Uudiste arhiiv

 

Äriline sihtotstarve planeeringulahenduses anti elanikele vastu tulles

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on halduskohus TOPi detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel välja toonud hinnanguliselt viisteist erinevat teemat, mis on seotud detailplaneeringu menetluse ja planeeringulahendusega. „Näitena võib välja tuua planeeritud hoonete mahu ja otstarbe, samuti liikluskorralduse küsimused, menetlusliku poole pealt avalike

Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke

Lapse eluasemega seotud kulu ei pea kandma ainult üksi last kasvatav vanem

Elatise vaidlus tõusetub olukorras, kus laps elab ühe vanemaga ja teine vanem lapsest ei hooli ning hoolimatus seisneb muuhulgas selles, et lahus elav vanem hoiab kõrvale lapsega seotud kulutuste kandmisest. Nii tuleb ühel vanemal lapse eest igapäevaselt hoolitseda ja lisaks

Kohus tunnistas maamaksuseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks

Tallinna Halduskohus tunnistas täna maamaksuseaduse § 11 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see piirab maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamist selliselt, et kaasomandis oleva elamumaa kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud elamumaa osas linnas kokku 0,15 ha

Mida teha olukorras, kus üürnik või endine omanik keeldub rahvastikuregistris elukoha andmeid muutmast?

Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht, aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (maja number või kortermaja puhul maja ja korterinumbri täpsusega). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks,

Rikkaks üüriäris: Kas lubada üürnikul pidada koduloomi?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Tavapäraselt üürileandjad loomi ei armasta, vähemalt üürileantavas korteris mitte. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad

Broneerimisleping: tähendus ja millal seda sõlmida

Broneerimislepinguid on elamuotstarbelise kinnisvara müügipraktikas sõlmitud juba üle 10 aasta. Sellele vaatamata eksitakse endiselt selle lepingu olemuses, sest broneerimislepingu nime all sõlmitakse valdavalt lihtkirjalikke eellepinguid. Sellese praktika kujunemine võib olla seotud teadmatusega või ka sooviga kiiresti mingi paber ära vormistada

Kuidas lõpetada kaasomandit?

Kaasomand aga on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mille suurust väljendatakse harikikult murdarvuna, näit ½ mõttelist osa, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Enamlevinud kaasomandi tekkimise viisideks

Korteriühistu ja võlgnikud

Tavapäraselt väljastab kortermajas korteriühistu igal kuul korteriomandi omanikele arve eelmisel kuul tarbitud kaupade ja teenuste eest nagu hoone kütmine, vee- ja kanalisatsioonivarustus, gaasivarustus, prügivedu, ühiskasutatavate pindade ja hoone ümbruse koristus jne. Mida teha olukorras, kus mõni korteriomandi omanik ei täida

Korteriomandi ostjal ei ole soovitav sõlmida lepingut, mis ei vasta tema tegelikule tahtele

Meie büroo kodulehel 23.09.2013 avaldasin mõtteid ja küsisin: Mida peab arvestama korteriomandi ostmisel ja asusin seisukohale, et uue kinnisvara ostulepingu sõlmimist  on ostjal mõistlik enne tehingu sõlmimist konsulteerida ja müügilepingu projekti üksikasjad advokaadiga  läbi arutada, vältimaks sellise lepingu sõlmimist, mis ei ole

Korteriühistu viivisenõue

Alates 27. märtsist 1999. a kehtib korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lõige 4, mis sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva

Kaasomandis kinnisasja kasutuskord – vajalik või mitte?

Antud teemal ajendas mind kirjutama mõttevahetus ühe sõbraga. Selgitades advokaadina temale, kui õigusteadmisi mitteomavale isikule, kaasomandis oleva kinnisasja omaniku õiguseid ja kohustusi, sai talle kiiresti ja üheselt selgeks, et kaasomandis oleva kinnisasja kasutamiseks ning sellest tulenevate võimalike vaidluste vältimiseks on

Laenuhalduri soovitusel korteri müünud klient jäi kodust ilma

Eesti Päevaleht

Maja ehitada soovinud pere väidab, et Swedbanki laenuhaldur soovitas neil laenu saamiseks korteri maha müüa. Pärast korteri mahamüümist aga keeldus pank siiski laenu andmast ja pere on on nüüd kodust ilma. Pank eitab korteri müümise nõudmist. Vaidluses on sõna sõna

Millest saavad alguse ehitusprobleemid?

Probleemid uute ehitistega on tavaliselt tingitud, kas korraliku projekti puudumisest, projekteerimis- või ehitusvigadest. Vaatame natuke laiemalt, kuidas ehitusprobleemid tavaliselt tekivad ja kuidas neid lahendatakse. Ebapiisav projekt ja ehitusfirma poolsed projektimuudatused Eramaja ehitaja hoiab enamasti kokku maja projekti pealt ja usaldab

Kinnisvarakool sel sügisel: Ehitus- ja kasutusload

01/10/2013 toimub Kinnisvarakoolis esimest korda koolitus “Ehitus- ja kasutusload“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise oskaonna juhataja Raul Keba. “Koolitusel tuleb juttu protsessist, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine