Pankade liberaalne laenupoliitika muutis eluasemeturu hüperaktiivseks ja tekitas tüüpkorterite hinnatõusu, mis on nüüdseks pöördunud langusesse.
Eluasemelaenude väljastamine näitab pidevat kasvutempot. 2002. a II kvartalis jõudis Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude käive esmakordselt üle ühe miljardi krooni piiri, 1,25 miljardi kroonini. See on 76% rohkem kui 2001. aasta teises kvartalis.
Märkimisväärne on, et käesoleva aasta esimese kahe kvartaliga on eluasemelaene väljastatud juba rohkem kui näiteks 2000. aastal kokku.
Meenutuseks tuleb siin mainida, et nimelt 2000. aasta märksündmuseks Eesti kinnisvaraturul oli laenuturu avanemine.
Suurenevate laenukäivete kõrval on kiiresti suurenemas ka pankade eluasemelaenude jääk. See on poole aastaga jõudnud mulluse viie miljardi krooni tasemelt 7,4 miljardi kroonini. Siin on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvuks “kõigest” 47%.
Võib eeldada, et sellise eluasemelaenude käibe juures ei näita eluasemelaenude jääk nii pea mitte mingit kahanemise tendentsi.
Laenuvõtja jaoks sõbralikku suunda näitab intressimäära jätkuv suundumus kahanemise poole. Eesti kroonis väljastatavate laenude intressimäär on kvartali lõpukuupäevade lõikes jõudnud alla kümne protsendi piiri, maandudes 9,8 protsendile.
See on madalaim Eesti kroonis väljastatava eluasemelaenu intressimäär läbi aegade. Sarnast trendi järgib ka europõhi-ne eluasemelaen. Euros väljastatud eluasemelaenu intressimäär on samuti kõigi aegade madalaimal tasemel, 7,5 protsendi juures. Veel aasta tagasi oli Eesti krooni baasil väljastatud eluasemelaenude intressimääraks 11,4 ning euro baasil 9,1%.
Üha uusi rekordeid purustav eluasemelaenude väljastamine muudab aktiivse kinnisvaraturu hüperaktiivseks. See avaldab järjekordset tõsisemat survet kinnisvara hindadele. Äsjane nõudluse poolt ülikõrgeks aetud pealinna tüüpkorterite hinnalangus on kogemus, millest saadud õppetundi ei tohi turuosalised eirata. Emotsioonidel põhinev hinnatõus pöördub hinnalanguseks.
Mõistusepärane ja kaalutletud ostuotsus on see, mis probleeme ennetab. Iseasi on, kui palju kinnisvaraostjad oskavad või tahavad minevikku meenutada.
Teine oluline järeldus, mida laenutegevuse aktiveerumisest võib teha, on laenuvõtjate avarduvad võimalused eluaseme kvaliteedi tõstmiseks.
Võimalusi avardavad järjepidevalt langevad intressimäärad, laenuvõtjate suurenevad palganumbrid ning stabiilsed positiivsed ootused tuleviku suhtes.
Usutavasti on aktiivsele laenuvõtmisele järele tulemas ka uusehitused, mis möödunud aastal suutsid küündida vaid 0,2 protsendini olemasolevast elamufondist.
Artikkel on avaldatud 29.07.2002 väljaandes Äripäev –
