Ehkki jaanuar tõi kaasa tavapärase sesoonse languse laenunõudluses, vähenes jätkuvalt ka maksepuhkusel olevate laenuvõtjate hulk ning laenude maht. Pangaliidu liikmespangad maksid mullu ligemale 140 miljonit eurot makse, millest 87 miljonit moodustasid tööjõumaksud. Pankades töötas aasta lõpu seisuga enam kui 5400 inimest.
Eesti pangad kasutavad kõiki võimalusi, et aidata kaasa Eesti majanduse vastupidamisele keerulistes oludes ja taastumisele koroonakriisist. Seni on laenunõudlus üleilmsest kriisiolukorrast olenemata püsinud üsna stabiilne ja laenuvõlglaste hulk ei ole kasvanud.
Kuu ajaga vähenes maksepuhkusel olevate ettevõtete hulk enam kui 500 võrra ning jõudis 897 ettevõtteni. Jaanuari lõpus oli maksepuhkusel 4745 kodumajapidamise laenu, mida on 1000 võrra vähem kui kuu aega varem. Maksepuhkusel olevate laenude maht vähenes kuu ajaga 161 miljoni euro võrra 554 miljoni euroni. Võrreldes kevadise ja suvise abivajajate hulgaga on olukord märkimisväärselt paranenud. Juuni lõpus oli kokku maksepuhkusel 23 565 laenu võtnud ettevõtet ja majapidamist. Üle 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal püsib stabiilne, moodustades endiselt 0,5% pankade laenuportfellist.
Laenuportfelli suurus jaanuaris oluliselt ei muutunud. Pangaliidu liikmespangad on majapidamistele laenanud 9,7 miljardit ja ettevõteteke 8,7 miljardit eurot. „Jaanuarikuus on tagasihoidlikum laenunõudlus võrreldes aasta lõpuga tavapärane ka siis, kui majanduses on rahulikumad ajad. Näeme aga samal ajal, et maksepuhkusel olijate hulk kahaneb jätkuvalt ja probleemsete laenude osakaal ei ole suurenenud. Hetkel saame öelda, et eeldused majanduse taastumiseks on head, võtmeküsimuseks saab vaktsineerimise kiirus ja ulatus,“ sõnas Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik.
Mullu kevadel kehtestasid Pangaliidu liikmed ühtse maksepuhkuste korra, et aidata suurt hulka laenukliente, kelle sissetulekud olid koroonakriisist tingitud eriolukorra tõttu oluliselt vähenenud. Pangad jälgivad olukorda majanduses ja laenuvõtjate seas ning on vajadusel valmis olukorra järsu halvenemise korral uuesti rakendama turuüleseid reegleid maksepuhkuste andmisel.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
