Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et kohalik omavalitsus peaks arenduses võtma suuremat rolli. Munitsipaalil olevat müstiline võimekus arendada odavamalt kui seda suudab kasumit taotlev erasektor teha.
Milles arvelt võiks omavalitsus arendada odavamalt?
Kiire vastus: mitte millegi arvelt. Aga läheme siiski detailidesse.
Omavalitsusel on tühja maad, mida arendada. Jätta maa arenduskuludest välja on asjatundmatu ja manipulatiivne. Maal on igal juhul väärtus ja alternatiivkulu. Selle eiramine ei ole asjakohane.
Omavalitsus võiks enda projektide planeeringuid ja ehituslubasid kiiremini menetleda. Selline lähenemine on juba kriminaalne. Omavalitsus ei tohiks projekti järjekorras ettepoole tõsta tuginedes ainuüksi asjaolule, et see on tema enda projekt. Veelgi enam – kui selline projekt on loodud konkureerima erasektoriga.
Omavalitsus ei taotle kasumit. Kasumist loobumine justkui võiski äkki olla tegur, mis annaks võimaluse müügihinna aluseks olevate tootmiskulude vähendamiseks.
Omavalitsused paraku on aga aeglased ja ebaefektiivsed. Neil puudub praktiline teadmine turu vajadustest. Üsna veendunult võib väita, et Eestis ei ole ühtegi omavalitsust, kes suudab erasektorist odavamalt arendada isegi kasumirida arvesse võtmata.
Erasektor on efektiivne
Erasektori arendajad on efektiivsed. Nad riskivad iseenda rahaga ja ainuüksi see fakt sunnib eraarendajaid rumalatest otsustest hoiduma. Kasumi teenimise motivatsioon ei tohiks meie ühiskonnas taunimist väärida.
Erasektoril on praktiline tunnetus, mis kaup läheb müügiks ja mis mitte ehk mis on konkreetne praktiline turunõudlus.
Järeldused
Esiteks. Tallinna linnale esitatud elamispindade kättesaadavuse analüüsis puudub kriitiline vaade, kas omavalitsuse poolt elamispindade pakkumine saab olla soodsama hinnaga kui erasektori pakutav. Puudub argumentatsioon, mis põhistaks väite, et omavalitsus suudab arendusprotsessis pikaajaliselt olla efektiivne, säilitada kvaliteedi ja olla innovatiivne.
Teiseks. Vaataks aga, mis päris elus toimub. Viimase 2-3 aasta jooksul on arendusturg olnud üsna verises konkurentsis – pakkumist on väga-väga palju, ostjad on mõni üksik. Kinnisvarasektorile omaselt on konkurents muutunud hinnakonkurentsiks.
Nii võib väga-väga julgelt väita, et 2025. a müügihinnad on absoluutne miinimum, mida praeguses majanduskeskkonnas ja praeguste sisendite juures on võimalik pakkuda. Seda võttes arvesse ehitusõiguse menetlusperioode, ehitushindu, finantseerimistingimusi ja müügiperioode, lisaks muid vähem olulisemaid detaile.
Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:
- Elamispindade kättesaadavusest (01). Kas elamispindade kättesaadavus on probleem?
- Elamispindade kättesaadavusest (02). Milles väljendub elamispindade kättesaadavuse probleem?
- Elamispindade kättesaadavusest (03). Kas kõik inimesed peavad saama kodu osta?
- Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas
- Elamispindade kättesaadavusest (05). Kuidas kujunevad elamispindade hinnad?
- Elamispindade kättesaadavusest (06). Kas arendajad või maaklerid soovivad kõrgeid hindu?
- Elamispindade kättesaadavusest (07). Miks ei saa elamispindu odavamalt pakkuda?
