Uus muna Merikotka pesas

Kui Oma Kodu Merikotka Residentsi esimest korda uudistamas käis, olid ehitajatel veel käed-jalad tööd täis. Ehitus oli jõudnud finišisirgele ning hoonest võis juba aimata tulemuse sisulist ja vormilist täiuslikkust.

LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Ingmar Saksing teeb uudishimulikele ajakirjanikele põhjaliku ekskursiooni ja ütleb uusehitise plussidest kõneldes, et tegemist on sisuliselt esimese päris uue majaga, mis on pärast masuaastaid Kuressaarde ehitatud.

“See on esimene väga selge argument, miks rahval võiks Merikotka Residentsi vastu huvi olla.” Järgmine pluss on kindlasti idee pakkuda klientidele n-ö proovielamise võimalust. “Autode puhul on ju täiesti tavaline, et ostuhuviline saab näidisautoga proovisõitu teha, miks mitte kasutada sama võimalust korteri ostmisel? Inimene veedab siin näiteks ühe nädalavahetuse. Niimoodi saab potentsiaalne tulevane korteriomanik väga selgelt tunnetada, kuidas talle selline korter ja selline maja istuvad.” Kõlab põnevalt ja vägagi mõistlikult.

Kolmekorruselisse Merikotka Residentsi on projekteeritud 14 korterit, valdav osa neist 2- ja 3-toalised ning üks 4-toaline. Korterite suurus jääb vahemikku 50 kuni 99,1 m². Niisiis elamisi igale maitsele, sõltuvalt pere suurusest ja elanike vajadustest.

Hoonega on tõsiselt vaeva näinud ka sisekujundaja. Tema töö on olnud anda ruumidele saaremaine ilme, mis lähtub liivakarva toonidest, järgib seina- ja põrandaplaatide loogikat, luues suurepärase ja rahuliku terviku. Majja on tellitud köögisisustus, garderoobid ja vannitoasisustus. “See kõik saab siin olema,” kinnitab Saksing. “Voodid-diivanid peab omanik küll ise soetama, aga kõik ehitamisega tihedalt seotud asjad on paigas. Ostja ei pea ise enam midagi tegema, ei pea hakkama pead murdma köögimööbli tellimisega – selleks kulub ju oma paar kuud ning paigaldus on veel omaette ooper. Samuti ei pea korteriomanik otsima elektrikut ega santehnikut. Meie pakume n-ö lõpptoodet, see on sõna otseses mõttes võtmed-kätte-projekt.”

Veel üks oluline pluss on uue maja kulude pool. Elamu soojavarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Hoonesse on projekteeritud põrandaküte ja sooja tarbevee süsteemid. Vesi-põrandaküte on projekteeritud hoone kütmiseks täies mahus. Ruumides soovitud temperatuuri saavutamiseks on põrandaküttesüsteem varustatud ruumikohase juhtimisautomaatikaga.

“Katusel on päikesepaneelid, kus soojus võetakse otse taevast ja suunatakse keskküttesüsteemi. Soojavee tootmine ja osalt ka kütmine käib päikeseenergiaga. Kevadel, suvel ja sügisel võimaldab süsteem säästa kuni 90% sooja vee tootmiskuludest ning kevadel ja sügisel 20% küttest. Loomulikult võib sääst olla ka suurem, aga see sõltub juba aastast. Investeering on küll tõstnud projekti omahinda, kuid teisest küljest on siin elamine soodsam kui kõrvalmajades. Arvutus näitab, et ligi ühe kvartali jagu aastas võiks siin majas tasuta elada. Säästlikkus on tänapäeval väga oluline.”

Asukoht on maja järgmine, võib-olla isegi otsustav pluss. “Saaremaal on üldse väga ilus,” märgib Saksing. Ilus vaade avaneb igast aknast ning suuri aknaid ja rõdusid või terrasse on selles majas piisavalt palju. See võiks kohale meelitada just mandriinimesi, kes tunnevad huvi eelkõige suvise elamise soetamise vastu. Maja jääb kindlasti silma ka neile, kes käivad siin golfi mängimas. Usutavasti on meie golfikeskuse keerulised ajad nüüd seljataga ning see peaks hästi mõjuma ka väljaku naabruses asuvale kinnisvaraarendusele. “Neile, kes siin aasta läbi elama hakkavad, on plussiks see, et elamise intensiivsus on seega palju madalam kui mõnes teises majas, kus kõik korterid on aastaringselt hõivatud. Siin elab talvekuudel võib-olla vaid 3–4 peret, see on juba peaaegu nagu oma maja,” nendib Ingmar Saksing.

Isegi asjatundmatule hakkab silma uusehitise hea arhitektuuriline lahendus. Võrreldes uut maja varem ehitatutega, võib märgata selgelt ühiseid jooni, samas on Merikotka 9 siiski hoopis teistsugune maja.

Tähelepanuväärne on maja avar ja valgusküllane trepikoda, hästi läbi mõeldud valgustus koridorides, aga ka kasutatud materjalide valik.

Merikotka elurajoon on saanud endale väärika täienduse.

Arhitekt Magnar Meinart, Privaat Arhitektuur OÜ

Minu jaoks oli maja valmis juba siis, kui karkass püsti sai. Tulemus on samasugune, nagu me ta 3D-mudelis välja joonistasime. Praegu peaks juba igaüks aru saama, mida me siia kavandasime. Maja on valmis, võib panni pliidile panna ja muna praadima hakata.

Iga uue maja puhul tuleb jälgida olemasolevat keskkonda. Ei saa teha midagi senisest kardinaalselt erinevat. Olemasolev olukord mõjutas selle uue hoone lahendust kindlasti palju. Selle maja arhitektuurse lahenduse põhikontseptsioon tuleneski esmalt olemasolevatest hoonetest ja teine nüanss, mida tuli arvestada, oli tellija etteantud kindel ruumiprogramm. Meie üritasime oma loomingu nende kahe tingimuse vahele ära paigutada.

Hoone välisviimistluses on kasutatud kõrgsurve-laminaati, meie tingimustes on see väga hea, hästi vastupidav ja n-ö lollikindel materjal, mis annab hoonele puidu sooja ilme. See soomlaste väljatöötatud materjal on seal kasutusel juba üle 25 aasta ja tehas kinnitab, et see on siiamaani väga hästi toimiv. Eestis on see suhteliselt uus materjal turul olnud 5–6 aastat.

Ma ei tea, kuidas on lood Kuressaarega, aga meie oleme seda varem kasutanud mitmes kohas, Norras-Rootsis päris tihedalt. Hooldust see peaaegu ei nõua. Kui me oleksime kasutanud siin vineeri või laudist, tuleks omanikul vähemasti iga viie aasta tagant majale mingisugust hooldust teha. Selle materjali puhul pole muud vaja, kui pind niiske lapiga puhtaks ja toimib 20 aastat.

Rõdude puhul oli meie eesmärk jätta need lahtisteks, siis ei teki sinna liiga palju “elu”. Loomulikult välimööbel või grill…, aga kui inimene hakkab sinna juba voodit vedama, siis see ei ole enam OK. Projektis on küll ette nähtud klaasimise võimalus, kuid sellisel juhul on terve rõdu täisklaas ja ei mingisuguseid pimendatud piirdeid.

Projekteerimise protsessis oli mitmeid kordi arutuse all fassaadikivi kasutamine, kuid lõpuks sai seina ikkagi kiviimitatsioon. Ja ega mitteprofessionaal väljanägemisel vahet teegi.

Privaat Arhitektuur OÜ on arhitektuuri- ja projekteerimisbüroo, mis tegutseb 2005. aastast. Ettevõttesse on koondunud inimesed, kes omavad kogemusi ja innovatiivsust arhitektuuri, projekteerimise ja projektijuhtimise valdkonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

7 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine