Eluasemelaenude väljastamine suureneb

Eluasemelaenude väljastamine näitab pidevat kasvutempot. 2002. a. II kvartalis jõudis Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude käive esmakordselt üle ühe miljardi krooni piiri 1,25 miljardi kroonini. See on 76% rohkem kui 2001. a. II kvartalis.

Märkimisväärne on, et käesoleva aasta esimese kahe kvartaliga on eluasemelaene väljastatud juba rohkem kui näiteks 2000. aastal kokku. Meenutuseks tuleb siin mainida, et nimelt 2000. aasta märksündmuseks Eesti kinnisvaraturul oli laenuturu avanemine.

Suurenevate laenukäivete kõrval on suurenemas ka pankade eluasemelaenude jääk. See on poole aastaga jõudnud mulluse 5 miljaradi krooniselt tasemelt 7,4 miljardi kroonini. Siin on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvuks “kõigest” 47%. Võib eeldada, et sellise eluasemelaenude käibe juures ei näita eluasemelaenude jääk nii pea kahanemise tendentsi.

Laenuvõtja jaoks sõbralikku suunda näitab intressimäära jätkuv suundumus kahanemise poole. Eesti kroonis väljastavate laenude intressimäär on lõpuks kvartali lõpukuupäevade lõikes jõudnud alla 10% piiri maandudes 9,8 protsendile. See on madalaim Eesti kroonis väljastatava eluasemelaenu intressimäär läbi aegade.

Sarnast trendi järgib ka euro-põhine eluasemelaen. Euros väljastatud eluasemelaenu intressimäär on samuti kõigi aegade madalaimal tasemel 7,5 protsendi juures. Veel aasta tagasi oli Eesti krooni baasil väljastatud eluasemelaenude intressimääraks 11,4 ning euro baasil 9,1%.

Üha uusi rekordeid purustav eluasemelaenude väljastamine muudab aktiivse kinnisvaraturu hüperaktiivseks. See avaldab järjekordset tõsisemat survet kinnisvara hindadele. Äsjane nõudluse poolt ülikõrgeks aetud pealinna tüüpkorterite hinnalangus on kogemus, millest saadud õppetundi ei tohi turuosalised eirata. Emotsioonidel põhinev hinnatõus pöördub hinnalanguseks. Mõistusepärane ja kaalutletud ostuotsus on see, mis probleeme ennetab. Iseasi on see, kui palju kinnisvaraostjad oskavad või tahavad mineviku meenutada.

Teine oluline järeldus, mida laenutegevuse aktiveerumisest võib teha on laenuvõtjate avarduvad võimalused eluaseme kvaliteedi tõstmiseks. Võimalusi avardavad järjepidevalt langevad intressimäärad, laenuvõtjate suurenevad palganumbrid ning stabiilsed positiivsed ootused tuleviku suhtes. Usutavasti on aktiivsele laenuvõtmisele järele tulemas ka uusehitused, mis 2001. a. suutis küündida vaid 0,2 protsendini olemasolevast elamufondist.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine