Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Puit-tüüpmajade arhitektuurikonkursi võitsid eestlased ja leedukad

Katus ArhitektuurikaubamajaEile kuulutati Solarise keskuses välja arhitektuurikaubamaja Katus.eu korraldatud puit-tüüpmaja arhitektuurivõistluse võitjad. Stavangeri lähedal Norras asuvale arenduspiirkonnale suunatud konkursi võitis Eesti arhitektuuribüroo ARS Projekt (Rasmus Tamme, Reio Raudsepp, Rene Safin, Evelin Eelmaa, Joonas Saan, Kristjan Männigo, Kristina Oolu, Karolin Kõll). Tartu lähedal Ülenurmes asuva arenduspiirkonna konkursi võitis Leedu büroo Paleka Archstudija (Rolandas Palekas, Dalia Zakaite, Mantas Skirmantas).

Rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus 47 lahendust 21 maalt, kaugemad neist Taivanist, Austraaliast ja USA-st. Arhitektuurivõistluse korraldasid koostöös veebi-arhitektuurikaubamaja www.katus.eu ning puitmajatootjad Nurban AS ja Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ.

Augustis välja kuulutatud arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida kaasaegseid, nutikaid ja kauneid lahendusi kahele arenduspiirkonnale, Svertingstad Gårdile Stavangeri lähedal Norras ning Ülenurme arenduspiirkonnale Tartu lähedal Eestis. Žürii valis välja kolm võidutööd Norra ja kolm Eesti arendustele.

Konkursi peakorraldaja Tiit Silla sõnul on ta arhitektuurikaubamaja Katus.eu juhina algusest peale võtnud sihiks meie kõigi elukeskkonna parandamise: “Ma usun, et pole põhjust, miks ka tehases toodetud majad ei võiks olla parima kaasaegse arhitektuuri näited. Arhitektuurikonkursi korraldasimegi selleks, et inspireerida arhitekte looma kaasaegseid tüüpmajalahendusi Eestis ilmselt kõige enam armastatud materjalist – puidust. Eesti on nimelt Euroopa kõige suurem puitmajaeksportija ja me usume, et Eestist võiks saada eestvedaja ka väärtusliku kaasaegse arhitektuuri ning disaini osas, kui asi puudutab puitmaju.”

Žürii liikme, puitelementide ja moodulmajade tootja Nurban tegevjuhi Margus Pautsi sõnul jäi ta võistuse tulemustega väga rahule: “Otsisime sellised maju, kus inimesed tõesti tahaksid elada – ja ma võin täie kindlustundega öelda, et konkurss õnnestus, sest me leidsime just sellised lahendused.”

Teine žüriiliige, Kodumaja juhatuse liige Lembit Lump lisas, et võistlusele esitati rohkelt töid, mis olid arhitektuurselt igati inspireerivad kuid samas arvestasid ka Eesti puitmajatööstuse tootmisvõimalusi.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EKFLi kinnisvarakonverents: „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

 Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)  Nordea Pank  Arengufond

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös Nordea Panga ja Eesti Arengufondiga
„Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“
9.aprillil 2015

Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses, Paldiski mnt.4

Päevakava ja esinejad

9.00 – 9.30 Osavõtjate registreerimine ja hommikukohv
9.30 – 9.40 Seminari avamine

Petri Nikkilä, Nordea Pank Eesti juht

9.40 – 10.10 Kuidas tuleb Euroopa toime miinus intressidega?

Tõnu Palm, Nordea Pank Eesti peaökonomist

10.10 -10.25 Tänane ja homne elukeskkond – lahendus Eesti majandusarengule tulevikus?

Peep Siitam, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

10.25 – 11.15 Elukondliku kinnisvaraturu hetkeseis ja tulevikutrendid

Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Mika Sucksdorff
Osalejad:
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Peep Sooman, Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige
Peep Siitam, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

11.15 – 12.00 Ehituse hind eile, täna ja homme

Mait Schmidt, Bauschmidt OÜ juhatuse esimees
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Mait Schmidt
Osalejad:
Toomas Alle, NCC Ehitus AS juhataja
Eiki Rump, Fund Ehitus OÜ juhatuse liige
Reet Kalmet, Bimcon OÜ juhatuse liige

12.00 – 12.15 Kinnisvara tegu 2014 laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine
12.15 – 13.15 Lõuna
13.15 – 13.45 Kinnisvarakuulutuste kvaliteet

Andres Kuusik, Tartu Ülikool majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja, turunduse dotsent

13.45 – 14.30 Pankade vastutus – võtmed panka. Kas selline on ka meie tulevik? Läti vs Eesti õiguslikud erinevused

Martin-Johannes Raude, advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid advokaat
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Martin-Johannes Raude
Osalejad:
Jarmo Liiver, Nordea Pank Eesti Baltikumi laenutoodete üksuse juht
Arto Aas, Riigikogu liige
Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees

14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 15.45 Maksulaekumine kinnisvarasektoris – kuidas maksud laekuvad, millised on kitsaskohad?

Sven Sester, Riigikogu liige
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Sven Sester
Osalejad:
Ain Kivisaar, Metro Capital OÜ juhatuse liige
Marek Õunamägi, Colonna Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Egon Veermäe, Eesti Maksu –ja Tolliameti peadirektori asetäitja

15.45 – 16.30 Arengud ärikinnisvarasektoris

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Ardi Roosimaa
Osalejad:
Viljar Arakas, EfTEN Capital AS tegevjuht
Madis Raidma, East Capital Real Estate AS tegevjuht
Igor Mölder, Capital Mill OÜ tegevjuht
Ülo Pärnits, Mainor AS nõukogu esimees

16.30 – 17.00 Ülemaailmsed tegurid, mis mõjutavad Eesti kinnisvaraturgu

Guido Viik, futurist

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Peep Sooman.

Registreerumine

Konverentsi tasu 145 eurot, EKFL liikmesfirma töötajale 95 eurot (lisandub käibemaks).

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee.

 Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)  Nordea Pank  Arengufond
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kommunaalamet korraldab reide ehitusobjektidele

EhitamineKoostöös munitsipaalpolitsei ja liikluspolitsei ametnikega alustas Tallinna Kommunaalamet iganädalasi kontrollreide ehitusobjektidele.

„Reidide eesmärk on jälgida ehitusobjektide heakorraalast seisukorda, et oleks tagatud juurdepääsuteede puhtus, ehitusmaterjalide ja olmeprahi korrektne ladustamine ning oleks tõkestatud ehitusobjektidelt leviv tolm,“ ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Lisaks teostatakse igapäevaselt teemaa haljasalade lenduvast prügist koristust ja ühissõidukite peatustes asuvate prügikastide hooldust. Vastavavalt ilmastikutingimustele teostatakse võimalusel kastmist peamagistraalidel ja kesklinna piirkonnas, kus on tihedam liiklusvool.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kopli poolsaarel lammutatakse linnapilti risustavad kasutuskõlbmatud hooned

TallinnTallinna linnavalitsus nõustus Kopli poolsaarel Vasara tänava ääres asuvate majavaremete mahakandmise ja lammutamisega.

Põhja-Tallinna Valitsus tegi linnavalitsusele ettepaneku Tallinna linnale kuuluvad aadressidel Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 asuvad ehitised kõlbmatuks tunnistada, maha kanda ja hävitada ning riiklikust ehitisregistrist kustutada. Elamumaa sihtotstarbega kinnisasjade kogupindala on 9121 m2, kinnisasjadel paiknevate täielikult amortiseerunud elamute taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Hoonete lammutamise järel saaks vabanevat maa-ala kasutada munitsipaalelamute rajamiseks.

Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 elamud olid kasutuses üüripindadena, kuid arvestades nimetatud elamute ohtlikkust seal elavatele isikutele, on Põhja-Tallinna Valitsus aktiivselt tegelenud Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 elamutes üürilepingu alusel elavate isikute ümbermajutamisega. Käesolevaks hetkes on ümber majutamata üksikud pered. Linnavara lammutatakse pärast kõikide veel nimetatud majades üürilepingu alusel elavate isikute ümbermajutamist.

Hoonete lammutamise korraldab Tallinna Linnavaraamet.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

BLRT ja Merko arendatava Noblessneri elamukvartali arhitekt on Arhitektuuribüroo Pluss

BLRT ja Merko poolt korraldatud rahvusvahelise kutsutud arhitektuurikonkursi Noblessneri elamukvartali arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks võitis Arhitektuuribüroo Pluss projektiga Kodusadam. Väärika ajalooga üha arenevasse Noblessneri kvartalisse on planeeritud Eestis ainulaadne korteriarendus, mille raames kerkib vahetult mere kaldale Noblessneri Jahtsadama kõrvale kokku neli äripindadega kortermaja. Esimese hoone ehitusega plaanitakse alustada 2015. aasta lõpus ning selle eeldatav valmimise aeg on 2017. aasta kevad.

„Kuigi tegu oli kutsutud arhitektuurivõistlusega, on hea meel tõdeda, et kutse saanud arhitektuuribüroode esinduslik valik, kus kohalike arhitektide kõrval olid esindatud ka kolleegid Soomest, Rootsist ja Taanist, tagas kõrgetasemelise tulemuse. Žürii ette seatud ülesanne ei olnud kergete killast – viimasele koosolekule kogunedes ei olnud mul endal veel ettekujutust, millist sõelale jäänud töödest eelistada, rääkimata veel siis žürii konsensuslikust seisukohast. Arusaadavalt oli selle võistluse puhul väga suur kaal sellel, kuidas on arhitektid käsitlenud hoonetevahelist avalikku ruumi, kuna võistlusala hõlmas nii vastset Adam Johann von Krusensterni väljakut kui osa mereäärsest rannapromenaadist. Olen veendunud, et võistlustöö realiseerimisel on Tallinn astunud suure sammu edasi kinnistamaks oma identiteeti merelinnana,“ ütles žürii liige, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja kohusetäitja, linna peaarhitekt Endrik Mänd.

„Oli rõõm osaleda niivõrd kõrgetasemelisel rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil. Oma töös seadsime prioriteediks jalakäijasõbraliku linnaruumi, millele sekundeerib peredele orienteeritud uuenduslik ning kvaliteetne arhitektuur,“ ütles arhitekt Indrek Allmann.

Konkursi võitnud Arhitektuuribüroo Pluss projekti Kodusadam keskmeks on inimsõbralik keskkond. Arendatavas elamukvartalis pakuvad erinevas vanuses inimestele tegevust ja ruumi põnevad väljakud, mängu- ja puhkealad ning avatus merele. Elamukvartali avalik ala pakub erinevaid võimalusi väliürituste korraldamiseks. Siinsete elanike privaatsust aitavad hoida sisehoovid, mille pääsud on kavandatud nii, et hoovid jääksid varjatuks nii kõrvaliste pilkude kui tuulte eest. Eesmärgiga tagada korteritest parimaid võimalikke vaateid ümbrusele, on kõikidel korteritel elutsoonist aken hoone tänavaperimeetris. Lisaks on kõik korterid varustatud klaasitud rõduga. Hoonete fassaadide liigenduses ja ülesehituses on lähtutud Madalmaade veeäärsete linnade arhitektuuri tüpoloogiast.

Kogu piirkonna arendamisel on eelkõige fookuses inimene ning parimast kaasaegsest linnaehituse praktikast lähtuvad elamis-, liikumis- ja tegevusvõimalused. Samaaegselt elamukvartaliga valmib BLRT poolt arendatav ajalooline Jahtklubi hoone restorani ja täiendavate funktsioonidega ning kõrval paiknevast Valukojast on välja kujunemas multifunktsionaalne kultuurikeskus.

Staapli tn 3, 4, 8 ja 12 asuvasse Noblessneri elamukompleksi on planeeritud neli kortermaja kokku ligikaudu 200 korteriga, äripinnad asuvad esimestel korrustel ning parkimiskohad ja panipaigad hoonete maa-alustel korrustel. Kokku 1,7 hektari suurust ala arendab AS Merko Ehitus ja BLRT Grupp Aktsiaseltsi poolt loodud ühisettevõte Kalaranna Arenduse OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Veebruaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,2%

Eesti PankLaene ja liisinguid väljastati Eesti ettevõtetele ja majapidamistele veebruaris aasta algusele omaselt mõõdukalt.Finantseerimisportfelli maht suurenes kuuga üsna vähe, ulatudes veebruari lõpus 15,3 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell kasvas veebruaris aastavõrdluses 3,3%. Uusi laene ja liisinguid anti ettevõtetele välja 704 miljoni euro väärtuses, mis on ligi kümnendiku võrra rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Viimastel kuudel on finantseeritud kõige enam kinnisvara-, tööstus- ja kaubandusettevõtteid. Nende tegevusalade ettevõtetele väljastati ligikaudu 70% veebruaris välja antud pikaajaliste laenude mahust.

Uusi eluasemelaene anti veebruaris välja ligikaudu sama suures mahus kui samal ajal aasta tagasi. Portfelli aastakasv oli selle aasta esimesel kahel kuul 2,9%. Majapidamiste muude laenude maht püsib juba pikemat aega samal tasemel, 1,4 miljardit eurot.

Laenude keskmiseid intressimäärasid on eelmise aasta teisel poolel ja selle aasta alguses mõjutanud enamiku laenude baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langus. Veebruaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,2%. Ettevõtetele välja antud laenude keskmine intressimäär on püsinud viimastel kuudel 2,5% juures.

Laenuportfelli kvaliteet jätkas veebruaris paranemist. Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht eelmise kuuga võrreldes vähenes, moodustades kuu lõpus 1,6% laenuportfellist. Viimastel kuudel on mõnevõrra halvenenud kaubandusettevõtete laenude kvaliteet. Selle mõju tasakaalustab muude laenude kvaliteedi paranemine.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv oli veebruaris võrreldav eelmise kuuga ja jäi 5,5% juurde. Hoiuste maht kasvas põhiliselt majapidamiste hoiuste suurenemise tõttu. Ettevõtete hoiuste maht muutus veebruaris vähe ja selle aastakasv püsis teist kuud 2% juures. Mitteresidentide hoiuste maht suurenes veebruaris tagasihoidlikult ning selle osakaal püsib 21% juures ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumahust.

Mari Tamm
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Maksetähtaega ületavate laenude maht ja allahindluste osakaal laenuportfellis

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Endover Kinnisvara ja Crowdestate’i värske koostööprojekti tulusus on 12,25%

EndoverTäna algab Endover Kinnisvara rekonstrueeritava Heina tänav 5 ühisrahastus. Koostöös ühisrahastusplatvormiga Crowdestate pakutakse selle liikmetele võimalust rahastada arendusprojekti kokku 200 000 euro ulatuses. Crowdestate’i liikmete tehtavate investeeringute fikseeritud netotulusus (IRR) on 12,25% aastas.

Endover Kinnisvara tegevjuht Robert Laud: “Täna käivitasime Endover’i ja Crowdestate’i kolmanda koostööprojekti, et vabastada Heina tänav 5 projekti investeeritud omakapital. Üks projekti tugevusi on kindlasti see, et tänaseks on seal müüdud juba 62% korteriomanditest. Pelgulinn on Tallinnas populaarne elamiskoht, vaid aastaga on seal kinnisvaratehingute arv kasvanud 26%.
Meie käesoleva aasta varasemad head tootlust pakkunud rahastused, Villa Soans (Raua 25) ja Toompuiestee 13, märgiti ära esimeste tundide jooksul: viimane neist rekordilise 3 tunniga.”

Crowdestate’i juht Loit Linnupõld: “Koostöös tugeva arendaja Endoveriga oleme märgatavalt laiendanud inimeste võimalusi kinnisvarasse investeerida. Märkimise kiirus on näidanud, et inimestel on vaba raha olemas ja seda tahetakse teenima panna. Crowdestate’i ühine investeerimisjõud ühendab täna ligi 3000 inimest.”

Arendusprojekti raames rekonstrueeritakse Heina 5 kinnistul asuv 20. sajandi alguses valminud miljööväärtuslik hoone ning rajatakse õuele tänavapoolse majaga harmoneeruv hoovimaja. Heina 5 tänavapoolne maja on tammealleel asuv 3-korruseline puithoone. Majas on 8 korterit, millest 6 on käesolevaks hetkeks müüdud. Rohelises avaras sisehoovis asuv ridaelamu tüüpi hoovimaja on 2-tasapinnaline, 5 eraldi sissepääsuga uusehitis, millest tänaseks on müüdud 2 korterit. Korterite juurde kuuluvad suured hoovivaatega rõdud ja avarad terrassid. Puhkealaga haljastatud tagahoovis on vaba aja veetmiseks ruumi ja võimalusi nii täiskasvanutele kui ka lastele.

947 000 eurose maksumusega arendusprojekt on täies mahus rahastatud ning ehitustegevuse ettevalmistamisega alustati 2014. aasta lõpus. Ehitustegevuse lõpp on kavandatud 2015. aasta septembrisse.

Heina 5 veebileht: www.endover.ee/heina5

Crowdestate.eu on uus kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis vahendab eelnevalt läbi analüüsitud kinnisvarasse investeerimise võimalusi ning teeb kinnisvarasse investeerimise kättesaadavaks igale soovijale.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 20 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel.

Heina 5, Tallinn

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Riigikohtu praktika: Muinsuskaitseameti pädevus muinsuskaitse eritingimuste andmisel

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsMuinsuskaitseamet jättis Pärnus Lai tn 10 asuva kinnistu hoonestamise muinsuskaitse eritingimused soovitud kujul kooskõlastamata ja esitas oma tingimused kinnistu hoonestamisele. Riigikohtul tuli kohtuasjas 3-3-1-82-14 vastata küsimusele, kas Muinsuskaitseameti mittenõustumine 70 meetri kõrguse hooneosa rajamisega ja hoonele 30-meetrise kõrguspiirangu seadmine oli õiguspärane.

Riigikohus leidis, et arvestades kavandatava hoone kõrgust ja asukohta (olulise vaatepunkti läheduses, vaatleja ja kirikutorni vahel, otse vaatesektori kõrval), pole välistatud, et uus hoone võib hakata vaadet häirima. Seega on Muinsuskaitseamet käitunud õiguspäraselt, keeldudes eritingimuste kooskõlastamisest osas, mis lubaks rajada 70 m kõrguse hoone.

Muinsuskaitseameti esitatud lisatingimust, mille kohaselt võib kavandatava uushoonestuse plaanitud torniosa kõrgus olla maksimaalselt 30 meetrit, põhjendati kahe argumendiga: Pärnu linna ajalooliselt kujunenud mastaabiga ja sellega, et ümbruskonnas on kehtivate detailplaneeringutega lubatud maksimaalselt 30 meetri kõrgused hooned.

Riigikohus leidis, et eeltoodust tulenevalt tuli Muinsuskaitseametil 30-meetrise maksimumkõrguse tingimuse seadmisel samuti piirduda kaalutlustega, mis seonduvad kaitseala vaadeldavusega, täpsemalt kavandatava tornehitise mõjuga Eliisabeti kiriku tornile avanevale vaatele. Protokollis välja toodud kaalutlused – Pärnu linna ajalooliselt väljakujunenud mastaap ja ümbritsevatele kinnistutele ehitamisele seatud kõrguspiirid – Eliisabeti kiriku vaadeldavusega ei seondunud.

Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et Muinsuskaitseameti otsus seada kavandatava hoonestuse 30-meetrine kõrguspiirang oli nõuetekohaselt kaalutlemata ning seetõttu õigusvastane. Riigikohus selgitas, et otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei tähenda, et 30-meetrine kõrguspiirang ei võiks muinsuskaitse eesmärkide saavutamiseks lõpptulemusena siiski vajalikuks osutuda, kui selleni jõutakse seaduslikke ja asjakohaseid kaalutlusi vaagides.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kloostrimetsa naabrusse kavandatakse väikest elamurajooni

Pirita linnaosaTallinna linnavalitsus algatas Kloostrimetsa tee 62 kinnistu detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga luua võimalus alale eramute rajamiseks.

Pirita linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,82 ha. Detailplaneeringuga soovitakse Kloostrimetsa tee 62 kinnistu jagada viieteistkümneks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks.

Elamumaa sihtotstarbega kruntidele soovib arendaja ehitada kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamud ja abihooned. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav ala asub Pirita linnaosas Laiaküla asumis Kloostrimetsa tee, Pärnamäe tee ja Põdrakanepi tee vahelisel alal. Lähedusse jäävad teletorn, botaanikaaed, Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pärnamäe kalmistu. Kontaktvööndis on kahekorruseliste üksikelamutega hoonestatud piirkonnad vaheldumisi puistualadega. Piirkonna elamukruntidel on säilitatud kõrghaljastus. Juurdepääs planeeritavale alale on Laiaküla teelt ja Pärnamäe teelt Kloostrimetsa tee 70a kinnistu kaudu.

Hooned on paigutatud sisetänava äärde selliselt, et säiliksid kõik väärtuslikud puud ning kruntidel tekivad nn tagaaiad, kus kõrghaljastus moodustab naaberkruntidega suurema ja tervikliku haljasmassiivi.

Kavandatavad elamumaa sihtotstarbega kruntide suurused jäävad vahemikku 1517-1755 m2. Lisaks on alale kavandatud üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt pindalaga 1413 m2 mängu- ja spordiväljakute rajamiseks. Laiaküla tee äärde on kavandatud haljaskoridor. Planeeritud hoonestuse mahud ja paigutus sobivad metsalinnalaadsesse asumisse.

Algatatud detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Planeeritavast alast kirdesse on Pirita linnaosa üldplaneeringus kavandatud perspektiivne Laiaküla tee ja haljaskoridor koos liikumisrajaga, mille laius on võimaluse korral vähemalt 25 m.

Juurdepääs alale on kavandatud Laiaküla teelt, mille lahendus selgub edasise planeerimise käigus koostöös naaberalade maaomanikega.

Kloostrimetsa tee 62 hoonestamata kinnistu omanik on OÜ Favorte. Detailplaneeringu eskiisi koostamisel aluseks olnud hoonestuslahenduse on koostanud Kadarik, Tüür Arhitektid OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas RUUM JA MAASTIK OÜ.

Pirita Linnaosa Valitsus korraldab algatatud Kloostrimetsa tee 62 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ja avaliku arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: palk kerkib korterihindadest aeglasemalt

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkEesti keskmine brutopalk kerkis 2014 IV kvartalis statistikaameti andmetel 1039 euroni. Aastaga kerkis keskmine palk 5,4%. Tallinna näitajad olid üsna samas suurusjärgus olles 1183 eurot ja 4,8%.

Ettevõtjad kurdavad kiire palgatõusu ja tööjõupuuduse üle. Kinnisvaraturu vaatenurgast vaadatuna pole aga sissetuleku tõus sugugi kiire, sest Eesti korteritehingu keskmine ruutmeetrihind kerkis samal ajal 9 ja Tallinnas 12%. Samuti on varasema nelja aasta jooksul korterihindade tõus ületanud oluliselt palgatõusu.

Teisisõnu saab keskmise palga saaja osta järjest väiksema hulga korteri ruutmeetreid. Eks selles seisne oluline põhjus, miks korteritehingute arv on näidanud langust. Jaanuarikuine Eesti korteritehingute arv jäi aastatagusele 10% alla. Veebruaris raporteeriti tehingute arvu langust 1%.

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nõmme sai ühe tänava juurde

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas määrata Nõmme linnaosas Männiku asumis Valdeku tänavalt põhjasuunas kulgeva tänava nimeks Kvartsliiva tänav.

Valdeku tänavalt põhjasuunas kulgevalt seni nimetult tänavalõigult on juurdepääs paljudele Liiva kalmistu ja raudtee vahelisele alale jäävatele tootmishoonetele.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon märkis, et Valdeku 107c kinnistul kulgev juurdepääsutee on tajutav iseseisva tänavana, mistõttu ei ole selle käsitlemine Valdeku tänava osana kooskõlas kehtiva korraga. Vastuolu kõrvaldamiseks tegi nimekomisjon ettepaneku anda tänavalõigule iseseisev tänavanimi.

Piirkonda planeeritud Lubiliiva ja Räniliiva tänava nimedest tulenevalt ning arvestades asjaolu, et Eesti Vabariigi algusaastail rajati Valdeku tänava ja raudtee ristumiskohas asunud Valdeku raudteepeatuse juurde Kvartsi-nimeline tehas, toetas nimekomisjon Kvartsliiva tänava nime.

Pärast tänavanime määramist muudetakse uuest tänavanimest tulenevalt sellelt tänavalt juurdepääsu omavate maaüksuste aadressid.

Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 17. veebruaril 2015. Vastavalt Tallinna kohanimede määramise korrale on avalikkust teavitatud käesolevast kohanime määramise eelnõust. Eelteade kohanimede määramise kohta on edastatud 19. veebruaril 2015.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Efektiivne energiakasutus saab alguse mõtlemisest

TallinnTallinna abilinnapea Eha Võrk tutvustas VIII Balti Elamumajanduse Konverentsil uudseid lahendusi kortermajade renoveerimisel.

„Rutiinist nakatunud inimeste seas kehtib väärarvamus – mõtlemisviis, et enne kui asi pole halb, pole vaja seda puutuda,“ tõdes Võrk. „Sama kehtib ka paljude korteriühistutes elavate inimeste suhtes. Tegelikult on aga vaja muutustega kaasas käia. Miks jääda toimetama vanaviisi, kui saab säästlikumalt – nii energiaressurssi kui ka pikemas perspektiivis rahalist ressurssi silmas pidades.“

Võrk rõhutas, et võidab mitte see, kes paremini hetkeseisuga kohaneb, vaid see, kes oskab kohaneda muutustega. „Kogu maailmas käib üks suur innovaatilisuse ajurünnak, kus leitakse ja rakendatakse alalõpmata uusi ja kasulikke ideid,“ ütles Võrk. „Oleks rumalus seda maailma poolt pakutavat mitte kasutada.“

Võrk tõdes, et Eestit võib mõneski asjas tuua esile kui pioneeri ja eestvedajat ning uuendustele avatusega ei tohiks meil probleeme olla.

„Kortermajade renoveerimisel uute lahenduste rakendamisel on toimunud põlvkondade vahetus – pakutakse uusi lahendusi nii tehnilises kui finantseerimise mõttes“ tunnustas Võrk. „On hakatud pakutavaid uusi lahendusi kasutama. Meil tulebki inimesi julgustada uutele lahendustele avatud olema, peame neil aitama leida vastust küsimusele – kas eelistame kestvat või tarbivat-raiskavat ühiskonda?“

Võrk rõhutas, et säästev areng vähendab kommunaalkulusid ning aitab seega kodukulud kontrolli all hoida.

„Tallinn on seadnud eesmärgiks linn kestva arengu,“ ütles Võrk. „Elamumajanduse osakaal Tallinna energia kogutarbimisest moodustab ligi 40%,“ tõdes Võrk.

„Kõige suurem soojuse ja energia säästupotentsiaal on elamute tervikrenoveerimine: välispiirete soojustamine, akende vahetamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ja vana automatiseerimata soojussõlme väljavahetamine uue automatiseeritud soojussõlmega ning maja küttesüsteemi tasakaalustamine.“

Võrk rõhutas, et vajalik on riigipoolse toetuse jätkumine ja toetuste suurendamine Euroopa Liidu struktuurifondidest – see elavdaks märkimisväärselt elamute tervikrekonstrueerimist ja suurendaks tööhõivet. Tallinn on püüdnud olla säästvamale energiatarbimisele üleminekul eeskujuks, lisas Võrk. „Euroopa rohelise pealinna algatus leidis tugevat toetust nii Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Algatuse eesmärk on kutsuda kõiki Euroopa linnasid ja inimesi üles igapäevaselt parema ja säästvama elukeskkonna poole püüdlema.“

Võrk tõi näiteks taastuvate energiaallikate kasutusele võtmiseks suuri investeeringuid ette võtnud 2011. aasta Euroopa roheline pealinna Hamburgi, kes on selles küsimuses üks Euroopa arenenumaid suurlinnu. „Ühtlasi on Hamburgis läbi viidud programm, mille käigus uuendati ja kaasajastati olemasolevaid eluruume, muutes need äärmiselt energiasäästlikuks;“ ütles Võrk. „Kindlasti tasub meil Hamburgi kogemustest õppida.

Võrk juhtis tähelepanu, et Tallinna linn toetab ühistuid renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu osalise katmisega projekti “Fassaadid korda“ kaudu. „Teadlikkuse tõstmiseks ja inimeste kaasamiseks tuleb korraldada kõigile avatud infopäevi ning konverentse.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arvamus: palun rohkem hea arhitektuuriga arendusprojekte

Uus MaaEesti uuselamute arendusturg on jõudnud huvitavasse situatsiooni. Ühelt poolt on endiselt olemas täiesti korralik nõudlus, teisalt aga ka ülepakkumine. Selle põhjuseks on ostjate aina kasvavad nõudmised, kuid ka arendajate liigne optimism piirkondade osas, mis on end mõnes mõttes juba ammendanud.

Igakuiselt lisandub Tallinna kinnisvarapakkumistesse keskmiselt ca 50-80, veebruaris aga näiteks 125 uut korterit. Nii öelda laojääk aga kasvab, sest igas kuus müüakse uusi kortereid keskmiselt 60-80% lisanduvast mahust, kusjuures kõrged protsendid tulevad peamiselt seetõttu, et vormistatakse varem broneeritud korterite ostu-müügilepinguid. Aasta-taguse ajaga võrreldavat hoogsat broneerimist näeb nüüd aga harvem.

Uusarendusturu jälgimiseks on mul alati olnud teatud indikaatorprojektid, mis esindavad kõige paremini mingi konkreetse aja nõudmisi. Nendes majades toimub vaadeldavatel hetkedel alati kiire korterite broneerimine ning üldiselt esindavad nad ka antud aja trende. Nii olen jälginud investeerimiskortereiks müüdud uusi maju kesklinnas, renoveeritud puithooneid Kalamajas ja Kadriorus, kaht arendusprojekti Lasnamäel ja Mustamäel jne. Praegu on indikaatoriteks väikese korterite arvu ja kvaliteetse arhitektuuriga nn butiikmajad kesklinnas ja selle ümbruses ning suuremad projektid äärelinnas, keskmisest looduserohkemas asukohas.

Kõigi vaatlusaastate jooksul on toimunud pidev ostjaskonna poolt esitatavate nõudmiste kasv ning iga uue indikaatorprojekti esile kerkides pole muutuse põhjuseks mitte ainult asukoha, kommunikatsioonide või hinna tähtsus, vaid aina enam ka keskkonna olulisus. Praegu müüv arendusprojekt pole enam lihtsalt kvaliteetne maja õiglase hinnaga, vaid see on üks tervik, mis muu hulgas suhestub hästi ümbritsevaga ja täiendab olemasolevat keskkonda.

Ennist mainitud trend – väikesed butiikmajad linna keskosas ning suuremad äärelinnaprojektid kirjeldavad päris hästi tänast päeva ja tulevikku. Mitmed seni populaarsed olnud piirkonnad on täis ehitatud ning mastaapseid projekte pole neisse enam mõtet rajada. Üks asi on piiratud nõudlus, kuid niisamuti on karjuvateks probleemideks avalike teenuste vähesus ja autostumine aina kasvava elanikkonnaga kesklinnaasumites. „Ma soovin elada just selles asumis“, pole enam tähtsaim argument. Inimesed teevad olmelisi valikuid ning kaaluvad ostuotsust palju.

Väikesesse butiikmajja ajaloolises asumis ostab inimene, kelle nõudmised ja võimalused lähevad pakutavaga kokku. Samale krundile pole mõtet aga rajada näiteks 30-40 korteriga kokkusurutud elamugruppi, sest keskkond ja potentsiaalne ostjaskond ei võta seda enam vastu. Suuri maju tasub ehitada sinna, kus on ruumi.

Arenduse kui terviku ideoloogiaga käib kaasas ka arhitektuuri tähtsustamine. Kui kaks aastat tagasi viisin läbi väikese selleteemalise küsitluse, polnud uue maja välimus veel eriti oluline. Nüüd on aga asjad kiirelt muutumas. Mul on ees üks paarisaja reaga Tallinna uusarenduste ja rekonstrueerimisprojektide statistikat sisaldav exceli fail, kus on täpselt kirjas, mis müüb ja mis mitte. Tean kõiki neid maju peast ja oskan öelda, miks mõni projekt pole edukas. Esimene põhjus on loomulikult hind, kuid teiseks maja arhitektuur, mis ümbritsevat ei kõneta või on lihtsalt igav. Hoone välimusest räägib tänane ostjaskond palju enam.

Seega – et tabada praeguse, uute korterite ostjaskonna nõudmisi, tasub arendajail veidi ümber orienteeruda. Ehitage hooneid sinna, kus on ruumi, „vallutage“ uusi territooriume, rajage uut keskkonda. Ärge määrake pakkumishinda minevikus toimunud tehingute, vaid eeldatava tuleviku järgi.

Samuti pöörake tähelepanu arhitektuurile ja selle sobivusele keskkonda, ärge liigselt ratsionaliseerige, sest igav kuubik keset ajalooliste majade gruppi ei too ostjaid. Nii nagu investeeritakse hoone sisemusse ja kommunikatsioonidesse, võiks enam raha kulutada ka hoone välimusele. Et iga uus maja oleks selline, mida ka aastakümnete pärast oleks hea vaadata ning mis tulevikus ehk arhitektuuripärlina kaitse allagi võetakse.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigikohtu praktika: Ehituse töövõtulepingu järgne tasu

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsKohtuasjas 3-2-1-145-14 pidi Riigikohus lahendama küsimuse, kas hageja nõue tööde eest tasu saamiseks oli põhjendatud. Nimelt telliti töövõtulepinguga ehitise juurdeehitus- ja renoveerimistöid ning nende eest tuli tasuda kolmes osas. Tellija jättis tööde eest osaliselt maksmata ning esitas töövõtulepingu ülesütlemise teate, kuna leidis, et töö oli tehtud puudustega.

Kohtud selgitasid välja, et kuigi tööd olid esitatud vastuvõtmiseks, ei ole vastuvõtmata tööde kohta esitanud puuduste parandamise nõuet. Töövõtuleping lõpetati ühepoolselt ning lisaks esitati rahaline nõue, millega sooviti tasaarvestada tööde tasunõue. Nii jäeti tööde eest tasumata.

Riigikohus pidas vajalikuks välja selgitada, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju selle eest tasu saama, samuti ka seda, milliseid töid hageja tegelikult tegi ja mille eest on kostja talle juba tasunud. Kolleegium rõhutas, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest, kui puudused töös on ebaolulised. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Selleks, et kindlaks teha, kas töö saab lugeda vastuvõetuks, on oluline hinnata, kas tellija rikkus mõistliku aja jooksul töö vastuvõtmise kohustust.

Riigikohus selgitas ka seda, et tööde mittevastavust peab seda väitev isik tõendama. Kui seda tõendada ei ole võimalik, siis ei ole ka võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, nt taganeda lepingust, ning kokkulepitud tasu tuleb välja maksta. Lisaks selgitas Riigikohus, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ober-Haus: Real Estate Market Report 2015 – Viilnius, Riga, Tallinn

ober-haus-Market-Report-Baltic-States-2015-03-10

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark