Eestis oleks 89% üürnikest valmis vahetama üürikodu oma eluaseme vastu juhul, kui igakuine kodulaenumakse oleks praeguse üüriga sama suur, selgub Luminori tellitud Norstati uuringust. Luminori partnersuhete juhi Elar Ollik sõnul näitab see, et suurim takistus kodu ostmisel ei ole soov, vaid eelkõige sissemakse puudumine.
„Norstati läbiviidud uuringust selgus, et üheksa üürnikku kümnest oleks valmis vahetama üüripinna oma kodu vastu, kui sellega ei kaasneks rahalisi kohustusi. Kui võrrelda tänaseid üürihindu ja kodulaenu makseid, siis on need paljudel juhtudel samas suurusjärgus. Oluline erinevus seisneb aga selles, et kodulaenu makstes kogub inimene vara endale, samas kui üürimakse aitab kindlustada üürileandja paremat tulevikku,“ ütles Ollik.
Uuringust selgus ka, et ligikaudu pooled koduostu kaaluvatest inimestest on valmis maksma kodulaenu eest kuni 500 eurot kuus ning pooled üle selle. Umbes 500 eurot kuus võib pidada keskmise laenuhuvilise orientiiriks. Luminoris vastab see täna ligikaudu 128 000 euro suurusele laenule 30 aastaks 15-protsendise sissemakse juures.
Samas jääb paljude jaoks kodu ostmise peamiseks takistuseks just omafinantseeringu kogumine. Olliku sõnul on selleks olemas ka leevendavaid võimalusi. Näiteks EISi noore spetsialisti käenduse abil saab sissemakse määra vähendada 10 protsendini. 120 000 euro suuruse kodu puhul tähendab see ligi 6400 euro suurust vahet vajaminevas omafinantseeringus. Lisaks võimaldab EIS käendus ka 5% omafinantseeringule, aga seda tingimusel kui peres on kolm või enam last.
Ta märkis, et selge eesmärk aitab sissemakse kogumist lihtsamini planeerida. Kui eesmärk on koguda kolme aastaga näiteks 12 000 eurot, tähendab see umbes 350 euro suurust igakuist säästu. Alternatiivina tasub kaaluda ka Numai koduostuteenust, mis võimaldab kolida oma koju kohe ning jagada sissemakse osamakseteks. Eluaseme ostuhind on fikseeritav, mistõttu ei pea muretsema ajas kasvavate kinnisvarahindade pärast.
Ollik lisas, et laenuvõimekuse parandamiseks pakuvad pangad ka sihtrühmapõhiseid lahendusi. „Näiteks pakume Luminoris haridustöötajatele soodsamaid tingimusi, et toetada nende panust ühiskonda,“ sõnas ta.
Kuigi paljud eelistaksid oma kodu, on üürimisel endiselt oma roll. „Üürimine sobib hästi olukordades, kus elukorraldus ei ole veel paigas või on plaanis lähiaastatel elukohta muuta. Sellisel juhul annab üürimine paindlikkuse, mida kodu omamine alati ei paku,“ ütles ta.
Ollik märkis, et kodulaenuga kaasnev pikaajaline kohustus võib esmapilgul tunduda suur, kuid praktikas ei jää inimesed ühe otsusega aastakümneteks seotuks. „Luminori keskmise kodulaenu pikkus on umbes kümme aastat. Seejärel vahetatakse elu jooksul eluaset või refinantseeritakse laen. Kui täna ei võimalda sissetulek osta unistuste kodu, võib alustada väiksemast ja liikuda samm-sammult edasi, “sõnas ta.
Luminori tellitud Baltikumi-ülene uuring viidi läbi veebruaris ja märtsis koostöös uuringufirmaga Norstat. Eestis vastas küsitlusele 1003, Lätis 1000 ja Leedus 1002 inimest vanuses 18–60 eluaastat.
