Eestis tegutsevate pankade laenuportfell suurenes mullu kokku 7% ehk 1,9 miljardi euro võrra. Laenukasv jäi küll 2024. aasta omale mõnevõrra alla, kuid oli viimase kümne aasta keskmisest siiski kiirem. Seejuures oli Eestis eelmisel aastal pangalaenude kasv üle kahe korra hoogsam kui euroalal keskmiselt. See peegeldab siinsete pankade jätkuvat võimekust ja huvi laenu anda, kuid viitab samal ajal inimeste ja ettevõtete valmidusele varasemast rohkem investeerida.
Eelmisel aastal kasvas kõige kiiremini eluasemelaenude portfell, mille laenujäägi kasv ulatus aasta lõpus üle 10%. Teisalt jäi majapidamiste muude laenude ja liisingute jääk samale tasemele nagu 2024. aastal – selle taga oli eeskätt tagasihoidlikum nõudlus autoliisingu järele. Ettevõtete laenuportfell oli detsembri seisuga kasvanud ligi 6%. Kasvu toetasid peamiselt kinnisvara- ja ehitussektor ning primaarsektor (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus), kus laenude jääk kasvas 10% ringis.
Laenuportfell on jõuliselt suurenenud, kuid kohalike hoiuste kasv on olnud märksa aeglasem, mistõttu sõltuvad pankade laenuotsused üha rohkem sellest, kuidas nad suudavad kaasata rahalisi vahendeid lisaallikatest: mitteresidentide hoiustest, grupisisestest vahenditest ja võlakirjaemissioonidest. Ettevõtete hoiuste maht kasvas eelmise aasta lõpuks pea 3% ja majapidamiste oma ligi 5%, kokku 970 miljoni euro võrra. Peale hoiuste kasvu üldise aeglustumise pidurdas mullu majapidamiste hoiuste kasvu see, et enne tulumaksutõusu maksti 2024. aasta detsembris välja tavapärasest rohkem palgaraha ning teisalt lükati maksuküüru kaotamisega seotud muudatuste tõttu osa 2025. aasta detsembri palgamaksetest uue aasta jaanuarikuusse. Intressimäärade alanemise tõttu on tähtajaliste hoiuste osakaal 9% ehk 650 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi, kusjuures ettevõtete puhul on vähenemine olnud pisut märgatavam kui majapidamistel.
Neljandas kvartalis oli Eestis tegutsevate pankade siinse tegevuse puhaskasum ilma mitteresidentide dividenditulu arvestamata 155 miljonit eurot ning 2025. aastal kokku 652 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aastaga vähenes kasum viiendiku võrra, kuid kiire laenukasv ja madal viivislaenude tase aitasid euribori languse mõju leevendada. Pankade kasumlikkus ehk pankade kasumi ja varade suhe jäi neljandas kvartalis Eesti viimase kümne aasta keskmisele tasemele. Kuna euribor on alates suvest püsinud võrdlemisi stabiilsena ning finantsturud ei oota intressimäärades märkimisväärseid muutusi, siis sõltub pankade kasumlikkus edaspidi eelkõige laenuportfelli kasvust.
Vaata ka joonist laenujäägi ja hoiuste aastakasvu kohta.
