Vähene elamuehitus kukutab kinnisvara väärtust

Kasutusse lubatud eluruumide arvu vähenemine on põhjustanud elamuehituse madalseisusu, mis tähendab keskmise eluaseme kvaliteedi pidevat halvenemist.

“Kümne aasta jooksul on kasutusse lubatud eluruumide arv näidanud pidevat kahanemistrendi, asetudes käesoleva aasta esimeseks poolaastaks 325 eluruumini kogupinnaga 29 000 m²,” kirjutab Eri Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark esmaspäeval ilmuvas Äripäevas. Ainsa erandina suurenes aastases lõikes kasutusse lubatud eluruumide arv ja pindala 1997. aastal.

Toompark usub, et pikaajaline langustrend võib olla seekord lõpuks murtud. “Aasta teine pool on kasutusse lubatud eluruumide osas alati aktiivsem,” usub Toompark.

Teisalt annavad tõusu ootuseks alust juba 1999. aastal tõusutrendi pööranud ehitusloa saanud eluruumide arv. 2000. aastal anti ehitusluba 1076, 2001. aastal juba 1430 eluruumile. Käesoleva aasta esimesel poolaastal on ehitusse lubatud juba 805 eluruumi.

2001. aastal kasutusse lubatud 71 000 m² eluruume tähendab, et 2001. aasta alguse olemasolevast Eesti kogu elamufondi 33,6 miljonit m² loodi uusehitisi 0,2%.

Tühisena näiv 0,2% tähendab seda, et olemasoleva elamufondi säilumiseks peavad praegused ehitised vastu pidama vähemalt 500 aastat. See aga tundub olevat ebareaalne.

Lähemalt saab Eesti elamuehituse hetkeseisust ning selle mõjust kinnisvara turuväärtusele lugeda esmaspäeval ilmuvast Äripäeva kinnisvararubriigist.

Artikli autor on Ain Alvela. Artikkel on avaldatud 09.08.2002 väljaandes Äripäev –

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine