Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Maa- ja Ruumiamet: MaRu aitab korraldada Sindi keskuse planeeringuvõistlust

30.04.2026 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiamet koos Tori vallaga valmistab ette Sindi keskuse Veetorni tänava äärse ala planeeringuvõistlust. Selleks koostame lähteülesannet ja soovime juba alguses kuulda kohalike elanike mõtteid ja ettepanekuid, et planeeringuvõistlus lähtuks võimalikult palju piirkonna tegelikest vajadustest, väärtustest ja ootustest.

Valitud alal on kõik head eeldused kujuneda oluliseks kohalikuks keskuseks, sest läheduses asuvad gümnaasium, lasteaed, staadion, bussipeatused, seltsimaja, raamatukogu ja muuseum. Praegu on ala kasutuseta ning senine detailplaneering vananenud. Planeeringuvõistluse eesmärk on leida sellele olulisele kohale sobiv lahendus, mis tugevdab Sindi keskust. Soov on kujundada koostöös alast hästi toimiv ja meeldiv osa Sindi keskusest, arvestades nii elamute, avaliku ruumi, vaba aja veetmise kui ka liikumisvõimalustega.

Mai alguses toimub kaasamispäev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kohalikud saavad jagada oma teadmisi ja ootusi selle kohta, kuidas ala tulevikus toimima peaks. Kogukonna sisend aitab koostada planeeringuvõistluse lähteülesannet, et otsitav lahendus vastaks võimalikult hästi kohalike vajadustele.

Kogukonna kaasamine toimub enne lähteülesande koostamist. Seejärel viiakse planeeringuvõistlus läbi ning tulemused selguvad aasta lõpus.

Planeeringuvõistluse ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekti büroo koostöös Tori vallaga. Riigiarhitekti büroo panustab protsessi kvaliteedi tagamisse ning aitab kujundada lähteülesannet, et leida Sindi kesklinna jaoks ruumiliselt terviklik ja kestlik lahendus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: aprillis tõusid hinnad 0,9%

30.04.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks aprillis võrreldes märtsiga 0,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis aprilli hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices).

„Esialgsel hinnangul on aprilli indeksi tõusu taga peamiselt diislikütuse ja bensiini kõrged hinnad, mille on põhjustanud sõjalised konfliktid Lähis-Idas,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Aprilli tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi aprilli andmed avaldatakse 19. mail.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Summus Capitali 2025. aasta konsolideeritud müügitulu kasvas Poola laienemise toel 34%

30.04.2026 Adaur.ee

Summus Capital lõpetas 2025. aasta tugevas kasvutrendis, arenedes Baltikumi-kesksest kinnisvarainvestorist Kesk-Euroopa turuosaliseks.

Summus Capitali konsolideeritud müügitulud kasvasid 34% võrra 55,5 miljoni euroni, mida vedas eelkõige tulu sisenemine Poola turule. 2025. aasta oli Reacti ja Lakeside kontorihoonetele esimene täiemahuline aasta Summuse portfellis. Pärast 103 miljoni euroga omandatud Libero kaubanduskeskust Katowices – mis oli üks 2025. aasta suurimaid kinnisvaratehinguid Poola jaekaubanduse kinnisvaraturul – kasvas Poola osakaal Summuse portfelli varadest 38 protsendini.

„Kuigi sisenesime Poola turule alles äsja, suutsime lühikese ajaga luua seal arvestatava positsiooni ja säilitasime samal ajal range finantsdistsipliini. Praegu moodustab Poola meie portfellist olulise ja kasvava osa ning annab ligipääsu ühele regiooni dünaamilisemale kinnisvaraturule,“ sõnas Summuse nõukogu esimees Boris Skvortsov.

Katowices asuva Libero kaubanduskeskuse omandamine 2025. aasta oktooris peegeldab Summus Grupi strateegiat investeerida kaasaegsetesse, tugeva turupositsiooniga kinnisvaraobjektidesse suurtes linnades.

Summus Capitali kinnisvaraportfelli väärtus kasvas 571 miljoni euroni ning varade kogumaht ületas 622 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga kuulus portfelli 14 kinnisvaraobjekti kogupinnaga ligikaudu 271 200 m² ning üle 400 üürniku. Täituvus püsis kõrgel, ligikaudu 98% tasemel.

Stabiilsuse hoidmine keerulises keskkonnas

Majanduskeskkond püsis 2025. aastal väljakutsuv. Geopoliitilised pinged mõjutasid investorite meeleolu ning Balti riikide majanduskasv oli tagasihoidlik.

„Sellistes tingimustes muutuvad stabiilsus, hajutatus ja vastutustundlik kapitali paigutamine olulisemaks kui kiire laienemine. Meie strateegia keskendub seetõttu jätkuvalt tulu teenivatele varadele, tugevatele üürisuhetele ja konservatiivsele finantsvõimendusele,“ märkis Summus Capitali juhatuse liige Hannes Pihl.

2025. aasta juunis emiteeris Summus Capital edukalt 30 miljoni euro väärtuses võlakirju, mis pälvisid tugeva investorihuvi ning laiendasid investorbaasi. Samal ajal optimeeriti aktiivselt portfelli: müüdi kolm kinnisvaraobjekti ning suunati kapital suurematesse ja kvaliteetsematesse investeeringutesse tugevamatel turgudel. „Fookus oli portfelli kvaliteedi tõstmisel ja kapitali efektiivsemal kasutamisel,“ lisas Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

Ettevõtte distsiplineeritud lähenemist on tunnustanud ka välised hindajad. Scope Ratings kinnitas Summus Capitali krediidireitingu tasemel BB/Stable ning ettevõte saavutas Nasdaq Balti First North võlakirjaturul investorisuhete kategoorias teise koha.

Summus Capital jätkab läbimõeldud kasvustrateegiaga, keskendudes ESG-põhisele varahaldusele ning positsiooni tugevdamisele oma põhiturul Baltikumis ja Poolas.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hästi hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus-, logistika- ja meditsiinikinnisvara.

SummusCapital_aastaaruanne2025_www_EST

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

30.04.2026 Adaur.ee

TEGEVJUHI ARUANNE

Rait Riim, Arco Vara AS, tegevjuht ja juhatuse liige:

“2026. aasta esimene kvartal kujunes Arco Vara jaoks ootuspäraseks ning ettevõtte fookus püsis käimasolevate arendusprojektide edasiviimisel. Kvartali jooksul toimus muudatus ka ettevõtte juhtkonnas ning alates 1. aprillist täidan Arco Vara tegevjuhi rolli.

Oman üle 20 aasta kogemust kinnisvarasektoris ning Arco Varaga liitumine on minu jaoks võimalus panustada ettevõtte järgmisse arenguetappi. Arco Vara ambitsioon on olla kinnisvaraarendaja, keda peetakse linnaruumi ja elukeskkonna kvaliteedi, kestlikkuse ning püsiva väärtuse võrdkujuks. Oluline on, et arendaja ei ehitaks pelgalt hooneid, vaid looks terviklikke keskkondi, mille üle koduomanikud uhkust tunnevad ning mille väärtus ajas kasvab.

Ettevõtte arendusportfelli tugevus ja järgmise arenguetapi potentsiaal annavad võimaluse viia ellu mastaapseid ja linnaehituslikult olulisi projekte, mis eeldavad selget strateegilist vaadet ja tugevat finantsdistsipliini. Minu strateegiline eesmärk on mh laiendada ja hajutada Arco Vara tooteportfelli, liikudes terviklikult arendatud korterelamute piirkondade kõrval ka ridaelamute, üksikelamute ja hoonestamata kruntide segmentidesse ning hajutades tooteid erinevate hinnaklasside vahel. Eeltoodust johtuvalt on Arco Vara avatud kehtestatud detailplaneeringuga Tallinna ja selle lähiümbruse arendusmaade müügipakkumistele.

Vastavalt ettevõtte põhikirjale on mulle tegevjuhi volitused antud 3 aastaks.

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas 2026. aasta esimeses kvartalis sesoonsusest tulenev rahulikkus. Tehinguhindades ja müügimahtudes märkimisväärseid muudatusi ei esinenud. Aasta esimestel kuudel mõjutasid turgu positiivsed märgid Eesti majanduse kasvukeskkonna paranemisest. Negatiivselt mõjutasid turgu jaanuari ja veebruari kõrged elektrienergia hinnad, taas tõusma hakanud intressimäärad ja märtsis lahvatanud geopoliitilised sündmused Lähis-Idas. Tunnetame, et koduostjad harjuvad üha enam meid ümbritseva keskkonna ebastabiilsusega ja järjest rohkem ollakse valmis sõlmima lepinguid ka alles tulevikus valmivate kodude ostuks.

Ettevõtte poolt kvartali jooksul teenitud kahjum iseloomustab kinnisvara arendusprojektide tsüklilist iseloomu – arendusprojektid teenivad planeerimis- ja ehitusperioodil kahjumit ning kasum realiseerub alles hoonete valmimisel. Käesoleval hetkel on Arco Varal Tallinnas ehituses 122 korterit ja äripinda, mis kõik on planeeritud valmima tänavu neljandas kvartalis.

Järgnevalt annan ülevaate ettevõtte tegevusest arendusprojektide kaupa:

Kodulahe kvartal, Lammi tn 8 arendus: Korterelamu on valminud ja 113-st hoones paiknevast korterist-äripinnast on kvartali lõpu seisuga müümata veel vaid neli kodu ja üks äripind. Esimese kvartali jooksul müüsime antud projektis ühe korteri. Plaan on allesjäänud ühikud realiseerida järgnevate kvartalite jooksul.

Kodulahe kvartal, Soodi tn 6 arendus: 2025. aasta juunis alanud ehitustegevus on tänaseks jõudnud poole peale. Kolmanda kvartali lõpuks oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 28 korterit-äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne peredele, investoritele ning nõudlikumale kliendile tänu heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele. Ehitustööd valmivad tänavu neljandas kvartalis.

Spordi tn 3a/3b arendus: 2025. aasta juunis alanud ehitustegevus on tänaseks jõudnud poole peale. Kvartali lõpus oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 17 korterit 56-st. Spordi tänava arendusprojekt täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis – piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamiskohtade järele kõrge. Ehitustööd valmivad tänavu neljandas kvartalis.

Arcojärve arendus: Käimas on detailplaneeringu menetlus. Detailplaneering võeti kohaliku omavalitsuse poolt vastu 15. oktoobril 2025, millele järgnes planeeringu avalik väljapanek. Käesoleval hetkel ootame detailplaneeringu kehtestamist. Paralleelselt detailplaneeringu menetlusega oleme koostanud uushoonestuse ja arendusala infrastruktuuri ehitusprojekte, et saaksime detailplaneeringu kehtestamise järgselt koheselt ehituslube taotlema hakata. Arcojärve näol on Arco Vara jaoks tegemist strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.

Lutheri kvartali arendus: Lutheri kvartal on Arco Vara arenduste lipulaev. Endise vineerivabriku müüride vahele ja ümber kerkib linn linnas. Siin kohtuvad Lutheri väärikas ajalugu kaasaegse tempo ja elamise kunstiga. Kvartalisse on planeeritud 454 kodu ja ca 18 500 m² äripinda. Kvartali jooksul keskendusime esimese ehitusetapi projekteerimistöödele. Samuti alustasime ostuhuviliste kaardistamisega.

Kuldlehe arendus: Meriväljal asuvas elamus on alles jäänud viimane kodu, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna preemium-segmendis.

Bulgaaria arendus: 13. märtsil sõlmis Arco Vara lepingu strateegilise kohapealse partneri kaasamiseks, mille tulemusel omandab partner Kamaleo Invest OOD 25% osaluse Botanica Lozen arendusprojekti omavas ettevõttes Botanica Lozen EOOD kogusummas 2 200 000 eurot. Botanica Lozen esimese etapi arendustööd on lõpusirgel, valmivad ühepereelamud ning villad plaanitakse ostjatele üle anda järgnevate kvartalite jooksul.

Teise kvartali peamisteks eesmärkideks on jätkata nii Spordi tn 3a/3b kui ka Soodi tn 6 arendusprojektide ehitus- ja müügitegevustega ning Lutheri kvartali projekteerimistöödega. Arco Vara positsioon Eesti kinnisvaraturul püsib kindlana ning tugineb läbimõeldud arendustele, kvaliteedile ja jätkusuutlikule kasvule.“

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2026. aasta 3 kuu müügitulu oli 390 tuhat eurot, mis on 1 316 tuhat eurot vähem kui 2025. aasta 3 kuu müügitulu.

2026. aasta 3 kuu ärikahjumiks (=EBIT) kujunes 483 tuhat eurot ja puhaskahjumiks 578 tuhat eurot. 2025. aasta 3 kuuga sai grupp ärikasumit 260 tuhat eurot ja puhaskasumit 104 tuhat eurot.

2026. aasta I kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 8 korterit, millest 7 võlaõigusliku lepinguga ja 1 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2025. aasta I kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 4 korterit asjaõiguslepinguga. Võlaõiguslepinguid ei sõlmitud.

31.03.2026 seisuga oli laos valmis 7 korterit ja 1 äripind. 31.03.2025 seisuga oli laos valmis 24 korterit ja 1 äripind.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2026. aasta esimese kolme kuu lõpu seisuga 41 300 tuhat eurot, mis on 25 845 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.03.2025 seisuga 8.84%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes	I kv 2026	I kv 2025

Müügitulu enda kinnisvara müügist	270	1 589
Müügitulu teenuste müügist	120	117
Müügitulu kokku	390	1 706

Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu	-325	-1 108
Brutokasum	65	598

Muud äritulud	87	1
Turustuskulud	-124	-69
Üldhalduskulud	-440	-270
Muud ärikulud	-71	-1
Ärikasum (-kahjum)	-483	260

Finantstulud ja -kulud	-95	-143
Kasum/kahjum enne tulumaksu	-578	117
Tulumaksukulu	0	-13
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	-578	104

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes	31.03.2026	31.12.2025

Raha ja raha ekvivalendid	3 065	2 784
Nõuded ja ettemaksed	6 968	6 420
Varud	78 786	74 127
Käibevara kokku	88 819	83 331

Nõuded ja ettemaksed	18	18
Kinnisvarainvesteeringud	2 296	2 296
Materiaalne põhivara	533	551
Immateriaalne põhivara	36	41
Põhivara kokku	2 882	2 905
VARAD KOKKU	91 702	86 236

Laenukohustused	4 165	4 180
Võlad ja saadud ettemaksed	10 594	8 560
Garantiieraldised	479	347
Lühiajalised kohustused kokku	15 238	13 087

Laenukohustused	40 200	36 283
Võlad ja saadud ettemaksed	478	503
Pikaajalised kohustused kokku	40 679	36 786
KOHUSTUSED KOKKU	55 917	49 873

Aktsiakapital	12 158	7 272
Ülekurss	16 399	3 835
Kohustuslik reservkapital	2 011	2 011
Muud reservid	28	28
Jaotamata kasum	5 189	5 767
OMAKAPITAL KOKKU	35 785	36 363
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	91 702	86 236

Arco Vara aruanne 2026 Q1 EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: esimeses kvartalis kasvas majandus 1,3%

30.04.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3%.

„SKP kiirhinnangu põhjal viitavad mitmed märgid majanduse elavnemisele esimeses kvartalis, seda nii võrdluses 2025. aasta esimese kui ka viimase kvartaliga,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp.

Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,6%.

Mis on SKP kiirhinnang?

Ametlikud andmed SKP 2026. aasta esimese kvartali kohta avaldab statistikaamet 29. mail, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid. Seda protsessi nimetatakse ökonomeetriliseks mudeldamiseks, mis püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis omakorda võiksid kirjeldada majanduse käekäiku.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bigbank: Lähis-Ida kriisi mõju meie põhilistele makronäitajatele on veel suhteliselt tagasihoidlik

30.04.2026 Raul Eamets

Statistikaamet avaldas täna kiirhinnangud kahe olulise makromajandusliku näitaja kohta. Harmoneeritud tarbijahinnaindeks kasvas aprillis aasta võrdluses 3,3% ning SKP oli I kvartalis 1,3% suurem kui aasta tagasi. Tegemist on kiirhinnangutega, mis on reeglina mudelipõhised ehk arvestuslikud. Neid näitajaid täpsusutakse reaalsete andmetega, mille töötlemine võtab aega. THI täpsustatud andmed tulevad nädala pärast, SKP andmed umbes kuu aja pärast. Eelmine kuu oli harmoneeritud THI kiirhinnangu ja tegeliku THI vahe 0,3 protsendipunkti ehk tegelik hinnatõus oli natuke kiirem. Eks nädala pärast on näha, kas nii ka seekord.

Inflatsiooninäitajat lükkas tagant kütusehindade kallinemine, kuid eeldada võib, et kogu kütuse hinna kallinemine ei ole veel poodidessse jõudnud. Võtab aega kui transpordifirmad uued tariifid kehtestavad, esialgu ilmselt hoitaks vana hinnataset, et mitte kliente kaotada. Lähikuudel olukord muutub.

SKP näitaja kinnitas seda tunnet, et aasta alguses oli majandus uut hoogu sisse saamas. Seda näitasid ka sektoripõhised näitajad. Hinnatõus ja geopoliitilise olukorra teravnemine tõmbab aga ilmselt juba II kvartalis majanduskasvule pidurit ning suure tõenäosusega näeme sellele aastal pigem riskistsenaariumite realiseerumist. Keskpanga riskistsenaarium pakub 120 USD naftahinna puhul selle aasta majanduskasvuks umbes 1,5%. ERR uudised väitsid, et eile jõudis toornafta hind 117 dollarini barreli eest.

Nordecon: 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

30.04.2026 Adaur.ee

Nordecon AS-i nõukogu kiitis 29.04.2026 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2025. a majandusaasta puhaskahjum on -4 605 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 4 746 tuhat eurot. Katta 2025. a majandusaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

2025. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav Nasdaq Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com.

Võrreldes 05.02.2026 avaldatud kvartaliaruandes esitatud esialgsete majandustulemustega on 2025. aasta auditeeritud aruandes sisse viidud korrigeerimine seoses kontserni kuuluva ettevõtte SweNCN AB kohtuvaidlusega. 17.03.2026 sõlmisid SweNCN AB ja Nordecon AS tellijaga kompromissi, mille kohaselt tasutakse tellijale 70,33 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 6,5 miljonit eurot). Aruandekuupäeva järgselt saadud täiendava informatsiooni põhjal täpsustas juhtkond kokkuleppel audiitoriga oma hinnangut ning leidis, et kohtuvaidlusest tulenev kohustus eksisteeris juba 31.12.2025 seisuga. Seetõttu on aastaaruandes kompromissi käsitletud kui aruandekuupäeva järgselt ilmnenud korrigeerivat sündmust ning see on 2025. aasta finantsaruandes kajastatud muu ärikuluna ja eraldisena summas 6 044 tuhat eurot. Kompromissi summa on diskonteeritud, arvestades kohustuse täitmise ajastust ja raha ajaväärtust. Summa tasutakse pikaajalise maksegraafiku alusel ning sellest ei tulene kontsernile likviidsusprobleeme. Korrigeerimise tulemusel vähenes kontserni äri- ja puhaskasum 6 044 tuhande euro võrra ning suurenesid bilansis kajastatud eraldised, vastavalt lühiajalised 2 738 ja pikaajalised eraldised 3 306 tuhande euro võrra.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon_aasta_kokkuvote_2025

Nordecon_aastaaruanne_2025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Riigikohus: planeeringust loobumisel tuleb omavalitsusel arvestada maaomaniku õigusi

30.04.2026 Adaur.ee

Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kohalikul omavalitsusel peavad olema detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks veenvad põhjused ka olukorras, kus maaomanik on arenduse elluviimisega pikalt viivitanud.

Arutusel olnud kohtuasi puudutas Viimsi vallas Randvere külas asuvat 1,2 hektari suurust maa-ala, mille detailplaneeringu kiitis vallavalitsus heaks 2007. aastal. OÜ Kaanon Kinnistud sai planeeringuga õiguse ehitada sinna kuus üksikelamut koos abihoonetega.

2021. aastal avaldas arendaja soovi rajada kuue eramu asemel kaks ridaelamut, aga vallavalitsus seda muudatust ei toetanud. 2023. aastal tunnistas vallavolikogu planeeringu hoopis kehtetuks, kuna seda polnud rohkem kui 15 aasta jooksul ellu viidud.

Arendaja vaidlustas volikogu otsuse kohtus, kuid haldus- ja ringkonnakohus andsid õiguse vallale. Riigikohus tühistas täna varasemad otsused ning rahuldas kaebuse.

Valla põhjendused olid üldsõnalised ja pinnapealsed

Riigikohtu halduskolleegium nõustus kohtutega selles, et kaebaja oli detailplaneeringu elluviimisel pikki aastaid tegevusetu. Samas peab vald ka niisuguses olukorras esitama planeeringu kehtetuks tunnistamiseks selged põhjused ja tähelepanuta ei tohi jätta maaomaniku õigusi.

Praegusel juhul olid valla põhjendused planeeringu tühistamiseks Riigikohtu hinnangul üldsõnalised ja pinnapealsed. Valla väitel soovisid nad kõrvaldada õiguskorrast vananenud planeeringu, mida polnud ellu viidud. Ühtlasi viidati valla muutunud prioriteetidele – elamuarenduse asemel seati eesmärgiks looduskeskkonna säilitamine.

Riigikohus selgitas otsuses, et Viimsi vald pole looduskeskkonna kaitseks, liiklusvoogude piiramiseks, veevärgi toimimiseks või muudel kaalutlustel elamuehitust täielikult peatanud. Seetõttu oleks vald pidanud ära näitama, miks on just konkreetses piirkonnas muutunud olukord nii kriitiliseks, et juba vastu võetud planeeringut ei saa enam ellu viia. Selles asjas olid aga valla väited kaebaja kinnistut ümbritseva ruumiga täiesti sidumata.

Samal ajal on planeeringust loobumisel oluline mõju kaebaja omandipõhiõigusele, sest ehitusõigus moodustas suurema osa kinnistu väärtusest ja see lõpetati täielikult. Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et valla üldsõnalised ja pealiskaudsed põhjendused ei kaalunud üles omaniku õiguste tõsist riivet ning tühistas volikogu otsuse.

Lisaks juhtis Riigikohus lahendis tähelepanu sellele, et kohalikul omavalitsusel ja avalikel huvidel on märksa tugevam jõuõlg vastupidises olukorras, kus omanik soovib maatükile detailplaneeringu kaudu uue ja endale soodsama kasutusõiguse andmist. Omavalitsus peab sellist taotlust lahendades maaomaniku huve küll arvesse võtma, aga omanik ei saa nõuda endale meelepärase maa kasutusviisi määramist.

Swedbank: Eesti majandus kosub tasapisi

30.04.2026 Tõnu Mertsina

Statistikaameti täna avaldatud esimese kvartali SKP kasv – aastases võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,6% – vastas meie ootustele. Kuigi need numbrid näitavad, et Eesti majandus kosub tasapisi, mõjutab selle väljavaadet Lähis-Idas toimuv sõja.

Majanduse taastumine on sektoriti erinev

Aasta esimestel kuudel oli pilt sektorite lõikes üsna erinev. Jaekaubanduse mahud kasvasid esimeses kvartalis 7% ning ka Swedbanki kaardimaksed viitasid sellele, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt aasta alguses jõustunud maksuküüru kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see tugevam kui eelmisel aastal.

Kaupade ja teenuste ekspordikasv aasta kahel esimesel kuul aga aeglustus järsult ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, müüki on üha enam toetanud siseturg, samal ajal kui müük välisturule on vähenenud. Euroala, kuhu Eestist suunatakse ligi 60% kaupade ekspordist, majandusaktiivsust iseloomustav ostujuhtide indeks on viimastel kuudel märgatavalt halvenenud. Samas peab üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid just nõudlust majandustegevust piiravaks teguriks ning aprillis paranes ka tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta.

Kasvanud laenunõudlus viitab suurematele investeeringutele

Eesti majanduse üldine kindlustunne on küll 2023. aastasse jäänud põhjast paranenud, kuid aprillis kukkus see tagasi aastatagusele tasemele. Sellele vaatamata on ettevõtetel ja majapidamistel piisavalt kindlust laenu võtta. Nii oligi märtsis ettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenu portfellide kasv jätkuvalt tugev. Tugev laenukasv viitab ka suurematele investeeringutele. Lisaks on valitsus plaaninud tänavu tõsta kaitsekulutusi ja investeeringuid taristusse, mis majanduskasvu toetavad.

Majanduse järkjärgulist kosumist näitab ka olukorra paranemine tööturul. Nõudlus töötajate järele on suurenenud ja esialgsetel andmetel langes keskmine töötusemäär aasta esimesel kahel kuul 6,3%-le, mis on madalaim osakaal alates 2023. aastast. Registreeritud töötus on aga jõudnud tasemeni, mida nägime viimati 2019. aastal.

Sõda Lähis-Idas on majanduskasvu väljavaadet halvendanud

Samas on sõda Iraaniga majanduskasvu väljavaadet halvendanud. Välisnõudlus küll suureneb, kuid see tuleb varem oodatust nõrgem. Kõrgemad energia- ja muude toormete hinnad kergitavad küll inflatsiooni ja aeglustavad majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Samuti suurendab see ettevõtete kulusid. Tulumaksureform tõstab kaalutud netopalka nominaalselt umbes 10%, mis peaks ka oodatust kiirema inflatsiooni juures tagama ostujõu paranemise.

Kuna turgude hinnangul kergitab Euroopa Keskpank tänavu oma intressimäärasid paaril korral, oodatakse ka euribori tõusu jätkumist. Kõrgem intressimäär on küll täiendav kulu laenukohustustega majapidamistele, kuid seda aitab kompenseerida maksuküüru kaotamisega suurenenud netopalk.

Kuigi Eesti majandust mõjutavad tänavu kahjulikult mitmed tegurid, ootame siiski selle mõõdukat kasvu. Majanduskasvu peaks vedama rohkem kodumaine nõudlus – eratarbimine ja investeeringud, eriti valitsemissektori investeeringud. Samas on Lähis-Idas toimuva sõja mõjude tõttu majanduse väljavaate osas ebaselgust veel palju.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara: 2025. aastal hoidis Riigi Kinnisvara riigiasutuste kinnisvarakulusid kokku 11 miljonit eurot

30.04.2026 Adaur.ee

28. aprillil kinnitas rahandusminister Riigi Kinnisvara 2025. aasta majandusaasta aruande. Uue üürimudeli rakendamine vähendas riigiasutuste kinnisvarakulusid 11 miljoni euro võrra aastas. Uuendatud mudel on sarnane turul kasutatavate põhimõtetega ning aitab kaasa riigi piiratud vahendite säästlikumale kasutamisele.

„Valitsuse kulude kokkuhoid, uus üürimudel ja pindade optimeerimine vähendavad Riigi Kinnisvara tulu teenimise võimalusi, samas lisandub talle üle antavat kinnisvara. Neis oludes on ettevõte hästi toime tulnud ja paranenud on ka kliendirahulolu,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmine oli Riigi Kinnisvara prioriteet ka 2024. aastal. 2025. aastal oli märkimisväärse mõjuga kliendiportaali käivitamine, mis parandas oluliselt kinnisvaraalase info kättesaadavust kliendile ning suurendades samal ajal ettevõtte sisemist efektiivsust. „Tänu varasematele infosüsteemide arendustele paranes oluliselt koostöö tehnohoolduspartneritega, mis võimaldas meie hallatavates hoonetes operatiivsemalt probleeme ennetada ja neile reageerida, sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

„Nende ja teiste arendustegevuste tulemusel on klientide rahulolu meie teenustega tõusnud kahe aastaga 26 protsendilt 53 protsendile. Teine fookusvaldkond möödunud aastal oli riigi kinnisvarakulude vähendamine. Selleks uuendasime koostöös Rahandusministeeriumiga üüride arvestamise põhimõtteid, vähendades riigi kinnisvarakulusid 11 miljoni euro võrra aastas. Lisaks jätkasime riigiasutuste büroopindade optimeerimisega, mille eesmärk on vähendada 2028. aastaks pindu viiendiku võrra võrreldes 2024. aastaga. Vaatamata muudatustele oleme hoidnud madala nii oma portfelli vakantsuse kui täitnud omaniku seatud finantseesmärgid,“ lisas Leppoja.

Olulisematest arendustest valmisid möödunud aastal renoveeritud Tartu kohtumaja, Sisekaitseakadeemia õppekeskuse moodulhoone ning uuenenud Keskkonnaagentuuri Harku ilmakeskus. Investeeringute plaan õnnestus täita täies mahus.

Vaatamata ärikinnisvaraturu keerulisele olukorrale realiseeris Riigi Kinnisvara riigile mittevajaliku vara müügiplaani mahus 14,7 miljonit eurot.

2025. aasta ärikasum kokku oli 79,5 miljonit eurot, suurenedes eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 1,7 miljoni euro võrra. Ärikasumi marginaal oli 44,9%, võrdluseks 2024. aasta samal perioodil 41,9%. Kõrge marginaali peamiseks põhjuseks on keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks mõeldud investeeringutoetused, seda nii olemasolevate hoonete viimiseks miinimumnõuetega vastavusse kui ka uute energiatõhusate hoonete rajamiseks ning kasum mittevajaliku vara müügist.

Puhaskasumiks kujunes 2025. aasta 12 kuuga 62,1 miljonit eurot, vähenedes 2024. aasta sama perioodiga võrreldes 5,6 miljonit eurot. Põhjuseks on 9,0 miljonit eurot suurem dividendide tulumaksu kulu. „2026. aasta kasum seevastu prognoositavalt väheneb, arvestades investeeringutoetuste vähenemist võrreldes varasemaga,“ ütles Leppoja.

Riigi Kinnisvara on loodud 2001. aastal ja tähistab tänavu 25. tegutsemisaastat. Riigi Kinnisvara missioon on toetada Eesti riigi arengut, luues ja hoides jätkusuutlikke töökeskkondi riigiasutustele. Kinnisvara arendamise ja haldamise koondamine ühe katuse alla on tõstnud teenuste kvaliteeti ning võimaldanud märkimisväärselt kulusid optimeerida. Hallates 1,7 miljonit ruutmeetrit hoonepinda, on jätkuvalt tegu Eesti tugevaima erialase kompetentsiga riigi kinnisvara partneriga. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on 100% Eesti Vabariigi omandis ning selle aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumiste arv suurenes aastaga 6 protsenti

30.04.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 03.2026 üürile keskmiselt 1892 äripinda Tallinnas. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil äripindade üüripakkumisi oli 1784, on pakkumine suurenenud 6% võrra. Äripindade küsitud üürihind oli 03.2026 keskmiselt 10,4 €/m², mida on 2% vähem kui aasta varasemalt, mil üürihinnaks küsiti 10,6 €/m².

Äripindade üüripakkumisi on aastaga juurde tulnud kõikidesse Tallinna linnaosadesesse peale Mustamäe ja Nõmme. Tallinna äripindade eest portaalis KV.EE küsitav üürihind on aastatagusega võrreldes vähenenud kõikides linnaosades peale Haabersti ja Kristiine.

Kasvanud pakkumine on olnud tegur, mis on äripindade üürihindu kinnisvaraportaalis KV.EE allapoole surunud. Eesti majandusele oodatakse käesolevalt aastalt taastumist. Samas on väliskeskkond muutunud taas märksa riskantsemaks. Seega võib eeldada, et äripindade üüripakkumiste ja -hindade arengud saavad vähemalt lähitulevikus olema jätkuvalt ebakindlad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripind / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Äripind / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	03.2025	03.2026	Muutus, %	03.2025	03.2026	Muutus, %
Haabersti	58	86	48%	10,2	11,4	12%
Kadriorg	11	14	27%	10,6	9,3	-12%
Kesklinn	685	711	4%	12,4	12,2	-2%
Kristiine	223	240	8%	8,9	8,9	0%
Lasnamäe	283	330	17%	8,2	8,1	-1%
Mustamäe	192	188	-2%	8,4	8,2	-2%
Nõmme	87	74	-15%	6,8	5,4	-21%
Pirita	37	41	11%	12,6	12,5	-1%
Põhja-Tallinn	174	184	6%	13,9	12,7	-9%

Tallinn	1 784	1 892	6%	10,6	10,4	-2%

Eesti	2 967	3 077	4%	9,3	9,4	1%
Harjumaa	2 215	2 337	6%	10,1	9,9	-2%

Narva	34	13	-62%	4,4	4,5	2%
Rakvere	24	32	33%	6,8	6,5	-4%
Pärnu	142	118	-17%	6,6	6,7	2%
Tartu	285	325	14%	8,9	9,7	9%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste AS 2026. aasta I kvartali vahearuanne

30.04.2026 Adaur.ee

2026. AASTA 1. KVARTALI PÕHISÜNDMUSED

3. veebruar 2026

Zappi ärihoone uueneb

Zappi ärihoone läbib 2026.–2027. aastal põhjaliku uuenduskuuri, et pakkuda edaspidi veelgi funktsionaalsemaid äripindu ning paremaid võimalusi sündmuste, kohtumiste ja kaasaegsete toitlustuslahenduste jaoks. Hoone suleti renoveerimistöödeks 28. veebruaril ning uuenenud ärihoone avatakse 2027. aasta alguses.

Renoveeritud ärihoone pakub paremat ruumikogemust, sujuvamat liikumist ning tugevamat seost linnaruumi ja pargialaga. Uuenenud Zappi konverentsikeskuses on 10 kaasaegset ja funktsionaalset ruumi. Uuendusena lisandub suur ja avar fuajeeala, mis loob paremad võimalused vastuvõttudeks, kohvipausideks ja võrgustumiseks.

Lisaks Zappi konverentsikeskuse renoveerimisele uuendatakse etapiviisiliselt ka Ülemiste City parki, et kujundada sellest kvaliteetsem ja funktsionaalsem avalik ruum. Uuenduse läbivad Lõõtsa 6 ja Lõõtsa 4 vaheline ala ning Lõõtsa 6 sisehoov, kuhu lisanduvad skulptuurid.

5. veebruar 2026

2030. aastaks on Ülemistest saanud Tallinna teine linnasüda

Ülemiste piirkonna kiire areng muudab selle juba lähiaastatel Tallinna uueks linnasüdameks, mis tänu transpordisõlmele ei too sinna mitte ainult kohalikke ja välisturiste, vaid ka rahvusvahelisi ettevõtteid ja investoreid, aidates nii kaasa kogu riigi majandusele.

Ülemiste asum on hetkel Tallinna kõige kiiremini arenev piirkond, millest tänu asukohale pealinna olulisema transpordisõlme juures saab juba lähiaastatel Tallinna uus linnasüda. Selle idee nimel teevad ühiselt tööd Tallinna Lennujaam, Rail Baltic Estonia ja Mainor Ülemiste, kes järgmiste aastate jooksul investeerivad ligi 500 miljonit eurot piirkonna arendustesse, mis muudavad kunagise tööstuspiirkonna Lasnamäel kaasaaegseks linnaväravaks, mis meelitaks siia ka rahvusvahelisi ettevõtteid ja investoreid.

Loomaks väärika ühenduse Rail Baltica, lennujaama ja Ülemiste keskuse vahele, on Ülemiste Citysse planeeritud Vabaduse väljaku suurune Euroopa park. Lisaks on plaan ehitada linnakusse Linda terminali arhitektide Zaha Hadid Architects poolt loodud kõrghoone, kuhu on tulemas Eesti üks suuremaid, 4700 m² konverentsikeskus, mille maksutulu riigile hakkab olema 140 miljonit. 2028. aastal peaks linnakus avatama ka kuni 6000 m² spaa, kuhu tuleb vee-, sauna- ja lastealadega perespaa, täiskasvanute spaa ning söögikohad. Samuti on plaan rajada linnakusse elukondlik ala nelja kortermaja ja kokku 400 korteriga.

11. veebruar 2026

Baltikumi suurima erakapitalil terviselinnaku uus hoone sai nurgakivi

10. veebruaril pandi nurgakivi Ülemiste Citys asuva terviselinnaku uuele Endel Tulvingu nimelisele Tervisemajale. 2027. aastal valmiv hoone teeb Ülemiste City terviselinnaku suurimaks erakapitalil põhinevaks Baltikumis. Tervisemaja 3 ankurüürnikuks saab hooldekoduteenuse pakkuja Pihlakodu.

Tervisemaja 3 nurgakivi panekuga algab Ülemiste City terviselinnaku kolmas ja ühtlasi viimane ehitusetapp, mis kasvatab linnaku terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini.

Tervisemaja 3 ja Tervisemaja 2 on ühendatud galeriiga, mis moodustab kahest hoonest terviku. Uus tervisemaja laiub 10 500 ruutmeetril, mis jaguneb seitsme korruse vahel. Hoone on kavandanud Apex Arhitektuuribüroo. Tervisemaja ümber rajatakse rohevöönd ja park.

26. veebruar 2026

Mainor Ülemiste võlakirjade suunatud pakkumise tulemused

Mainor Ülemiste AS pakkus suunatud võlakirjaemissiooni raames Balti investoritele 4-aastaseid tagamata võlakirju. Programmi esimeses seerias pakuti kuni 8000 võlakirja nominaalväärtusega 1000 eurot ja fikseeritud intressimääraga 6% aastas. Kokku märkisid 32 investorit võlakirju peaaegu 11 miljoni euro väärtuses ehk plaanitud pakkumise mahust peaaegu 1,4 korda rohkem. Mainor Ülemiste juhatus otsustas suurendada emissiooni 9 614 000 euroni.

Pakkumist nõustas Redgate Capital AS, kes on olnud ka Mainor Ülemiste varasemate võlakirjaemissioonide nõustajaks alternatiivturul First North.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse Ülemiste linnaku edasiseks arendamiseks, sealhulgas kolmanda tervisemaja ning Viktor Masingu büroohoone rajamiseks.

07. aprill 2026

Mainor Ülemiste AS võlakirjade kauplemisele võtmine Balti First North võlakirjade nimekirjas

Nasdaq Tallinna börsi juhatus on otsustanud rahuldada Mainor Ülemiste AS-i taotluse ja võtta kauplemisele 9614 tema poolt emiteeritud võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot (Mainor Ülemiste tagamata võlakiri 26-2030, ISIN kood EE0000003507) Balti First North võlakirjade nimekirjas.

Mainor Ülemiste AS-i eelnimetatud võlakirjade esimene kauplemispäev on 10. aprill 2026.

MAINOR ÜLEMISTE AS KONSOLIDEERITUD VÕTMENÄITAJAD

SEISUGA 31.03.2026

Üüritav pind 196 000 m²

Sh üüritav büroopind 166 000 m²

Täituvus 94%

Büroopinna täituvus 93%

Finantsülevaade

2026. aasta 1. kvartali puhaskasum on 3 439 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

· 1. kvartali netokäive on 11 153 tuhat eurot; netokäive kasvas 2025. aasta 1. kvartaliga võrreldes 3,2%.

· 1. kvartali ärikasum on 5 845 tuhat eurot; ärikasum kasvas 2025. aasta 1. kvartaliga võrreldes 0,7% .

· Puhaskasum on 3 439 tuhat eurot, puhaskasum kasvas 2025. aasta 1. kvartaliga võrreldes 9,7%.

Kulud

· 1. kvartali opereerimiskulud on 5 309 tuhat eurot, 2025. aasta 1. kvartalis olid need 4 990 tuhat eurot.

· Laenude ja võlakirjade intressikulu ning muud finantskulud on langenud 2 473 tuhande euroni, 2025. aasta 1. kvartalis olid need 2 788 tuhat eurot.

Intressi kandvad kohustused

· Intressi kandvad kohustused on 221 697 tuhat eurot. Ettevõtte suuremad laenuandjad perioodi lõpus olid SEB Pank AS, Swedbank AS, Luminor Bank AS, OP Corporate Bank Plc ning COOP Pank AS.

· Mainor Ülemiste AS-il on vahearuande perioodi lõpu seisuga konsolideeritud kasutamata laenuvõimalusi summas 57 952 tuhat eurot.

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud jaanuar–märts 2026. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav.

Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Jaanuar–märts 2026. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

Sten Pärnits

Juhatuse esimees
Tallinn, 30.04.2026

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

(Vastavalt IFRS-ile) Tuhandetes eurodes

	1. kv 2025	2. kv 2025	3. kv 2025	4. kv 2025	1. kv 2026
MÜÜGITULU	10 812	11 508	10 567	10 974	11 153
MÜÜDUD TEENUSTE JA KAUPADE KULU	-3 915	-4 160	-3 236	-3 376	-4 104
TEGEVUSKULUD	-1 075	-1 200	-1 058	-1 313	-1 205
KULUM	-19	-18	-13	-31	-24
MUUD ÄRITULUD	9	1	2	455	40
MUUD ÄRIKULUD	-10	-19	-3	-21	-15
ÄRIKASUM	5 802	6 112	6 259	6 688	5 845
INTRESSITULUD JA MUUD FINANTSTULUD	120	98	55	65	67
INTRESSIKULUD JA MUUD FINANTSKULUD	-2 788	-2 694	-2 557	-2 322	-2 473
TULUMAKS	0	-477	0	0	0
PUHASKASUM	3 134	3 039	3 757	4 431	3 439

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(Vastavalt IFRS-ile) Tuhandetes eurodes

	31.03.2025	30.06.2025	30.09.2025	31.12.2025	31.03.2026
MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA	183	146	178	601	937
KINNISVARAINVESTEERINGUD	449 626	451 199	454 428	456 950	460 570
NÕUDED JA ETTEMAKSED	2 754	2 051	2 308	2 813	3 088
LÜHIAJALINE FINANTSINVESTEERING	7 000	7 000	2 000	2 004	2 004
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID	11 135	12 071	12 351	14 567	14 577
VARAD KOKKU	470 698	472 467	471 265	476 935	481 176

OMAKAPITAL
AKTSIAKAPITAL	25 126	25 386	25 386	25 386	25 386
OMA AKTSIAD	0	0	0	0	0
ÜLEKURSS	22 377	22 377	22 377	22 377	22 377
RESERVKAPITAL	1 920	2 513	2 513	2 513	2 513
JAOTAMATA KASUM	186 881	188 910	192 667	197 098	200 537
OMAKAPITAL KOKKU	236 304	239 186	242 943	247 374	250 813

KOHUSTUSED
LAENUKOHUSTUSED	226 661	225 410	220 738	222 182	221 697
MUUD KOHUSTUSED	3 354	3 384	3 469	3 450	3 494
VÕLAD JA ETTEMAKSED	4 379	4 487	4 115	3 929	5 172
KOHUSTUSED KOKKU	234 394	233 281	228 322	229 561	230 363
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	470 698	472 467	471 265	476 935	481 176

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

	Aktsiakapital	Ülekurss	Reservkapital	Jaotamata kasum	KOKKU
SALDO 31.03.2025	25 126	22 377	1 920	186 881	236 304
AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE	260				260
RESERVKAPITALI SUURENDAMINE			593	-593	0
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID				-2 468	-2 468
EELMISTE PERIOODIDE JAOTAMATA KASUM				2 051	2 051
ARUANDEPERIOODI KASUM				3 039	3 039
SALDO 30.06.2025	25 386	22 377	2 513	188 910	239 186
ARUANDEPERIOODI KASUM				3 757	3 757
SALDO 30.09.2025	25 386	22 377	2 513	192 667	242 943
ARUANDEPERIOODI KASUM				4 431	4 431
SALDO 31.12.2025	25 386	22 377	2 513	197 098	247 374
ARUANDEPERIOODI KASUM				3 439	3 439
SALDO 31.03.2026	25 386	22 377	2 513	200 537	250 813

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE Tuhandetes eurodes

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST		1. kv 2025	2. kv 2025	3. kv 2025	4. kv 2025	1. kv 2026
PUHASKASUM		3 134	3 039	3 757	4 431	3 439
KORRIGEERIMISED:
	PÕHIVARA KULUM	19	18	13	31	24
	KASUM KINNISVARAINVESTEERINGUTE MÜÜGIST/ÜMBERHINDLUSEST	0	0	0	-351	0
	KASUM/KAHJUM PÕHIVARA MÜÜGIST	-8	3	0	0	0
	FINANTSTULUD JA KULUD	2 668	2 596	2 502	2 257	2 406
	ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD VARUDE MUUTUS	0	0	0	0	0
	ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD NÕUETE JA ETTEMAKSETE MUUTUS	482	703	-333	-503	-274
	ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSTE JA ETTEMAKSETE MUUTUS	-2 514	-287	-330	191	351
	SAADUD INTRESSID	45	97	133	62	67
	MAKSTUD INTRESSID JA MUUD FINANTSKULUD	-3 408	-2 534	-2 799	-2 180	-2 742
	TULUMAKS DIVIDENDILT	0	477	0	0	0
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU		418	4 112	2 943	3 938	3 271

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST	1. kv 2025	2. kv 2025	3. kv 2025	4. kv 2025	1. kv 2026
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA SOETUS	-29	-18	-52	-439	-370
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA/KVI MÜÜK	15	33	0	0	0
KINNISVARAINVESTEERINGUTE SOETUSED JA PARENDUSED	-2 031	-1 639	-2 461	-2 724	-2 406
ANTUD LAENUDE TAGASTAMINE	1	1	0	0	0
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-2 044	-1 623	-2 513	-3 163	-2 776

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST	1. kv 2025	2. kv 2025	3. kv 2025	4. kv 2025	1. kv 2026
MUUDE FINANTSINVESTEERINGUTE SOETUS/MÜÜK	-5 000	0	5 000	-4	0
VÕLAKIRJADE EMITEERIMINE	0	0	0	0	6 467
VÕLAKIRJADE LUNASTAMINE	0	0	0	0	-8 959
ARVELDUSKREDIIDI MUUTUS	0	0	0	0	3 398
SAADUD LAENUD	148	2 440	1 715	2 796	0
SAADUD LAENUDE TAGASIMAKSED	-1 496	-1 525	-6 388	-1 351	-1 391
MAKSTUD DIVIDENDID	0	-2 468	0	0	0
MAKSTUD ETTEVÕTETE TULUMAKS DIVIDENDILT	0	0	-477	0	0
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-6 348	-1 553	-150	1 441	-485
RAHAVOOD KOKKU	-7 974	936	280	2 216	10
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES	19 109	11 135	12 071	12 351	14 567
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS	-7 974	936	280	2 216	10
RAHA JA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS	11 135	12 071	12 351	14 567	14 577

1.kv 2026 Mainor Ulemiste AS vahearuanne

EfTEN Real Estate Fund AS 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

30.04.2026 Adaur.ee

Fondijuhi kommentaar

2026. aasta I kvartalis astus EfTEN Real Estate Fund AS mitu olulist sammu portfelli ümberkujundamisel, keskendudes kapitali efektiivsemale kasutamisele ning uute investeerimisvõimaluste ettevalmistamisele. Märtsis viis fond lõpule tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (Läti DSV logistikakeskuse omanikettevõte) müügi, mille tulemusel laekus fondile 5,4 miljonit eurot. Fond soetas logistikakeskuse 2016. aasta juunis ning projekti sisemiseks tulumääraks (IRR) kujunes ligikaudu 10%.

Bilansipäevajärgselt, aprillis 2026, viis fondi tütarettevõte EfTEN Menulio UAB lõpule Menulio 11 büroohoone müügi Vilniuses. Kinnisvarainvesteeringu müügihind oli ligikaudu 0,6 miljonit eurot bilansilisest väärtusest kõrgem. Läti DSV logistikakeskuse ning Menulio 11 büroohoone müük loob eelduse uute investeeringute tegemiseks.

2026. aasta aprillis toimunud fondi aktsionäride üldkoosolekul arutati Magistrali kaubanduskeskuse omandamist Tallinnas. Kavandatava tehingu eesmärk on suurendada kvaliteetse ja stabiilse rahavooga kaubanduskinnisvara osakaalu fondi portfellis. Magistrali keskuse oodatav soetusväärtus on 31,69 miljonit eurot ning keskuse oodatav neto üüritulu (NOI) on ligikaudu 2,5-2,6 miljonit eurot aastas. Tehing on plaanis lõpuni viia 2026. aasta suvel.

Fondi olemasolev kinnisvaraportfell jätkas stabiilset toimimist – vakantsus püsis madal ning üürnike maksekäitumine oli hea. Fond jätkab aktiivset kinnisvaraportfelli juhtimist, et säilitada portfelli täituvus, maksimeerida kinnisvarainvesteeringute üüritulu ning tagada fondi dividendivõimekus.

Langenud EURIBORi tase (võrreldes aasta taguse perioodiga) avaldas I kvartalis fondi rahavoogudele olulist positiivset mõju. Intressikulud vähenesid aastases võrdluses 14%, mis võimaldas fondi konsolideeritud puhaskasumit kasvatada üüritulust kiiremini. Fondi vaba rahavoog suurenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 31% ning intresside kattekordaja (ICR) paranes 3,4-lt 4,4-le. Kuigi kõik fondi laenulepingud on ujuva intressimääraga, on fond intressimäära võimaliku tõusu kaitseks sõlminud kaks intressimäära vahetuslepingut kogusummas 22,6 miljonit eurot (14,7% laenuportfellist), kus 1 kuu EURIBOR on fikseeritud tasemetel 1,995% ja 2,2%.

Majandustulemuste ülevaade

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2026. aasta I kvartali müügitulu oli 8,421 miljonit eurot (2025. aasta I kvartal: 7,858 miljonit eurot). Müügitulu kasvas aastataguse perioodiga võrreldes 7,2%. Müügitulu kasvu toetas nii büroosektori vakantsuse vähenemine, üüritulu indekseerimine kui ka uued investeeringud logistika- ja hooldekodude sektoris.

Fondi konsolideeritud neto üüritulu (NOI) oli 2026. aasta I kvartalis kokku 7,812 miljonit eurot (2025. aasta I kvartal: 7,211 miljonit eurot), kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,3%. Neto üüritulu marginaal oli 2026. aasta I kvartalis 95% (2025: 94%), mis tähendab, et kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (sh maamaks, kindlustus, hooldus- ja parendustööd) ning turunduskulud moodustasid 5% (2025: 6%) fondi konsolideeritud üüritulust.

2026. aasta I kvartalis teenis fond konsolideeritud puhaskasumit 4,924 miljonit eurot, mis on 18,2% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kontsern teenis 2026. aasta I kvartalis korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku ligikaudu 3,5 miljonit eurot, mis on seoses kõrgema EBITDA taseme ja madalamate intressikuludega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 31%.

Kontserni varade maht oli 31.03.2026 seisuga 407,044 miljonit eurot (31.12.2025: 405,851 miljonit eurot), sh moodustas kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus varade mahust 92% (31.12.2025: 94%).

Kinnisvaraportfell

Seisuga 31.03.2026 oli kontsernil 36 (31.12.2025: 37) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval oli 373,808 miljonit eurot (31.12.2025: 381,032 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 373,912 miljonit eurot (31.12.2025: 381,235 miljonit eurot). Lisaks eelnimetatud kinnisvarainvesteeringutele kuulub kontserni 50% osalusega ühisettevõttele EfTEN SPV11 OÜ hotell Palace Tallinnas, mille õiglane väärtus 31.03.2026 seisuga oli 8,688 miljonit eurot (31.12.2025: 8,680 miljonit eurot).

Investeeringud 2026. aasta I kvartalis

Kontsern investeeris 2026. aasta I kvartalis kokku 1,776 miljonit eurot olemasolevasse kinnisvaraportfelli, sh jätkusid Nõmme hooldekodu ümberehitustööd, mille maht oli I kvartalis kokku 1,2 miljonit eurot.

Müügid 2026. aasta I kvartalis

2026. aasta märtsis müüs kontsern 100% osaluse tütarettevõttes EfTEN Krustpils SIA, kellele kuulus DSV logistikakeskus Riias. Kontsern soetas DSV logistikakeskuse 2016. aasta juunis ning fond teenis projektist ligikaudu 10% sisemist tulumäära (IRR). Fondile laekus tütarettevõtte müügist kokku 5,4 miljonit eurot.

Bilansipäevajärgselt, 17. aprillil 2026, müüs fondi tütarettevõte EfTEN Menulio UAB talle kuuluva büroohoone Vilniuses aadressil Menulio 11. Kinnisvarainvesteeringu müügihind oli 8,1 miljonit eurot, s.o 571 tuhat eurot kõrgem kui kinnistu bilansiline väärtus. Pärast Menulio 11 soetamiseks võetud laenukohustuste tagastamist ning muude kohustuste katmist laekub fondile ligikaudu 4,6 miljonit eurot.

Nii EfTEN Krustpils SIA kui ka Menulio 11 büroohoonest saadud vahendeid plaanitakse kasutada Magistrali kaubanduskeskuse soetuseks 2026. aastal.

Üüritulu

2026. aasta I kvartalis teenis kontsern kokku 8,181 miljonit eurot üüritulu, mis on 7% rohkem kui 2025. aastal samal perioodil.
Kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute vakantsus portfelli kohta oli 31.03.2026 seisuga 3,3% (31.12.2025: 3,2%). Büroosegmendi vakantsus vähenes esimeses kvartalis – kui 2025. aasta lõpus oli segmendi vakantsus 14,4%, siis märtsi lõpus 13,1%. Kuivõrd olulise osa büroosegmendi vakantsusest moodustasid vabad pinnad Menulio 11 büroohoones, siis Menulio 11 müügitehingu järgselt 2026. aasta aprillis langes segmendi vakantsus 9,5%-le.

Finantseerimine

EfTEN Real Estate Fund AS-i kaks tütarettevõtet pikendasid 2026. aasta I kvartalis pangaga sõlmitud laenulepinguid kogusummas 6,7 miljonit eurot. Ühe laenulepingu pikendamisel langes laenu marginaal 2,3%-lt 1,85%-le ning teise laenu pikendamisel jäid laenulepingu tingimused samas. Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni kaheksa tütarettevõtte laenulepingud, mille jääk oli seisuga 31.03.2026 kokku 32,354 miljonit eurot. Lõppevate laenulepingute LTV (Loan-to-Value) on 34% – 59% ning kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär oli 31.03.2026 seisuga 4,00% (31.12.2025: 3,99%) ning LTV (Loan to Value) 40% (31.12.2025: 41%). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Intressiriski maandamiseks on kontserni kahel tütarettevõttel sõlmitud intressimäära vahetuslepingud kokku nominaalsummas 22,6 miljonit eurot, millega ujuv intressimäär (1 kuu EURIBOR) on fikseeritud tasemel 1,995% ja 2,2%.

Fondi laenude intresside kattekordaja (ICR) oli 31.03.2026 seisuga4,4 (seisuga 31.03.2025: 3,4). ICR kasvas peamiselt madalama EURIBORi toel.

Aktsiainfo

EfTEN Real Estate Fund AS-i registreeritud aktsiakapitali suurus seisuga 31.03.2026 on 115 248 tuhat eurot (31.12.2025: sama). Aktsiakapital koosnes 11 524 846 aktsiast (31.12.2025: sama) nimiväärtusega 10 eurot (31.12.2025: sama).

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus (NAV) oli seisuga 31.03.2026 20,75 eurot (31.12.2025: 20,32 eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus kasvas 2026. aasta esimese kolme kuuga 2,1%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

	3 kuud
	2026	2025
€ tuhandetes
Müügitulu	8 421	7 858
Müüdud teenuste kulu	-429	-506
Brutokasum	7 992	7 352

Turustuskulud	-180	-141
Üldhalduskulud	-988	-1 006
Muud äritulud ja -kulud	-22	-37
Ärikasum	6 802	6 168

Kasum/kahjum ühisettevõttest	-59	-58
Kahjum tütarettevõtte müügist	-286	0
Intressitulud	59	83
Muud finantstulud ja -kulud	-1 303	-1 803
Kasum enne tulumaksu	5 213	4 390

Tulumaksukulu	-289	-223
Aruandeperioodi puhaskasum	4 924	4 167
Aruandeperioodi koondkasum kokku	4 924	4 167
Kasum aktsia kohta
– tava	0,43	0,36
– lahustatud	0,43	0,36

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

	31.03.2026	31.12.2025
€ tuhandetes
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	28 903	19 957
Lühiajalised hoiused	0	320
Tuletisinstrumendid	248	13
Nõuded ja viitlaekumised	1 484	1 697
Ettemakstud kulud	159	293
Käibevara kokku	30 794	22 280

Pikaajalised nõuded	142	164
Ühisettevõtete osad	2 123	2 182
Kinnisvarainvesteeringud	373 808	381 032
Materiaalne põhivara	177	193
Põhivara kokku	376 250	383 571
VARAD KOKKU	407 044	405 851

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Laenukohustised	37 631	42 261
Tuletisinstrumendid	0	6
Võlad ja ettemaksed	2 957	2 913
Lühiajalised kohustised kokku	40 588	45 180

Laenukohustised	112 549	111 727
Muud pikaajalised võlad	1 941	1 992
Edasilükkunud tulumaksukohustus	12 838	12 748
Pikaajalised kohustised kokku	127 328	126 467
KOHUSTISED KOKKU	167 916	171 647

Aktsiakapital	115 248	115 248
Ülekurss	91 076	91 076
Kohustuslik reservkapital	4 156	4 156
Jaotamata kasum	28 648	23 724
OMAKAPITAL KOKKU	239 128	234 204
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU	407 044	405 851

EREF_3kuud_vahearuanne_2026_v1

Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

30.04.2026 Adaur.ee

Nordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 22.05.2026 algusega kell 10.00 Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Vega (Viru väljak 3, 10111 Tallinn).

Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 15.05.2026 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus) ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud volikirja või originaalvolikirja PDF-koopia (originaalvolikiri tuleb esitada koosolekul) e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades originaalvolikirja isiklikult kohale tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Toompuiestee 35, 10149 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks 21.05.2026 kell 16.00. Volikirja blankett on kättesaadav Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Vastavalt Seltsi nõukogu 29.04.2026 otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

Seltsi 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine
Audiitori valimine 2026. kuni 2028. aasta majandusaastateks ning audiitori tasustamise korra määramine
Soolise tasakaalu eesmärgi kinnitamine Seltsi juhtorganites

Seltsi nõukogu teeb aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1. Kinnitada Seltsi 2025. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.
1.2. Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi aktsionäridele kuuluv 2025. a majandusaasta puhaskahjum on -4 605 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 4 746 tuhat eurot. Katta 2025. a majandusaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2026. kuni 2028. aasta majandusaastateks ning audiitori tasustamise korra määramine

Juhatus on kevadel 2026 viinud läbi konkursi audiitorühingu määramiseks Seltsile järgmiseks 3-aastaseks perioodiks (majandusaastad 2026–2028) ning valinud esitatud pakkumiste hulgast välja audiitorühingu Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876) kui parima pakkuja. Audiitor on kinnitanud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tavale, et tal puuduvad tööalased, majanduslikud või muud seosed, mis ohustaks tema sõltumatust teenuse osutamisel.

2025. a majandusaastal on Seltsile osutanud auditeerimisteenuseid audiitorühing KPMG Baltics OÜ sõlmitud lepingu alusel. KPMG Baltics OÜ on osutanud auditeerimisteenuseid kooskõlas eelnimetatud lepinguga ning Seltsil ei ole pretensioone auditeerimisteenuste kvaliteedi osas.

2.1. Valida 2026. kuni 2028. aasta majandusaastateks Seltsi audiitoriks Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers ning maksta audiitorile tasu vastavalt lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Soolise tasakaalu eesmärgi kinnitamine Seltsi juhtorganites

Väärtpaberituru seaduse (VPTS) kohaselt peavad VPTS §-s 135⁵ märgitud aktsiaemitendid kehtestama selged ja mõõdetavad eesmärgid alaesindatud soo esindatuse suurendamiseks nõukogus ja juhatuses. VPTS § 135⁶ lõike 1 kohaselt peab üldkoosolek seadma ja Selts saavutama hiljemalt 30.06.2026 ühe järgmistest eesmärkidest ning täitma seda kuni 30.12.2038:

1) nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti;
2) juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33 protsenti.

Kui Selts valib VPTS § 135⁶ lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgi (nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti), peab Selts lisaks seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu hoidmiseks või parandamiseks juhatuses (VPTS § 135⁶ lõige 2).

Kuna juhatuses on sooline tasakaal saavutatud, on Seltsil mõistlik valida VPTS § 135⁶ lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärk.

Seltsi juhatuses on põhikirja punkti 4.1 kohaselt 1 kuni 5 liiget. Arvestades, et Seltsi juhatuses on juba sooline tasakaal saavutatud, on asjakohane kehtestada individuaalne eesmärk selle säilitamiseks, sh liikmete suurenemise korral, st 1/3, 1/4 või 2/5 liikmetest peab olema alaesindatud soost. Selline lähenemine vastab VPTS põhimõttele, mille kohaselt tuleb eesmärgi määramisel arvestada juhtorgani suurust, struktuuri ja tegelikku olukorda.

3.1. Tulenevalt väärtpaberituru seaduse § 135⁶ lõigetest 1 ja 2 seada Seltsi soolise tasakaalu eesmärgiks:
3.1.1. Seltsi nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti;
3.1.2. Säilitada Seltsi juhatuses juba saavutatud tasakaal, st 1/3, 1/4 või 2/5 liikmetest peab olema alaesindatud soost.

________________________

Seltsi 2025. a majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqbaltic.com.

Kõigi Seltsi korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2025. a majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 29.04.2026 tutvuda Seltsi kodulehel aadressil www.nordecon.com ja üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. Seltsi kodulehel aadressil www.nordecon.com on avaldatud ka äriseadustiku paragrahvis 294¹ sätestatud teave. Küsimusi korralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 19.05.2026, esitades selle kirjalikult Seltsi e-posti aadressil nordecon@nordecon.com või Seltsi asukoha aadressil: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. kuni 07.05.2026, Seltsi e-posti aadressil nordecon@nordecon.com või Seltsi asukoha aadressil: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Korralise uldkoosoleku otsuste eelnoud 2026

Nordecon AS aktsionaride korralise uldkoosoleku kokkukutsumise teade 2026

Noukogu aruanne 2025

Noukogu hinnang audiitori tegevusele 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara: Interim report for the first quarter of 2026 (unaudited)

30.04.2026 Adaur.ee

GROUP CEO’S REVIEW

Rait Riim, CEO and Member of the Management Board of Arco Vara AS:

“The first quarter of 2026 developed largely as expected for Arco Vara, with the company maintaining its focus on advancing its ongoing development projects. During the quarter, a change also occurred in the company’s management, and as of 1 April, I have assumed the role of Chief Executive Officer of Arco Vara.

I have more than 20 years of experience in the real estate sector and joining Arco Vara represents an opportunity for me to contribute to the company’s next phase of development. Arco Vara’s ambition is to be a real estate developer recognized as a benchmark for urban space and living environment quality, sustainability, and long-term value creation. It is important that a developer does not merely construct buildings but creates holistic environments that homeowners take pride in and whose value grows over time.

The strength of the company’s development portfolio and the potential of its next growth phase provide the opportunity to execute large-scale and urbanistically significant projects, which require a clear strategic vision and strong financial discipline. My strategic objective includes expanding and diversifying Arco Vara’s product portfolio—moving beyond fully developed apartment districts into segments such as terraced houses, detached homes, and undeveloped plots, while also diversifying across different price segments. In line with this, Arco Vara is open to acquisition opportunities for development land in Tallinn and its surrounding areas with established detailed plans.

In accordance with the company’s Articles of Association, my mandate as CEO has been granted for a term of three years.

The Estonian real estate market in the first quarter of 2026 was characterized by seasonal calmness. There were no significant changes in transaction prices or volumes. In the early months of the year, the market was positively influenced by signs of improvement in Estonia’s economic growth environment. Negative factors included high electricity prices in January and February, rising interest rates, and geopolitical developments in the Middle East in March. We observe that homebuyers are increasingly adapting to the surrounding instability and are more willing to enter into contracts for homes that will be completed in the future.

The loss incurred by the company during the quarter reflects the cyclical nature of real estate development projects—losses are generated during the planning and construction phases, while profits are realized upon completion of the buildings. Currently, Arco Vara has 122 apartments and commercial units under construction in Tallinn, all scheduled for completion in the fourth quarter of this year.

Below is an overview of the company’s activities by development project:

Kodulahe Quarter, Lammi 8 development: The residential building has been completed, and as of the end of the quarter, only four apartments and one commercial unit remain unsold out of 113 units. During the first quarter, one apartment was sold. The plan is to sell the remaining units in the coming quarters.

Kodulahe Quarter, Soodi 6 development: Construction, which began in June 2025, has reached its halfway point. By the end of the quarter, 28 out of 66 apartments and commercial units had been sold under preliminary contracts. The project is attractive to families, investors, and more demanding clients due to its good location and well-designed layouts. Construction will be completed in the fourth quarter of this year.

Spordi 3a/3b development: Construction, which also began in June 2025, has reached its halfway stage. By the end of the quarter, 17 out of 56 apartments had been sold under preliminary contracts. The Spordi Street development enhances Arco Vara’s portfolio with a prime location in the Kristiine residential district—an area with limited new developments but strong demand. Construction will be completed in the fourth quarter of this year.

Arcojärve development: The detailed planning process is ongoing. The detailed plan was adopted by the local municipality on 15 October 2025, followed by a public display. We are currently awaiting its approval. In parallel, we have prepared building designs for new structures and infrastructure to enable immediate application for building permits once the detailed plan is approved. Arcojärve is a strategically important project for Arco Vara, creating a foundation for further investments in new urban developments.

Luther Quarter development: The Luther Quarter is the flagship development of Arco Vara. A “city within a city” is being created within and around the historic plywood factory walls, combining the heritage of Luther with modern urban living. The development includes 454 residential units and approximately 18,500 m² of commercial space. During the quarter, we focused on the design phase of the first construction stage and began mapping potential buyer interest.

Kuldlehe development: Located in Merivälja, only one residential unit remains available. Its exclusive nature and limited supply maintain a strong position in Tallinn’s premium segment.

Bulgaria development: On 13 March, Arco Vara entered into an agreement to involve a strategic local partner, under which Kamaleo Invest OOD will acquire a 25% stake in Botanica Lozen EOOD for a total of EUR 2,200,000. The first phase of the Botanica Lozen development is nearing completion, with single-family houses and villas expected to be handed over to buyers in the coming quarters.

The main objectives for the second quarter are to continue construction and sales activities in the Spordi 3a/3b and Soodi 6 developments, as well as the design work for the Luther Quarter. Arco Vara’s position in the Estonian real estate market remains solid, supported by well-conceived developments, quality, and sustainable growth.”

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s revenue for the first three months of 2026 was EUR 390 thousand, which is EUR 1,316 thousand lower than in the same period of 2025.

The Group recorded an operating loss (EBIT) of EUR 483 thousand and a net loss of EUR 578 thousand for the first three months of 2026. In the same period of 2025, the Group reported an operating profit of EUR 260 thousand and a net profit of EUR 104 thousand.

In the first quarter of 2026, the Group sold 8 apartments in its development projects, including 7 under preliminary contracts and 1 under a real right contract. For comparison, in the first quarter of 2025, 4 apartments were sold under real right contracts, and no preliminary contracts were concluded.

As of 31 March 2026, the Group had 7 completed apartments and 1 commercial unit in inventory, compared to 24 apartments and 1 commercial unit as of 31 March 2025.

As of the end of the first three months of 2026, the Group’s net loan position amounted to EUR 41,300 thousand, which is EUR 25,845 thousand higher than at the end of the same period last year. The increase in debt is mainly attributable to the acquisition of the Luther Quarter, which was partially financed by a bank loan. In addition, bonds in the amount of EUR 15,000 thousand were issued in the third quarter of 2025. The weighted average interest rate of the Group’s interest-bearing liabilities as of 31 March 2025 was 8.84%.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros	Q1 2026	Q1 2025

Revenue from sale of own real estate	270	1,589
Revenue from rendering of services	120	117
Total revenue	390	1,706

Cost of sales	-325	-1,108
Gross profit	65	598

Other income	87	1
Marketing and distribution expenses	-124	-69
Administrative expenses	-440	-270
Other expenses	-71	-1
Operating profit	-483	260

Financial costs	-95	-143
Profit/ loss before tax	-578	117
Income tax	0	-13
Net profit/ loss for the period	-578	104

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

In thousands of euros	31 March 2026	31 December 2025

Cash and cash equivalents	3,065	2,784
Receivables and prepayments	6,968	6,420
Inventories	78,786	74,127
Total current assets	88,819	83,331

Receivables and prepayments	18	18
Investment property	2,296	2,296
Property, plant and equipment	533	551
Intangible assets	36	41
Total non-current assets	2,882	2,905
TOTAL ASSETS	91,702	86,236

Loans and borrowings	4,165	4,180
Payables and deferred income	10,594	8,560
Warranty provisions	479	347
Total current liabilities	15,238	13,087

Loans and borrowings	40,200	36,283
Payables and deferred income	478	503
Total non-current liabilities	40,679	36,786
TOTAL LIABILITIES	55,917	49,873

Share capital	12,158	7,272
Share premium	16,399	3,835
Statutory capital reserve	2,011	2,011
Other reserves	28	28
Retained earnings	5,189	5,767
TOTAL EQUITY	35,785	36,363
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	91,702	86,236