Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid, kusjuures niivõrd oluline polegi laenu intressimäära suurus, vaid asjaolu, et laene üldse väljastatakse.
1999. aasta teisest kvartalist alates asusid pangad teoreetiliste võimaluste kõrval laene ka reaalselt väljastama. Eelnevalt, juunist 1998 kuni märtsini 1999, püsis eluasemelaenude jääk suhteliselt stabiilselt 2,7-2,9 miljardi krooni piires. Sisuliselt kujutas intressimäärade langetamise kohta ilmuvate pressiteadete laviin usu ja usalduse taastumist Eesti (kinnisvara)turu vastu ning oli promoüritus eluasemelaenule kui sellisele. 2000. aasta maikuuks on eluasemelaenude väljastamine 1998. aasta lõpu ja 1999. aasta algusega võrreldes kasvanud kolm kuni kuus korda.
Intressimäär näitab vähenemistendentsi. Viimase kahe-kolme kvartali jooksul on toimunud stabiliseerumine kroonilaenude puhul vahemikku 11,4-11,7% ja Saksa marga baasil võetud laenude puhul vahemikku 10,3-10,9%. Hetkel ei paista põhjust, miks see peaks veel allapoole liikuma ning tõenäoliselt jääb intressimäär sellistesse piiridesse pikaks ajaks.
Kuivõrd intressid jäävad oodatavalt stabiilsele tasemele, siis seoses üldise sissetulekute taseme suurenemisega ja helgesse homsesse usu süvenemisega võib oodata eluasemelaenude väljastamise suurenemist ja sellest tulenevat laenujäägi kasvu. Alahinnata ei tohi selle juures on-line laenutaotlemise võimalusi.
Laenude väljastamine suurendab eriti nõudluse poolset aktiivsust kinnisvaraturul. Lähema aasta jooksul võib kinnisvara hinnatõusuks prognoosida 10-30%.
Artikkel on avaldatud 14.08.2000 väljaandes Äripäev –
