Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Nordeconil valmib aasta lõpuks Uus-Tammelinnas seitsmes kortermaja

13.04.2017 Tõnu Toompark

Nordeconi arendatavas Uus-Tammelinna elurajoonis Tartus Tammelinnas algas seitsmenda maja ehitus aadressile Haki tänav 5. Majja on planeeritud 20 2-, 3- ja 4-toalist korterit. Maja valmib 2017. aasta lõpus.

„Uus-Tammelinna kortermajad on Tammelinnas teinud juba ajalugu: siin on maja, milles on Tammelinna esimene lift ning väga hästi on klientidele meeldinud uut tüüpi planeeringuga korterid, kus muidu avatud köögi saab elutoast vajadusel seinaga eraldada,“ ütles Nordecon ASi elamuarenduse osakonna juht Toomas Rell. „Alustasime Uus-Tammelinnas seitsmenda maja ehitusega aadressile Haki 5 ning võin lubada, et maja on jõuludeks valmis. Uude 20 korteriga majja tulevad 2-, 3- ja 4toalised korterid. Nendest kaks 3-toalist on juba eespool mainitud uudse planeeringuga.“

Kokku plaanitakse piirkonda ehitada üheksast majast koosnev linnak. Viie juba valmis maja ümbrus on korrastatud ja haljastatud. „Linnaku kuues maja, Haki 6, valmib tänavu augustis – seal on veel kolm vaba korterit. Uus-Tammelinna korterite müügiedu on seotud sellega, et me ehitame kvaliteetselt ning iga kliendi soove arvesse võttes, lahendused on ehitusettevõtte kogemustega läbimõeldud ja piirkond on rahulik,“ lisas Toomas Rell.

Nordecon alustas Tartus uue Uus-Tammelinna elamupiirkonna ehitusega 2014. aasta kevadel. Korterelamud on kolme- kuni viiekorruselised, milles 15 kuni 25 korterit.

Hoonete arhitekt on Indrek Näkk arhitektuuribüroost INA. Uus-Tammelinna majade korterid on nii ühe-, kahe-, kolme- kui ka neljatoalised. Kinnistule pääseb mööda vastvalminud Savi tänavat. Igal korteril on rõdu, kuhu pääseb elutoast. Suuremates neljatoalistes korterites on saun ning ühel magamistoal lisarõdu.

Tartu Tammelinn on üks esimesi moodsa aedlinna printsiibil planeeritud aedlinnu Eestis. Aedlinna planeering valmis 1923. aastal. Hoonestuses kasutati segaprintsiipi. Lisaks ühepereelamutele nähti aedlinna linnapoolses osas – Riia tänava ja Tamme puiestee vahelisel alal – ette ka korterelamuid. Tamme aedlinna planeeringut ja selle väljaehitamise tulemust on Eesti arhitektuuriloos kõrvutatud Nõmme ja Merivälja aedlinnadega Tallinnas ning Pärnu kuurordirajooniga.

Tammelinnas on heal tasemel piirkonnakool ning aastal 2015 avatud uus gümnaasium. Mõlemad koolid jäävad paariminutilise jalutuskäigu kaugusele rajatavatest korterelamutest. Tartu linna investeeringute kavas on ehitada lähiaastatel uus lasteaed, mis jääb korterelamutest mõnesaja meetri kaugusele.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarafirmad: eluruumide hinnalagi pole veel käes

13.04.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarafirmade hinnangul pole eluruumide hinnalagi veel käes ja kasvuvõimalusi on.

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand sõnas kolmapäeval Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki konverentsil, et korterite hinnalagi pole veel käes. Samas on tema sõnul probleemiks, et uute ja edukate projektide hinnavahe vanade korteritega võrreldes on kuskil 30 protsenti nii Mustamäel kui Lasnamäel. “Ma julgen väita, et kvaliteedi vahe on veelgi suurem. Seega see hinnavahe peaks olema suurem,” ütles Allekand.

“Tänu turu aktiivsusele ja uusarenduste peadpööritavale lennule on järelturg hästi toimimas ja ka seal peaks ehk olema suurem vahe uute ja vanade korterite hinnas,” rääkis ta.

Adaur Grupp OÜ juhataja Tõnu Toompargi sõnul on vanemad korterid endiselt hinnatud nende kättesaadavuse tõttu. “Hind on madalam ja ostjal on seda lihtsam endale lubada,” sõnas ta. Kui korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis 7,7 protsenti, siis erinevates vanuse segmentides oli tõus Toompargi sõnul 3-5 protsenti.

Toompark möönis samuti, et korterite hinnad võivad veelgi tõusta, kuid seda mõjutavad erinevad tegurid ja on omaette küsimus, kas ja kui palju hinnad reaalselt veel kasvavad.

Laam Kinnisvara Vahendus OÜ partner Mart Saa sõnul on vanemad korterid atraktiivsed just väikeinvestoritele, kellel on sealt lihtsam üüritootlust saada. “Väikeinvestorid ostavad päris usinalt vanemaid kortereid üürituru tarbeks,” märkis ta.

Samas on palju pakkumisi tulemas ka uute korterite osas. “Arendajad mõtlevad väga tõsiselt läbi, mida turule tuua. Minu teada pole täna hädas keegi. Ma ei näe praegu põhjust, miks peaks midagi halvemaks minema,” rääkis ta.

“Me täna pole kindlasti veel ülepakkumises. Täna on suhteliselt palju suuri projekte tegemises, mis tähendab aga, et valikuvabadust on suht vähe, mis on natuke igav,” rääkis Allekand.

http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9159/kinnisvarafirmad-eluruumide-hinnalagi-pole-veel-kaes

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Pindi Kinnisvara: Turul tehti 10 aasta tehingute rekord!

13.04.2017 Tõnu Toompark

Eesti suuremates linnades tehti märtsis 1548 korteriomanditehingut, viimati oli selline tase 2007. aasta mais ehk enne kinnisvarakriisi.

Erakordselt aktiivne oli ka Tallinna linna kinnisvaraturg, kus tehti 1001 korteritehingut. Ka sellest tulemusest kõrgem tase oli viimati 2007. aasta mais.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis märtsis 2,9% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1296 eurot ruutmeetri kohta. Veebruaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1260 €/m².

Kui 2017. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1135 korteriomandi tehingut, siis märtsis hüppas tehingute arv 1548-le. Võrdluseks- 2106. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1282 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 9 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 108 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Turul tehti 10 aasta tehingute rekord!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Üürimajade programmi ei peaks Tallinnale laiendama

13.04.2017 Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara Vahenduse juhatuse liikme Ingvar Allekandi sõnul ei peaks riigi üürimajade programmi laiendama Tallinnale ja linna lähiümbrusele.

Suurim traagika riigi üürimajade programmis on Allekandi sõnul muudatus, mis võimaldab ka Tallinnal ja selle lähiümbruse valdadel selles osaleda. “Tallinna üüriturg toimib väga hästi ka täna. Tallinnas on 10 pluss tõsiseltvõetavat seltskonda, kes valmistavad ette üüriportfelle. Siin munitsipaalfondi laiendamist küll vaja pole,” rääkis ta. Kui omavalitsus läheb Tallinna kontekstis üürihinda alla suruma, keerab see asjad Allekandi sõnul tuksi.

“Täna on minu teda päris suur hunnik omavalitsusi sellest unistamas, et teeks munitsipaalmaju,” lisas Allekand. Samas pole see tema sõnul nii lihtne, kuna probleeme on nii planeeringutega kui hoonete kavandatavate asukohtadega, sest maju kavandatakse kohtadesse, kuhu inimesed reaalselt minna ei taha. “Ühesõnaga tehakse tüüpilisi algaja kinnisvaraarendaja vigu,” ütles ta.

“Kui avalik sektor sekkub pakkumisse ja viib hinnad alla, siis vähendab see erasektori poolt pakutavat,” rääkis Adaur Grupp OÜ juhataja Tõnu Toompark. Üüripindade pakkumise kohta on tema sõnul tehtud ka uuring, mis soovitas Tallinnas, Tartus ja Pärnus üüriturgu mitte sekkuda, kuid valitsus on otsustanud selle kalevi alla panna.

“Meil on olemas Kredexi meetmed, kus initsiatiiv antakse kinnisvaraomanike kätte, et küsida toetust kinnisvara korda tegemiseks. Need rahad on otsa saamas, siis hakatakse uut meedet välja töötama, mis rikub turu tasakaalu,” rääkis ta.

Allekandi sõnul on üks põhjus, miks Narvas kinnisvarahinnad langevad see, et seal pole pea ühtegi uut ega renoveeritud maja ja linn laguneb. “Kredex pole seal suutnud inimesi motiveerida,” märkis ta. “Kui riik teeb sinna akadeemia, mingi kvartali korda, üürielamu, siis äkki hakkavad ka ühistud mõtlema, et võiks midagi korda teha,” sõnas Allekand, lisades, et nii ehk suudetaks mõni langustrendis linn ümber pöörata.

http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9161/uurimajade-programmi-ei-peaks-tallinnale-laiendama

Tallinna linnaplaneerimise amet: arendajad saavad ehituslubade väljastamist oluliselt kiirendada

13.04.2017 Tallinn.ee

Ehkki kinnisvaraarendajad kurdavad, et ehituslubade väljastamine venib, saavad arendajad lubade väljastamist oluliselt kiirendada, ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. Ka ei vasta praegusel ajal tema sõnul tõele väited, nagu veniks ehituslubade menetlus poole aastani.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on selle nädala Äripäeva veergudel kritiseerinud ehituslubade taotluste venimist Tallinnas. Linnaplaneerimise juhi sõnutsi ei tulene kõik viivitused kaugeltki linnavõimudest tingituna, vaid aega nõuab ka puudulik dokumentatsioon loa taotlejate poolt.

„Arendajad saavad omalt poolt astuda samme selleks, et ehituslubade menetlemist kiirendada, kui esitavad ehituslubade taotlusi, mis on detailplaneeringuga kooskõlas,“ sõnas Hallik-Jürgenstein. „Iga kõrvalekalle detailplaneeringust toob kaasa viivitusi, sest sel juhul annab linnaplaneerimise amet korralduse puuduste kõrvaldamiseks“.

Ettevõtjad on viivituste pärast pahased, kuid tihtipeale on viivituse põhjustajaks teine ettevõtja. „Päris sageli juhtub nii, et ühele arendajale ehitusloa andmise vaidlustab teine arendaja, mis oluliselt pikendab loa väljaandmise protsessi. Aus oleks kui Kinnisvarafirmade Liidu liikmed ka sellest kõneleksid ja üritaksid kokkuleppeid leida muul viisil,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti juht.

„Vaadates tänavuse aasta menetlusse võetud ehitusprojekte, siis kõiguvad keskmised menetlusajad 14 ja 33 päeva vahel,“ selgitas Hallik-Jürgenstein. „Näiteks Lasnamäe, Kristiine ja osa Mustamäes puhul on kahe kuuga menetlusse võetud 102 ehitusprojekti, neist 23 menetlust on tänaseks lõppenud, keskmine menetluse aeg seal on 22 päeva. Seega on võrreldes eelmise aastaga ehituslubade väljastamise kiirus oluliselt kasvanud,“ kommenteeris Tallinna linnaplaneerimise ameti juht.

Pindi Kinnisvara: Uusi kortereid ostavad peamiselt noored

13.04.2017 Tõnu Toompark

Üle kahe kolmandiku uute korterite ostjatest on vanuses 25-35, selgus Pindi Kinnisvara analüüsist.

Ridamajade ning eramute puhul joonistub aga konjunktuur veelgi selgemalt välja- üle 80% ostjatest on vanuses 30-40.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et tulemused on küllaltki loogilised. „Alla 25 aastastel ei ole kogunenud veel sissemakseks vajalikke vahendeid ning nad ei ole lühikese karjääri jooksul muutunud pankade jaoks ka nn laenukõlbulikuks, samuti puudub neil reaalne vajadus oma eluase soetada,“ selgitas ta. „Eramuturule sisenetakse viis aastat hiljem, kui peres on mitu last ja ruumipuudus pakiliseks muutub,“ rääkis ta.

„Üle 40 aastased suhtuvad aga pikaajalisse laenukohustusse ettevaatlikumalt ning kodu soetamisel võetakse rohkem arvesse võimalikke negatiivseid stsenaariumeid, mistõttu on keskealised erinevalt uljamatest noortest aktiivsed eelkõige odavamal järelturul,“ lausus Sooman.

Statistika tugineb terve Pindi Kinnisvara uusarenduste müügiportfelli analüüsil. Pindi Kinnisvara portfellis on kokku ligi 30 arendusprojekti ning aastas sõlmib ettevõte pea 500 uue vara müügilepingut.

Pindi Kinnisvara: Uusi kortereid ostavad peamiselt noored

Täna allkirjastatakse Haabersti ristmiku ehitusleping

13.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalameti poolt korraldatud riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja vaidlustamise tähtaeg möödus 10. aprillil 2017 ning sellele vaidlustusi ei esitatud. Rekonstrueerimistööde teostamise töövõtuleping edukaks tunnistatud pakkujaga Nordecon AS sõlmitakse 13. aprillil 2017.

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas (29. märtsil 2017) riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus 19 757 232 (sh käibemaks) eurot, millele lisandub ehitustööde omanikujärelevalve kulu.

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus tehakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober. Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud saavutada 2018. aasta augustis.

Hinnangulised ehitusmahud: sõidutee pindala on 70 000 ruutmeetrit, kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit ja haljastatakse 48 000 ruutmeetrit pinda.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Pindi Kinnisvara: Aknapesu võib tuua üüratu arve

13.04.2017 Tõnu Toompark

Odavalt ehitatud majades võib isegi ühekordne aknapesu tuua mitmesaja eurose arve, sest kõrgemate korruste suletud pakettakendele on ilma tõstuki või katuselt laskumiseta võimatu ligi pääseda.

Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et iseäranis palju on suletud aknapakettidega kortermaju ehitatud masu perioodil. „Heausklik ostja vaatab, et ilus ja korralik maja ning ostab endale korteri, oskamata isegi aimata, milline peavalu kaasneb akende pesuga,“ rääkis ta.

„Tavaliselt tellib aknapesu sellisel juhul ühistu, aga seda korra või kaks aastas. Probleem muutub üha pakilisemaks suurte teede ääres paiknevate kortermajade puhul, kus teepoolsed aknad lähevad palju kiiremini mustaks ja üksmeel ühise tellimuse osas puudub. Lõpuks ongi korteriomanik lõhkise küna ees- kas elada räpaste akendega korteris või tellida pesu spetsiaalselt ainult enda korteriakende jaoks, mille arve küünib mitmesaja euroni,“ rääkis Limbach.

„Soovitan kindlasti enne kodu ostu veenduda, et iseäranis kõrgemate korruste korterites oleks aknad kas avatavad või vähemalt kõrvalakna kaudu pesu jaoks ligipääsetavad,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Aknapesu võib tuua üüratu arve

Tartu hinnatuima uusrajooni Kvissentali laienduse esimene eramu näitab tipparhitektuuri

13.04.2017 Tõnu Toompark

Fausto Capital on alustanud Kvissentali elamupiirkonna laiendusega – Emajõe vasakkaldal ootab kodude kerkimist 29 elamukrunti. Esimene eramu on piirkonda juba projekteeritud ja saanud ka ehitusloa, eramu projekteeris mainekas Eesti arhitekt Vilen Künnapu.

“Selle hoone märksõnadeks on selgus ja kompaktsus – tegemist on mõistliku suurusega majaga, millel selge sisu ja imago,” rääkis Künnapu.

225 m2 suuruse kahekorruselise eramu arhitektuurseks ideeks on geomeetriline betoonarhitektuuri rütmiline kompositsioon. L-kujulise põhiplaani südamikku jääb madal betoonmüüriga piiratud aed. Alumisel korrusel paiknevad hall, garaaž, abiruumid, saun, köök ja kõrge läbi kahe korruse ulatuv elutuba.Hästi on eksponeeritud teisele korrusele viiv trepp ja väike kaptenisild teisel korrusel, mis viib seal asuvatesse magamistubadesse ja vannituppa. “See saab olema põnev hoone – kõrgemad ja madalamad osad, vahva välikamin ja -terrass, läbi kahe korruse ulatuv kõrge elutuba,” rääkis ta.

Hoone peafassaadi ilmestavad kaks suurt akent- ring ja püstine kolmnurk. “Võiks öelda, et hoone meenutab lausa mingisugust betoonskulptuuri,” rääkis arhitekt. “Nagu konstruktivistlik skulptuur, ent uues võtmes, tänapäevase mekiga.”

Sissekäik on ilmestatud roostevaba terasest nurgapostiga ja punaka varjundiga seinaga, mis viib peaukseni. “Hoone juures on kasutatud ka teisi värve – näiteks beeži ja valget, isegi sinist,” kõneles arhitekt.

Eramu elutoa lõuna- ja läänefassaad on klaasitud ja kaetud roostevabast terasest päikesekaitse ribidega. Põhjapoolne sein on vormistatud rütmiliste avade kompositsioonina. Garaaži maht on keeratud nurga alla, et jätta peasissekäigu ja garaaži vahele hingamisruumi.

Hoone on monteeritavast raudbetoonist, betooni karmust pehmendavad pastelsed värvitoonid garaažil ja kogu ansambli dominandiks oleval korstnal. Korstna vertikaali väikevennaks on silindriline tornike klaaskupliga. Interjööris domineerivad puitpõrandad, värvilised betoonseinad, kõrgetasemeline mööbli- ja valgusdisain.

Künnapu peab betooni võimalusterohkeks materjaliks. “Kui seda vaadata, on betoon ise nagu maal: selles leidub valget ja halli, selles on oma võlu, selgust ja geomeetriat. Kunagi ei tea, missugune saab olema lõpptulemus. Kui seda miksida tugevate värvidega, on lõpptulemus väga huvitav,” rääkis arhitekt.

Seintel on tundlikud maalid, skulptuure on nii sees kui väljas. “Mulle meeldib arhitektuuri kunstiga kombineerida,” rääkis Künnapu.

Kvissentali piirkonda tunneb Künnapu hästi. “Seal on tuntav jõe kohalolek, kerge reljeefsus, teede mõnus kulgemine – kindlasti on sel piirkonnal oma iseloom,” leiab mainekas arhitekt. Fausto Grupi juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul on kunagisest ajaloolisest jalutajate meelispaigast Kvissentalist saanud hinnatud elukeskkond, mille võluks rohelus ja kergliiklusteede rohkus, ent kesklinna lähedus. “Looduskaunis keskkond, aga Tartu vanalinnast kõigest 4 minuti autosõidu kaugusel vastab igati linnainimese igatsusele elamisest linna sees roheluses,” rääkis Mihailov.

Tartu linn on kinnitanud Kvissentali hoonestuskava, taristu on valmis ja ootab kodude kerkimist. “Esimene eramu ehitusluba on käes ja kopp lüüakse peagi maasse,” kinnitas Mihailov. Lisaks eramutele valmivad tänavu aastal lõpul piirkonnas ka esimesed ridaelamud, mille arendajaks on OÜ Villaare.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Riigikohtu praktika: Üürileandja pandiõigus ja heauskne omandamine

13.04.2017 Tõnu Toompark

Üürileandja müüs üürniku võla tõttu üüripinna poe- ja laoruumi sisustuse koos koos kaubaga ilma enampakkumiseta kolmandale isikule. Selgus, et osaliselt olid panditud ja võõrandatud asjad kuulunud üürniku koostööpartneritele, kuna need olid üüripinnale toodud omandireservatsiooniga müügiks. Koostööpartner esitas üürileandja vastu kahju hüvitamise nõude.

Riigikohus märkis, et pandipidajal tekib seaduse alusel eraldi panditud asja käsutusõigus, mis tähendab, et õiguspäraselt panditud asja saab omandada samamoodi nagu panditud asja omanikult. Kui aga pandipidaja müüb asja nii, et tal asja müügiõigust tekkinud ei olnud, puudub pandipidajal käsutusõigus ning omandaja saab asja omandada üksnes juhul, kui on täidetud heauskse omandamise eeldused ning puuduvad heauskset omandamist välistavad tingimused. Riigikohus rõhutas, et kord tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinud asjade heauskne omandamine on jäädavalt välistatud. Ainus erand antud reeglist on avalikul enampakkumisel omandatud asjade heauskne omandamine. Kui erand ei kohaldu, ei saa omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asja omandiõigus ka heauskse omandamise kaudu kehtivalt üle minna. Seda sõltumata asjaolust, kaua aega tagasi omanik valduse kaotas või kui mitu korda asja vahepealse aja jooksul heausksetele isikutele edasi võõrandati.

Pandiõigust võib üürileandja teostada vaid ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Asjade väärtust pandiõiguse realiseerimisel tuleb hinnata asjade üürileandja valdusse võtmise aja seisuga.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

EKFL: „Kinnisvarategu 2016“ laureaat on Olympic Entertainment Group AS

13.04.2017 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ välja „Kinnisvarategu 2016“ laureaadi, kelleks on Olympic Entertainment Group AS.

„Olympic Entertainment Group AS (OEG) pälvis žürii enamuse poolehoiu Hilton Tallinn Park hotelli kinnisvaraarenduse eest“ ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Hiltoni kaubamärgi toomine Eestisse on omaette erilist äramärkimist väärt. See, et sellega kaasnes ka maamärgilise hoone rajamine Tallinna kesklinna, ongi põhjus, miks kõigi muude tunnustuste kõrval, mida OEG on juba pälvinud, valis ka EKFL teiste konkureerivate nominentide hulgast just Hilton Tallinn Park arenduse 2016. aasta kinnisvarateoks, lisas Rüütel.

Olympic Entertainment Group AS juhatuse liikme Meelis Pielbergi sõnul on „Aasta kinnisvarategu 2016“ laureaadiks kuulutamine nende jaoks järjekordne meeldiv tunnustus.

“Kahtlemata on tegemist sündmusega ja meil on väga hea meel, et kinnisvaraproffide hinnangul on see kogu sektori aasta tegu. Tänaseks on Hilton Tallinn Pargi projektist tõusnud tulu ehitussektorile ja OEG aktsionäridele, kuid suurima kasu lõikavad järgmiste aastatega ikkagi Tallinn ja tema külalised,” ütles Pielberg, kelle hinnangul kaunistab uus hotelli- ja kasiinokompleks üldist linnapilti ning avardab ühtlasi südalinna mõttelisi piire“ ütles Pielberg.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:
2015 – Ülemiste Center OÜ, Ülemiste keskuse laiendus
2014 – Technopolis Ülemiste AS, Ülemiste City linnaku arendamine
2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond
2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Center Kinnisvara: Tallinna korteriturg: märtsi tehingupalavik ei suutnud hindu tõusule vedada

12.04.2017 Tõnu Toompark

Tallinna korteriturul langesid hinnad hoolimata märtsis puhkenud ägedast tehingupalavikust, kuid Tallinna korteriomanik on rahaliselt siiski suurelt plussis, näitab Center Kinnisvara Tallinna kinnisvaraturu ülevaade.

“Keskmise Tallinna korteri turuväärtus kasvas 12 kuuga 6216 euro võrra, ehk lihtsalt korteri omamisest kasvas omaniku varandus üle 500 euro kuus,” selgitas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer.

Märtsis Tallinna korteriturul puhkenud ägedas tehingupalavikus vahetas omanikku 1009 korterit, mida on pea poole võrra enam kui veebruaris. Samal ajal langes aga korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1677 euroni. “See räägib meile müügiturust, mitte buumist,” selgitas Ayrer. “Müüjate soov korteritest vabaneda paisus turul ostjate õhinast suuremaks.”

Ainuüksi Lasnamäel müüdi märtsis üle 300 korteri, mida on üle kahe korra enam kui veebruaris.

Märtsis omanikku vahetanud korterite keskmine hind langes 93 167 euroni, kõigi Tallinna korterite keskmine turuväärtus oli märtsi seisuga 86 870 eurot. Enam kui 6000-eurone vahe näitab märtsis müüdud korterite ja kõigi Tallinna korterite keskmise turuväärtuse vahel näitab, et tehinguaktiivsus on suurem kvaliteetsemate ja kallimate korterite segmendis.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Rahandusministeerium prognoosib 2018. aasta majanduskasvuks 3,1 protsenti

12.04.2017 Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 2,4 protsenti ja 2018. aastal 3,1 protsenti.

“Maailma majandus on arenenud positiivses suunas. Nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele välismaal kasvab ning kasvav nõudlus toetab meie majanduskasvu,” ütles rahandusminister Sven Sester. “Eesti ekspordi kasv üllatas ka eelmisel aastal positiivselt, millest võime järeldada, et ka kiiresti kasvavate palkade juures on meie ettevõtted püsinud konkurentsivõimelised.”

Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas. Neil aastatel tugineb kasv ekspordile, kuid eratarbimise ja investeeringute kasvu toel püsib ka sisenõudluse tugev panus.

Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1211 eurole ja järgmisel aastal 1272 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 2,3 protsenti. 2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni. Selle tulemusel jõuab madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele pangakontole kuni 64 täiendavat eurot kuus, nii et kasutatav sissetulek kasvab kuni 14 protsenti. See omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Enamik neist on kuni töö leidmisena edaspidi arvel tööotsijatena, mis ka tööpuuduse määra vastavalt kasvatab. Tööpuuduse määraks on oodata tänavu 7,8 protsenti ja järgmisel aastal 8,9 protsenti.

Töövõimereformi mõju arvestamata tööpuuduse määr aasta-aastalt veidi langeks, kuna töötavate inimeste hulk kasvab prognoosi järgi möödunud aasta 644 tuhandelt inimeselt 2021. aastaks 650 tuhande inimeseni.

Ligikaudu kolm aastat kestnud hindade langus on läbi. Hinnad hakkasid eelmise aasta lõpus jälle kasvama peamiselt nafta ning toidukaupade kallinemise tõttu. Sel aastal püsib inflatsioon 3,3 protsendi juures ning aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.

Kaudsete maksude tõusud moodustavad inflatsioonist sel aastal 0,9 protsendipunkti ning järgmisel aastal 1 protsendipunkti. Maksumuudatuste eesmärk on kasvatada inimeste sissetulekuid ja toetada majanduskasvu, muutes maksusüsteemi kasvusõbralikumaks. Valitsus nihutab muudatustega maksukoormust teenimiselt tarbimisele ja edendab tervislikumat ja keskkonnasäästlikumat käitumist.

Kangekaelsed kaasomanikud takistavad Nõmme arengut

12.04.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara konsultandi Olmer Õiguse sõnul on Nõmme kinnisvarahinnad teistest Tallinna ääreasumitest kõrgemad, aga kuna paljudel eramutel on mitu omanikku, siis võideldakse tihti jonnakalt uuendustele vastu, mis takistab piirkonna loomulikku arengut.

“Kuna tegemist on vanema ja väljakujunenud elurajooniga, tähendab see traditsioonidest kinnihoidmist ning vahel eriti vanemate omanike jonnakust kõige uue vastu – majade ümberehitused, aedade modernsed kujundused, uute garaažide ehitused. Samuti ei saa kaasomanikud tihti renoveerimistöödes omavahel kaubale,” rääkis Õigus.

Kinnisvaraeksperdi sõnul töötati seadused välja mitu aastakümmet tagasi ning seovad omanikke vahel täiesti põhjendamatult käsist ja jalust. “Peale linnaosavalitsuse nõusoleku on ka väikestele asjadele vaja naabrite kinnitust,” lisas Õigus.

Olmer Õiguse sõnul asuvad Nõmme parimad palad ehk kalleim kinnisvara Hiiu staadioni lähedal, Nõmme keskuse ja turu ümber ning hinnatud on ka Pääsküla raba kant, näiteks Helbe tänav. Kõige keerulisem seevastu on müüa magistraalide äärseid elamuid ja krunte.

“Nõmme eripärana tõusevad seal kinnisvarahinnad buumi ajal nagu mujalgi, aga kriisiga langevad vähem. Nõmmekad lihtsalt ei soovi hinnaga allapoole tulla ning jätavad pigem tehingu tegemata.

Nõmme ostu-müügitehingute võrdlus

2015: 629 tehingut, koguväärtusega 69 miljonit
2016: 738 tehingut, koguväärtusega 77 miljonit
2015: 313 korteriomandi tehingut
2016: 401 korteriomandi tehingut
2015: kalleim maja müüdi 493 000 euroga
2016: kalleim maja müüdi 1,2 miljoniga
2017. aastal on juba müüdud 1,5 miljoniga hoonestatud elamumaa kinnistu

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Arco Vara: Märts tõi tehinguaktiivsuse kasvu, hinnarallit juhivad maakonnad

12.04.2017 Mihkel Eliste

Kevade saabumine tõstis korteriturul tehinguaktiivsust pea kõikjal Eestis

Märtsis tehti Eestis 2 152 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes veebruariga kasvanud 33% ning võrreldes möödunud aasta sama kuuga 22%. Korterituru tehinguaktiivsuse kasvu võis ennekõike märgata Tallinna linnas ja selle lähipiirkondades. Väljaspool Tallinna linna kasvas Eestis tehinguaktiivsus võrreldes veebruariga 22% ning võrreldes 2016. aasta märtsiga 20%. Aasta baasil ei kasvanud tehingute arv ainuüksi Saare-, Valga- ja Viljandimaal.

Märtsis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 217 €/m2. Võrreldes veebruariga kasvas ruutmeetrihind 4,3% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 7,4%. Aastases võrdluses on hinnakasv Tallinnast väljaspool olnud jätkuvalt kiirem, Eestis ilma Tallinnata kasvas mediaanhind võrreldes 2016. aasta märtsiga 16%.

Hinnataseme kiire kasv on jätkunud ka enamikes Eesti väikelinnades, kus põhiliseks hinnakasvu soodustavaks teguriks on endiselt sobilike pakkumiste vähesus. Tehinguaktiivsus ei ole aktiivseimates väikelinnades kuigi palju kasvanud, sest pakkumiste vähesus ja kehv pakkumise struktuur piirab turu edasist arengut. Märtsis kasvas korteritehingute mediaanhind võrreldes eelmise aasta sama kuuga nii Rakveres kui Viljandis ligi 20%.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tehinguaktiivsust kasvatasid Tallinnas taas uusarenduste asjaõiguslepingud

Tallinnas tehti märtsis 1 006 korteritehingut, mida oli koguni 49% rohkem kui veebruaris ning 23% rohkem kui 2016. aasta märtsis. Tehingute arv kasvas oodatust rohkem sarnaselt varasematele perioodidele, kus kuu jooksul sõlmiti tavapärasest suuremal hulgal uusarenduste asjaõiguslepinguid. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas märtsis tehinguaktiivsus Tallinnas enim Lasnamäel, Kesklinnas ja Haaberstis, tehinguaktiivsus langes kõige rohkem aga Kristiines ja Mustamäel. Tüüpkorteritega tehti tehinguid 34% rohkem kui veebruaris ning 6,2% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Tehinguaktiivsus püsis sarnaselt veebruarile Tallinna lähipiirkondades kiire kasvuga ka märtis, kus tehinguaktiivsus kasvas võrreldes eelmise aasta sama kuuga 46%.

Märtsis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 620 €/m2. Hinnatase oli võrreldes veebruariga kasvanud 2,1% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,3%. Aastases võrdluses jäi Haaberstis hinnatase samale tasemele (-0,1%) kuid kasvas kõigis teistes linnaosades. Enim kasvasid hinnad võrreldes 2016. aasta märtsiga Põhja-Tallinnas (+18%), Lasnamäel (+14%) ja Kristiines (+9,6%). Tüüpkorterite hinnatase kasvas võrreldes veebruariga 0,3% ning aasta baasil 4,7%, ehitusaastalt uuemate korterite hinnad kasvasid aga vastavalt 4,9% ja 8,1%. Teisisõnu, märtsis oli peale 2000ndaid aastaid ehitatud korterite hinnakasv kiirem kui vanematel korteritel.

Tallinna linna lähipiirkondades jätkus hinnataseme langus

Märtsis kujunes Tallinna linna lähipiirkondades mediaanhinnaks 1 347 €/m2, mida oli 7,1% vähem kui veebruaris, 11% vähem kui jaanuaris ning 4,3% vähem kui eelmise aasta märtsis. Lähipiirkondades on tehinguaktiivsus küll mitu kuud järjest kasvanud, kuid hinnatase on igakuiselt langenud. Hinnataseme langus tuleneb asjaolust, et aina enam tehinguid on hakatud tegema odavamate korteritega, mis paiknevad maakonnakeskusest kaugemal kuid mille mõju statistilistele keskmistele on võrdlemisi laialdane. Lisaks, valdav enamus ridaelamuboksidest on arvel korteriomanditena, milledega tehtavate tehingute arvu mahu kasvamise järgselt on statistilised keskmised alanemas, sest ridaelamubokside ruutmeetrihinnad on suurema pindala tõttu madalamad kui sarnaste omadustega korteritel.

Vanema elamufondi moodustavad korterid on Tallinnas valdavalt ülehinnatud

Varasemalt kiire tehinguaktiivsuse ning hinnataseme kasvu aeglustudes aeglustus ka vanemate magalapiirkondade korterite hinnakasv. Edasiselt kasvatasid statistilisi hinnatasemeid põhiliselt uusarendustega seotud tehingud, tüüpkorterite hinnatase püsis pikema aja vältel stabiilsena. Viimaste kvartalite jooksul on taas märgata tüüpkorterite hinnakasvu kiirenemist, mis on aga viinud nö uue ja vana hinnavahe võrdlemisi väikeseks. 2009. aastal oli uue ja vana erinevus 1,5, 2015. aastal aga 1,45, mille järel on vahekord kiirelt langenud. 2016. aastal oli erinevus 1,3 ning 2017. aasta I kvartali seisuga on erinevus langenud juba 1,25 peale.

Lähtuvalt leibkondade keskmisest sissetulekust ei tundu hinnatasemed veel siiski ülehinnatud, kuid arvestades turul pakkumisel olevate uute korterite mahtu ning varasema kiire palgataseme kasvu aeglustumist, ei ole hinnakasvuks käesolevas turusituatsioonis enam oluliselt ruumi jäänud. Turul on pakkumisel vähemalt aastajagu uusi kortereid ning mõnevõrra rohkem on ehitamisel.

Kasvanud investeerimisaktiivsuse taustal on vanemate korterite statistilisi keskmisi üleval hoidnud lisaks tavapärastele tehingutele ka üürikorterite ostjad, seda eriti Mustamäel, Lasnamäel ja Kesklinnas. Üürikorterite tootlused on kasvavate hindade saatel stabiilselt alanenud. Kinnisvaratehingutest moodustab orienteeruvalt iga 4.-5. tehing üürimise eesmärgil ostetav korter ning endiselt on uusarenduse osas märgata olukorda, kus suur osa 1- ja 2-toalistest korteritest müüakse üüriinvestoritele juba enne hoone valmimist.

Väikeinvestorite osas on märgata aga tendentsi, kus praegustel hinnatasemetel pannakse juba ostusoove hoiule ning kaalutakse vaba kapitaliga pigem alternatiivseid investeerimisvõimalusi. Suurenenud on pealinna inimeste huvi Eesti väiksemate piirkondade üüriturgude osas, sest majanduslik keskkond soosib üüriturul nõudluse kasvu ka mujal Eestis. Väikelinnades on tootlused kõrgemad ning korterite hinnad madalamad, kuid potentsiaalsetel investoritel puudub ülevaade piirkondades toimuvast, mistõttu on sagenenud kvaliteetse info pärimine kinnisvarabüroodest.

Kevade algus tõi tehingute arvu kasvu ka elamuturul

Märtsis tehti Harju maakonnas 152 hoonestatud elamumaa tehingut. Võrreldes veebruariga kasvas tehinguaktiivsus 60%. Aastataguse ajaga võrreldes tehti 38 tehingut (33%) rohkem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 77 000 eurot. Hinnatase langes võrreldes veebruariga 15% ning võrreldes varasema aasta märtsiga 23%. Aasta baasil on elamuturul tehinguaktiivsus küll kasvanud, kuid hinnatase on jäänud sarnasesse suurusjärku. Endiselt tehakse palju tehinguid uusehitistega, kuid mediaanhinna statistilist langust soodustab asjaolu, et kasvanud on tehinguaktiivsus maakonnakeskusest kaugemates piirkondades, kus üksikelamute hinnad on madalamad.

Märtsis tehti Tallinna linnas 41 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli 18 tehingu võrra rohkem kui veebruaris. Võrreldes 2016. aasta märtsiga tehti 13 tehingut rohkem. Mediaanhinnaks kujunes 220 000 eurot, mis võrreldes veebruariga kasvas 13% ning aasta baasil 19%.

Nii Tartus kui Pärnus märtsis hinnatase hoopis langes

Tartus tehti märtsis 135 korteritehingut, mida oli 13% rohkem kui veebruaris ning 9,8% rohkem kui 2016. aasta samal ajal. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 163 €/m2, mis oli võrreldes veebruariga langenud 4,8% kuid võrreldes möödunud aasta märtsiga kasvanud 5,8%. Hinnalanguse tõid 1- ning 3- ja enamatoaliste korteritega tehtud tehingud, 2-toaliste hinnatase püsis mõningase kasvu juures stabiilsena. Tehingute arvu kasv leidis võrreldes veebruariga aset 1- ja 2-toaliste korterite osas.

Märtsis tehti Pärnus 85 korteritehingut, tehinguaktiivsus oli võrreldes veebruariga kasvanud 27% ja aastases võrdluses 9,0%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 979 €/m2, mis oli võrreldes veebruariga langenud 8,2% kuid võrreldes 2016. aasta märtsiga siiski kasvanud 9,5%. Hinnalangus tulenes ennekõike madalama hinnatasemega korteritehingutest, milledeks olid valdavalt nii 1-toalised kui üle 70 m2 suurused kehvemas seisukorras korterid. Kehv pakkumise struktuur ja kasvanud hinnaootused on soodustamas tehingute tegemist odavamate varadega, mida ostjaskond tavapäraselt osta ei eelistaks.

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik