ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 4,5 miljardit krooni. Aastaga kukkus see näitaja koguni 45% võrra. Omal jõul tehtud ehitustööde maht oli samal ajal 3 miljardit krooni ning languseks “kõigest” 39%. Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon

Statistika: Jae- ja hulgimüük endiselt languses

2010. a. I kvartalis müüsid hulgikaubandusettevõtted statistikaameti andmetel kaupu 26,9 miljardi krooni väärtuses. Aastaga on see näitaja 3,4% võrra langenud. Märksa enam on kukkunud kaupade jaemüük, mis on aastaga langenud 12,4 miljardile kroonile ehk 8,4%. Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae-

Statistika: Palk aastaga kukkunud 2,3%

Eesti keskmine palk oli 2010. a. I kvartalis statistikaameti andmetel 11 865 krooni ehk eelmisest aastast 2,3% madalamal. Keskmise palga langus on küll aeglustunud, kuid palk siiski endiselt langeb. Palk Harjumaal langes aastaga 3,2%. Kõige enam ehk 15,4% kukkus palk

Statistika: mitteeluruumide turg sügaval miinuses

2010. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 405 mitteeluruumi kogupinnaga 94 800m2. Aastaga langes ehituslubade arv 13% ja mitteeluruumide pind 47%. Kasutusloa sai käesoleva aasta I kvartalis 166 mitteeluruumi kogupinnaga 106 100m2. Siingi tuleb aastataguse ajaga võrreldes tõdeda langust.

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuli juurde palju

2010. aasta I kvartalis väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 663 eluruumile kogupindalaga 63 200m2. Aastatagusest ajast väljastati tänavu kasutuslubasid 11% rohkem. Kasutusloa saanud eluruumide pind suurenes 3% võrra. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks oli 2010. a. I kvartalis 95,3m2. Suurenenud kasutuslubade

Statistika: laenud äriühingutele mullusest suuremas mahus

Äriühingutele väljastatud laenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2010. aasta märtsis Eesti kroonis väljastatud laenudel 6,4 ja euros väljastatud laenudel 4,5%. Võrreldes aastataguse ajaga on kroonilaenude intressimäär kukkunud kolmandiku võrra. Äriühingutele väljastatud laenude jääk on 2008. aasta III kvartali rekordiliselt

Statistika: eluasemelaenude käive miinimumis

Eluasemelaenude keskmine intressimäär on madala euribori toel püsinud pikalt suhteliselt madalal tasemel. Eesti Panga andmetel oli 2010. aasta I kvartali seisuga keskmine eluasemelaenude intressimäär 3,4%. Ühe protsendi lähedal püsiv euribor annab võimaluse teha järelduse, et pankadepoolne keskmine riskimarginaal on suurusjärgus

Statistika: ehitusmahuindeks 2004. aastas

Ehitusmahuindeks on statistikaameti andmetel 2009. a. IV kvartalis maandunud 88 punkti tasemele. Teisisõnu tähendab see seda, et ehitustegevuse maht oli võrdne 2004. aasta viimase kvartaliga. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitusmahud nii Eestis, kui kokku Eestis ja välisriikides langenud. Langusenumbrid on

Marek Kerna: Uus kinnisvara kollaps–tänan ei

Ilmselt vähesed mäletavad  aastat 1992, kui Eestis toimus rahareform ja käibele tuli Eesti kroon.  Rubla oli selleks hetkes nii devalveerunud, et ärksamad ärimehed kindlasti teavad pajatada müstilisi lugusid tehingutest, mis toimusid sulas  ja kus raha veeti seljakottidega. Enne rahareformi toimus