Mis juhtub kinnisvaraturul, kui euro tuleb?

Eesti valitsusparteid ootavad pikisilmi euro tulekut. Seda, kas ühisvaluuta ka tegelikult siia jõuab, me ei tea. Aga kui jõuaks, kas see kinnisvaraturule mõju avaldaks?

Aeg-ajalt on liikvel jutud, et ühisvaluuta kasutuselevõtt võib tekitada väiksemat sorti kinnisvara ostu-müügilaine. Küsimusele, kas teadmine, et euro tuleb, võib seda tekitada, vastas kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, et praegused nõudlusepoolsed tegurid ütlevad pigem, et mingit mini-buumi oodata ei ole.

„Paraku peame eeldama, et nõudlus on üsna nõrguke. Tarbijakindlus on madal, sissetulekud langevad või on stabiilsed, tööpuudus suhteliselt kõrge,“ selgitab ta. „Suuresti kõrgest tööpuudusest tingituna jääb tarbija kindlustunne veel tükiks ajaks madalaks. Samuti on eelmise buumi tulemused veel meeles – neid ei ole jõutud unustada.“

Toompargi sõnul loob euro teatava baasi üldise majanduskeskkonna stabiilsuse tekkeks, kuid ühisraha iseenesest midagi ei muuda. „Pigem usun, et euro tulek läheb kinnisvarasektorist vaikselt mööda.“

Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht

Toetudes teiste riikide kogemusele, ei ole oodata buumi enne euro tulekut. Praegusel momendil, kinnisvarasektori põhja lähedal, on väga raske eristada, millistest faktoritest on tingitud hinna ja tehinguaktiivsuse tõus. Võrreldes praeguse ajaga, loob euro investorites aga kindlustunde devalvatsiooniohu kadumise osas ning valuutarisk kaob ära. Lisaks muutub äri ajamine lihtsamaks kuna kasutusel on üks ühine valuuta ja hindadest aru saamine palju lihtsam.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige

Kui euro käibelevõtu kuupäev selgeks saab, siis on see kindlasti positiivne signaal tervele Eestile. Kas see ka buumi tekitab?

Eelkõige peaks see suurendama rahva usaldust riigi majanduskeskkonna suhtes, mis loomulikult võib omakorda olla tõukeks tarbimise suurenemisele. Samuti võib tarbimisele õhutada hirm hinnatõusu ees, mis paljudes euroga liitunud maades kaupmeeste kavala ümardamise läbi aset leidis. See on aga juba konkurentsiameti pärusmaa – kui suureks inflatsioon ümardamiste tõttu läheb, sõltub üsna palju riiklikest meetmetest ja kontrolli tõhususest.

Üksikuid erandeid välja jättes võib aga üldistatult väita, et kiirest inflatsioonist ei saa ka Eesti eurole üle minnes üle ega ümber – selleks on krooni kurss euro suhtes liiga ebamugava suurusega- kurssi 15,6466 annab kergelt paljude kaupade ja teenuste puhul ümardada näiteks kunagise 12 krooni pealt ühele eurole või „soodustusena“ 99 sendile. Sama kehtib ka suuremate kaupade ja teenuste puhul.

Riikides, kus kurss oli lihtsamini arvutatav, nagu 1:2 või 1:3, oli tarbija pügamine ka keerulisem. Selle nurga alt vaadatuna, kus ümardamiste kaudu võib tulla uus hüperinflatsioon, pole ka kinnisvara praegune hinnatase kindlasti kivisse raiutud.

Artiklli autor on Risto Vähi. Artikkel ilmus 06/10/2009 väljaandes Ekspresskinnisvara.ee.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

2 + 5 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine