Kas müüa korter praegu või lükata müük edasi 4 kommentaari

Illustratsioon

Kinnisvaraportaalides kiiresti kasvav pakkumiste hulk annab tunnustust faktist, et üha enam kinnisvaraomanike on otsustanud ühel või teisel põhjusel endale kuuluva vara realiseerida. Kas aga tänase turuolukorra tingimustes on õige aeg müümiseks? Või peaks müügiotsuse edasi lükkama? Kui müügiotsus edasi lükata, siis millal on õige aeg müümiseks?

Kui korteriomanikul on raha ühel või teisel põhjusel hädasti vaja, siis ei ole midagi pikalt mõelda- tuleb kohe asuda olemasolevat vara realiseerima. Kohese müügiotsuse kasuks räägib ka see, et enamus spetsialiste prognoosib jätkuvat hindade suuremat või väiksemat langust. See tähendab, et müügiotsuse edasilükkamine võib tähendada reaalset rahalist kaotust.

Võib küll spekuleerida, et ühes või teises piirkonnas kinnisvara hinnad ei lange või langevad turu keskmisest vähem, kuid siiski on olemas väga tugev surve hindadele ja see ei tee müümist kindlasti kergemaks.

Pakkumisi on turul palju

Illustratsioon

Elamispindade pakkumiste arvu KV.EE portaalis kajastav indeks näitab, et portaalis on jõudnud 21 560 pakkumiseni. See on tervelt 13 korda enam kui näiteks 2005. aasta jaanuaris. Aastatagust pakkumiste arvu ületab tänane number 55% võrra.

Nii peab tänane kinnisvaramüüja arvestama sellega, et endisaegsed paarinädalased müügiperioodid on pikenenud kuude pikkuseks. Ostjatel puudub põhjus pakkumiste „lennult rabamiseks”, sest pakkumisi on nõnda palju.

Ilmselge on, et sellise pakkumiste massi seest on väga keeruline silma paista. Enamkasutatavad võimalused pakkumisele atraktiivsuse lisamiseks on silmapaistev reklaam või ostja jaoks soodne hind. Kindlasti tasub mõelda, milliseid uuenduslikke kommunikatsioonikanaleid on müüjal võimalik kasutada selleks, et informatsioon võimalike ostjateni toimetada.

Paaniliselt müüa ei tasu

Illustratsioon

Ülaltoodu ei tähenda kindlasti seda, et juba täna peaksid kõik inimesed neile kuuluva kinnisvara paaniliselt müüki paiskama, sest homme maksab see vähem. Investeeringud ei pea olema vaid tänasesse-homsesse vaatavad, vaid need võivad ka pikemas perspektiivis tehtud olla.

Veel aasta-paar tagasi tõusid kinnisvarahinnad emotsioonide najal meeletutesse kõrgustesse. Oleks väga imelik eeldada, et puudub võimalus kinnisvarahindade liigseks languseks, mille peamiseks põhjuseks on emotsioonid. Äkki oleme nö. õiglasest hinnatasemest juba allpool?

Kõrge inflatsioon ja aeglaselt, kuid siiski tõusvad palgad ning vaikselt langevad kinnisvarahinnad suurendavad elanike kinnisvaraostujõudu. Kindlasti tuleb oma aeg, kus kinnisvarahinnad ja tehingute mahud taas tõusule pöörduvad. Küsimus ei ole, kas see toimub. Küsimus on, et millal see toimub.

Järgmise tõusuni läheb eeldatavalt vähemalt aasta aega. Seda tingituna nii tänasest suurest pakkumiste arvust kui üldisest majanduskeskkonnast. Kui kinnisvaraomanikul kiiret ei ole, siis on võimalus kaaluda müügiotsuse edasilükkamist, et vältida tänases pakkumisterohkes keskkonnas asjatut konkureerimist, kus peamiseks eduteguriks on madal hind.

Asjaolud tuleb läbi kaaluda

Kinnisvara müügiotsuse tegemine või edasilükkamine sõltub konkreetsetest asjaoludest, mis vara omaniku mõjutavad. Kõik asjaolud tuleb põhjalikult läbi kaaluda. Kui vara on vaja lähiajal müüa, siis on mõistlik sellega kohe tegelema hakata. Kui vara müümisega ei ole kiiret, siis või müügi aasta-paari võrra edasi lükata, et vältida täna turul olevat hinnasurvet.

One comment on “Kas müüa korter praegu või lükata müük edasi
  1. Offf ütleb:

    Ma olen kuulnud spekulatsioone teemal: myy korter maha, maksa pangalaen 2ra ja selle eest mis p2rast laenu tasumist yle j22b ostad sygisel endale 2 x vingema korteri.
    100 ruutmeetrise heas asukohas, sanitaarremonti vajava korteri hinnaks pakutakse sügisel olema 400 — 500 tuhat.

  2. Tõnu Toompark ütleb:

    Arvamus, et korterite hinnad kordades langema peaksid, on ülimalt pessimistlik.

    Tegelikult toimub vara reaalväärtuse langemine juba ainuüksi seetõttu, et hinnad tagasihoidlikult langevad, kuid samal ajal kõrge on meil inflatsioon.

    Mina ei usu, et 100m2 korterit on mistahes Tallinna osas võimalik saada 400-500 000 krooni eest.

  3. Tõnu Toompark ütleb:

    Ja ongi nii. Nö reaalne turg, kus ikka on pakkumist ja nõudlust eksisteerib vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus.

    Muudes maakonnakeskustes ja ammugi siis vallakeskustes on turg väga hüplik ja vähem mõjutatud üldistest tendentsidest.

    Põhjuseks see, et turgu mõjutab olulisel määral ühe-kahe inimese otsus kinnisvararealiseerida või seda osta.

    Suuremates asumites ühe-kahe inimese otsus ei muuda midagi.

  4. Aatomik ütleb:

    Samas kui hinnad suurtes linnades mürinal langevad, siis olen täheldanud huvitavat tendentsi väiksemates vallakeskustes, kus müügisolevate korterite arvu võib ühekäe sõrmedel üles lugeda. Nimelt korterite hinnad, mis eelmisel aastal olid alla 200 000 kr, on kõik nüüdseks liikunud üle selle summa. Sellele on loomulikult ka üsna lihtne seletust leida – mida vähem kortereid müügis, seda rohkem nende eest küsida saab. Lihtne nõudluse ja pakkumise vaheline hinnaregulatsioon.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 20 = 21

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!