Luminor: Abimeetmete tõhusust näitab tulevane töötuse määr

Luminor BankLuminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on riigid tänaseks käivitanud koroonaviirusest tingitud majanduslangusega toimetulekuks esimesed abimeetmed, kuid nende efektiivsust näitab edaspidine töötuse määr. Peaökonomisti sõnul pakkusid ka eelmise kriisiga võitlemisel edukad riigid ettevõtetele just koondamiste ärahoidmiseks piisavalt palgatoetusi.

„Praegune tööpuuduse kasv ja selle taandumise kiirus järgmistel aastatel näitavad, kui hästi riikide valitud meetmed koostöös erasektoriga päriselt toimivad,“ ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm. „Töötuse suurusel on oluline roll majanduse taastumise kiirusel. Mida väiksemana suudame töötust hoida, seda kiiremini ja väiksemate kuludega saame majanduse taas avada. Nagu näitas eelmine majanduskriis, siis suurepäraselt sihitud toetused olid just riigi poolt antavad palgatoetused.“

Vaadates tagasi 2008. aasta majanduskriisile, tõdes Palm, et teised Euroopa riigid olid töötuse kasvu ärahoidmisel Eestist märkimisväärselt edukamad. „Toona oli Eesti töötuse kasv koguni kolm korda suurem kui Euroopas keskmiselt ning töötus jõudis järsult lausa 19 protsendini. See tähendas ettevõtete jaoks siseturu järsku kokkutõmbumist ning see omakorda tõi kaasa ulatusliku varade hinnalanguse, pankrotilained ja finantseerimistingimuste halvenemise,“ rõhutas peaökonomist.

Palmi sõnul on riikidel suurepärased hoovad ettevõtluse ja turu ergutamiseks, kuid oluline on ka ettevõtjate hoiakud tööjõu hoidmisel. „Eelmise kriisi ajal kasvas Taanis tööpuudus euroala keskmisega sarnaselt pea 5 protsenti. Rootsis kasvas see tagasihoidlikult 3,2 protsenti ning Saksamaal üllatuslikult vaid 0,8 protsenti. Need väikesed numbrid suudeti saavutada tänu riikide abile. Kui Saksamaal kulus eelmisel korral töötuse kriisieelse taseme saavutamiseks üks aasta, siis Eestil lausa üheksa aastat. Teiste riikide kogemusest tasub õppida ning loodetavasti me seda ka teeme,“ lisas ta.

Palmi sõnul moodustab eratarbimine arenenud riikide majandusest 70 protsenti ning selle stabiilsus sõltub põhiliselt inimeste rahakotist – kui pole tööd, siis pole raha ega ka siseturul tellimusi. Rahavoog on ettevõtte ellujäämise seisukohalt kriitilise tähtsusega ning seda aitab hoida riigipoolne palgatoetus koos muude likviidsuslaenudega.

Majanduse abipakette lisandub ka edaspidi. Globaalsed aktsiaturud on märtsikuu põhjadest kergelt taastunud, oodates lisanduvaid uudiseid arenenud riikide majanduste järkjärgulise avamise kohta. Üheskoos tuleb järgmised rasked kvartalid üle elada ning vältida pikaajalist kahju eraisikutele ja ettevõtetele. See loob parima võimaluse majanduse taastumiseks koos teiste euroala riikidega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

1 + 7 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!