Riigikohtu praktika: Üürileandja pandiõigus ja heauskne omandamine

Teder Law kohtulahendid 1Üürileandja müüs üürniku võla tõttu üüripinna poe- ja laoruumi sisustuse koos koos kaubaga ilma enampakkumiseta kolmandale isikule. Selgus, et osaliselt olid panditud ja võõrandatud asjad kuulunud üürniku koostööpartneritele, kuna need olid üüripinnale toodud omandireservatsiooniga müügiks. Koostööpartner esitas üürileandja vastu kahju hüvitamise nõude.

Riigikohus märkis, et pandipidajal tekib seaduse alusel eraldi panditud asja käsutusõigus, mis tähendab, et õiguspäraselt panditud asja saab omandada samamoodi nagu panditud asja omanikult. Kui aga pandipidaja müüb asja nii, et tal asja müügiõigust tekkinud ei olnud, puudub pandipidajal käsutusõigus ning omandaja saab asja omandada üksnes juhul, kui on täidetud heauskse omandamise eeldused ning puuduvad heauskset omandamist välistavad tingimused. Riigikohus rõhutas, et kord tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinud asjade heauskne omandamine on jäädavalt välistatud. Ainus erand antud reeglist on avalikul enampakkumisel omandatud asjade heauskne omandamine. Kui erand ei kohaldu, ei saa omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asja omandiõigus ka heauskse omandamise kaudu kehtivalt üle minna. Seda sõltumata asjaolust, kaua aega tagasi omanik valduse kaotas või kui mitu korda asja vahepealse aja jooksul heausksetele isikutele edasi võõrandati.

Pandiõigust võib üürileandja teostada vaid ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Asjade väärtust pandiõiguse realiseerimisel tuleb hinnata asjade üürileandja valdusse võtmise aja seisuga.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

48 + = 54

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!