Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks märtsis kuuga ei muutunud

20.04.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja metalltoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kemikaalide ja kütteõlide tootmises.

2016. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, toiduainete, elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Märts 2017 – veebruar 2017, %	Märts 2017 – märts 2016, %
KOKKU	0,0	3,1
Töötlev tööstus	0,4	3,5
Mäetööstus	-0,1	-6,5
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-6,7	1,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,2% ja võrreldes 2016. aasta märtsiga 6,7%.

Eelmise kuuga võrreldes langes märtsis keskmisest enam elektrienergia, jookide ning naftasaaduste hind, samas tõusis elektroonikaseadmete ning kummi- ja plasttoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,6% ja võrreldes 2016. aasta märtsiga 6,3%.

Eelmise kuuga võrreldes langes märtsis keskmisest enam elektrienergia, põllumajandustoodete, ehitusmaterjalide ning naftasaaduste hind ning tõusis nahktoodete ja jalatsite ning farmaatsiatoodete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.04.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte kaheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

KredEx kasvatas tegevusmahte ja teenis 1,2 miljonit eurot kasumit

19.04.2017 Tõnu Toompark

Täna KredExi nõukogu poolt kinnitatud 2016. aasta majandusaasta aruande põhjal teenis sihtasutus eelmisel aastal kasumit 1,2 mln eurot. Tänu KredExile paranesid 706 ettevõtte rahastamisvõimalused ja 6684 pere elutingimused.

KredExi juhataja Lehar Küti sõnul oli möödunud aasta KredExi jaoks tegevusmahtude kasvatamise aasta. “Märkimisväärselt suurenes nii ettevõtluslaenude (44% võrreldes möödunud aastaga), eluasemelaenude (42%), kui ka korterelamulaenude (80%) käendamise maht. Ühtlasi saavutati kõigi nimetatud valdkondade osas suurimad aasta jooksul väljastatud käendusmahud alates KredExi loomisest 2001. aastal. Ühtekokku väljastati aasta jooksul nende sihtrühmade puhul käendus 3115 ettevõtte/eraisiku/korterelamu laenule summas 124,4 mln eurot. See võimaldas neil pankadest saada lisarahastust summas 358 mln eurot,” ütles Kütt.

KredExi põhitegevuse brutotulud moodustasid 7,1 mln eurot, kasvades 2015. aastaga võrreldes 1 mln euro võrra. Sealhulgas ulatusid tagamistegevusega seotud tulud 4,1 mln euroni ning intressitulud laenudelt 1,9 mln euroni. Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 74 mln eurot, bilansimaht 191,4 mln eurot, tagatisportfell 207,6 mln eurot ja laenuportfell 59,1 mln eurot.

Võimalike krediidikahjude katteks moodustati 2016. aastal eraldisi kokku 3,9 mln eurot. Tagamistegevusest tulenevaid kahjusid hüvitati aasta jooksul 1,8 mln euro ulatuses. Võrreldes 2015. aastaga olid kahjud väiksemad nii ettevõtlus- kui ka eluasemevaldkonnas. Kogu tegutsemisaja jooksul on KredEx hüvitanud tagamistegevusest tulenevaid kahjusid summas 29,9 mln eurot.

„KredEx lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanikke seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks võtab KredEx suuremaid riske, kui erakapitalil põhinevad finantsasutused, ent pikema perioodi keskmisena on eesmärgiks isetasuvuse säilitamine. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid,“ selgitas Kütt. Alates asutamisest 2001. aastal on KredEx teeninud kasumit kokku 8,4 mln eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko premeerib oma parimaid koostööpartnereid uhiuue Toyotaga

19.04.2017 Tõnu Toompark

Merko Ehitus käivitas kampaania, mille eesmärk on tunnustada koostööpartnereid ja väärtustada nende töö kvaliteeti. Koostöös Toyotaga korraldatava kampaania raames premeeritakse Eesti, Läti ja Leedu parimat koostööpartnerit uhiuue Toyota PROACE’i või Hiluxi kaheaastase kasutusõigusega. Tänaseks on kampaanias osalema registreerunud Eestis üle 120 koostööpartneri. Objektimeeskondade poolt esimese kvartali parimateks koostööpartneriteks valitud ettevõtted on näha kodulehel http://merko.ee/tegija/.

Koostööpartnerite tunnustamise kampaania sai avalöögi jaapanipärase üritusega. Selle raames tähistasid Merko ja Toyota ka oma sõpruse 25. sünnipäeva ning Merko sai kätte oma tuhandenda Toyota, olles sellega Toyota üks suurimaid kliente. Merko kontserni töötajad kasutavad Toyota ametiautosid nii Eestis, Lätis kui Leedus. Fotodel: AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal, Merko pikaaegne juht ja tänane AS Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus, Toyota Baltic AS juhatuse liige Osvaldo Valentini ning AS Merko Ehitus Eesti finantsvaldkonna juhi asetäitja Aire Ojandu, kes sai ametiautoks Merko tuhandenda Toyota.

„Projektide edu aluseks on meie professionaalne meeskond ja pikaajaline kogemus ning hea koostöö tellijate ja koostööpartneritega. Tänavu soovime veelgi enam tunnustada oma sadu koostööpartnereid, kelle töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, korrektsus ja professionaalsed töötajad on objektide valmimisel suure kaaluga,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal. „Lisaks on kampaania eesmärk juhtida tähelepanu ausale ärile – kinnitame, et oleme ise aus maksumaksja ning kõik meie töötajad on ametlikult registreeritud. Töötame iga päev veelgi ausama ja turvalisema ehitusturu ja töökeskkonna nimel ja ootame, et sellesse panustaksid ka kõik meie koostööpartnerid.“

„Korraldame tunnustamise kampaania koostöös Toyotaga, kelle aastatepikkuse kliendina saame kinnitada, et kahe brändi väärtused on sarnased – seame mõlemad esiplaanile kvaliteedi, kestvuse ja hea teeninduse. Meie töötajad on Toyotadega sõitnud aastakümneid ja saime kätte oma tuhandenda auto. Usume, et Toyota on usaldusväärne autobränd ka paljude meie koostööpartnerite seas. Seega on uhiuue Toyota Hilux või PROACE aasta tegijale igati sobiv ja väärt preemia,“ lisas Keit Paal.

Toyota Baltic ASi juhatuse liige Osvaldo Valentini lisas: „Tugevad ja vastupidavad partnerlussuhted rajatakse alati pinnasele, kus jagatakse ühiseid väärtusi ja asjatundlikkuse põhimõtteid ning järgitakse kõrgeid standardeid. Toyota autod on alati ehitatud kõrgete standardite järgi, lisaks iseloomustab Toyotat soov pidevalt parendada oma tooteid ja teenuseid – püüd üha paremini teha on meie jaoks pidev teekond. Oleme Merkole tänulikud mitme aastakümne pikkuse koostöö eest. Merko kampaania, mis väärtustab koostööpartnereid ja mille peaauhinnaks on Toyota mudelid, on meie jaoks märk sügavast usaldusest. Toyotale on suur au toetada õnnelikke võitjaid nende igapäevatöös, nii nagu oleme toetanud Merkot tema teekonnal Baltimaade üheks juhtivaks ehitusettevõtteks.“

2017. aastal valib iga Merko ehitusobjekti projektimeeskond Eestis, Lätis ja Leedus välja kvartali parimad koostööpartnerid. Aasta lõpus toimuvatel kampaania lõpuüritustel selguvad peaauhinna võitjad, kes saavad endale preemiaks valida kas uue Toyota PROACE’i või Hiluxi kaheaastase kasutusõiguse. Koostööpartnerid saavad tutvuda kampaania tingimustega ja registreeruda kodulehel http://merko.ee/tegija/, kus avaldatakse ka kvartali parimateks valitud koostööpartnerite nimed.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Toyota Baltic AS on 1993. aastal asutatud Toyota ja Lexuse sõidukite ametlik maaletooja, mis juhib ja koordineerib nimetatud sõidukite müüki ja turundust ning järelturuga seonduvaid tegevusi Eestis, Lätis ja Leedus. Aasta 2017 seisuga on Baltimaades 20 Toyota ja 5 Lexuse edasimüüjat ning 5 volitatud remonditöökoda.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Maa-amet: Haritava maa hektari hind kasvas eelmisel aastal kaheksa protsenti

19.04.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti avaldatud 2016. aasta tehingute analüüs näitab, et haritava maa mediaanhind oli möödunud aastal 2700 €/ha, olles kaheksa protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige rohkem tehti tehinguid Lääne-Virumaal.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2016. aastal kaheksa protsenti, küündides 2700 euroni. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 141 tehingut. Järgnesid Viljandi- ja Järvamaa 118 tehinguga.

Haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2016. aastal oli tehingute mediaanpindala 7,4 hektarit, mis on suurem kui aasta varem.

„Viimastel aastatel on huvi Eesti põllumaa vastu üha kasvanud, sellele viitab asjaolu, et viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud koguni 85,3%,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Haritava maaga tehti 2016. aastal kokku 1404 tehingut, mis on kolm protsenti rohkem võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus kasvas 2016. aastal 30,4% võrreldes eelmise aastaga, ulatudes 41,1 miljoni euroni.

Tutvu ülevaatega: Haritava maa turuülevaade

Eesti Pank: Finantsstabiilsust võivad ohustada kasvavad hinnad ja tehinguaktiivsus kinnisvaraturul

19.04.2017 Eesti Pank

Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed
Ettevõtete laenuteenindamise võimet toetab majanduskasvu taastumine ja palgakasvu aeglustumine
Kinnisvaraturul suurenes tehinguaktiivsus ja kiirenes hinnakasv, seni on see siiski olnud kooskõlas sissetulekute kasvuga
Ettevõtete ja majapidamiste pangalaenud kasvavad endiselt kiirelt
Reaalsektori võlakoormus SKP suhtes vähenes tänu tagasihoidlikule välislaenamisele ja Eesti Pank jätab vastutsüklilise kapitalipuhvri 0% tasemele
Finantssektori maks võib avaldada negatiivset kõrvalmõju finantsstabiilsusele ja majanduse rahastamisele

Eesti majanduskasv oli 2016. aastal väike, kuid kiirenes aasta teises pooles. Lisandväärtus kasvas enamiku majandusharude puhul, seejuures ka eelnevalt langust näidanud põlevkivisektoris ja energeetikas. Märke kiiremast majanduskasvust ilmnes ka 2017. aasta esimeses kvartalis. Ettevõtete müügitulu kasv 2016. aasta neljandas kvartalis pisut kiirenes ja tööjõukulude kasv aeglustus. Ettevõtete kasumlikkus on siiski endiselt madal ja palgasurve püsib suur. Kasumite edasine langus ohustaks ettevõtete laenuteenindamisvõimet.

Majanduskasvu taastumist ohustab investeeringute jätkuv madalseis. Ettevõtete investeeringud on vähenenud neli aastat järjest. Investeerimisaktiivsus sõltub kindlustundest tuleviku suhtes, mida omakorda määrab majandus- ja maksupoliitika usaldusväärsus. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ebakindlust. Olukorras, kus tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete kasvul pole olulisi takistusi olnud, teeks lisakulutuste tegemine valitsemissektori eelarve puudujäägi arvelt pikaajalist majanduskasvu silmas pidades rohkem kahju kui kasu. Valitsus peaks majanduskasvu toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonna loomisega.

Kavandatav finantsteenuste maksustamine võib tuua kaasa negatiivseid kõrvalmõjusid Eesti finantsstabiilsusele ja pärssida majanduse rahastamist. Sellepärast tuleb enne maksu kehtestamist hoolikalt analüüsida selle võimalikku mõju. Kui maks kehtestada, siis oleks mõistlik see kehtestada mitte ainult kommertspankadele, vaid võimalikult laiale finantsasutuste ringile, et vähendada finantsstabiilsusele negatiivset mõju avaldavaid turumoonutusi. Arvestades teenuste ja kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus ning Eesti finantssektori integreeritust võib varapõhine maks lisaks tuua kaasa finantsstabiilsuse tagamiseks oluliste likviidsus- ja kapitalipuhvrite vähendamise Eestis.

Hinnakasv Eesti kinnisvaraturul 2016. aasta viimases kvartalis kiirenes, kuid on samas suurusjärgus sissetulekute kasvuga. Kinnisvaraturul tehti rohkem tehinguid kui aasta tagasi ning tehingute keskmise hinna kasv osutus 2016. aasta neljandas kvartalis ja ka 2017. aasta alguses kiireks. Samas tõid kinnisvaraarendajad aga rohkem uusi eluasemeid turule, mistõttu varasemast suurem osa tehingutest toimus uute ja kallimate eluruumidega, mis mõjutas tehingute keskmist hinda. Kui tehingute struktuur nii korterite asukohalt kui ka vanuselt oleks jäänud samaks mis aasta tagasi, oleks korteritehingute keskmine hind kasvanud 2016. aasta teisel poolel hinnanguliselt 5–6%.

Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli kiire kasv jätkus 2017. aasta esimestel kuudel. Ettevõtetele antud laenud kasvasid enamikus sektorites. Ehkki kõige kiiremini kasvas kaubandussektori laenujääk, andis suurima panuse ettevõtete laenuportfelli kasvu kinnisvara- ja ehitussektor. Kinnisvara- ja ehitussektorile on laenu antud ärikinnisvara arenduseks, mis tähendab, et pankade krediidirisk on üha enam seotud ärikinnisvara turu arenguga. Samas püsib pankade kasumlikkus eelmise aastaga võrreldaval tasemel ja omakapitali tase on kõrge.

Eluasemelaenude laenustandardid ja -tingimused on hetkel sobivad ning Eesti Pank ei pea vajalikuks eluasemelaenudele kehtestatud nõudeid muuta. Palkade ja kinnisvarahindade kiire kasvu ja madalate intressimäärade perioodil varitseb siiski oht, et nii laenuandja kui ka laenusaaja ülehindavad tuleviku laenumaksevõimet ja suurendatakse laenusaaja võlakoormust ebamõistlikul määral. Kuigi praegusest laenukeskkonnast ei tulene kiiret vajadust muuta pankadele kehtivaid eluasemelaenunõudeid, jälgib Eesti Pank finantsvõimenduse ja laenumaksevõime muutusi eluasemelaenude turul ning on valmis nõudeid vajadusel karmistama.

Eesti Pank jätab hetkel vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0% tasemele. Reaalsektori võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv on viimastel aastal püsinud sama ning jääb Eesti Panga 2016. aasta detsembriprognoosi järgi ka lähiaastatel ligikaudu samale tasemele. Samas kätkevad madalad intressimäärad ja kiire palgakasvu püsimine ohtu, et kinnisvaraturul võivad tehinguaktiivsus ja hinnad veelgi tõusta, mis võib tuua kaasa laenukoormuse kasvu. Ka ettevõtete võlakoormus võib kindlustunde ja investeeringute kasvades hakata taas suurenema. Seetõttu jälgib Eesti Pank riskide võimalikule kuhjumisele viitavaid näitajaid ja võib vajadusel tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0%st kõrgemale tasemele.

Eestis tegutsevate pankade emapankadega seotud riskid, mis tulenevad Rootsi eraisikute kõrgest võlakoormusest ja kinnisvarahindade kasvust tulenevad riskid ei ole oluliselt vähenenud. Kinnisvarahindade kasv Rootsis 2016. aasta esimeses pooles küll pisut aeglustus, kuid aasta lõpus kasv taas kiirenes. Elanikkonna kasv, linnastumine ja madalad intressid hoiavad nõudluse eluasemelaenude järele tugevana. Eestis tegutsevate pankade emapankade finantsseisund on kiire eluasemelaenude kasvu taustal jätkuvalt haavatav, kuna oluline osa rahastamisest saadakse finantsturgudelt. Sellest omakorda moodustavad poole kaetud võlakirjad, mida kasutatakse eluasemelaenude finantseerimisel.

Euroopa Liidu finantsstabiilsust ohustavaks suurimaks riskiks on hindade võimalik langus rahvusvahelistel võlakirjaturgudel. Turuintressimäärad on ajaloolises võrdluses madalad ja võivad majanduskasvu väljavaate paranedes tõusta. Turuintressimäärade tõusu ja võlakirjade turuväärtuse langus avaldaks Eestis negatiivset mõju eelkõige pensionifondide ja kindlustusseltside finantstulemustele.

Loe ka täispikka publikatsiooni: Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2017

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Mais algavad Haabersti ristmiku ehitustööd

19.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas 13. aprillil 2017 Haabersti ristmiku rekonstrueerimise töövõtulepingu edukaks tunnistatud pakkujaga Nordecon AS, kelle pakkumus tööde teostamiseks koos käibemaksuga on 19,8 miljonit eurot.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on Haabersti ristmiku rajamise esimese etapis eeldatav tööde läbiviimise periood 2017 aasta maikuust kuni 2018 maini. „Esimese etapi töödena on kavas Paldiski mnt mõlema sõidusuuna rajamine, tehnovõrkude ümbertõstmine, uute võrkude rajamine ning kergliiklustunneli ja viadukti ehitus.“

Teise etapi eeldatav tööde läbiviimise periood on aprill 2018 kuni oktoober 2018. Siis rajatakse Rannamõisa tee, Ehitajate tee kergliiklustunnel, kergliiklusteed ning foorjuhitav turboring. Töödega kaasneb tehnovõrkude ümbertõstmine ja uute võrkude rajamine ning haljastustööd.

Haabersti ristmikule rajatakse rekonstrueerimistööde käigus Paldiski maantee suunal 277 meetri pikkune viadukt. Olemasolev ringristmik muudetakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alt läbivana 38 meetri pikkune tunnel ja Paldiski maantee alt läbivana 54 meetri pikkune tunnel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Uus Maa Kinnisvarabüroo 03-2017 kinnisvaraturu ülevaade

19.04.2017 Tõnu Toompark

Ehkki maakondades peegeldas märtsikuu peamiselt tuttavlikku stabiilsust ning vähem esimesele kevadkuule omast elevust, sündis märtsikuus korteriomandite turu viimase viie aasta tehingute rekord. Kokku sõlmiti Eestis korteriomanditega 2160 ostu-müügitehingut, tehingute mediaanhind oli 1219 EUR/m2, millega jäädi alla vaid eelmise aasta detsembrile ja käesoleva aasta jaanuarile. Võrreldes eelmise aasta märtsiga sõlmiti 22% rohkem tehinguid, mediaanhind kasvas 7,6%. Peamiselt panustas tehingute arvu kasvu juba tuttav „kahtlusalune“ – uusarendusturg, ent positiivselt rõõmustasid ka mitmed väiksemad maakonnad.

Andmed: Maa-amet

2160 ostu-müügitehingust sõlmiti Harjumaal 1248 tehingut ehk 57,8% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingutest omakorda 1012 ehk 81,1% sõlmiti Tallinnas ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti Harjumaal 26,6% rohkem tehinguid, mediaanhind kasvas peamiselt uusarenduste toel 7% (1438→1539 EUR/m2). Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale 215 tehinguga Ida-Virumaa, 207 tehinguga Tartumaa ja 121 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes nendes maakondades tehingute arv vastavalt 36,9% Ida-Virumaal, 19% Tartumaal ja 5,2% Pärnumaal.

Eelmise aasta märtsiga vähenes tehingute arv vaid neljas maakonnas, seega oli kasv laiapõhjaline.
Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale Tartumaa (1149 EUR/m2) ja Pärnumaa (903 EUR/m2). Suurtest maakondadest suurenes Tartumaal mediaanhind võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,2%, Pärnumaal 23,4% ja Ida-Virumaal 25% (156→195 EUR/m2). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes mediaanhind vaid Rapla-, Valga- ja Viljandimaal ning sarnaselt mediaanhinna tõusule mõjutas väikestes maakondades tehinguid nende struktuur, mitte laiem trend.

Andmed: Maa-amet

Nagu eespool mainitud, elavdas üldist pilti suuresti Tallinna turg, kus sarnaselt Eestile sooritati buumijärgse aja ostu-müügitehingute rekord. 1012 tehinguga ületati eelmise aasta märtsi tulemus koguni 24 protsendiga; mediaanhind kasvas sama perioodiga võrreldes 8,6%, tõustes märtsis 1624 EUR/m2-ni.

Andmed: Maa-amet

Taaskord oli turu kasvu „peasüüdlaseks“ uusarendusturg, mille asjaõiguslepingute arv ja hind mõjutas Tallinna ja selle linnaosade turgu märkimisväärselt. Uusarendusturu hea käekäik ning kiire laojäägi realiseerimine on ilmselt põhjuseks, miks me ei saa endiselt rääkida hinnatipu kättejõudmisest.

2017. aasta märtsis müüsid kõige rohkem kinnisvaraobjekte juriidilised isikud, kelle osatähtsus oli kõikides kinnisvaratehingutes 52,8% (korteriomandite turul oli see tõenäoliselt veelgi kõrgem). Juriidiliste isikute osakaalu on 50% ületanud juba viimasel neljal kuul ning arvestades paljude eelmisel aastal ehitust alustanud projektide valmimist käesoleval aastal, jätkub juriidiliste isikute suur mõju korteriomandite turule. Eraisikute osakaalu langus pole ainult viimaste kuude tulemus, vaid on osa laiemast trendist – vaadeldava perioodi esimeses pooles (2012 aprill–2014 september) oli eraisikute osakaal müügitehingutes 60,6%, perioodi teises pooles aga 51,7% (viimased 12 kuud 48,1%). Märtsis oli eraisikute (residendid ja välismaalased) osatähtsus 43,9%.

Andmed: Maa-amet

Uusarendused, mille osatähtsus kasvab pidevalt, mõjutavad tehingute arvu silmnähtavalt ka linnaositi. 2017. aasta märtsis sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (310), millele järgnesid Kesklinn (192) ning Mustamäe (146). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv enim Lasnamäel (+132 tehingut), Kesklinnas (+69) ja Haaberstis (+38). Üldiselt on juba vaikselt reegliks saamas, et tehingute arvu järsema tõusu või languse taga on peaasjalikult uusarendused: Lasnamäel võõrandasid juriidilised isikud koguni 162 kinnisvaraobjekti rohkem kui mullu, Kesklinnas 57 ning Haaberstis 44. Sama lugu on tehingute arvu vähenemisega, mis sai osaks kokku kolmele linnaosale, kõige silmapaistvamalt Mustamäele (-23) ja Põhja-Tallinnale (-13). Mustamäel vähenes juriidiliste isikute müük võrreldes eelmise aasta sama ajaga 36 võrra, Põhja-Tallinna tagasimineku taga olid aga eraisikud. Lasnamäe tehingute arvu kasvu tagasid uusarendused Alvari, Paepargi ja Virbi tänavatel.

Mediaanhind oli taas kõrgeim Kesklinnas (2184 EUR/m2, +6,5%), kus Kesklinna osakonna juhi, Kristi Djomini sõnul soovitakse järelturul buumiaegsete korterite eest saada jätkuvalt sama kõrget hinda, ehkki köögimööbli olemasolu ei garanteeri uusarendustega võrreldes sama hinda.

Mediaanhinna poolest järgnesid Kesklinnale Kristiine (1785 EUR/m2, +9,8%) ja Pirita linnaosa (1752 EUR/m2, +7,7%). Enim suurenes mediaanhind Lasnamäel, kus uusarenduste osakaalu järsk suurenemine kergitas mediaanhinda 14,3% (1361→1555 EUR/m2). Teises suures linnaosas, Mustamäel, oli kasv uusarenduste vähesuse tõttu tagasihoidlik, vaid 4,2% (1451→1512 EUR/m2). Mediaanhind vähenes vaid Haabersti linnaosas (-0,1%), jäädes 1347 EUR/m2 juurde.

Andmed: Maa-amet

Tartus oli elevust võrreldes Tallinnaga vähem või nagu Uus Maa Tartu müügijuht Kristi Tobreluts ütles, oli turg rahulik, stabiilne ning pigem oli palju asjaolude kokkulangemist ja juhust, kui märke järsust trendimuutusest. Märtsis sõlmiti Tartus 135 tehingut, tehingute mediaanhind oli 1163 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta märtsiga kasvas tehingute arv 12 võrra, mediaanhind kasvas sama ajaga 5,8%. Eraldi väärib esiletoomist juriidiliste isikute viimase viie aasta suurim osakaal müügitehingutest. Märtsis oli juriidiliste isikute osakaal koguni 41,2%, samas kui vaadeldava perioodi keskmine oli 28,3%.

Andmed: Maa-amet

Uus Maa Ida-Virumaa osakonna juhataja, Hannes Halliku sõnul on Ida-Virumaal inimeste kindlustunne paranenud, samas on elavnemine piirkonniti erinev. Narvas ja Kohtla-Järvel olid muutused positiivsed, samas Jõhvi vallas oli seisak. Eesti suuruselt kolmandas linnas sõlmiti võrreldes eelmise aasta märtsiga 19 tehingut rohkem (kokku 62 tehingut), mediaanhind oli 457 EUR/m2, kasvades aastaga 14,5%. Peamiselt mõjutas kasvu eelmise aasta madal võrdlusbaas, kuna välisresidentide osakaal ostutehingutes kasvas vaid 1%.

Andmed: Maa-amet

Pärnu linnas tehingute mediaanhind võrreldes veebruariga langes, ent uusarenduse vähenenud mõju on kompenseerinud väike pakkumine, mistõttu on pakkumishindade ja tehinguhindade vahe Pärnus vähenenud. Märtsis sõlmiti Pärnus 85 tehingut (+7 võrreldes eelmise aasta märtsiga), mediaanhind suurenes samal ajal 9,5% ning jäi pidama 979 EUR/m2 juurde.

Andmed: Maa-amet

Väljaspool nelja suuremat linna oleme luubi alla võtnud I kvartali tulemused, vähendades veidi ühe kuu pikkuse perioodi paratamatut juhuslikkust. Kohtla-Järve linn oli ennustatavalt aktiivseim, aasta esimese kolme kuuga sõlmiti linnas 200 tehingut ning võrreldes eelmise aastaga kasvas tehingute arv 41 võrra. Kohtla-Järvel on pakkumist ning tühje kortereid palju, mistõttu jäi mediaanhind samaks (82 EUR/m2), seega paranesid pigem inimeste tulevikuväljavaated ning tarbijakindlus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv ka Tallinna eeslinnades ehk Rae ja Viimsi vallas, seejuures on mõlemale omavalitsusele iseloomulik uusarenduste suur mõju (ligi 50%). Rae vallas sõlmiti 118 tehingut (+28) ning Viimsi vallas 89 tehingut (+12); mediaanhind oli vastavalt 1567 EUR/m2 ja 1521 EUR/m2 ning võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kasvasid hinnad 2% ja 5,6%. Paari üksiku uusarenduse tõttu kasvas turg kiiresti Luunja vallas (tehingute arv 20→52, mediaanhind 1052 EUR/m2→1303 EUR/m2).

Hinnatõus oli kiire ka Rakveres (10,1%, mediaanhind oli 591 EUR/m2), mis sealse Uus Maa büroo tegevjuhi, Margus Punase sõnul on aidanud kaasa pakkumise suurenemisele ning tehingu- ja pakkumishindade mõningasele vähenemisele.

Baltic Horizon plaanib järgmist osakute avalikku pakkumist

19.04.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital (Fondivalitseja) plaanib Baltic Horizon fondi (Fond) uute osakute järgmist avalikku pakkumist mais 2017.

Pakkumine on suunatud kõigile jaeinvestoritele Eestis, Rootsis, Soomes ja Taanis ja institutsionaalsetele investoritele valitud Euroopa riikides. Fondi eesmärk on kaasata kuni 50 miljoni euro väärtuses kapitali uute investeeringute tegemiseks. Fond esitab taotluse uue prospekti registreerimiseks Finantsinspektsioonile lähiajal.

Lepingud finantsnõustajatega, kellega Fond töötas ka esmase ja täiendava avaliku pakkumise protsessis, on sõlmimisel. Catella Bank S.A, sh Rootsi filiaal nimetatakse eelduslikult jaepakkumise müügipartneriks Rootsis, Soomes ja Taanis ning institutsionaalse pakkumise müügipartneriks Põhjamaades, Luksemburgis ning muudes valitud Euroopa riikides. Swedbank AB ja LHV Pank nimetatakse eelduslikult pakkumise kaaskorraldajateks Baltikumis. KPMG Baltics tegutseb Baltic Horizon Fund audiitoritena ning õigusnõustamist emitendile pakub advokaadibüroo Sorainen.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Riigikohtu praktika: Korterühistu vastutus korteriomanike ees

19.04.2017 Tõnu Toompark

Korteriühistu tellis kortermajas ehitustööd. Korteriomanikul tekkis ebakvaliteetse töö tagajärjel korteris lisaniiskus, mille tagajärjel pidi korteriomanik tegema korteris remonti ning tegema kulutusi edaspidiseks niiskuse eemaldamiseks. Seejärel esitas ta korteriühistule nõude kahju hüvitamiseks.

Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on kortermaja hooldamine ja majandamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu ja selle liikmete vahel on tehingulaadne suhe ning sealt tulenev vastav vastutus ülesannete mittetäitmise eest. Vastutuse aluseks saab olla mh ka korteriühistu tegevusetus, näiteks tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde tegemata või korraldamata jätmine. Seega kui korteriühistu pole täitnud talle seadusega täidetud kohustusi korrektselt, võib korteriomanik nõuda korteriühistult talle selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

Lisaks märkis riigikohus, et kui töövõtulepingu sõlmijaks on korteriühistu, saab ebakvaliteetse töö eest lepingulisi nõudeid töövõtjale esitada vaid korteriühistu. Korteriomanikule see õigus eraldi ei laiene.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ annab praktilist nõu kinnisvaramüüjatele

19.04.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

KV.EE: Hinnaindeks langeb, korterite hinnad tõusevad

19.04.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on sügavas languses. See siiski ei tähenda mitte kinnisvara väärtuse üle öö toimunud kukkumist, vaid peegeldab portaalide turul toimuvaid muutuseid.

Hinnalanguse taga on portaalist KV.EE lahkunud maakleribüroode arvelt vähemaks jäänud kallimate pakkumiste hulk. Kui kõrgema hinnaga pakkumisi jääb proportsionaalselt vähemaks mõjutab see kogu pakkumiste hulga hinda languse suunas ilma, et see oleks haakuvuses kinnisvara väärtuse muutumisega ühes või teises suunas.

Vaadates konkreetseid piirkondi ja nende hinnatrende näeme aktiivsest turust ehk suurest tehingute arvust tingitud väikest survet hindade tõusuks. Näiteks on Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE märtsi andmetel 2002 €/m², mis on aastatagusest 4,8% kõrgemal. Tartu korterite pakkumishind on aga keskmiselt 1512 €/m². See on eelmisest aastast isegi 9,9% enam.

Lähituleviku kinnisvaraturu trendid ei pruugi päris hästi KV.EE indeksist välja paista. Selleks, et KV.EE indeks näitaks meile paremini kinnisvaramüüjate hinnaootust oleks vajalik, et pakkumiste arv portaalis muutub turu trende järgivalt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Nõmme üldplaneering sai vastuvõtmisküpseks

18.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule Nõmme linnaosa üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse eelnõu.

Nõmme linnaosa üldplaneeringuga määratakse kindlaks linnaosa territooriumi ruumilise arengu suunad, teede ja taristu asukohad ning esitatakse maakasutuse ja ehitustegevuse suunamise üldised tingimused ja nõuded.

Peale vastuvõtmist korraldab Tallinna Linnaplaneerimise Amet üldplaneeringu avaliku väljapaneku.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu põhieesmärgiks on täpsustada ja ajakohastada Tallinna üldplaneeringut, arvestades viimaste aastate muutusi ja arengusuundumusi linnaehitust ja maakasutust mõjutavates valdkondades ning üldist ja avalikku huvi.

Nõmme linnaosa üldplaneering on koostatud Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja ajakohastamiseks linnaosa territooriumi ulatuses. Üldplaneeringu koostamine on põhjendatud vajadusega käsitleda Nõmme linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning üksikasjalikumalt ja täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus.

Linnaosa üldplaneering on aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ja elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringust lähtutakse piirkonna edasiseks arenguks vajalike detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Eesmärk on suunata linnaosa arengut selliselt, et säiliks ka edaspidi iseloomuliku metsalinna, st loodusliku männimetsaga ümbritsetud hoonetega linnaosa miljöö. Ühtlasi määrab üldplaneering kindlaks kasutuseta jäänud alade hoonestamise tingimused.

Eluhoonetena on linnaosas lubatud pereelamud ja väikeelamud ning üksikute olemasolevate korterelamutega alade linnaruumilise korrastamise eesmärgil erandina ka korterelamud.

Nõmme kui metsalinn on suurelt jaolt parkmetsa ilmega linnaosa, kus kasvavad valdavalt männid. Üldplaneering määrab suure osa Nõmme asumitest miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus on miljöö säilitamiseks ja tugevdamiseks välja töötatud lisatingimused.

Säilitatud on kõik olemasolevad pargid ja avalikud haljasalad, loodusväärtused on kaitstud ja eksponeeritud. Kuna linnaosa pargid ja rohealad on olulised elanike puhkealad, siis on antud tingimused rekreatsioonivõimaluste edasiseks parendamiseks nendel aladel.

Lisaks on üldplaneeringu eesmärk eelisarendada säästvaid liikumisviise. Planeeritud on kergliiklusteede võrk ning uued raudteepeatused, et muuta ühendus linnakeskusega kiiremaks. Planeeritud on seitse hea ühistranspordiühendusega (enamasti raudteega) ja kergliiklusteede võrgustikuga seotud asumikeskust, samuti mitu „Pargi ja reisi“ parklat, et vähendada linna liikluskoormust ja ärgitada linna lähiümbruse elanikke ühissõidukeid kasutama.

Planeering käsitleb lisaks linnaosa katvat, rohealasid ja kergliiklusteid omavahel ühendavat rohelist võrgustikku, mis moodustab linnaosa ümbruskonnaga ühendava aasta läbi kasutatava terviseradade süsteemi. See parandab liikumise, puhkamise ja tervisespordiga tegelemise võimalusi.

Üldplaneering loob eeldused ja tingimused Nõmme linnaosa elanikele parima võimaliku elukeskkonna tagamiseks ning suurendab veelgi Nõmme atraktiivsust.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Kohus: Naabri esitatud kaebuse edulootus on väike

18.04.2017 Tallinn.ee

Eilse kohtumäärusega jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata Vana-Kalamaja 9 õppehoone läheduses elava naabri esitatud esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus ehitusloa kehtivuse peatamist kohtuvaidluse ajaks. Kohus ehitustegevust ei peatanud.

Tallinna Halduskohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et tõenäoliselt puudub vaidlustatud ehitusloal negatiivne mõju kaebaja õigustele ning kaebuse edulootus on väike. Samas leidis kohus, et Vana-Kalamaja 9 õppehoone renoveerimise ja piirkonda täiendavate õppekohtade loomise osas esineb kaalukas avalik huvi, mis saaks oluliselt kahjustatud juhul, kui ehitustegevus peatataks.

Linna õigusteenistuse nõuete osakonna jurist Kent Märjamaa sõnas, et linna õigusteenistuse hinnangul on eksitav kaebaja esindaja väide, et ehitise laiendamine toimub suuremas mahus, kui 33%. „Hoonele tehtud mõõdistuse kohaselt jääb laienduse maht alla 33%, mistõttu ei ole vajalik detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimuste andmine. Kaebaja väide põhineb tegelikkusele mittevastavatel andmetel,“ nentis Märjamaa.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt ning mistahes aluseid selle tühistamiseks ei esine. Asjaolus, et kohus hakkab kaebust sisuliselt arutama, ei ole midagi tavapäratut, selliseid kaebuseid esitatakse Tallinna linna vastu aastas kümneid. „Seoses Vana-Kalamaja 9 õppehoone ja koolivõrgu korrastamise kavaga on praeguseks hetkeks esitatud kohtusse kokku kaheksa erinevat kaebust. Nendest kuus on kohus tagastanud läbivaatamatult ning seni on vaid kahte asutud sisuliselt läbi vaatama, kuid neidki on kohtud seni pidanud väheperspektiivikateks,“ märkis linna õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja Terje Krais.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

KV.EE külastatavus ületab kõigi ülejäänud kinnisvaraportaalide oma 1,5-kordselt

18.04.2017 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraportaalide liidrikohta hoiab KV.EE, kelle enam kui kolm miljonit kuulutuste vaatamist nädalas on 1,5 korda enam, kui kõigil ülejäänud kinnisvaraportaalidel kokku.

Lõppenud nädalal vaadati KV.EE-s kinnisvarakuulutusi kokku 3,2 miljonit korda, kinnitab TNS Emori värske veebilehtede külastatavuse statistika. Võrreldes märtsikuuga, mil KV.EE püstitas kõigi aegade külastatavuse rekordi, tõi aprilli esimene nädal kaasa kerge 14% languse, kuid aprilli külastatavus püsib samal tasemel mulluse aprilliga.

“Ühte kuulutust vaadatakse portaalis keskmiselt 1000 korda kuus, mistõttu on KV.EE selgelt kõige soodsam ja täpsema sihikuga kinnisvara turundamiskanal,” rõhutas portaali juht Tarvo Teslon. “See tähendab, et sama raha eest näeb KV.EE kuulutusi kümnetest kordades rohkem inimesi kui näiteks palju räägitud sotsiaalmeedias.”

Hetkel on portaalis ka 2269 kuulutust otse omanikult, mis kinnisvarafirmade kanalites ei kajastu. “See on läbi aegade suurim arv ja näitab kinnisvaraomanike usaldust väljakujunenud keskkonna vastu,” rõhutas Teslon.

Tesloni kinnitusel kasvab huvi KV.EE teenuste vastu ka hoolimata suuremate kinnisvarafirmade nn boikotist, mida hetkel uurib konkurentsiamet. Tänu KV.EE poolsele muudatustele on topeltkuulutuste arv tugevalt vähenenud ja sisu selle võrra parem ja unikaalsem. Kuigi 600 kinnisvarafirmast 11 viisid oma kuulutused aprilli algul KV.EE-st ära, on sama aja jooksul portaaliga liitunud 21 uut maaklerfirmat, kus paljudes nendes toimetavad lahkunud firmade maaklerid. Samuti soovitab Teslon kinnisvaramüüjatel, kes kasutavad mõne suurema kinnisvarabüroo teenust, üle kontrollida oma maaklerlepingud ja pakkumised, sest üldjuhul on kinnisvarabüroode maaklerid võtnud kohustuse reklaamida kliendi kinnisvara Eesti suurimates kinnisvaraportaalides.

EfTEN Real Estate Fund III kuulutab välja aktsiate avaliku pakkumise

18.04.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS kuulutab välja kolmanda aktsiaemissiooni maksimaalse mahuga 6,3 miljonit eurot. Erinevalt eelmisest kahest emissioonist, mille käigus kaasati 2015. ja 2016. aastal vastavalt 13,3 ja 11 miljonit eurot, on emissioon seekord suunatud vaid fondi praegustele aktsionäridele. Avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldavad kõik Eesti Väärtpaberikeskuse kontohaldurid.

Märkimine algab 18. aprillil ja lõpeb 2. mail. Emissiooni käigus on võimalik investoritel märkida kuni 500 000 lihtaktsiat hinnaga 12,5431 eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul kapitali, mis otsib investeeringud, hetkel jätkub, kuid puudus on just sobiva riski ja tulu profiiliga investeerimisobjektidest, mistõttu korraldatakse emissioon sedapuhku varasemast poole väiksemas mahus ja vaid olemasolevatele aktsionäridele.

„Möödunud aasta oli meie jaoks rekordiline – tegime viis tehingut koguväärtuses 140 miljonit eurot. Tänaseks on ärikinnisvara hind tõusnud piisavalt, et huvipakkuvaid objekte, kuhu oleks mõistlik investeerida, leidub väga vähe. Kolmanda emissiooni käigus kaasatava kapitali jaoks oleme hetkel sajakonna projekti hulgast välja sõelunud kaks atraktiivset objekti – Laagrisse rajatav uus Selver ja Hortese aianduskeskuse kinnistu, mis asub samuti Laagris. Lisaks ehitame kapitaalselt ümber DSV Riia logistikakeskuse,“ lisas Arakas.

Fondi eesmärk on pakkuda investoritele ärikinnisvarale omast stabiilset dividenditootlust ja head kapitali kasvu. Fond maksab dividendideks 80% iga-aastasest vabast rahavoost. Oodatav iga-aastane dividendimäär on 4 – 8 % aastas. 2016. aasta eest jagati netodividendideks kokku 1 502 716 eurot, 63 eurosenti ühe aktsia kohta (2015. aastal 29,7 eurosenti aktsia kohta).

Fondi kahe emissiooni käigus kaasatud kapital on investeeritud järgnevatesse objektidesse Balti riikides: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone ning DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas. Fondi varade maht on 31. märtsi 2017. aasta seisuga kokku 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 29,9 miljonit eurot.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Fond investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.