Ekspert: seadus on kaldu üürniku poole

Üürilepingut reguleeriv osa võlaõigusseaduses tuleks ümber kirjutada, sest kuna see on pärit ajast, kui Eestis olid sundüürnikud, on see kaldu üürniku poole, leiab Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark.

Tänane võlaõigusseadus annab üürnikule üürileandjast rohkem õigusi, rääkis Tõnu Toompark intervjuus ETV saatele “Terevisioon”, kommenteerides saatelõiku eilsest “Pealtnägijast” kodu ostnud noorest perekonnast, kes on hädas majast lahkumast keelduva üürnikuga.

“Omaniku õigused sellise juhtumi puhul on üsna piiratud ja ainus võimalus tal siis mingil hetkel ongi kohtusse pöörduda. Ja nagu me näeme, siis kohtuveskid jahvatavad aeglaselt või üliaeglaselt. Kohus [—] ei arvesta sellega, et tegelikult vaene omanik peab ju kogu aeg mingeid kulusid kandma – antud juhul siis ta peab laenu maksma, ta peab kõrvalkulusid ehk kommunaalkulusid maksma. Nii et seis on, ausalt öeldes, omaniku seisukohast päris nuhtlus,” rääkis Toompark.

Tema arvates on seadustes üürivõtja eelistamine pärit minevikust ehk sundüürnike ajast ning võib-olla oli see sotsiaalsetel põhjustel õigustatud, et seadus kaitses neid rohkem, kuivõrd nende üürisuhe oli tekkinud läbi pimeda juhuse

“Aga tänaseks on sellised põhjused ära kadunud ja siin peaks siis mõtlema, et mis nüüd edasi teha. Täna sundüürnikke meil tegelikult ei ole, see etapp on seljataha jäänud ja kõik üürilepingud põhinevad poolte kokkulepetel.”

Üks võimalus oleks Toompargi meelest võlaõigusseaduses kogu üürilepingut reguleeriv osa ümber kirjutada, arvestades tänapäevast olukorda ja seda, et üürnik ja üürileandja on tegelikult võrdsed partnerid, kes mõlemad tahavad üürilepingut sõlmida.

Toompark toonitas, et üürileandja peaks väga tõsiselt vaatama, kellele ta oma vara üürile annab.

“Meil on siin terve hulk avalikke registreid, kust me saame teada, milline see inimene on. Meil on siin Google, Facebook, krediidiinfo. Me saame igalt poolt mingid infokillud ja me peame vaatama, et kas me tahame sellisele inimesele usaldada suhteliselt suure vara. Sellepärast, et see, kes võtab väga olulised riskid, on üürileandja. Ta annab oma vara teise inimese käsutada. Ja kui see taustauuring tegemata jääb, siis probleemid lihtsalt tulevad,” rääkis Toompark.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 64 = 72

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!