Pärnumaa valdades on tehtud sellel aastal kõige rohkem korterite ostu-müügitehinguid Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Vastavalt 28 ja 29 tehingut. Sindi (8) ja Sauga (9) on selgelt need linnalähedased asumid, kuhu inimesed Tori valla piires oma kodu soetada soovivad. Ilmselgelt määrab nende valikute kasuks asukoht ja hea infrastruktuur.
Üllatava tulemuse on teinud Tootsi alev, kuhu nelja kuuga on juba soetatud 13 korterit. Kindlasti on määravaks asjaoluks hinnad, mis jäävad seal vahemikku 7000–10 000 eurot ning valdavalt on sealseteks koduostjateks vanemapoolsed inimesed, kuid on ka noori, kes selliseid valikuid teevad. Sellised ostuotsused on igati õiged, sest Tootsis on lisaks rahulikule keskkonnale olemas kõik see, mida on väärikaks eluks vaja – raamatukogu, kultuuri-ja spordikeskus, saun-ujula, perearstid, kauplus ja ka lasteaed-põhikool.
Huvitava hüppe on teinud nüüd Pärnu linna administratiivpiirkonda kuuluv Lavassaare alev, kus selle aasta nelja kuuga on juba teostatud 8 korteri ostu-müüki. Samas kui terve 2018 aasta jooksul müüdi ära seal kokku 9 korteriomandit. Kas selle põhjuseks võib olla haldusreform või seal toimetava tugeva kogukonna töö tagajärg, saab igaüks ise otsustada, kuid selle kauni väikealevi maine ja kuvand on igati heal tasemel ning meelitab ostjaid sinna oma kodu soetama. Kindlasti on määravaks asjaoluks ka hind, sest 3-toalise heas seisukorras perekorteri saab täna veel soetada 23 000–25 000 euroga.
Kui eelnevad on positiivsed näited, siis mõtlemapanev on Pärnu linnale nii lähedase asuva asumi nagu Uulu olematu korteriturg. Miks ei inspireeri inimesi Uulu, paneb õlgu kehitama. Samas on seal kõik olemas – kaunid metsad, meri, põhikool, lasteaed, kuid käesoleva aasta nelja kuu jooksul on vaid üks nö julge koduostja söandanud Uulu kasuks otsustada, kuigi häid pakkumisi seal jagub.
Väikeasumite ja -linnade nii korterite kui ka majade ostjate profiilid on erinevad. Õnneks on väikekohtadest inimeste väljavool peatunud ja pigem on hakanud pealinnast inimesi oma kodukanti tagasi tulema ning nad on valmis soetama omale keskmisest kallimaid ja kvaliteetsemaid varasid. Samas on Skandinaaviamaades töötavad inimesed hakanud omale ostma väikelinnadesse kortereid ja seda eelkõige välja üürimise eesmärgil. Jätkuvalt on kasvav trend, et eakamad müüvad oma ruumikad eramud ja kolivad kas väiksemasse linnalähedasse majakesse või soetavad omale heas seisukorras mugavustega korteri linnas. Nende klientide puhul tagab ostuotsuse arstiabi lähedus ja kaupluse olemasolu.
Majade soetamisel on huvitav tendents see, et paljud noored pered on vahele jätmas seda loomulikku jada – üürikorter – oma korter – oma maja, vaid ihalevad kohe seda oma kodumaja. Turul on ka järjest enam keskeas peresid, kellel on lapsed pesast välja lennanud ning enam ei pea lähtuma võsukeste liikumiste logistikast ja seetõttu on nad nüüd valmis linnatolmu jalgadelt pühkima ning ostma linnalähedase vaiksemas piirkonnas asuva maja. Kõige populaarsemad kohad kuhu Pärnu linna järel omale maju soetatakse on Sindi linn ja Tammiste ning Eametsa küla.
Väikelinnade nagu seda on Lihula, Kilingi-Nõmme ja Sindi majade müügihinnad on püsinud stabiilsena. Samas on Pärnu linnas asuvate korterite hinnatõus andnud inimestele tõuke suunduda elamuturule. Kõike enam nõutakse kuni 140 m2 ja kuni 125 000 eurot maksvaid ökonoomseid eramuid Pärnu linnas või selle lähiümbruses. Paljud pered on võtnud suuna, et soetada omale lisaks linnas asuvale korterile ka talu maakonnas kus veeta oma nädalavahetusi ning puhkusi. Selliste valikute puhul peetakse oluliseks head juurdepääsu, interneti leviala ja piisavalt privaatsust. Kinnistu suurus ei mängi siin olulist rolli – kõige rohkem eelistatakse kuni 2 ha suurust maad ümber hoonete. Kõige minevamad on maamajad hinnaga kuni 40 000 eurot.
Üüriturul on suvepealinnale omane sesoonsus. Atraktiivsemates piirkondades sõlmitakse üürilepinguid vaid septembrist maini, et suveperioodil saada suvitajatele väljaüürimistest maksimaalne kasum.
Võõrtööjõu kasutamine erinevates Pärnumaa ettevõtetes ei ole üüriturule tooni andnud. Omanikud ei ole altid oma varasid töölistele üürima. Siinkohal on suund pigem see, kus tööjõu rentimisega tegelevad firmad on endale ise soodsa hinnaga varasid soetanud välja üürimise eesmärgil.
