Uus Maa Kinnisvarabüroo 03-2017 kinnisvaraturu ülevaade

Uus Maa KinnisvarabürooEhkki maakondades peegeldas märtsikuu peamiselt tuttavlikku stabiilsust ning vähem esimesele kevadkuule omast elevust, sündis märtsikuus korteriomandite turu viimase viie aasta tehingute rekord. Kokku sõlmiti Eestis korteriomanditega 2160 ostu-müügitehingut, tehingute mediaanhind oli 1219 EUR/m2, millega jäädi alla vaid eelmise aasta detsembrile ja käesoleva aasta jaanuarile. Võrreldes eelmise aasta märtsiga sõlmiti 22% rohkem tehinguid, mediaanhind kasvas 7,6%. Peamiselt panustas tehingute arvu kasvu juba tuttav „kahtlusalune“ – uusarendusturg, ent positiivselt rõõmustasid ka mitmed väiksemad maakonnad.

Eesti korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

2160 ostu-müügitehingust sõlmiti Harjumaal 1248 tehingut ehk 57,8% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingutest omakorda 1012 ehk 81,1% sõlmiti Tallinnas ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti Harjumaal 26,6% rohkem tehinguid, mediaanhind kasvas peamiselt uusarenduste toel 7% (1438→1539 EUR/m2). Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale 215 tehinguga Ida-Virumaa, 207 tehinguga Tartumaa ja 121 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes nendes maakondades tehingute arv vastavalt 36,9% Ida-Virumaal, 19% Tartumaal ja 5,2% Pärnumaal.

Eelmise aasta märtsiga vähenes tehingute arv vaid neljas maakonnas, seega oli kasv laiapõhjaline.
Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale Tartumaa (1149 EUR/m2) ja Pärnumaa (903 EUR/m2). Suurtest maakondadest suurenes Tartumaal mediaanhind võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,2%, Pärnumaal 23,4% ja Ida-Virumaal 25% (156→195 EUR/m2). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes mediaanhind vaid Rapla-, Valga- ja Viljandimaal ning sarnaselt mediaanhinna tõusule mõjutas väikestes maakondades tehinguid nende struktuur, mitte laiem trend.

Eesti maakondade korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Nagu eespool mainitud, elavdas üldist pilti suuresti Tallinna turg, kus sarnaselt Eestile sooritati buumijärgse aja ostu-müügitehingute rekord. 1012 tehinguga ületati eelmise aasta märtsi tulemus koguni 24 protsendiga; mediaanhind kasvas sama perioodiga võrreldes 8,6%, tõustes märtsis 1624 EUR/m2-ni.

Tallinna korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Taaskord oli turu kasvu „peasüüdlaseks“ uusarendusturg, mille asjaõiguslepingute arv ja hind mõjutas Tallinna ja selle linnaosade turgu märkimisväärselt. Uusarendusturu hea käekäik ning kiire laojäägi realiseerimine on ilmselt põhjuseks, miks me ei saa endiselt rääkida hinnatipu kättejõudmisest.

2017. aasta märtsis müüsid kõige rohkem kinnisvaraobjekte juriidilised isikud, kelle osatähtsus oli kõikides kinnisvaratehingutes 52,8% (korteriomandite turul oli see tõenäoliselt veelgi kõrgem). Juriidiliste isikute osakaalu on 50% ületanud juba viimasel neljal kuul ning arvestades paljude eelmisel aastal ehitust alustanud projektide valmimist käesoleval aastal, jätkub juriidiliste isikute suur mõju korteriomandite turule. Eraisikute osakaalu langus pole ainult viimaste kuude tulemus, vaid on osa laiemast trendist – vaadeldava perioodi esimeses pooles (2012 aprill–2014 september) oli eraisikute osakaal müügitehingutes 60,6%, perioodi teises pooles aga 51,7% (viimased 12 kuud 48,1%). Märtsis oli eraisikute (residendid ja välismaalased) osatähtsus 43,9%.

Tehingud võõrandajate liigi järgiAndmed: Maa-amet

Uusarendused, mille osatähtsus kasvab pidevalt, mõjutavad tehingute arvu silmnähtavalt ka linnaositi. 2017. aasta märtsis sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (310), millele järgnesid Kesklinn (192) ning Mustamäe (146). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv enim Lasnamäel (+132 tehingut), Kesklinnas (+69) ja Haaberstis (+38). Üldiselt on juba vaikselt reegliks saamas, et tehingute arvu järsema tõusu või languse taga on peaasjalikult uusarendused: Lasnamäel võõrandasid juriidilised isikud koguni 162 kinnisvaraobjekti rohkem kui mullu, Kesklinnas 57 ning Haaberstis 44. Sama lugu on tehingute arvu vähenemisega, mis sai osaks kokku kolmele linnaosale, kõige silmapaistvamalt Mustamäele (-23) ja Põhja-Tallinnale (-13). Mustamäel vähenes juriidiliste isikute müük võrreldes eelmise aasta sama ajaga 36 võrra, Põhja-Tallinna tagasimineku taga olid aga eraisikud. Lasnamäe tehingute arvu kasvu tagasid uusarendused Alvari, Paepargi ja Virbi tänavatel.

Mediaanhind oli taas kõrgeim Kesklinnas (2184 EUR/m2, +6,5%), kus Kesklinna osakonna juhi, Kristi Djomini sõnul soovitakse järelturul buumiaegsete korterite eest saada jätkuvalt sama kõrget hinda, ehkki köögimööbli olemasolu ei garanteeri uusarendustega võrreldes sama hinda.

Mediaanhinna poolest järgnesid Kesklinnale Kristiine (1785 EUR/m2, +9,8%) ja Pirita linnaosa (1752 EUR/m2, +7,7%). Enim suurenes mediaanhind Lasnamäel, kus uusarenduste osakaalu järsk suurenemine kergitas mediaanhinda 14,3% (1361→1555 EUR/m2). Teises suures linnaosas, Mustamäel, oli kasv uusarenduste vähesuse tõttu tagasihoidlik, vaid 4,2% (1451→1512 EUR/m2). Mediaanhind vähenes vaid Haabersti linnaosas (-0,1%), jäädes 1347 EUR/m2 juurde.

Tallinna linnaosade korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Tartus oli elevust võrreldes Tallinnaga vähem või nagu Uus Maa Tartu müügijuht Kristi Tobreluts ütles, oli turg rahulik, stabiilne ning pigem oli palju asjaolude kokkulangemist ja juhust, kui märke järsust trendimuutusest. Märtsis sõlmiti Tartus 135 tehingut, tehingute mediaanhind oli 1163 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta märtsiga kasvas tehingute arv 12 võrra, mediaanhind kasvas sama ajaga 5,8%. Eraldi väärib esiletoomist juriidiliste isikute viimase viie aasta suurim osakaal müügitehingutest. Märtsis oli juriidiliste isikute osakaal koguni 41,2%, samas kui vaadeldava perioodi keskmine oli 28,3%.

Tartu korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Uus Maa Ida-Virumaa osakonna juhataja, Hannes Halliku sõnul on Ida-Virumaal inimeste kindlustunne paranenud, samas on elavnemine piirkonniti erinev. Narvas ja Kohtla-Järvel olid muutused positiivsed, samas Jõhvi vallas oli seisak. Eesti suuruselt kolmandas linnas sõlmiti võrreldes eelmise aasta märtsiga 19 tehingut rohkem (kokku 62 tehingut), mediaanhind oli 457 EUR/m2, kasvades aastaga 14,5%. Peamiselt mõjutas kasvu eelmise aasta madal võrdlusbaas, kuna välisresidentide osakaal ostutehingutes kasvas vaid 1%.

Narva korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Pärnu linnas tehingute mediaanhind võrreldes veebruariga langes, ent uusarenduse vähenenud mõju on kompenseerinud väike pakkumine, mistõttu on pakkumishindade ja tehinguhindade vahe Pärnus vähenenud. Märtsis sõlmiti Pärnus 85 tehingut (+7 võrreldes eelmise aasta märtsiga), mediaanhind suurenes samal ajal 9,5% ning jäi pidama 979 EUR/m2 juurde.

Ülejäänud omavalitsused, 2017 I kvartalAndmed: Maa-amet

Väljaspool nelja suuremat linna oleme luubi alla võtnud I kvartali tulemused, vähendades veidi ühe kuu pikkuse perioodi paratamatut juhuslikkust. Kohtla-Järve linn oli ennustatavalt aktiivseim, aasta esimese kolme kuuga sõlmiti linnas 200 tehingut ning võrreldes eelmise aastaga kasvas tehingute arv 41 võrra. Kohtla-Järvel on pakkumist ning tühje kortereid palju, mistõttu jäi mediaanhind samaks (82 EUR/m2), seega paranesid pigem inimeste tulevikuväljavaated ning tarbijakindlus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv ka Tallinna eeslinnades ehk Rae ja Viimsi vallas, seejuures on mõlemale omavalitsusele iseloomulik uusarenduste suur mõju (ligi 50%). Rae vallas sõlmiti 118 tehingut (+28) ning Viimsi vallas 89 tehingut (+12); mediaanhind oli vastavalt 1567 EUR/m2 ja 1521 EUR/m2 ning võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kasvasid hinnad 2% ja 5,6%. Paari üksiku uusarenduse tõttu kasvas turg kiiresti Luunja vallas (tehingute arv 20→52, mediaanhind 1052 EUR/m2→1303 EUR/m2).

Hinnatõus oli kiire ka Rakveres (10,1%, mediaanhind oli 591 EUR/m2), mis sealse Uus Maa büroo tegevjuhi, Margus Punase sõnul on aidanud kaasa pakkumise suurenemisele ning tehingu- ja pakkumishindade mõningasele vähenemisele.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.03-01.04.2024 Kinnisvara ABC