Tirsil Pärnu Linnavalitsuselt ehitusluba saadud

05.novembril 2004 a. andis Linnavalitsus ehitusloa ning AS Tirsi Kinnisvara Haldus ja AS Tartu on sõlminud ehituslepingu, mille järgi kohustub ehitaja tellijale töö üle andma 23.maiks 2005 a.

Tirsi Grupp OÜ avab 01.juunil 2005 a. Pärnusse Suure-Jõe 57 Tirsi Supermarketi, milles kogupinda 3800m2 sh müügipinda 1500m2. Supermarketi juurde on kavandatud 140 parkimiskohaga. Supermarketi avamine toob kaasa ~150 uut töökohta linnas. Kogu ettevõtmisse investeeritakse 40 miljonit krooni. Tirsi planeerib hõivata 25-30% jaekaubanduse turust Pärnus. Erilist rõhku pannakse parima hinna- ja kvaliteedisuhtega toidu- ja esmatarbekaupade ning kohapeal valmistatavate pagari- ja kulinaariatoodete pakkumisele.

Tirsi Grupp OÜ on Tartus tegutsev jaekaubandusettevõte, mis opereerib 3e supermarketitüüpi kauplusega, üldpinnaga 7100m2.

Tirsi Grupp OÜ planeeritud netokäibeks aastal 2004 on ~530 miljonit krooni.

Svedbergsi keraamikatehas Tänassilmas peab sarikapidu

Svedbergi keraamikatehase juht Peter Shilling: otsus rajada oma esimene tehas Eestisse oli õige

Järgmise aasta alguses vallas Tänassilmas avatav Svedbergsi sanitaarkeraamika tehases peetakse täna sarikapidu. 7. septembril käivitunud on faasis, kus hakatakse teostama sisetöid ning 6000 m2 üldpinnaga tehasehoone valmimist planeeritakse jaanuari.

“Oleme planeerinud oma tehase ehitamist pikka aega ja otsus tulla Eestisse sündis peale põhjalikku analüüsi, rääkis Peter A Shilling, kõik planeeritu on kulgenud plaanipäraselt ning loodame uues tehases alustada tootmist aprillis 2005”.

Svedbergise 75 miljonit krooni maksma minevas tehases alustab esimeses etapis tööd 80-100 inimest ning personal komplekteerimisega alustatakse selle aasta detsembris.

Svedbergsi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1920, mil Holger Svedberg alustas leht­metalli töötlemist, valmistades piimanõusid. 1960ndatel alustasid asutaja pojad muu hul­gas uut tüüpi valgustusega dusikabiinide tootmist.

1970­ndatel tuli ettevõtte turule vannitoamööbliga. Svedbergs i Dalstrop AB on Põhjamaades turuliider.

Svedbergsi ärikontseptsiooniks täna on arendada, toota ja turustada terviklikku vannitoa kontseptsiooni. Tootevalikusse kuuluvad van­nitoamööbel, dusikabiinid, vannid, kraanikausid, WC-potid ja muud vannitoatarvikud.

Svedbergsi käive oli 2003. a. 600 milj EEki ning kasum 94,5 miljonit krooni. Tooteid turustatakse kaubamärgi all. Eestis ha­katakse tootma peamiselt ke­raamilisi kraanikausse, dusi­aluseid ja tualetipotte. Svedbergsist saab esimene Eestis sanitaarkeraamikat tootev tehas. Siiani vaid Põhjamaades ja Eestis müüdud toodangut hakatakse edaspidi turustama ka Lätis ja Leedus.

Omavoliline ehitamine Lahemaa rahvuspargis tõi kaasa trahvi

Keskkonnainspektsioon määras 10020 krooni suuruse rahatrahvi Tallinnas asuvale osaühingule, kes püstitas omavoliliselt Lahemaa rahvuspargi territooriumil olevale kaitsealusele Tiirukivile filmivõteteks ajutise puitehitise.

Kaitsealusele Tiirukivile prussidest ja laudadest ehitise rajamisega rikkus looduskaitseseaduse, kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja ning Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid.

Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on lubatud püstitada ehitisi, kaasa arvatud ajutisi ehitisi, ainult objekti valitseja nõusolekul.

kooskõlastas oma tegevuse küll Loksa vallavalitsusega, kuid objekti valitsejalt ehk Lahemaa Rahvuspargi Administratsioonilt õigeaegselt kirjalikku luba ei taotlenud.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjade järgi on pargis asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide mistahes kahjustamine keelatud ning objekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine võib toimuda ainult rahvuspargi valitseja nõusolekul.

Omavoliliselt Tiirukivile püstitatud on praeguseks lammutatud.

Tiirukivi on Loksa vallas Viinistu ja Turbuneeme küla vahel rannas asuv hiidrahn mõõtmetega 9,2×7,2×5,3 meetrit ja ümbermõõduga 26,0 meetrit.

Kaubanduskoda ei poolda analüüsita maamaksu muutmist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoht: eelneva mõjude analüüsita ei tohi maamaksuseadust muuta.

Uue maamaksuseaduse eelnõuga kavatsetakse tõsta maamaksumäära, vähendada maamaksuga mittemaksustavate objektide loetelu, kaotada võimalus erinevate maksumäärade kehtestamiseks lähtuvalt hinnatsoonidest ja teha muid olulisi muudatusi.

Seaduseelnõu juures aga puudub täielikult muudatuste mõjude analüüs.

Kaubanduskoda on seisukohal – mõjude analüüsita seaduse muutmine või uue maamaksuseaduse tegemine oleks riigi poolt oluline viga ja selge hea halduse põhimõtete rikkumine.

Kaubanduskoda tegi Rahandusministeeriumile ettepaneku kõigepealt algatada vastav mõjude analüüsi uuring, analüüsida kehtivat olukorda, maamaksu tegelikku laekumist, kaitsevööndite loetelu kitsendamisega kaasnevaid mõjusid maksumaksjale jms. Alles seejärel on võimalik kaaluda maksumäärade muutmist ja muid kontseptuaalseid muudatusi maamaksuseaduses.

Maamaks jääb Tartus endiseks

Volikogu kehtestas järgmise aasta maamaksu määraks 1 protsent maa maksustamishinnast. Tartu pensionärid ja represseeritud vabastatakse maamaksust 400 krooni ulatuses.

Maamaksu määr on olnud järjest 1 protsendi tasemel 2002. aastast. Aastatel 2000 – 2001 oli maksumääraks 1,25 protsenti.

Volikogu ei toetanud Isamaaliidu fraktsiooni ettepanekut langetada maamaksumäära 0,9 protsendini.

Tartu pensionäride maksuvabastuse summa suuruseks jääb endiselt kuni 400 krooni kuni 1000 ruutmeetri suuruselt krundilt. Krundi suuruse piirang tuleneb maamaksuseadusest.

Linnavolikogu andis käesoleva aasta oktoobris lisaks pensionäridele ka Tartu represseeritutele õiguse taotleda maamaksust vabastamist. Maksuvabastuse summa suuruseks jääb ikka 400 krooni, krundi suuruse piirangut represseeritute puhul ei ole.

Volikogu ei toetanud Res Publica fraktsiooni ettepanekut tõsta maksuvabastust 500 kroonini.

Käesoleval aastal on maamaksu soodustust saanud 8851 pensioni saajast omanikku kokku ligi 1,4 miljoni krooni eest. Kuna järgmisel aastal taotlevad maamaksust vabastamist lisaks pensionäridele ka represseeritud, siis prognoosib linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond järgmiseks aastaks maamaksust vabastuse taotlejate arvuks ligikaudu 9200.

Natura toob uued võimalused

Täna avas keskkonnaminister Villu Reiljan Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse eestvedamisel ja koostöös keskkonnaministeeriumi ning Säästva Eesti Instituudiga Põhjala Foorumi “Natura 2000 – jätkusuutliku elukeskkonna nimel”.

Foorumil arutavad Naturaga seoses loodusele ja inimestele avanevaid võimalusi ja mõjusid keskkonnaministeeriumi ning kodanikeühenduste esindajad. Ühtlasi antakse ülevaade Soome kogemustest Natura 2000 võrgustiku moodustamisel. Foorumi eesmärgiks on tõhustada riigi ja kolmanda sektori vahelist koostööd, et tagada Eesti looduskaitsepoliitika efektiivne elluviimine, lähtudes seejuures ka Põhjamaade kogemustest.

Oma avakõnes märkis minister Reiljan, et aina rohkem arvestatakse muude eluvaldkondade kõrval ka keskkonda. Nii on Keskkonnaministeeriumil heameel tervitada Euroopa Komisjoni plaani luua maaelu arengu fondi juurde spetsiaalne keskkonnakomponent.

“Mul on väga hea meel, et Euroopa Liidus on loodud võimalus, mille alusel hakatakse alates 2007. aastast maksma toetusi Natura maaomanikele,” sõnas minister. Praegu on selles osas alles arutelu käimas ja kuigi lõplikke numbreid pole lukku pandud, on Euroopa Komisjoni poolt välja öeldud arvud heameelt tekitavad: kuni 500. eurot hektari kohta aastas põllumajandusmaale ja kuni 200. eurot hektari kohta metsamaale. “Mul on sel teemal ka maaomanikega juttu olnud ja nemad näevad neis uutes võimalustes kui kullaauku,” ütles Reiljan.

Natura toetusvõimaluste parandamist plaanitakse aga juba lähiajalgi. Keskkonnaministeerium ja Põllumajandusministeerium on praegu arutamas võimalust maksta järgmisest aastast PRIA kaudu Natura alal asuvale põllumajanduslikule maale Euroopa Liidu abil aastas 390. krooni hektari kohta toetust. Samuti tuleb igal aastal riigieelarvest 19 mln krooni pärandkoosluste hooldustöödeks, millede elluviimisel on riigil kuni 2000 partnerit.

Tänane foorum pakub looduskaitse ametnikele ja spetsialistidele ning huvirühmadele võimalust üksteisega silmast-silma kohtuda, saada probleemistiku kohta täiendavat mõtteainet, kuulata Põhjamaade kogemusi ning omavahel Natura teemadel diskuteerida.

Põhjala Foorumi kohta saab infot Internetist: https://www.envir.ee/et

Arutelu maamaksu üle on alles algusjärgus

Rahandusministeerium saatis koostööpartneritele arvamuse avaldamiseks maamaksuseaduse eelnõu, millega soovib välja selgitada sihtgruppide seisukohad, et valmistada ette võimalikult paljusid osapooli rahuldav eelnõu.

Praegu tööfaasis olev maamaksu tõstmise ettepanek on alles arutelu objektiks. Uus maamaksu seadus plaanitakse jõustada aastal 2006. Nii pikk eelnõu ettevalmistamise aeg on kõikide osapooltega põhjalikuks läbirääkimiseks ja läbiräägitu põhjal kompromissideni jõudmiseks.

Maamaksuseaduse eelnõu saadeti lisaks riigiasutustele arvamuse avaldamiseks ka Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Maksumaksjate Liidule, Kaubandus- ja tööstuskojale just nimelt seetõttu, et tekitada laiapõhjalist arutelu erinevates problemaatilistes küsimustes.

Praegu kehtiva maamaksuseaduse § 5 lg. 1 sätestab, et maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, erandiks põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa. Sellised määrad hakkasid kehtima 12. detsembril 2001.a., enne seda oli tavamäär 0,5-2%.

Muudatuse põhjuseks soov, et maamaks peegeldaks võimalikult autentselt maa turuhinda. Maamaks on oma olemuselt omandimaks, seega rohkem maksab see, kelle maa on kõrgema turuhinnaga. Praegu on mitmetes omavalitsustes pärast eelmist maa korralist hindamist maamaksumäära alandatud ja nii maksavad maksukohustuslased juba pea kümnendat aastat sama suurt maksu, samas nende maa väärtus on selle aja jooksul tunduvalt kasvanud. See aga läheb vastuollu maamaksuseaduse põhimõtete ja maamaksu kui niisuguse olemusega.

Samuti on sellel muudatusel ka erisuste vähendamise eesmärk – ideaalis võiks olla üksainus maamaksumäär kogu maale. Eesti maksusüsteemi üks olulisemaid põhimõtteid on võimalikult väheste erisuste olemasolu.

Pärast eelmist korralist maa hindamist, kui Tallinnas asuva maa väärtus tuntavalt tõusis, vähendas Tallinn maamaksumäära seniselt 1,2% 0,6%-ni. Maksukohustuslaste vara väärtus tõusis tuntavalt, aga maksukohustus, mis sellega koos oleks pidanud tõusma, ei tõusnud samas proportsioonis.

Peale Tallinna puudutab nimetatud määrade tõstmine veel 26 kohalikku omavalitsust, ent viimastest tuleb oluliselt maksumäärasid muuta paaris väiksemas Saaremaa vallas, kus on maamaksumäärad alla 0,5%. Enamikus omavalitsustes, kelle maamaksumäär jääb alla 1%, on see 0,8% või 0,9%, nende jaoks pole tegu väga suure muutusega, eriti arvestades seda, et maamaksuseaduse eelnõu on kavandatud jõustuma alates 2006. aastast.

Ajaleht Pealinn räägib Tallinna uutest magistraalteedest

Linnal kavas ehitada uued ümbersõiduteed kesklina liikluskoormuse vähendamiseks

Täna ilmunud ajaleht Pealinn annab teada, et Tallinna tänavapuhastusfirmad on talve tulekuks juba valmis.

Eriolukordade puhuks on ootevalmis ka operatiivgrupp, kes võib kriisiolukorras inimeste päästmiseks vajadusel välja kutsuda isegi helikopterid.

Lehes saab lugeda ka sellest, et Tallinnal on kavas ehitada Euroopa Liidu rahalisel toel uued ümbersõiduteed, mida mööda saaks kesklinna läbimata sadamatesse sõita.

Pühapäeval toimub Hansapangas korteriühistute infopäev

Pühapäeval, 7. novembril kella 11-14 toimub Tallinnas Hansapanga Rävala kontoris korteriühistute infopäev, kus ehitus- ja hooldusfirmad tutvustavad oma teenuseid ning panga esindajad annavad nõu finantseerimisküsimustes.

Hansapanga korterelamu laenu müügijuht Janis Pugri ütles, et infopäev annab võimaluse leida kontakti usaldusväärsete ehitusekspertide ja elamuhooldusfirmadega. Infot jagama tuleb ligi 30 partnerfirmat.

“Loomulikult saadakse kokku ka teiste korteriühistute esimeestega, kellega näiteks kogemusi vahetada,” lisas Pugri.

Infopäeval osalejate vahel loositakse välja mitmeid kasulikke auhindu, sealhulgas tasuta elamu termograafia ülevaatus energiasäästubüroo ESCO Eesti poolt ning korterelamu laenuleping ilma lepingutasuta Hansapangalt.

Eelmise korteriühistute infopäeva korraldas pank aprillis, kus osales ligi 300 korteriühistute esindajat.

Infopäev toimub pühapäeval kella 11-14 Rävala pst 5.

Valminud Jüri Tehnopark loob eelduse 1000 uue töökoha tekkeks

Täna, 4. novembril tähistab Tallinna külje all, Rae vallas asuv Jüri Tehnopark infrastruktuuri arendamistööde valmimist. Poolteise aasta jooksul on AS Kodu Grupp investeerinud piirkonda 50 miljonit krooni ning arendanud välja kokku 37-hektarilise ala, mis loob eelduse 1000 uue töökoha tekkeks lähema nelja aasta jooksul.

Jüri Tehnopark on planeeritud hetkel Eesti suurimaks, võimaldades rajada enam kui 100 000 m2 tootmis-, lao- ja äripinda. Oskuslikult koostatud planeering loob tsoonid eri otstarbega hoonetele, mis moodustavad atraktiivse terviku. 37 hektari suurusele alale on planeeritud 42 äri- ja tööstusotstarbelist krunti, suurustega vahemikus 2 700 – 16 000 m2, millele on lubatud täisehitus 50%-70%. Vajadusel saab krunte liita, moodustades kuni 4-hektarilise pindalaga korrapäraseid ehituskrunte. Hoonete suurim kõrgus on 20 meetrit.

Kruntide ruutmeetri hind teede ja kommunikatsioonidega krundi piirini algab 390 kroonist. Hinnale lisandub kanalisatsiooni-, vee-, elektri- ja gaasiliitumine.

Tänaseks on Jüri Tehnopargis müüdud juba 10 krunti ehk veerand kõigist kruntidest ja registreeritud terve hulk broneeringuid. Arendajate hinnangul leiavad kõik krundid uue omaniku järgneva paari aasta jooksul. Lisaks kruntide müügile on arendajad otsustanud alustada Jüri Tehnopargis ka lao- ja tootmishoonete renditeenuse pakkumisega.

Jüri Tehnoparki arendava ASi Kodu Grupi juhatuse liikme Margus Haudi sõnul vastab kogu valminud infrastruktuur ka kõige nõudlikuma kliendi vajadustele. “Tehnoparki on kohe algusest peale kavandatud, planeeritud ja ehitatud tehnopargiks vastandina näeks vanematele tööstuskompleksidele, mida tuleb kohandada. Seega oleme arvesse võttnud maailmas, eeskätt Prantsusmaal ja Soomes välja kujunenud parimaid tavasid,”ütles Haud.

“Paljudele ostjatele on kaalukeeleks olnud ka kompleksi kõrvale arendatav elamukvartal, mis võimaldab puhtmajanduslikult muuta tootmine või teenindus ülimalt efektiivseks ning mis teisest küljest rikastab kogu piirkonna miljööd,” märkis ta.

“Veel paar aastat ning Tartu maanteest areneb välja tõeline ärimagistraal. Rae vallast tervikuna on saamas kiiremini arenev tööstus- ja laomajanduspiirkond. Lisaks ettevõtjaile on arengule kaasa aidanud kohaliku omavalitsuse kasvav professionaalsus ja nakatav tegutsemisind,” ütles Margus
Haud.

“Mul on siiralt hea meel, et Rae valda tekib 1000 uut töökohta ning paralleelselt loovad arendajad ka elamisvõimalused ca 200 perele,” ütles Rae valla vallavanem Raivo Uukkivi. “Pean seda õnnestunud kohaliku omavalitsuse ja erainvestori projekti näiteks – muuhulgas pean väga positiivseks investeeringuid avalikku kasutusse jäävatesse teedesse ja infrastruktuuri,” lisas ta.

“Ma usun, et just terviklikkus ja meie miljöösse sobivus, sealhulgas keskkonnasõbralikkus on märksõnad, mis kõige enam iseloomustavad Jüri Tehnoparki,” selgitas Rae valla vallavanem.

“Jüri Tehnopark rikastab väikeasula miljööd ning kindlasti mõjub positiivselt kogu asula arengule. Samas loob selline tootmis- ja äripiirkond barjääri suure magistraali ja väikeelamute vahele, mis summutab mürataset. Siiani on suure maantee müra jõudnud väikealevikku välja, nüüd aga loodetavasti laheneb see probleem,” ütles valla peaarhitekt Kaie Narro.

“Jüri Tehnopark on Läti juhtivale pangale, Parex Pangale, üks esimesi suuremamahulisi finantseerimisprojekte Eestis,” ütles Parex Panga müügi- ja klienditeeninduse direktor Andres Pärloja.

“Peame tehnoparkide kontseptsiooni üldiselt ja eriti just antud projekti väga perspektiivikaks. Spetsiaalselt tööstuspiirkonnaks kavandatud ruum annab tehnopargi asukatele selge majandusliku efekti. Jüri Tehnopark asub meie arvates logistiliselt parimas võimalikus kohas. Kogu pargi kontseptsioon on detailideni läbi mõeldud ning arendajad ise väga kompetentsed ja võimekad. Jüri Tehnopargi perspektiivikust näitab ilmekalt ka nende senine müügiedu,” selgitas Pärloja.

Jüri Tehnopark paikneb Tartu maantee ja Tallinna ringtee ristumiskohal, piirnedes ühest küljest Jüri alevikuga. Tehnopargi asukohta võib pidada logistiliselt üheks Eesti parimaks, kuivõrd see tagab hea juurdepääsu kõikidest suundadest: Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed on 10 sõiduminuti kaugusel, Muuga ja Paldiski sadamani on 30 minutit. Tallinn-Jüri liinil kulgevad maakonna bussid ja marsruuttaksod.

Jüri Tehnoparki arendav AS Kodu Grupp on 1998. aastal asutatud professionaalselt kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte, mis põhineb Eesti kapitalil.

Täiendav info

  • Talvit Priimägi AS Kodu Grupp juhatuse liige, talvit@kodugrupp.ee Tel: 6277 566 GSM: 5182 320
  • Margus Haud AS Kodu Grupp juhatuse liige, margus@kodugrupp.ee Tel: 6277 566GSM: 5017 121

Koduleht: www.jyritehnopark.ee

TÄIENDAV INFO JÜRI TEHNOPARGI KOHTA

Ajalugu

  • Tehnopargi rajamise idee tekkis arendajatel 1999. aastal, mis ajendas külastama tehnoparke Prantsusmaal ja Soomes.
  • 2001. aasta suvel võitis Kodu Grupp Rae valla maa-ala arendamise konkursi.
  • Projektiga seotud esimene leping allkirjastati septembris 2001.
  • Piirkonna detailplaneering kehtestati 25. veebruaril 2003, mille järel 17. juulil 2003 väljastas kohalik omavalitsus ehitusload infrastruktuuri ehitamiseks.
  • Ehitusleping peatöövõtjaga Koger & Partnerid allkirjastati 1. oktoobril 2003.

Investeeringud

  • Senine koguinvesteering Jüri Tehnopargi arendusse ulatub 50 miljoni kroonini, millest ehitusse on läinud 32miljonit krooni.
  • Koguinvesteeringust 40% ehk 20 miljoni krooni ulatuses rajatu jääb avalikult kasutatavaks.
  • Arenduse käigus on Kodu Grupp ehitanud 16 miljoni krooni eest avalikku kasutusse jäävaid teid ning nendega seotud rajatisi.
  • 4 miljonit krooni suundub uue pumpla ehitusse, mis varustab veega tehnopargi kõrval ka enamust Jüri alevist.

Jüri Tehnopargi tehnilised näitajad

  • Juurdepääsuteed on valdavalt 7,5 meetri laiused (minimaalselt 6,5 meetrit). Kokku rajatakse tehnopargis 5,1 kilomeetrit sõiduteid ning 4 kilomeetrit kõnni- ja jalgrattateid. Samuti on ühiskondliku transpordi tagamiseks rajatud 2 bussipeatust.
  • Igale krundile rajatakse juurdepääsu tagamiseks vähemalt üks sissesõit. Selliste infrastruktuuride nagu vee-, kanalisatsiooni-, sadeveedrenaaži- ning gaasitrasside otsad on toodud pool meetrit krundi piirist sissepoole. Side ja elekter paikneb krundi piiril.
  • Tehnopargi tarbeks on projekteeritud elektrivõimsust 22 000 amprit, mis jaguneb kokku 9 välis- ja 2 hoonesisese alajaama vahel.
  • Gaasi tarbimisvõimsust on hetkel varutud 2 000 000 m3 aastas, millest jätkub nii küttesüsteemidele kui ka tootmiseks.
  • Vee tarbimisvõimsust on hetkel varutud 120 m3 ööpäevas ja arvutuste kohaselt on see piisav. Tarbitava vee kanaliseerimiseks on rajatud tehnoparki 2 pumplat, mis tagavad heitvete kiire ärajuhtimise alevi puhastusseadmetesse.
  • Ära hoidmaks selliseid uputusi nagu tänavu Harjumaal, on tehnoparki rajatud üks ülevoolutiik ja ülivõimas sadeveepumpla, mis tagavad mistahes koguse vihmavee kiire ärajuhtimise. Lisaks sadeveedrenaažile on tehnopargi teed varustatud kogupikkuses kahepoolse teedrenaažiga, mis kogub eraldi kokku kõik veed tee maa-alalt.
  • Sidevarustus on igati kaasaegne ja baseerub kogu tehnopargi ulatuses optilisele kaablile. Seega on tehnopargi ettevõtjatel võimalus kasutada kõige moodsamaid ja kiiremaid sideühendusi, mida operaatorid Eestis hetkel pakuvad.

Inglise ettevõtjad on huvitatud Jõhvi Tööstuspagist

Jõhvi Tööstuspargi vastu tunnevad huvi Inglismaa tööstuskinnisvara arendajad. Saareriigi arendate eesmärgiks on koostöös kohaliku Tööstuspargiga ette valmistada tootmisruumid umbes 30-le ettevõttele.

“Hea idee on oma starti oodanud poolteist aastat. Viimase kuu jooksul on aga tootjate kinnisvaraarendajate huvi Jõhvi Tööstuspargi vastu tõusnud. Viimase kahe nädala jooksul on kohal käinud seitse huvilist,” ütles SA Jõhvi Tööstuspark juhataja Teet Kuusmik.

Kuusmiku sõnul on Jõhvi Tööstusparki oodatud kõik keskmise suurusega tootmisega tegelevad ettevõtted. Sinna sobiksid kõik tootmised peale energiamahukate ja keskkonnaohtlike, sest tööstuspark asub kesklinnale suhteliselt lähedal.

“Äriinkubaatorites ja tööstusparkides tegutsevate ettevõtete vahel kujuneb välja sõbralik keskkond, kus jagatakse omavahel teadmisi ja kogemusi,” ütles Ida-Viru maavanem Ago Silde.

Silde sõnul on üksinda tegutseval ettevõttel alustada tunduvalt raskem, sest vajalike kontaktide ja abi saamine nõuab rohkem aega ja vaeva. Tööstuspargis tegutsedes tekib aga sünenergia, mis aitab ettevõttel kiiremini areneda.

Tihti leitakse võimalus ka omavaheliste allhangete tegemiseks.

Hetkel on Jõhvi Tööstuspargis vaba tootmispinda 5000 ruutmeetrit. Hoonetes viiakse läbi renoveerimistöid, milleks on EAS eraldanud 2,5 ja Jõhvi linn 1,1 miljonit krooni. Põhiline tootmiseks vajalik infrastruktuur – teed, parkla, elekter, soojus, vesi- ja kanalisatsioon – on olemas.

Täna on Jõhv piirkonnas olemas nii metall-, puidu-, toiduainete-, õmblus-, trüki- ja elektroonika ettevõtteid. Tööstuspargile kuulub Jõhvi linnas 44 hektarit kinnitatud detailplaneeringuga toomismaad.

Arco Vara pakub võimalust soetada elamukrunt Saaremaa uuele golfiväljakule

Arco Vara müüb uue nišina elamukrunte Saaremaal, Kuressaare linna territooriumile valmiva 80ha suuruse golfiväljaku maa-alale. Krundid on suunatud peamiselt golfihuvilistele, kel võimalus oma hobi harrastamine võimalikult mugavaks muuta.

Arco Vara Saare büroo juhataja Priit Kuuse sõnul näevad nad kruntide sihtgrupina eelkõige nii Eesti kui ka välisriikide golfimängijaid, kel võimalus siis vastavalt kas endale või väljaüürimiseks maa-alale hubane elamispind rajada. “Kuna eeldatavasti enamus väljakut kasutavaid golfimängijaid on väljastpoolt Saaremaad, siis on majutusprobleemide lahendamiseks neile just kõige sobivamad golfiväljaku territooriumil ja selle vahetus läheduses paiknevad majutuskohad”, sõnab Kuusk.

Piirkonda on planeeritud 18 rajaga championship-tüüpi väljak, millest üheksal rajal saab mängida juba aastal 2006. Ülejäänud 9 raja valmimine on planeeritud aastaks 2009. Väljak piirneb läänest Linnulahe lindude kaitselaga ja idas Põduste jõega. Viimane on veerohke ka põuasel ajal ja tagab antud maa-ala kastmiseks vajaliku vee koguse.

80 hektaril laiuvale maa-alale on lisaks golfiväljaku rajatistele planeeritud 103 elamukrunti keskmise pindalaga ca 1000 m². Esimeses etapis on müüakse 16 elamuarenduse kinnistut, millest saadud raha investeeritakse väljaku ja teenindavate infrastruktuuride rajamisse. Ülejäänud kinnistute müük toimub peale golfiväljaku käivitumist.

Hetkel on käivitunud 9 krundi, suurustega 580 – 1099 m2 ning hinnavahemikus 199 600 – 261 880 krooni, müügitegevus.

Golfiväljaku Master Plan’i on koostanud ja mille projekteerimist jäab Soome golfiarhitekt ja endine tunnustatud golfimäija Lassi Pekka Tilander. Väak ehitatakse USGA (United States Golf Association) normide kohaselt. Ehitustönõab ja teostab jälvalvet Raimo Malmströ mainekas spetsialist Soomest. Kastmissüe projekteerib Soome antud ala parim spetsilist Kimmo Laihonen.

Tallinna Üürikomisjoni pöörduvad üha sagedamini üürileandjad

Tänavu veebruaris tööd alustanud Tallinna üürikomisjoni pöörduvad üürnike kõrval üha sagedamini just üürileandjad, kokku on komisjonile tänaseks esitatud avaldusi 153.

Üürikomisjoni esimehe Heli Hellamaa sõnul on üürikomisjoni hakanud enam kui pooleaastase tegutsemise järjel üha rohkem usaldama ka üürileandjad.

“Alguses pöördusid meile sagedamini just üürnikud,” nentis Hellamaa.”Omanikele tundus ilmselt, et tegu on jututoaga, mis pole objektiivne, nüüd on aga suhtumine tunduvalt muutunud.”

Hellamaa sõnul saab üürikomisjoni pöördujatele tihti komistuskiviks just juriidiliste teadmiste vähesus.

“Paljud tulevad üürikomisjoni teadmata, et meie saa anda kummalegi poolele õigusabi, kuna üürikomisjon peab olema võimalike üürivaidluste poolte suhtes erapooletu,” lisas Hellamaa, “seetõttu suuname inimesed sageli vajadusel kohtadesse, kus nad võivad saada enne meile avalduse esitamist kas siis odavat või tasuta õigusabi.”

Hellamaa sõnul on komisjoni seni jõustunud otsustest umbes pooled üürnike ja pooled üürileandjate kasuks.

“Üürileandjad pöörduvad komisjoni enamasti seetõttu, et nad soovivad pärast üürilepingu lõppemist oma eluruumi enda kasutusse tagasi saada,” selgitas Hellamaa.

Seni laekunud 153 avaldustest on üürnike poolt esitatud 69.

Suur osa komisjoni saabunud avaldusest ei võetagi menetlusse, sest avaldaja kas loobub hiljem avaldusest või ei kõrvalda ta avalduses esitatud mitmeid puudusi või ei kuulu nõue üldse lahendamisele üürikomisjonis. Tallinna Üürikomisjoni otsused on osapooltele täimiseks kohustuslikud, komisjon saab teha tagaseljaotsuseid, samuti on üürilepingust tuleneva vaidluse käigus võimalik lahendada pooltevahelisi materiaalseid nõudeid.

Komisjoni otsuse jõustumise nimel saavad tegutseda ka kohtutäiturid.

Tagamaks komisjoni erapooletust menetluses ei saa üürikomisjon samas osutada pöörduvatele pooltele eraldi õigusabiteenust.

Üürivaidluste lahendamiseks võib kodanik pöörduda ka kohtusse, kuid erinevalt kohtust ei pea inimene üürikomisjoni pöördudes maksma riigilõivu, tema kaebust menetletakse tasuta ning oluliselt kiiremini. Komisjoni istung peetakse ühe kuu jooksul avalduse menetlusse võtmise päevast.

Komisjon võtab üürivaidluse menetlusse üürniku või üürileandja kirjaliku avalduse alusel. Komisjoni esimees otsustab avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest alates.

Pelguranna tühermaa saab heakorrastatud ilme

Tallinna linnavolikogu kehtestas Merimetsa piirkonnas asuva 11,7 hektari suuruse ala detailplaneeringu, mis näeb ette ala heakorrastamise ja mõõduka hoonestamise. Detailplaneering hõlmab Kolde puietsee ja Sõle tänava ristumiskohal asuva osa Pelguranna puhkealast. Planeeringuala lähedal asuvad Stroomi ranna-ala ja supelrand. Kolde pst 65, 67a, 69 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on kavas rajada alale kuni neljakorruseline büroohoone Põhja politseiosakonnale, kuni kolmekorruseline büroohoone keskkonnaministeeriumile, spordikeskus ning kaheksa korterelamut.

Detailplaneeringu algatamist taotles Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tellimusel koostas detailplaneeringu aktsiaselts EA RENG. Planeeringuga hõlmatud heakorrastamata alal puudub väärtuslik kõrghaljastus, planeering näeb ette alale rajatavate avaliku funktsiooniga hoonete ümber tervikliku uue pargi rajamise, olemasolev haljastus tuleb võimalusel säilitada või vähemalt samas mahus uut haljastust asemele istutada. Parkimine on planeeritud enamasti maa-alusena, et mitte rikkuda tasakaalu hoonestuse ja puhkeala vahel. Detailplaneering vastab üldplaneeringus kehtestatud nõuetele. Keskkonnaministeeriumi kinnistu pargialale on planeeritud tiik-bassein, asendamaks senist, poolelijäänud ehitustegevuse tulemusel sinna kunstlikult tekkinud tiiki. Planeeritaval alal asuv nn tiik on tegelikult auk kunagise maa-aluse garaazi ehitamiseks.

Alale kavandatud linnavillad ei ole kõrgemad Merimetsa servas kasvavatest puudest. Detailplaneeringuga sai tutvuda avalikul väljapanekul Põhja-Tallinna Valitsuses ja Tallinna Linnavalitsuses. Planeeringuala lähedal asuvad ranna-ala ja supelrand.

Pirita jõeorg saab planeeringu

Tallinna linnavolikogu algatas teemaplaneeringu Pirita jõeoru maastikukaitsealale puhkevõimaluste planeerimiseks. Teemaplaneeringu eesmärgiks on Pirita jõeoru maastikukaitsealal ja selle lähiümbruses puhkevõimaluste väljaarendamine arvestades looduskaitselisi tingimusi.

Planeering saab aluseks Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste väljaarendamisele ja looduskeskkonna säilimise tagamisele. Teemaplaneeringu lähteülesande peab Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet koostama kahe kuu jooksul. “Teemaplaneering peab tagama looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise Pirita jõeoru maastikukaitsealal,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu.

Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks pikniku-puhkeplatside, spordiradade, kergliiklusteede, ujumiskohtade, sildade, treppide, valgustuse, parklate, paadisildade ja telkimisplatside võimalikud asukohad, minimaalsed hoonestamisvõimalused ning kallaste kindlustamise ja jõe puhastamise vajadused, samuti puutumatuks jäävad alad.

Teemaplaneeringu koostamist rahastatakse rahvusvahelise Interreg IIIC RiverLinks projekti raames. Projekti Tallinna poolseks koostööpartneriks on määratud Pirita Linnaosa Valitsus.

RiverLinks on projekt, milles osalevad suurte jõgede valgaladel asuvad linnad: Firenze, Sevilla, Bordeaux, Bremen, Dresden ja Tallinn/Pirita.

Projekti eesmärgiks on leida parimaid lahendusi loodus- ja urbanistliku keskkonna kooseksisteerimiseks. RiverLinks projekt aitab leida meetodeid jõe valgala säästmiseks, pakkudes samas linnakodanikele puhkevõimalusi.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine