Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Veebruari hinnatõusu põhjustasid eelkõige nafta ja toiduainete kallinemine

08.03.2017 Sulev Pert

Inflatsiooni kiirenemine Eestis jätkus, veebruaris oli hinnakasv nelja aasta kiireim
Hinnakasvu taga on nii nafta ja toiduainete kallinemine maailmaturul kui ka aktsiisitõusud
Alusinflatsioon on viimastel kuudel teenuste hinnakasvu tõttu samuti kiirenenud

Tarbijahindade kasv kiirenes veebruaris statistikaameti teatel 3,4%ni, eelneva kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,3%. Euroala inflatsioon ulatus veebruaris esialgsel hinnangul 2%ni ning jaanuarikuiste viimaste andmete põhjal oli hinnalangus lõppenud kõikides euroala riikides. Kiirenev hinnakasv vähendab tarbijate ostujõudu, kuid see võib olla kauaoodatud märk suuremast majandusaktiivsusest.

Kiirema hinnakasvu taga on peamiselt välistegurid, eelkõige nafta ja toiduainete kallinemine. Toiduained kallinevad nii Eestis kui ka Euroopa Liidu turul peamiselt seetõttu, et on vähenenud ülepakkumine, mis süvenes Vene turu kadumise tõttu 2014. aastal. Teine põhjus on see, et Lõuna-Euroopa ilmaolud on tänavu olnud kehvad ning halb ilm rikkus puu- ja köögiviljasaagi.

Töötlemata toiduainete (sh aiasaadused) hinnakasv oli euroala riikides veebruaris rekordiliselt kiire ja ulatus 5,2%ni. Toorainete stabiilsemat hinnakasvu toetab see, et pärast novembri lõpus toimunud nafta hinnahüpet 55 dollarini, mis järgnes OPECi riikide vahelisele tootmismahtude vähendamise kokkuleppele, on toornafta hind maailmaturul muutunud kitsas vahemikus. Ajaloolises võrdluses on toorainete hinnatase maailmaturul veel suhteliselt madal.

Eesti kiireneva hinnakasvu põhjused on olnud umbes samasugused nagu mujal euroalal. Ligi veerandi hinnakasvust põhjustasid veebruaris aasta võrdluses 23% kallinenud mootorikütused ning jätkunud on ka toiduainete laiapõhjaline hinnatõus. Euroala keskmisest inflatsioonist kiirema hinnakasvu üheks põhjuseks Eestis on aktsiisimäärade tõstmine. Mootorikütuse- ning alkoholi- ja tubakaaktsiis suurendas veebruaris hinnakasvu kokku ligi protsendipunkti võrra. Mõnevõrra on viimastel kuudel kiirenenud ka tööstuskaupu ja teenuseid hõlmav alusinflatsioon, mis ulatus veebruaris 1,3%ni. Kallinenud on peamiselt teenused, kuid tööstuskaupade hinnakasv oli odavate impordihindade tõttu endiselt aeglane.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinn tunnustab tegusaid korteriühistuid

08.03.2017 Tallinn.ee

„Hoovid korda“ preemiasaajate väljaselgitamiseks moodustatud ajutine komisjon hindas linnaosade valitsuste poolt esitatud 15-ne projektis “Hoovid korda“ osalenud parimat objekti ja otsustas tunnistada preemia vääriliseks nelja korteriühistu tööd. Projekti „Fassaadid korda“ raames tõsteti esile samuti nelja parimat.

Projekti „Hoovid korda“ 2016. aasta tunnustusauhinna konkursil osales 90 korteriühistut. Komisjon pidas vajalikuks tunnistada preemia vääriliseks nelja korteriühistu tööd: korteriühistu Punane 11 (Lasnamäe linnaosas), korteriühistu Anni 14 (Lasnamäe linnaosas), korteriühistu Nõmme 19 (Kristiine linnaosas) ning korteriühistu Pärnu mnt 195 (Nõmme linnaosas).

„Hoovid korda“ preemiasaajate väljaselgitamiseks moodustatud ajutine komisjon otsustas preemia 4000 eurot jagada nelja korteriühistu vahel järgmiselt. korteriühistut Punane 11 preemiaga summas 1000 eurot; korteriühistut Anni 14 preemiaga summas 1000 eurot; korteriühistut Nõmme 19 preemiaga summas 1000 eurot ja korteriühistut Pärnu mnt 195 preemiaga summas 1000 eurot.

„Projekti „Fassaadid korda“ raames toetati 2016. aastal 13 korterühistut. Kuus korteriühistut kolmeteistkümnest lõpetasid 2016. aastal renoveerimistööd, kelle hulgast tõsteti esile neli parimat, keda otsustati ka tunnustada,“ ütles hindamiskomisjoni juhtinud abilinnapea Kalle Klandorf. Komisjon otsustas tunnistada 1000 eurose preemia vääriliseks järgmiste korteriühistute tööd: korteriühistu Tammsaare tee 143, korteriühistu Mustamäe tee 185, korteriühistu Leigeri 4 ning korteriühistu Sõstra 3/4.

Parimate pidulik autasustamine toimub täna, 8. märtsil Poska majas abilinnapea Kalle Klandorfi vastuvõtul.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Viimsi on popp, kuid tunda on ülepakkumise ohtu

08.03.2017 Jaanus Laugus

Viimaste aastatega on Viimsi eramuturg märgatavalt aktiviseerunud. Seda eelkõige ridamajade ja kruntide osas. Müüki on tulnud mitmeid uusi arendustooteid, mille osas ka müük on olnud aktiivne ning hinnad tõusvad.

Siiski oli 2016. aasta teises pooles tunda Viimsi uusarenduste puhul kerget ülepakkumist ning ka müügiajad on hakanud pikenema. Seda eelkõige just kruntide osas, mille hindades võib oodata lähiperspektiivis korrektsiooni. Nii ongi, et mitmed ostuhuvilised pigem ootavad krundi ostuks veidi soodsamaid võimalusi.

Hetkel on pakkumises krundid hinnavahemikus 60 000-130 000€. Seega odavaima (nn suvilakrundid) ja värskelt väljaarendatud hoonestamata kinnistute hinnavahe võib olla suisa kahekordne.
Eraldi kategooriasse kuuluvad merepiiriga kinnistud, mille hinnad on rohkem emotsionaalset laadi ning olenevad paljuski vaadetest ja rannavõimalustest.

Võib eeldada, et hinnaskaala „alumise otsa“ kinnistud säilitavad hinna samas kui „ülemise otsa“ kruntide hind on pigem langev. Kui tuua siia paralleel, siis korterite puhul oleme pidanud normaalseks vanema ja uusarenduse hinnavahet 30-40%.

Tõsi, uusarenduse krundid on suuremad kui vanemad suvilakinnistud. Siiski, ostja jaoks mängib kinnistu suurusest tähtsamat rolli selle lõpphind, näiteks eeldusel, et krundile saab ehitada kuni 250- 300 ruutmeetrise üldpinnaga maja.

Hoolimata liikumistest hinnatasemes saab Viimsit pidada väga atraktiivseks elukeskkonnaks ja ka kinnisvarainvesteeringuna soovitada. See on ainuke Tallinna nö satelliitasum, mis on võtmas tõelist kaasaegse linna kuju, kus on oma keskus koos kogu vajaliku infrastruktuuriga. Rääkimata idüllilisetest ranna-aladest ja päikeselisest kilukarbivaadetest, mida Viimsi pakub. Viimsi poolsaare Tallinna poolne külg (läänekülg) on üks väheseid asukohti kogu Põhjarannikul, mis võimaldab eramud ehitada nii, et vaade nii merele kui päevapäikese suunas.

Puudust võib tunda vaid kvaliteetsest erakoolist ning rohkematest lasteaiakohtadest, mille tekkimisel võiks vallale veelgi kuulsusrikkamat tulevikku lubada.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 02-2017

08.03.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes veebruaris pärast kolm kuud kestnud tõusu ja oli võrreldes jaanuariga 2,5% madalamal. Võrreldes 2016. a veebruariga oli indeks 7,2% kõrgemal.

Veebruaris toimus Tallinnas korteritega 678 tehingut, mida oli 11,7% vähem kui jaanuaris ja 2,4% vähem kui eelmise aasta veebruaris. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 5% ja oli 1 714 eurot ruutmeeter, mis on viimase kolme kuu kõige madalam näitaja. Võrreldes eelmise aasta veebruariga on ruutmeetri hind 10% kõrgem.

Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu. Samuti on üürikorterite pakkumiste hulk liikunud viimaste kuude jooksul tõusutrendis.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kahes linnaosas: Mustamäel 9,2% ja Kristiines 2,5%, põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega. Teistes linnaosades hinnad langesid: kesklinnas 9,4%, Haaberstis 7,8%, Nõmmel 7,3%, Lasnamäel 4,1%, Põhja-Tallinnas 2,2%, Pirital 1,5%. Languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega.

Võrreldes eelmise aasta veebruariga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas 17,6%, Pirital 14,6% ja Kristiines 12,8%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Nõmme linnaosas on ruutmeetri hind langenud 1,7%.

Tartus langes keskmine pinnaühiku võrreldes eelmise kuuga 3,1% 1 228-le eurole ja Pärnus tõusis 15,8% ja oli 1 212 eurot ruutmeeter. Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 280 eurot ning 434 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 02-2017

Käsiraamat maakleritele “Kinnisvaramaakleri ABC”

08.03.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täielik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Tööstustoodangu tugev mahukasv aasta alguses jätkus

08.03.2017 Tõnu Toompark

Nii kogu tööstussektori kui ka töötleva tööstuse toodangumaht suurenes jaanuaris aastases võrdluses 7% (tööpäevade arvuga korrigeerimata andmetel suurenes tootmismaht isegi vastavalt 12% ja 13% – käesoleva aasta jaanuaris oli 2 tööpäeva rohkem kui möödunud aasta jaanuaris).

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv oli laiapõhjaline

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv kiirenes koos ekspordi paranemisega alates möödunud aasta septembrist ning käesoleva aasta jaanuaris kiire kasv jätkus. Jaanuaris suutis see tööstusharu tootmismahtu kasvatada isegi vaatamata elektroonikatoodete tootmismahu vähenemisele (elektroonikatoodete tootmismahu vähenemine pidurdas kõige rohkem selle tööstusharu tootmismahu kasvu). Töötleva tööstuse tootmismahu kasv oli laiapõhjaline, kuna toodang suurenes kahes kolmandikus tegevusalades. Kõige enam panustasid kasvu puidutööstus, põlevkiviõli-, metall- ja elektriseadmete tootmine.

Energeetikasektori tootmismahu languse taga soojem ilm, kuid elektritoodang suurenes

Põlevkiviõlitoodete tootmismahu kasv aitas kaasa ka mäetööstuse tootmismahu kasvule. Energeetikasektori tootmismaht aga vähenes. Selle taga oli jaanuarikuu soojemate ilmade tõttu soojatootmise langus, samas kui elektritoodang suurenes aastases võrdluses 5%. Kuna elektri tarbimine vähenes (jällegi, mulluse jaanuariga võrreldes soojemate ilmade tõttu), siis ületas elektri tootmine tarbimist ehk elektribilanss oli positiivne.

Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetab ekspordikasvu kiirenemine

Töötleva tööstuse ekspordikäive kiirenes jaanuaris 14 protsendini. Ekspordikasv oli tegevusalade lõikes laiapõhjaline, kuid jätkuvalt ülitugeva kasvu tegi põlevkiviõlitoodete väljavedu – nende toodete eksport suurenes aastases võrdluses 381%, kusjuures nende toodete tugev kasv on püsinud juba alates möödunud aasta septembrist. Vaid osaliselt seletab nii kiiret kasvu madalama võrdlusbaasi efekt ning põlevkiviõlitoodete ekspordihinnakasvu kiirenemine.

Hinnakasv töötlevas tööstuses on järsult kiirenenud

Töötleva tööstuse nii tootja- kui ekspordihindade kasv on järsult kiirenenud (näiteks, jaanuaris tõusid selle tööstusharu tootjahinnad aastases võrdluses keskmiselt 3% ja ekspordihinnad isegi 6,5%), samuti on kiirenenud sisseostetud kaupade hinnakasv. Tööstussektori ja töötleva tööstuse käive kasvasid aastases võrdluses vastavalt 9% ja 12% – ehk siis vähem, kuid tootmismaht (need numbrid ei ole tööpäevade arvuga korrigeeritud). Tööstussektori müügihindade kasv koos mõõduka välisnõudluse püsimisega toetavad ettevõtete käibekasvu ning aitavad kõrgele tõusnud tööjõukulude juures parandada nende kasumlikkust, mis on alanenud 15 aasta madalaimale tasemele (kui jätta välja 2009. kriisiaasta).

Elektroonikatoodete tellimused languses juba viiendat kuud järjest

Töötleva tööstuse tellimused jäid jaanuaris küll neljandat kuud järjest langusesse, kuid selle taga oli elektroonika- ja keemiatööstuse tellimuste tugev vähenemine. Kõikide ülejäänud, tellimuste järgi töötavate tegevusalade, tellimused suurenesid jaanuaris. Elektroonikatoodete tellimused on süvenevas languses juba viiendat kuud järjest, mis viitab sellele, et ka lähikuudel võivad selle tegevusala tootmismaht ja eksport väheneda. Kuna tegemist on suure tegevusalaga (15% ettevõtetesektori müügitulust ja ainuüksi mobiilsideseadmed 14% kaupade ekspordist), siis on sellel oluline mõju kogu töötleva tööstuse tootmisnäitajatele.

Jaekaubanduses jätkus jaanuaris kiire kasv

Jaekaubanduses jätkus jaanuaris küll kiire kasv (7%), kuid seda toetas mootorsõidukite müügi tugev kasv (27% aastases võrdluses, kusjuures see kasv on viimastel kuudel taas kiirenenud), samas kui ülejäänud jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes hinnamõju arvestades vaid 2%. Osaliselt oli aeglasema kasvu taga baasefekt, kuna möödunud aasta jaanuaris oli kasv väga kiire. Sel aastal ootame hinnakasvu kiirenemise ja palgakasvu mõningase aeglustumise tõttu netopalga reaalkasvu järsku aeglustumist, mis võib tarbimise kasvu veidi pidurdada. Samas on tarbijate üldine kindlustunne ning nende kindlustunne teha eesoleva aasta jooksul suuremaid oste, paranenud. Järgmisel aastal suurendab tulumaksuvaba miinimumi järsk tõstmine taas keskmist ostujõudu, mis peaks eratarbimise kasvu taas tagant tõukama.

Eesti majandus vajab praegu mitte veelgi suuremat tarbimist, vaid rohkem investeeringuid, mis aitaksid väheneva tööjõu ja tööjõu nappuse kõrval ettevõtete tootlikkust parandada, mis omakorda aitaksid kaasa ettevõtete konkurentsivõime paranemisele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Riigikohtu praktika: Üürnikule parenduste hüvitamine pärast üürilepingu lõppemist /tsiviilasi nr 3-2-1-149-16/

08.03.2017 Tõnu Toompark

Üürnik nõudis pärast üürilepingu lõppemist üürileandjalt hüvitist parenduste eest, mida üürnik oli teinud üüritud asjale.

Kohus selgitas, mida üürnik peab sellise nõude esitamisel tõendama:

millised parendused ja muudatused on üürnik teinud;
kas konkreetsete parenduste või muudatuste tegemiseks oli üürnikul üürileandja vastavas vormis nõusolek ning
kas üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on konkreetsete muudatuste või parenduste tõttu suurem.

Üürnikul on õigus nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, mis tõstsid üürieseme väärtust. Asjaolu, et üürnik on teinud parendusi, ei tähenda automaatselt kinnistu väärtuse suurenemist. Samuti ei saa kinnistu väärtuse suurenemist eeldada, vaid see tuleb kindlaks teha.

Väärtuse suurendamist hinnatakse lepingu lõppemise aja seisuga. Nii ei saa näiteks hüvitamist nõuda juhul kui üürilepingu lõppemise hetkeks on parenduste ja muudatuste väärtus vähenenud. Õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada sellega, kas ja kui palju on tehtud muudatused üürileandjale väärt.

Pille Pettai
Teder Law kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht

Rasmus Õisma
Teder Law juriidiline assistent

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

KV.EE: Tallinnas jääb korteripakkumisi vähemaks, Tallinna lähivaldades pakkumine kasvab

08.03.2017 Tõnu Toompark

Veebruaris pakuti portaal KV.EE kaudu müügiks 6014 Harjumaa korterit. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes korterite müügipakkumiste arv 7% võrra. Korterite pakkumishind oli veebruaris 1882 €/m² ehk eelmisest aastast 5% kõrgemal.

Kõige suurem korteripakkumine Harjumaa omavalitsustes on loomulikult Tallinnas. Tallinna korterite müügipakkumiste arv moodustab 85% kogupakkumisest. Nii ei ole üllatav, et Tallinn on see omavalitsus, mis määrab Harjumaa korterituru trendid.

Tallinnas otsis veebruaris ostjat 5137 korterit ehk eelmisest aastast 10% vähem. Tallinna korteripakkumiste keskmine hind vähenes sama palju kui Harjumaal keskmisena ehk 5%. Veebruarikuine Tallinna korteripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli 1989 €/m².

Kuigi Harjumaa korteripakkumine on aastatagusega võrreldes vähenenud, annavad Tallinna ümbruse valdades tooni hoopis teised trendid. Neis piirkondades on korteripakkumine aastatagusega võrreldes pigem kasvanud. Kindlasti on oma osa korterite arenduses, mis on pakkumist kasvatanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	02/2016	02/2017	Muutus, %	02/2016	02/2017	Muutus, %
Anija vald	16	22	38%	594	592	0%
Harku vald	25	70	180%	1 550	1 616	4%
Jõelähtme vald	21	38	81%	1 171	1 378	18%
Keila	35	60	71%	1 183	1 290	9%
Keila vald	21	16	-24%	575	526	-9%
Kiili vald		16	NA	1 418	1 403	-1%
Kose vald			NA	722		NA
Kuusalu vald	34	15	-56%	809	436	-46%
Loksa	40	24	-40%	372	378	2%
Maardu	145	130	-10%	981	973	-1%
Nissi vald	34		NA	258		NA
Paldiski	59	57	-3%	497	492	-1%
Raasiku vald	10		NA	965	1 008	4%
Rae vald	93	151	62%	1 475	1 619	10%
Saku vald	12	16	33%	1 471	1 247	-15%
Saue	13	42	223%	1 237	1 555	26%
Saue vald	55	63	15%	1 518	1 570	3%
Tallinn	5 717	5 137	-10%	1 887	1 989	5%
Vasalemma vald	13		NA	193		NA
Viimsi vald	114	159	39%	1 566	1 642	5%

Eesti	10 447	9 632	-8%	1 436	1 486	3%
Harjumaa	6 444	6 014	-7%	1 791	1 882	5%
Narva	369	551	49%	593	559	-6%
Pärnu	140	138	-1%	1 372	1 468	7%
Tallinn	5 717	5 137	-10%	1 887	1 989	5%
Tartu	1 653	1 265	-23%	1 392	1 476	6%

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tarbijahinnaindeksit mõjutas veebruaris enim transport

07.03.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta veebruariga võrreldes 3,7% ja teenused 2,7% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes tõusnud 7,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,3%.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,1% ning alkohoolsete jookide (5,2%) ja tubaka (8,7%) kallinemine. 2016. aasta veebruariga võrreldes olid piim, piimatooted ja munad 7,4% ning suhkur ja kondiitritooted 6,4% kallimad. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud suhkur (28%), või (24%) ja värske kala (21%).

Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks transport. Mootorikütus kallines kuuga 4,9% ning veebruariks ostetud lennukipiletid olid 37% kallimad kui jaanuari piletid. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 1,6% kallinemine, millest põhiosa andsid 7,5% kallinenud köögivili ning 3,5% kallinenud suhkur ja kondiitritooted.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 1,3% või sellest kõrgem 2010. aasta märtsis, mil see oli samuti 1,3%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2017
Kaubagrupp	Veebruar 2016 – veebruar 2017, %	Jaanuar 2017 – veebruar 2017, %
KOKKU	3,4	1,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	4,1	1,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,2	2,9
Riietus ja jalatsid	1,8	3,5
Eluase	1,9	0,0
Majapidamine	1,1	0,5
Tervishoid	2,1	0,2
Transport	8,9	3,4
Side	-1,4	-0,3
Vaba aeg	-0,4	-0,1
Haridus ja lasteasutused	2,8	-0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,9	0,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,5	1,5

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Omavalitsused saavad elamufondi uuendamiseks 62,5 miljonit eurot

07.03.2017 Tõnu Toompark

Stenbocki maja, 2. märts 2017 – Selleks, et aidata kaasa ettevõtluse arengule kõikjal Eestis ja parandada inimeste elutingimusi, kinnitas valitsus kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused, riigitoetus on aastatel 2017-2020 kokku 62,5 miljonit eurot.

„Valitsuse eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust ja vähendada ebavõrdsust. Selleks, aga tuleb luua eeldused, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti. Töökohad tekivad sinna, kus on inimesed ja vastupidi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

„Selleks, et soodustada töökohtade teket väljaspool pealinna, tuleb lisaks ettevõtjate endi investeeringutele, panustada ka kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu on valitsus otsustanud toetada kaasaegsete üürielamute rajamist. Sellega anname hoogu juurde kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi.“

Lisaks pidas valitsus oluliseks, et üürielamute programmi saaks kohalik omavalitsus kohaldada ka sotsiaalhoolekande seaduses toodud ülesannete täitmiseks.

Eesti riik ja kohalikud omavalitsused on vaid 4 protsenti elamufondi omanikud, samas Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15, Taanis 18, Rootsis 25, ja Hollandis 35 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringust selgub, et avaliku sektori poolt toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26% kõigist vastajatest. Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on liikumas paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid eelistavad pigem üürida.

Juba Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas (st 2013. aastani 700 korterit), ent paraku ei viidud plaanitut ellu. Tol ajal hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisaüürikorterite koguvajaduseks 6000 korterit. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud Energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise sihttasemeks samuti 6000 korterit. On ilmne, et tegelik vajadus üürielamispindade järele on tunduvalt suurem praegu olemasolevast ja meelestatus eluaset üürida on kasvutrendis.

Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist eesmärgiga kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot.

Omavalitsus, kes toetust taotleb peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.

Tallinna korteriühistud saavad haljastustoetust

07.03.2017 Tallinn.ee

Täna algas korteriühistutelt projektis „Roheline õu“ osalemise taotluste vastuvõtt, taotlus tuleb esitada Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 30. aprilliks.

„Tallinna linn toetab 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha – heakorrastatud õuesid tekib üha juurde. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti.“

Projektile „Roheline õu“ on 2017. aasta linnaeelarvest eraldatud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega.

Mullu sai projekti „Roheline õu“ raames toetust 87 korteriühistut kogusummas on 39 860 eurot. „Hindamiskomisjonile esitati kokku 109 taotlust, seega jäi umbes viiendik taotlustest erinevatel põhjustel rahuldamata,“ ütles Võrk. „Kõige enam sooviti toetust taimede ostuks ning puude raieks ja hoolduslõikuseks. Eelneva nelja aasta jooksul on haljastustöödeks toetust eraldatud kokku 364 korteriühistule.“

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Tallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot. Tallinna 2017. aasta eelarves on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi. „Anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks jne,“ loetles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusmeetmeid projekt „Fassaadid korda“. „Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes eesmärgist vähendada energiakulusid,“ selgitas Võrk. Projekti “Fassaadid korda” raames on saanud elamute fassaadide korrastamiseks toetust 155 korteriühistut, fassaadide korrastamist on linnaeelarvest toetatud kokku enam kui kahe miljoni euroga.

Projekti „Hoovid korda“ raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, hoove supergraafikaga ilmestada ning hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad paigaldada. Projektile “Hoovid korda” on 11 aasta jooksul linnaeelarvest eraldatud kokku ligi kaheksa miljonit eurot, toetust on saanud 1106 korteriühistut.

Pealinn aitab korterelamute vahelise territooriumi korrastamisele kaasa ka maa eraldamisega „Oleme seadnud linna omanduses olevale maale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse ja korteriühistud on rajanud neile maatükkidele parkimisala,“ selgitas Võrk. „Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus 67 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosade valitsused andnud korteriühistute kasutusse ligi 35 parkimisplatsi.“

GAG-i uue õppehoone ehitamiseks vajalikud ettevalmistustööd toimusid kõiki seadusi järgides

07.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on ehitusfirmale Nordlin Ehitus OÜ väljastanud kõik Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme uue õppehoone renoveerimis- ja ehitustöödeks vajalikud load. Lubade taotlemine toimus kõiki protseduurireegleid järgides, lammutus- ja ehitustegevuse käigus ei ole seadusi rikutud.

„On kahetsusväärne, et püütakse leida võimalusi niivõrd olulise projekti peatamiseks. Linn jätkab uue koolihoone rajamist, täites seejuures kõiki seadusest tulenevaid nõudeid,“ rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Seni toimusid GAG-i uues I ja II kooliastme õppehoones aadressil Vana-Kalamaja 9 lammutustööd ja ehituse ettevalmistustööd. Hoone rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt esitati 26. jaanuaril Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. 6. veebruaril väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ümberehitusloa ehitustöödeks, eelmisel reedel, 3. märtsil väljastati ehitusluba.“

„Lubade taotlemine toimub elektroonilise menetluse käigus ning dokumendid on avaldatud Ehitisregistris,“ ütles Tallinna linna õigusdirektor Priit Lello. „Seaduse järgi ei nõua mitte igasugune tegevus hoone juures ehitusloa olemasolu.“

„Vastuseks hinnangule, mis on tehtud objekti fotode järgi ja mida kajastab 6. märtsi Ärilehe artikkel, anname teada, et 8. veebruaril käis GAG-i ehitust kontrollimas Tehnilise Järelevalve Amet, kes ühtegi rikkumist ei tuvastanud ning linnast sõltumatu ekspert on kinnitanud, et ehitusel toimuvaga on kõik korras,“ ütles Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on linna eesmärgiks jätkuvalt õppetingimuste parandamine ja kvaliteetsete koolikohtade loomine piirkonda, kus nende järele on üha kasvav nõudlus. „Soovime, et lapsed saaksid alates sügisest uues koolimajas õppima asuda. Seejuures ei tähenda see loomulikult mingit hinnaalandust kvaliteedis, seda ei tähtaegade, projekti, lubade, ehituse ega ka järelevalve osas,“ lausus Kõlvart.

Aadressil Vana-Kalamaja 9 asuva hoone renoveerimis- ja ehitustöid teostab Nordlin Ehitus OÜ.

Vana-Kalamaja 9 ehitusloa taotlemise kronoloogia:

26.01. 2017 Vana-Kalamaja tn 9 ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetlemiseks. Amet edastas ehitusprojekti seisukohtade saamiseks kõigile asjakohastele asutustele ja isikutele ning tagastas märkustega parandamiseks.
06.02.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas ümberehitusloa ehitustöödeks.
20.02.2017 Pärast märkuste täitmist uuesti esitatud ehitusprojekt vaadati üle esimesel läbivaatamisel märkusi esitanud asutuste poolt.
2.03.2017 Enne ehitusloa väljastamist tagastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusprojekti vaid kahe tingmärgi täpsustamiseks. Projekt korrigeeriti koheselt.
3.03.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas aktsepteeritud ehitusprojektile ehitusloa.
6.03.2017 esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehitamise alustamise teatis.

Dokumentide loetelu

Lammutusluba: Ehitusluba nr 1712271/03264, Ehitise ümberehitamine, väljastatud 06.02.2017.
Ehitusjärelevalve: Infragate Eesti OÜ
Ehitusluba: Ehitusluba nr 1712271/05976, Ehitise laiendamine, väljastatud 03.03.2017
Projekt on ehitusloa väljastamise oluline osa, see on leitav ehitisregistrist vastavate ehituslubade juures.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Center Kinnisvara: Kaasomandis kodu ostmine – kas tead ikka kõiki riske?

07.03.2017 Kristina Kolk

Kaasomand tähendab lihtsalt üht lepingut rohkem, selgitab korterimüüja või ka vastutustundetu vahendaja sageli heausksele ostjale. See on aga tõest kaugel, sest teadmatuses ostjat varitseb oht korterist ootamatult ilma jääda ja lisaks kaotada veel hulk rahagi.

Üldlevinud on arusaam, et kaasomandi müügi puhul on teistel kaasomanikel ehk naabritel kahe kuu jooksul ostueesõigus; teisisõnu, kui kaks kuud ära oodatud ja naabritega notariaalse kasutuskorra leping sõlmitud, on korter sama hästi kui oma.

Kuigi see arusaam on tõele üsna lähedal, juhatab see ostja otseteed lõksu, kuna saatan istub detailides. Erinevalt korteriomandist annab seadus kaasomandis elamispinna müügi puhul tõesti kaasomanikele õiguse kahe kuu jooksul ise tehingus samadel tingimustel ostja asemele asuda. Kuid see kahekuuline eesõigus ei kehti mitte alates müügi hetkest, vaid hetkest mil kaasomanik sai teada müügi toimumisest.

Lihtsamal juhul on kaasomanikuks vahetud naabrid, keda on lihtne teavitada. Ent kui kaasomanike seas on välismaalane, kellega ei õnnestu kontakti saada? Lihtsam, kui majas on kaks-kolm kaasomanikku. Kuid teame juhtumeid, kus ka terveid kortermaju on erinevatel juriidilistel põhjustel maha müüdud kaasomandina. Kui kaasomanikke on kahe-kolme asemel tosin, võib omanik uuest kodust kahekuulise etteteatamisega ilma jääda niikaua, kuni kõigilt majanaabritelt pole kinnitust müügiteate kättesaamise kohta.

Veel keerulisemaks läheb, kui ostusooviga kaasomanik ilmub välja siis, kui ostjal on uues kodus juba remont tehtud. Kaasomanik saab ostueesõigust kasutada samadel lepingutingimustel mis ostja, ehk korteri eest makstud raha saab ostja tagasi. Kuid remondikulud, tehingukulud ja hulk enda aega on tema jaoks jäädavalt kadunud.

Need pole teoreetilised näited, vaid päris elust. Müüsime ise hiljuti korterit kaasomandiga majas, kus meie maakler tegi ära suure töö – teavitas kõiki kaasomanikke tehingust, edastas notariaalsed koopiad, kogus allkirjad et kaasomanikud on teadlikud ja nõus. Sellegipoolest soovitasime kliendil oodata kaks kuud enne, kui korterit remontima hakkab. Lõpuks muutiski naaber meelt ja ostis korteri ise ära.

See pole öeldud veenmaks, et ärge ostke kaasomandis kodu. Kodu juures pole olulisim tema omandivorm, isegi mitte asukoht ega üldpind, vaid see “õige” tunne. Oluline on, et kinnisvaraostja oskaks, vajadusel professionaalse maakleri toel, maandada olulised riskid mis tavalise korteriomandi ostjat ei puuduta.

Kristina Kolk
Center Kinnisvara

http://www.centerkv.ee/kaasomandis-kodu-ostmine-kas-tead-ikka-koiki-riske/

Veel on võimalus registreeruda Kinnisvara täiendkoolitusele 14-28/03/2017

07.03.2017 Margot Toompark

14/03/2017 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel, mis loeb koolitaja ja jurist Evi Hindpere. Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk väheneb

07.03.2017 Tõnu Toompark

2016. aasta jooksul kasvas eluasemelaenude jääk ja käive hoogsalt. 2016. a jooksul väljastati eluasemelaene 10% aastatagusest enam. See tõstis eluasemelaenude jäägi 5,2% eelmisest aastast kõrgemale.

Laenuturu aktiivsuse taga on pankade valmidus eluasemelaene väljastada. Seda omakorda soosib laenude madal kahjusus. Üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk kahaneb mõõdetuna nii eurodes kui protsendina kogu laenujäägi suhtes.

2016 IV kvartali lõpu seisuga oli üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk 35,8 miljonit eurot ehk aastatagusest näitajast 41,5 miljonit eurot on see 14% vähem.

See pikemas viivituses olevate eluasemelaenude jääk moodustab 0,5% kogu eluasemelaenude jäägist. See on selle kümnendi kõige madalaim näitaja.

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, mln €

Kodumajapidamiste tähtajaks tasumata laenud, %

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.