Harku vald – populaarne ja suurepärane elukeskkond

Domus KinnisvaraKodu vahetuseks või oma kodu rajamiseks Harku valda ei ole kunagi hilja, siin on suurepärane elukeskond. Meil on meri lähedaL, spordi armastajaile jagub siin nii kergliiklusteid kui ka metsaradasid piisavalt. Oma töös olen kokku puutunud väga paljude noorte peredega kes on just siinsest elukeskkonnast lummatud. Siin on kõik olemas käe- jala juures ja ka linna liikumiseks ei pea istuma pikkades ning tüütutes ummikutes. Koduvalla kiitmine ei baseeru vaid emotsioonidel, iseenda eest räägivad ka viimase aja kinnisvaratehingute statistilised numbrid ja näitajad. Vaatame lähemalt, millest need räägivad.

Rahvastiku registri andmetel on Harku vallas 1. jaanuari 2021 aasta seisuga elanikke 15729 inimest. Vaid põgus aasta tagasi oli rahvastiku arv 15197 ehk aastaga on juurdekasv olnud 532 inimese võrra.

2020. aastal sõlmiti Harku vallas kokku 314 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida on 159 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige aktiivsem piirkond tehingute osas oli ülekaalukalt Tiskre küla, kus tehti 236 tehingut hinnaga 1732 €/m2 kohta. Nii suure tehingute tõusu põhjuseks on uusarenduste valmimine, mille trendi näeme ka käesoleval 2021. aastal. Tehingute arvu poolest järgnesid Tiskre külale Tabasalu ning Harku alevik 37 ja 20 tehinguga. Keskmiseks ruutmeetrihinnaks aastal 2020 kujunes Harkus 1563 €/m2 ja Tabasalus 1524 €/m2.

Kui Harku valla elumajade tehingute arv oli võrreldes eelneva aastaga sama, 65 ning 64 tehingut, siis elamumaade ostu-müügitehingute arv kasvas ja tõusis 157 tehinguni. Kõige enam läksid kaubaks suvilad Vääna-Jõesuu külas, kus tehti kokku 33 tehingut hinnaga 1690 €/m2 kohta. Kõige hinnatumad suvilad asuvad aga Rannamõisa külas ning kõige soodsamad Viti külas. Suurenenud huvi elamumaade ja suvilate vastu näeme ka käesoleval 2021. aastal.

Suurimateks piirkonna uusarendusteks on hetkel Tiskreoja elurajoon ja Tabasalu kodu, mis meelditavad siia eeskätt noori peresid ja samuti ka ümberkaudset loodust ning linnulaulu armastavaid inimesi. Algatatud on ka mitmeid uusi detailplaneeringuid, seega huvi Harku valla vastu on ajaga kasvav ja nii kasvavad ka siinsed kinnisvara hinnad jõudsasti.
Näiteks eraldi võiks välja tuua Peetri ja Peetripõllu detailplaneeringu, kuhu on kavandatud 29 krunti, millest 18 on elamumaa sihtotstarbega. Seal samas üle tee, Sütemetsa tee 29, on praegu müügis ka 10,22 ha suurune arendusobjekt.

Harku vald saab elukeskonnana tulevikus olema veelgi suurema potentsiaali ja hea infrastruktuuriga elukoht. Tabasalu mäe all, Liiva tee otsas on juba käimas Prisma kaupluse ehitus. Tabasalu koolihoone saab peagi juurdeehituse ning siin on ka kaasaegne perearstikeskus. Mainimist vääribkindlasti ka Tabasalu mäe peale kavandatud Tabasalu keskus, kuhu on tulemas kaasaegne hoonestus kaubanduslikuks, ärialaseks, elukondlikuks ja kultuuriliseks tegevuseks. Antud projekt saab kindlasti nii kohaliku rahva kui ka möödasõitjate jaoks tõmbenumbriks ja populaarseks peatumiskohaks. Samuti on siin juba praegu mitmeid mainekaid restorane kohvikud ja pizzeeriaid.

Olles ise Harku valla elanik, olen veendunud, et see on tõepoolest suurepärane elukeskkond ning ka väga huvitava ajalooga paik! Juba ca 5000 aastat tagasi oli siinne keskkond kõrgelt hinnatud, sellest ajast on pärandiks vallas leiduvad ohvrikivid, nendest endalgi koduhoovis kaks sellist auväärt muinasmälestist. Harku vallas on aga viljakaid paiku palju!

Wikipedia Harku vallast
Harku vald on Tallinnast läänes asuv omavalitsus, mille põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Vanem asustus on Laabi ja Harkujärve küla. Laabi küla on 1938. aastal juba Harku vallavalitsuse nimekirja järgi valda kuulunud. Harku küla, mis nüüd kuulub Tiskre küla koosseisu, on asutatud 1241 aastal, mis teeb ka selle paiga väga eriliseks. Tiskre piirkond sai 18. sajandil tuntuks hea suvituskohana. Tiskre ja Tabasalu vahelisele alale, praegusesse Harku valda rajati 1754. aastal Lucca suvemõis, kus toimusid kunstnike kogunemised ja kirjandusõhtud. Tiskre oja on varem kandnud Laddenpe ehk Lahepea nime, samuti Kivioja nime. Tiskre oja suundub Kakumäe lahte, mida on varem nimetatud ka Tiskre laheks. Ojale ehitati paisregulaator 1980. aastal. Tiskre küla liideti Tallinnaga 1977. aastal. Taasiseseisvumise järel ehitati Tiskresse hulgaliselt eramaju, 2000. aastatel hakati sinna ehitama ka kortermaju.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!