Eesti Panga laenustatistika kohaselt kasvas ettevõtetele antud laenude kogukäive tänavu esimesel poolaastal mullu sama ajaga võrreldes enam kui 40 protsenti, ulatudes 2,26 miljardi euroni. Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul näitab tagasiside ettevõtjatelt, et pärast pikka vindumist vaadatakse tulevikku optimistlikult ja investeerimisjulgus on tõusnud.
„Möödunud aasta esimeses pooles oli Eesti ettevõtetele antud laenude kogukäive Eesti Panga andmetel 1,6 miljardit eurot, tänavu aga 2,26 miljardit eurot, mis tähendab enam kui 41% kasvu. Ka Luminori klientide pealt näeme selgelt, et ettevõtjad on sel aastal olnud märkimisväärselt aktiivsemad kui eelneval kahel aastal,“ ütles Savtšenko.
„Kasvu pikalt oodanud ja otsinud ettevõtted on ennast kogunud ja julgevad taas uusi investeeringuid teha. Usume, et selle tulevikupilgu positiivne mõju jõuab Eesti majandusse laiemalt juba järgmisel aastal,“ märkis Luminori äripanganduse juht.
Marjan Savtšenko sõnul annavad Luminori portfellis kasvu näitavatest sektoritest tooni energeetika, põllumajandus, kinnisvara ja tootmine – kõigis neis valdkondades täheldati tänavu esimesel poolaastal rohkelt investeeringuid.
„Kinnisvarasektor on olnud aktiivne ja sujuvalt kasvav, samas pole hüpe olnud buumilikult kõrge. Viimastel kuudel küll stabiilne, ent enne seda tiputasemelt üsna kiiresti langenud kuue kuu euribor on kinnisvarainvesteeringute puhul väga oluline aspekt, sest projektide tasuvus sõltub suuresti intressikulust. Nii mitmedki projektid, mis aasta tagasi tundusid veel teostamatud, on nüüd arendajate jaoks taas atraktiivsed,“ selgitas ta.
Ekstreemne ilmastik suunab põllupidajad efektiivsust otsima
Põllumajanduses on viimaste aastate suved olnud keerulised – üle-eelmisel aastal oli põud, eelmine suvi kujunes väga vihmaseks. Ka tänavused vihmad ning suhteliselt külm ilm on viinud selleni, et Eesti valitsus kuulutas põllumajanduses sisuliselt välja eriolukorra ning viimase paarikümne aasta halvima suve tõttu taotleb Eesti tõenäoliselt Euroopa Liidult erakorralist abi.
Sellest hoolimata on sektoris toimunud rohkelt investeeringuid, eeskätt tehnika uuendamise osas. „Viimastel aastatel on olnud vähe tehinguid maaga, investeeritakse peamiselt masinatesse. Põllumajandustehnika läheb üha paremaks ning ekstreemsete ilmastikuolude vastu püüavad Eesti põllumehed võidelda läbi efektiivsuse kasvatamise, milles on oluline roll just tehnikal,“ märkis ta.
Savtšenko tõi välja, et näiteks moodsa ja kõige uuema tehnoloogiaga varustatud viljakombaini hind võib ulatuda kuni 800 000 euroni ja Eesti muutlikusse kliimasse sobiva traktori hind algab 200 000 eurost. „Kui meil teedel sõitvate autode keskmine vanus on üle kümne aasta, siis põllumajanduses kasutatakse märksa uuemat tehnikat. Kombain on intensiivselt töös vaid mõned nädalad või ühe kuu aastas, aga selle aja jooksul peab masin töötama veatult ja võimalikult tõhusalt,“ lausus Luminori äripanganduse juht.
Põllumajandussektori sees on Savtšenko sõnul näha aktiivsust Eesti piimatootjate poolt. „Ehkki poelettidel pole piima hind oluliselt tõusnud, on töödeldud toodete hinnatasemed – näiteks või ja juust – kõrgemad ja neil on ka traditsiooniliselt ekspordipotentsiaali. See annab tootjatele kindlust uute investeeringute tegemiseks,“ sõnas Savtšenko.
Marjan Savtšenko sõnul on krediidiandja vaates tulevikupotentsiaali arvestades teine atraktiivne sektor tootmine ning tänavu aasta esimesel poolaastal investeerisid tootmisettevõtted märkimisväärses mahus.
Energiasektoris on näha suunamuutust
Luminori äripanganduse juhi sõnul näitab viimaste aastate trendi valguses teatavat stagnatsiooni energia tootmise sektor, seda eeskätt päikeseparkide arenduses. Peamiseks põhjuseks on tarbijaid rõõmustavad madalad elektrihinnad, mis muudab seni arenduses olevatele lisanduvate uute parkide rajamise väheatraktiivseks.
„Hetkel on päikesepaneelide hinnad küll ajaloo madalaimal tasemel, samas pole turule elektri müümise eesmärgil enam väga tasuv uusi vaid päikeseenergiat tootvaid parke rajada. Selgelt on näha, et praegu lõpetatakse juba alustatud projekte, uute suhtes ollakse pigem kõhklevad. Samas on populaarsust kogumas akulahendused ja kombineeritud taastuvelektri tootmine, mis usutavasti lähiaastatel energeetikasektori investeeringutesse taas aktiivsust toob,“ lausus Savtšenko.
