Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Üüriäri saladused: Kas üürileandja peaks üürikorterisse lubama koduloomi?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

On tavaline, et üürileandjad ei armasta loomi ja lapsi, vähemalt mitte üürileantavas korteris. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad mööblit lõhkuda, seinu lõhkuda või määrida. Omaette teema on allergia. Pole sugugi midagi erilist, kui allergikust potentsiaalne üürnik otsustab vaevusi kartes korterit üürile mitte võtta, sest eelmisel üürnikul on olnud koduloom.

Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on koduloomade lubamise või keelamise võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.

Probleem tekib aga kahjude puhul nende määramise ja  hinnastamisega. Kui näiteks kassiomanik oma karvakera küünejälgi millekski ei pea, võib üürileandja mööbli mahakandmisele minevaks hinnata.

Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete ja sageli tulututeks osutuvate vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma võimalike laastamistööde tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja eraldi suuliselt üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt distsiplineerida ja anda märku, et üürileandja ei vaata võimalikest kahjustustest mööda.

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise vormistamine. Üleantava vara kvaliteet, kulum ja rahaline väärtus tuleb erilise täpsusega fikseerida, et üürileandja saaks võimalikes hilisemates vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pilte võib välja trükkida või kooskõlastada need elektrooniliselt.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid