EKI: poole aasta pärast on majanduse olukord märgatavalt parem

Eesti KonjunktuuriinstituutEKI majandusekspertide hinnangul oli ärikliima märtsis rahuldav ja parem kui 3 kuud tagasi. Eksperdid hindasid märtsis Eesti majanduse üldolukorda -43 punktiga (skaalal -100 kuni +100), mis on 30 punkti võrra parem tulemus kui eelmisel vaatlusel detsembris. Eriti tuntavalt on paranenud investeeringute olukord. 71% ekspertidest hindas, et majanduse üldolukorra paranemine jätkub ka järgneva 6 kuu jooksul. „Saame prognoosida, et järgmise poole aasta jooksul Eesti majanduse olukord märgatavalt paraneb, kuid selle eelduseks on COVID-19 leviku taandumine, vaktsineerimise kasv ja majanduse taasavanemine ,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks oli märtsis 94 punkti. Majandususaldus on peale eelmise aasta koroona I laine järsku kukkumist oluliselt paranenud, kuid on veel endiselt madalam pikaajalisest keskmisest (100 punkti). Ettevõtjate kindlustunde tõusu pidurdumise põhjuseks märtsis on pandeemia piiramiseks valitsuse poolt rakendatud tegevuspiirangud, mis on vähendanud mitmete valdkondade ettevõtete nõudlust. „Erinevate majandusharude ettevõtted on koroonakriisis pihta saanud väga erinevalt. Kui tööstus ja suur osa kaubandusest on kriisiga hästi hakkama saanud, siis mitmete teenindusharude majanduskonjunktuur on halb. Nii on suuri probleeme turismisektoril, hotellidel, restoranidel, loomemajandusel. Suhteliselt hästi on kriisis läinud aga telekomi ja IT sektoril, sest just neid teenuseid on ühiskond kaugtöö ja digiõppe käigus rohkem vajanud.“

Konjunktuuriinstituudi 2021. aasta I kvartali raportist leiab ka ülevaate COVID-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid märtsis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele, turismiettevõtetele, tööstusettevõtetele ja majandusharuti on murekohad erinevad. Paljudele ettevõtetele oli märtsis suurimateks probleemideks töötajate osaline puudumine haigestumise ja eneseisolatsiooni tõttu ning nõudluse nappus. Endiselt on ettevõtetele probleemiks ka suurenenud kulud töö ümberkorraldamiseks ja viiruse tõrjeks. Võrreldes koroonaviiruse esimese lainega (aasta tagasi) on suurenenud tarneahela probleemid. Tootmiseks vajalikke sisendeid on raskem hankida ja need on kallimad. „Tõenäoliselt on poole aasta pärast olukord oluliselt parem, kuid teatud tegurid, näiteks globaalsetel turgudel kallinenud sisendid või lisanduvad kulud viiruse tõrjeks, jäävad ettevõtteid ka siis häirima,“ ütles Josing.

Tarbijate kindlustunne püsib madal. Suurem osa peredest (80%) hindas märtsis, et nende majanduslik olukord on sama, kui 12 kuud tagasi, kuid püsikaupade oste planeerides ollakse ettevaatlikumad ja töötust nähakse püsivat tavapärasest kõrgem. Hinnates perede rahanduslikku olukorda, on vähenenud säästa suutvate perede osakaal (vastanutest 43%) ja suurenenud ots-otsaga kokku tulevate perede osakaal, keda oli vastanutest 55%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 4 liikmelise pere nädala toidukorv maksis märtsis 80 eurot. 2020. aasta märtsikuuga võrreldes on toidukorv kallinenud 2,4%. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2020) kalleima märtsi ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha ja lihatooted. Odavnenud on köögivili.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.09.2021 Kinnisvara hindamise ABC