Eesti Pangaliit: Pankade hinnangul tuleb Eesti majandus reeglite karmistamisega toime

Eesti Pangaliit2021. aasta esimesed kuud pole kaasa toonud laenuvõlglaste ega maksepuhkusel olijate kasvu, ent pangad jälgivad olukorda tähelepanelikult ja on valmis kiireteks muutusteks. Siiski usuvad pangad, et Eesti ettevõtted ja majapidamised on olukorraga kohanenud. Seda näitavad seni ka stabiilsena püsinud maksepuhkusel olijate ja laenuvõlglaste numbrid.

Veebruari lõpuks oli maksepuhkusel 762 ettevõtte ja 4673 kodumajapidamise laenu. Maksepuhkusel olijate hulk on suvest saadik pidevalt langenud ja vähenes mõnevõrra ka veebruaris. Võrdluseks: eelmise aasta juuni lõpus oli kokku maksepuhkusel 23 565 laenu võtnud ettevõtet ja majapidamist. Ka enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal püsib stabiilne, moodustades endiselt 0,5% pankade laenuportfellist.

“Ehkki olukord on seni püsinud stabiilne, oleme nüüd jõudnud sisuliselt uude eriolukorda, mis arusaadavalt võib mõjutada ka paljude ettevõtete ja perede majanduslikku toimetulekut. Riik planeerib küll tööandjaid toetada palgatoetustega ning koostöös Kredexiga on välja töötamisel ka uued abimeetmed ettevõtetele, kuid hädasolijate hulk vôib siiski kasvada,” nentis Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik. “Mida kiiremini uued abivõimalused ettevõteteni jõuavad, seda paremini õnnestub uute piirangute mõju majandusele pehmendada. Lisaks on Eesti kui eksportiva riigi jaoks oluline, et tagatud oleks kaupade tõrgeteta üle piiride liikumine.”

Pangad soovitavad kõigil, kes näevad ette, et laenude tasumisel võib tekkida probleeme, juba ennetavalt oma pangaga ühendust võtta. “Otsime koos klientidega igal juhul individuaalselt sobivaimat lahendust, kuidas koroonakriisist tingitud majandussurutise tingimustes oma kohustustega toime tulla,” sõnas Parik.

Pangaliit paneb klientidele südamele, et pangateenuseid peaks hetkeolukorras kasutama läbi kaugkanalite. “Aastataguse ajaga võrreldes on pangakontorite külastamine ligi poole võrra vähenenud. Eesti hästi arenenud digitaristu ja siinsete inimeste harjumus veebi- ja mobiili abil asju ajada on kaugkanalite eelistamise lihtsamaks teinud,“ rääkis Parik. „Kahtlemata on aga ka inimesi, kes peavad siiski kontorisse tulema, sest endiselt leidub ka keerulisemaid tehinguid, mis vajavad teenindajaga nõu pidamist. Samas on paljud kliendid ka juba videokõne vahendusel pangaasju ajanud.“ Igal juhul soovitavad pangad klientidel enne pangakontoritesse tulekut uurida, kas plaanis olevat tehingut saaks teha kaugkanalis või ka näiteks telefoni- või videokõne vahendusel. Kui see siiski võimalik pole, tasuks pangakontorisse tulekuks broneerida aeg, et vältida liigseid kontakte.

Ühtlasi kutsub Pangaliit kõiki tööandjaid ja erialaorganisatsioone üles kaasa mõtlema, kuidas hoida majandus töös nii, et inimeste vahelised füüsilised kontaktid oleksid viidud miinimumini. „Iga välditud kontakt vähendab haigestumise suurenemise riski. Kutsume Eesti inimesi ja tööandjaid üles tegema ühist pingutust, et koos vaktsineeritute hulga kasvuga liiguksime võimalikult kiiresti lähemale normaalse elukorralduse taastamisele,“ sõnas Parik.

 

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.09.2021 Kinnisvara hindamise ABC