Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Projekti „Fassaadid korda“ parimaid väärivad tunnustust

16.04.2014 Tallinn.ee

2013. aastal projekti „Fassaadid korda“ raames toetuse saanud ühistutest väärivad tunnustust need kolm, kus teostati hoone kompleksseim renoveerimine – KÜ Sõpruse 251, KÜ Poska 10 ja KÜ Muti 30.

KÜ Sõpruse 251 (Mustamäe):teostati fassaadi ja katuse soojustamine ning kütte ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine. Tööde kogumaksumuseks oli 906197,02 eurot. Projekti „Fassaadid korda“ raames antud toetus 19 173 eurot. Prognoositav energiasääst on 53%.

KÜ Poska 10(Kesklinn):teostati fassaadi soojustamine ja renoveerimine ning kütte ja elektrisüsteemi rekonstrueerimine. Tööde kogumaksumuseks oli 419 340 eurot. Projekti „Fassaadid korda“ raames antud toetus 16 700 eurot. Prognoositav energiasääst on 54%.

Muti 30 KÜ(Kristiine): teostati fassaadi soojustamine ja renoveerimine, akende vahetus ning soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine. Tööde kogumaksumuseks oli 675 785,1 eurot. Projekti „Fassaadid korda“ raames antud toetus 19 173 eurot. Prognoositav energiasääst on 47,4%.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul toetatakse projektiga „Fassaadis korda“ ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmiseks. „Renoveerimislaenu sihtgrupp on enne 1993. aastat ehitatud korterelamud, millele on koostatud energiaaudit. Toetust antakse kuni 10% ulatuses ühistu taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast, kuid mitte rohkem, kui 19 173 eurot.“

Aastatel 2010 – 2013 on projekti „Fassaadid korda“ raames esitatud 102 taotlust, millest on rahuldatud 95 summas 1 268 837,00 eurot. Enim taotlusi on eelnimetatud aastate lõikes rahuldatud Kesklinna ja Mustamäe korteriühistutele (vastavalt 26 ja 23) ning Haaberstis ja Põhja – Tallinnas, mõlemas viis taotlust.

Muinsuskaitsekuul saab tutvuda Kopli, Nõmme ja Maarjamäega

16.04.2014 Tallinn.ee

17. aprillil algaval ja 18. maini kestval muinsuskaitsekuul on huvilistel võimalik oma ala spetsialistide juhatusel tutvuda pealinna eri piirkondade ja põnevate hoonetega, teatab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Muinsuskaitsekuu 2014 avatakse kell 13.00 Tallinnas Patarei vanglas, sõna võtavad kultuuriminister Urve Tiidus, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak ja seltsi auesimees Trivimi Velliste. Esineb Kaitseväe Vahipataljoni lauluansambel, üle antakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedalid ja tänukirjad.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti eestvedamisel toimuvad muinsuskaitsekuul ringkäigud pealinna ajaloolistesse hoonetesse ja eri piirkondadesse.
Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm hindab kõrgelt muinsuskaitsekuu üritusi ning kutsub tallinlasi neist aktiivselt osa võtma. „See on harukordne võimalus laiendada oma teadmisi kodulinna ajaloost ja mis peamine – teha seda oma ala professionaalide juhatamisel,” märgib Härm.

22. aprillil kell 16.30 algav ekskursioon kannab nime „Elektrijaamast seikleva kultuuri jõujaamaks” ja selle käigus tutvustavad Artur Ümar ja Andrus Liblik Kultuurikatla ajalugu ja hetkeseisu. Kogunemine Põhja pst 33 Statoili bensiinijaama ees muruplatsil. Vajalik on eelregistreerimine.

28. aprillil kell 17.00 leiab aset üritus „Muuseum kiriku rüpes”, kus Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kultuuripärandit ja muuseumi tutvustab õpetaja Patrik Göransson.

29. aprillil räägitakse kell 16.00 vene keeles ja 17.15 eesti keeles kõnekast kirikukunsti pärandist – Tallinna Püha Vaimu kiriku rõdudele maalitud pildipiiblit ning 17. saj. hermipilastrite uut ekspositsiooni tutvustab ajaloolane ja konservaator Malle-Reet Heidelberg.

2. mail tulevad jutuks tornikellad – kiriku hinged. Kunstiajaloolane ja konservaator Juhan Kilumets tutvustab Püha Vaimu kiriku torni põlengus 2002. aastal hävinud tornikella mälestusmärki ning praegu kasutatavaid tornikelli. Algus kell 17.00.

6. mail minnakse tagasi keskaega. Esmakordselt peale keskaega avatud Grusbeke-taguse, Eppingi ja Plate tornide ülemisi korruseid tutvustab legendaarne muinsuskaitsja Boris Dubovik. Kogunemine Hobuveski ees. Osalejate arv on piiratud, vajalik on eelregistreerimine. Algus kell 16.30.

7. mail on järjekord Niguliste kiriku käes. Üritus kannab nime „Avatud restaureerimiskoja müsteerium”, kus kell 16.30 algaval ringkäigul tutvustab kunstiajaloolane ja konservaator Hedi Kard Niguliste kiriku peaaltari lugu ja konserveerimist.

12. mail kell 17 võetakse ette ringkäik Nõmmele. Uuritakse, kuidas inimesed ehitasid endale keerulistel sõjajärgsetel aegadel ise kodusid ehk individuaalelamuid, nagu neid ENSV ametlikus kõnepruugis nimetati. Teejuhiks on Riin Alatalu, kes lubas huvilistega koos piiluda ka mõnda aeda ja ehk ka majja sisse. Jalutuskäigu alguspunkt on Valdeku peatuses. Ringkäik on eelregistreerimisega.

13. mail kell 17.00 on järg Maarjamäe käes. Tutvustatakse individuaalmajade tüüpilisemaid ja erilisemaid näiteid aastatest 1945-1963. Ekskursiooni Maarjamäe piirkonnas viivad läbi Kirsi-Merilin Põldaru, Anneli Jüristo ja Kaarel Truu. Kogunemine Maarjamäe lossi hoovis (Pirita tee 56). Vajalik on eelregistreerimine.

14. mail külastatakse Tallinna Siselinna kalmistu Aleksander Nevski osas, kus selle ajalugu tutvustab kunstiajaloolane Sirje Simson.

15. mail kell 15.00 algaval eelregistreerimisega ekskursioonil tutvutakse Kopli tööstuspärlitega. Üle saja aasta tagasi asutatud Volta ja Krulli tehaste lugu tutvustavad Henry Kuningas ja Artur Ümar. Kogunemine Kopli 70 ees.

16. mai kell 17.30 starditakse suvemõisate rattaretkele. Mustamäe tee ja Tondi kandis peituvatest kaunitest säilinud ja hävinud mõisahoonetest ning mõisakultuurist räägivad arhitektuuriajaloolane Oliver Orro ja Kaarel Truu Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist. Kogunemine Pärnu mnt 102 ees. Seegi üritus on eelregistreerimisega.

Kõikide nende ürituste kohta saab lisateavet Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist elle.lepik@tallinnlv.ee või telefonil 645 7189. Samas toimub ka eelregistreerimine.

Täpsem info kõigist muinsuskaitsekuu üritustest vt. www.muinsuskaitse.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Renoveeritud Hotell Palace avab uksed 26. juunil

16.04.2014 Tõnu Toompark

Tallinna üks vanimaid ja esinduslikumaid hotelle, Hotell Palace avab peale põhjalikke renoveerimistöid taas uksed käesoleva aasta suvel, 26. juunil.

Hotell Palace’i opeeriva TallinnHotelsi tegevjuhi Ain Käpa sõnul on üle 70 aastase ajalooga hotell saanud uue sisekujunduse ja laiendatud on konverentside korraldamise ning saunakeskuse võimalusi. „Seejuures on peatselt avatavas äriklassihotellis säilitatud selle klassikaline atmosfäär ka pärast põhjalikke renoveerimistöid,“ lausus Käpp.

Hotellis on kokku 79 numbrituba, mis on varasemast avaramad ning sisekujundus on elegantne ja inspireeritud tunnustatud Eesti maalikunstniku Konrad Mäe töödest. Hotelli soklikorrusele on ehitatud treeningsaal, bassein ja saunakompleks. Nii konverentsi kui ka pidulike bankettide korraldamiseks paikneb esimesel korrusel seminariruum, mis mahutab kuni 75 inimest.

Käpa sõnul on Tallinnas Vabaduse väljakul asuv värskete ruumilahendustega Hotell Palace tugev nelja tärni hotell, kus avatakse 20. augustil tipptasemel peakoka Rene Uusmehe juhtimisel ka uus restoran Konrad.

Hotell Palace’i hoone on valminud 1937. aastal ning oli Tallinnas esimene hoone, mis ehitati spetsiaalselt hotelliks. Nõukogude okupatsiooni ajal hotell natsionaliseeriti ning 1959. aastal ehitati hotellile juurde Pärnu maantee poolne tiib. Hoone viimane täielik renoveerimine toimus 1989. aastal.

EfTEN Kinnisvarafond omandas Hotell Palace’i 2013. aasta veebruaris Scandic Hotels AB-lt ja on tänaseks projekti investeerinud kümme miljonit eurot. EfTEN Capitali juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on Hotell Palace üks tugevaima emotsionaalse väärtusega investeeringuid ettevõtte portfellis. „Ajaloolise Hotell Palace’i kaasajastamine on auküsimus ja anname koos operaatoriga kindlasti parima, et kinnistada Hotell Palace Tallinna konkurentsitihedal hotelliturul,“ sõnas Arakas.

Ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja ning renoveeritud hotelli arhitektiks on R. Valk Arhitektuuribüroo ning sisearhitektiks Vaikla Disain.
Hotell Palace’i omanikud on EfTEN Kinnisvarafond ja Esraven AS. Hotelli operaator on TallinnHotels, kelle kaubamärgi alla kuulub viis hotelli Tallinna südames: Savoy Boutique Hotell, Hotell Palace, Hotell Bern, Hotell Taanilinna ja City Hotel Portus.

Korteriühistud saavad haljastustoetust

15.04.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet tuletab hoovide heakorrastamiseks toetust saada soovivatele korteriühistutele meelde, et toetuse saamiseks tuleb hiljemalt 30. aprilliks taotlus esitada.

Eelmisel aastal käivitatud projekt „Roheline õu“ raames saavad Tallinna korteriühistud taotleda toetust hoovi heakorrastuseks, sh puude raie ja hoolduslõikus ning haljastuse rajamisega seotud kulude katmine. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ning ühistu omaosalus peab olema vähemalt 40%.

Taotlus tuleb esitada linnavaraametisse kas elektrooniliselt linnavaraamet@tallinnlv.ee, posti teel Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146 või isiklikult kohale tulles. Lisaks vormikohastele toetuse taotlusele ja tööde eelarvele tuleb esitada fotod praegusest olukorrast, hoovi asendiskeem koos seletuskirjaga või haljastusprojekt, raieluba või hoolduslõikusluba, kui on asjakohased. Esitatava taotluse ja eelarve vormid on leitavad Tallinna veebilehel www.tallinn.ee projekti „Roheline õu“ kodulehel. Taotlusi võetakse vastu 30. aprillini.

Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Uuendusena saab huvitavaima lahenduse esitanud või silmapaistvalt hästi korrastatud õuega ühistu auhinna. „Auhinna määramisega tahame tõmmata avalikkuse ja teiste korteriühistute tähelepanu headele tulemustele linnaruumi ja korteriühistu õueala heakorrastamisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Tänavu on taotluste läbivaatamise aeg pikem, ilmselt on ka taotlejaid mullusest märksa rohkem,“ hindas Võrk.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks. Toetust on võimalik taotleda ka sambla tõrjeks muru rajamisega kaasneva eeltööna .

Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. Mullu, projekti käivitamise aastal said haljastuse rajamiseks toetust 85 korteriühistut, kokku eraldati korteriühistute poolt deklareeritud kulutustest lähtuvalt haljastustoetusteks 31 317 eurot. Toetuse saamiseks esitatud 130 taotlusest 45 jäi rahuldamata.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Lasnamäe kinnisvaraturg tõmbab hoogu maha

15.04.2014 Silva Marzullo

Magalapiirkonnad on olnud möödunud aastase kinnisvara hinnatõusu sünonüümiks. Nii ka Lasnamäe. Kui veel eelmisel aastal oli sealne kinnisvaraturg aktiivne, siis nüüd on tõusuperiood selleks korraks vaikselt läbi saamas ning oodata on isegi kohatist hinnalangust.

Rahunemist on juba näha ja selle põhjuseid on kolm. Eelkõige on selleks kõrgele tõusnud hinnad, millele lisandub ka olukord majanduses ja kaudselt ka poliitilised sündmused meie lähipiirkonnas. Just ebakindlus on see, mis on hakanud inimeste ostukäitumises välja kooruma. Oodatakse ja vaadatakse, mida teevad hinnad ja kuidas läheb majandusel.

Reaalsed tehinguhinnad on keskmises seisukorras Lasnamäe paneelmajade korterite puhul järgnevad:

1-toalised: 1201 €/m2
2 toalised: 1021 €/m2
3 toalised: 948 €/m2
4-toalised: 850 €/m2

Hinnaootused on aga veel kasvamas. Vaadates portaalides pakutavaid järelturukortereid, on paljude puhul näha 10-20 protsendilist ülehindamist. Selliste korterite pakkumisprotsess võib kujuneda pikaajaliseks ja lõplik müügihind olla soovitust oluliselt madalam. Kuna pakkumisi on palju, tasub kiirelt müüa soovijail olla hinnaootustes järeleandlikum ning lähtuda reaalsetest tehinguhindadest.

Samuti tuleks arvestada, et korterisse jäetav mööbel ei tohiks oluliselt hinda tõsta, sest inimene ostab siiski nii öelda karpi ja soovib korterit oma maitse järgi kujundada. Ka remondi (sanitaarremondi) tegemine korteri hinna tõstmise eesmärgil ei ole soovitatav.

Eelistatakse oma linnaosa

Lasnamäe elanik on väga kohatruu, vahetades oma kodu enamasti samasse piirkonda. Ja seda ka hoolimata sellest, et Mustamäe ja Õismäe võivad olla parema elukeskkonnaga.

Müügi põhjused on tavapärased. Näiteks pere suurenemine, mis tekitab vajaduse avarama eluaseme järele. Üksikud vanemad inimesed müüvad aga oma kodu enamasti tervislikel põhjustel juhul, kui elatakse 4. või 5. korrusel liftita majas, kus treppidest liikumine on neile juba raske. Uueks koduks soovitakse sel juhul tihti just esimese korruse korterit.

Mida otsitakse

Kõige rohkem tuntakse huvi 1-toaliste korterite ostmise kui ka üürimise vastu, mille hind vastab turutasemele.

Kõige vähem ongi nõudlust viiekorruseliste majade kõrgemate korruste korterite vastu, mida on müügis aga kõige rohkem. Vähempopulaarsed on ka 9-korruseliste hoonete viimaseid korrused ja maja nurgapealseid kortereid. Ka kitsa planeeringuga korterid, kus on väike köök, pisike aken, olematu esik ja läbikäidavad toad, seisavad.

Olulisteks kriteeriumiteks on rõdu olemasolu, suurem köök, toimiv korteriühistu, madalad kommunaalkulud ja hea parkimisvõimalus. Lastega peredele on oluline koolide ja lasteaedade ning kaupluste lähedus ja hea ühendus linnaga. Vanematele inimestele on oluline madal korrus ja kaupluse naabruses paiknemine.

Erisoovideks on enamasti vaade merele või rohelusse, uutel korteritel terrassi olemasolu, aga mõnede hoonete puhul ka kõrged laed. Nõutud on ka panipaiga olemasolu, mis on oluline eriti neile, kes vahetavad suurema elamise väiksema vastu.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Valitsus kinnitas esimese riigi kinnisvara koondaruande

15.04.2014 Tõnu Toompark

Rahandusministeeriumis valmis esimest korda riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne, mis annab ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevate maade ja hoonete ning nendega tehtud tehingute kohta. Aruande põhitähelepanu on suunatud riigiasutuste hoonete majandamisele ja riigi kinnisvarastrateegia eesmärkide täitmisele.

„Esimene aruanne annab põhjaliku ülevaate riigi kinnisvarast ja meie viimastel aastatel tehtud tööst haldamise ning juhtimise efektiivsuse tõstmiseks,“ ütles riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan. „Töötame selle nimel, et korrastada andmeid ja parandada aruandlust ning saada senisest parem tervikpilt kinnisvara juhtimise ja eelarvestamise otsusteks.“

Aruandes analüüsitakse 177 riigiasutuse kinnisvaraportfelle ja nende juhtimisega seotud eesmärkide täitmist. Riigi kinnisvaraportfellis on 43 646 kinnistut pindalaga 1,5 mln ha ja 619 kasutuslepingut. Riigimaa pindala moodustab 34% Eesti pindalast ja veel 10% on reformimata riigimaa ehk katastrisse kandmata.

Riigiasutuste kasutuses olevate hoonete portfell on 2,2 mln m². Riigi kinnisvara strateegia kohaselt toimub riigi hoonete haldamine kompetentsikeskuse Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kaudu, kelle ülesanne on keskselt juhtida, hallata ja arendada riigi hooneid, tegeleda pinnakasutuse optimeerimise ja mittevajalike varade müügiga. Kuigi RKAS-ile on üle antud vaid 1/3 riigiasutuste kasutuses olevast pinnast, on riigi kasutuses olev pind juba vähenenud 8% võrra, samal ajal kui RKAS-i portfelli vakantsus on märgatavalt tõusnud.

„Pinnakasutuse optimeerimisega tuleb jätkata, kuid riigiüleselt on seda tulemuslikum teha keskselt juhituna,“ ütles halduspoliitika asekantsler Agris Peedu.

Aruanne analüüsib ka riigi hoonete energiatõhususega seotud teemasid. Energiatõhusus suurendamine peab olema üks võtmekriteeriume investeeringuotsuse tegemisel. Selle põhimõtte rakendamiseks ja kogu kinnisvarakulude planeerimise protsessi parandamiseks jätkatakse riigi kinnisvara juhtimis- ja infosüsteemi edasiarendamist.

Järgmine riigi kinnisvara koondaruanne esitatakse valitsusele aasta pärast.

Spaahotell Hedon avab uksed maikuu viimasel nädalal

15.04.2014 Tõnu Toompark

Uue spaa ehitamist ajaloolisesse Pärnu Mudaravila hoonesse alustati eelmise aasta kevadel ja ehitus valmib maikuus. Erakapitalil baseeruv Mudaravila Investeeringute poolt rajatav spaahotell valmib Allians Arhitektid OÜ arhitektide Inga Raukase, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulmani arhitektikavandi alusel, sisekujunduse projekti autoriks on Vaikla Stuudio ning ehitust teostab Astlanda Ehitus.

“Ehitus on läinud plaanipäraselt ja töödega ollakse graafikus,” lausus Hedon spaa tegevjuht Cardo Remmel. “Lisaks uue osa ehitusele on suure osa ajast võtnud ajaloolise hoone renoveerimine ning Voldemar Melliku reljeefide taastamine. Ajalooliste osade taastamisel on läinud palju aega vana värvi eemaldamiseks, mida aastate jooksul on siia kihtide viisi lisatud ja mis eemaldub väga visalt. Näiteks ajaloolise mudaravila fuajee seinal olevate reljeefide taastamisele on kulunud juba kaks kuud ja see töö ei ole ka tänaseks veel lõppenud.”

Kõik 72 hotellituba on saanud viimistluse ning aprilli viimasel nädalal jõuab tubadesse eritellimusel valmistatud mööbel. Esimesena valminud näidistuba on olnud hotelli teisel korrusel partneritele tutvustamiseks sisustatud alates veebruarist. “Nii ehitusel kui sisustuse valikul oleme eelistanud kohalikke tootjaid, tehes koostööd piirkonna ettevõtetega,” lisas Remmel.

Remmeli sõnul luuakse kokku 70 uut töökohta, millest enamus on tänaseks komplekteeritud, vaid üksikud kokkulepped on veel sõlmimisel. Huvi loodavate töökohtade vastu oli suur ja väga paljud oma valdkonna spetsialistid avaldasid soovi töötada uue spaahotelli meeskonnas.

Huvi uue spaahotelli külastamise vastu on olnud oodatust suurem ja broneeringuid tuleb nii partnerite vahendusel kui ka kodulehe www.hedonspa.com broneerimiskeskkonna kaudu. Lisaks eestlastele on tänaseks tube broneeritud nii Venemaalt, Lätist, Soomest, Belgiast kui ka Šveitsist.

Hedon spaa asub Pärnu rannas, ajaloolises Pärnu Mudaravila hoones. Lisaks majutusele ja spaateenustele on avatavas spaas rannapromenaadile avaneva terrassiga restoran ning ruumid seminaride korraldamiseks. Spaahotell Hedon investeerib ligi 11 miljonit eurot Pärnu mudaravila arhitektuuripärandi taastamisse ja uue hotelliosa ehitusse.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21.-24.04.2014

15.04.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäevast neljapäevani ehk 21.-24.04.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on mh samanimelise käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” autor.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC on suunatud:

maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute läbiviimisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu;
inimestele, kes soovivad realiseerida pärandvara või teha tehinguid lapsele kuuluva varaga.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

esmaspäev 21/04/2014 kell 16.00-19.15;
teisipäev 22/04/2014 kell 16.00-19.15;
neljapäev 24/04/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Maria-Kristina Sarapik

15.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC on oma olemuselt praktiline abimees igale inimesele kellel on huvi kinnisvaratehinguid teha.

Kindlasti on see kokkuvõtlik ja näidetega raamat kohustuslik lugemine igale algajale maaklerile ning vajalik abimaterjal juba kogemustega maaklerile.

Raamatust leiab kiired vastused põhilistele küsimustele ning seda on mugav kasutada, et toetada maaklerite igapäevatöö efektiivsust ja saada vastused ka nendele küsimustele millega iga päev kokku ei puutu.”

Maria-Kristina Sarapik
Kutseline kinnisvaramaakler
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige
BrokerStreet OÜ

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Statistika: Suuremate eluruumide osakaal suureneb

15.04.2014 Tõnu Toompark

2013. aastal sai Staistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 2079 eluruumi, mis on 89 eluruumi võrra rohkem kui aasta tagasi. 42% 2013. aastal valminud eluruumidest olid 2- ja 3-toalised.

Hoogsa hüppe valminud eluruumide proportsioonis on teinud 4-toalised eluruumid. Nende osakaal kasvas 2012. aasta 24 protsendilt 2013. aastaks 30 protsendile.

Valminud suuremate eluruumide osakaalu muutus näitab eelkõige seda, et ühepereelamute turg on jõudu kogunud.

Kõige väiksemate ehk 1-toaliste eluruumide osakaal vähenes 2012. aasta 5% pealt 2013. aastaks 4 protsendile.

Aktiivne korteriturg ja kõrgele tõusnud korterite hinnad toetavad suuremate elamispindade arendamise trendi. Siiski on ühepereelamute arendamine valdavalt eraisikute, mitte professionaalsete arendajate pärusmaa.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Seve Ehitus võitis rahvusvahelise arhitektuurikonkursi

14.04.2014 Tõnu Toompark

Seve Ehituse AS võitis Rootsis Gallivare linna korraldatud arhitektuurikonkursi “Üks maailmatasemel arktiline linn”, mille eesmärgiks oli leida arendaja 1ha suurusele Silfwerbrandshöjden alale Gallivare kesklinnas. Konkursi võidu tõi Seve Ehituse AS-ile väga hea arhitektuur ja uudne keskonnateadlik lähenemine madalenergia majade ehitusse.

Seve Ehituse AS osales konkursil oma kõige uuema tootesarjaga- pea täielikult taaskasutatavatest materjalidest ehitatavaid madalenergia majadega. Tootesarja majade ehitamiseks kasutatavatest materjalidest 85 – 90% on maja elutsükli lõppedes taaskasutatavad (k.a. soojustusmaterjalid). Selline taaskasutus protsent võimaldab majad projekteeritud 80 aastase kasutusaja lõppedes keskonnasäästilkult utiliseerida, muutes majade ökoloogilise jalajälje võrreldes konkurentidega väga väikeseks. Samuti muudab majad väga keskkonnasõbralikuks nende madal energiatarve, mis isegi arktilises kliimas asuvas Gallivares jääb vahemikku 53 ja 62 kWh/m2/aastas.

Koostöös piirkondliku edasimüüja Baxis HB esitas Seve Ehituse AS konkursile majade projektid, mis võimaldavad paljude erinevas suuruses ja eri eluetapis inimeste kolimist uude arendatavasse piirkonda. Ühtses stiilis välja ehitatavale arendusalale tuleb nii eramaju, kahe korteriga kui ka nelja korteriga maju.

Arhitektuurikonkursi võidu näol on tegemist esimese suurema teetähisega Seve Ehituse AS-ile muutumaks Eesti tuntud majatootjast Skandinaavias arvestatavaks puitmaja kaubamärgiks.

Kuku Raadio: Pressiklubi

14.04.2014 Tõnu Toompark

Saatejuhid Fred Püss ja Kaja Koovit räägivad saatekülalise Tõnu Toompark’iga kinnisvarateemadel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Sotsiaaldemokraadid on Pirita TOPi lähedase ala täisehitamise vastu

14.04.2014 Tõnu Toompark

Sotsiaaldemokraadid on vastu TOPi planeeringule ning toetavad ja tunnustavad Pirita Seltsi tegevust selle detailplaneeringu vaidlustamisel.

„Olenemata sellest, et nii Pirita elanikud, seltsid, mitmed eksperdid kui ka esimese astme kohus leiavad, et sellisel kujul ei peaks toimuma Pirita TOPi lähedase krundi arendus, üritab Tallinna linnavalitsus seda siiski läbi suruda,“ selgitas Pirita Halduskogu esimees Barbi Pilvre.

Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon on volikogu tasandil seisnud TOPi linnapoolse krundi täisehitamise vastu sellises mahus. Sotsiaaldemokraadid on veendumusel, et krundile peaks jääma puhkeala või kerkima mõni linnale vajalik unikaalobjekt. Linn peaks silmas pidama Rohelise pealinna ideed, mis väärtustab veel säilinud looduskeskkondi Tallinnas.

Täna arutatakse Tallinna Ringkonnakohtus Regati pst 1, 3, 5 krundi planeeringut. Praeguseks on Pirita Selts kohtus Tallinna linna vastu jõudnud teise ringi. Esimese astme kohtus rahuldati Pirita Seltsi kaebus, mille järgselt Tallinna linn selle otsuse apelleeris.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia tulevase õppehoone arhitektuurivõistlus

14.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga (EKA) kuulutas välja arhitektuurivõistluse ülikoolile vajaliku hoonekompleksi rajamiseks Kotzebue tänavale. Õppetegevusega on võimalik alustada uues asukohas 2016. aastal.

Konkursi eesmärgiks on ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Ideekonkursi kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 30. juuni 2014 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt septembris. Ideekonkursi preemiafond kokku on 40 000 eurot.

Ligikaudu 11 500 ruutmeetri suuruse hoonekompleksi projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga.

Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid.

EKA ja RKAS sõlmisid 18. septembril 2013 koostöölepingu, mille kohaselt RKAS omandas Tallinnas Kotzebue tänav 1/Põhja puiestee 7 asuva ajaloolise vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna 2016. aasta lõpuks kaasaegne arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikool.

Riigihange „Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlus Kotzebue tn 1 Tallinnas” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151352.

Majade turg saab hoo sisse

14.04.2014 Tõnu Toompark

Kiire hinnatõus korterite turul avab võimalused neile, kes soovivad korteri maja vastu vahetada. Täna näeme juba selgelt, kuidas korterituru kõrge tehingute arv on hakanud majade turule kanduma. Majade hinnad siiski ei ole veel jõuliselt kasvama hakanud.

Optimistlike nootide kõrval ei tohi ära unustada kinnisvaraturu riske, mis tulenevad liiga kiirest hinnatõusust, üldisest majanduse tervislikust olukorrast, kuid oluliselt ka näiteks Ukrainas toimuvast.

Korteriturg on ülekuumenenud

2013. a tehti Eesti kinnisvaraturul 52 000 tehingut kogukäibega 2,35 miljardit eurot. Aastaga kasvas tehingute arv 12%, tehingute rahaline käive 15%. Tallinna kinnisvarakäive kasvas aastaga isegi 25%. Suur kasv puudutab elamispindade turgu ja veelgi kitsamalt korterite turgu peamiselt Tallinnas-Tartus.

Eesti korteritehingute arv oli 2013. a 17 900, neist tehingutest 7800 tehti Tallinnas. Seejuures kerkis korteritehingu keskmine ruutmeetrihind aastatagusega võrreldes Eestis 11 ja Tallinnas 14%. Üksikutes Tallinna linnaosades küündis korteritehingute hinnatõus isegi 20 protsendi piirimaile. Näiteks kasvasid Lasnamäe korterite hinnad aastaga 22 ja Mustamäel 19%.

Kümnetesse protsentidesse küündiv korterite hinnatõus loob potentsiaali müüa korter. Saadud raha eest on üha lihtsam teha sissemaks iga eestlase unistuseks oleva maja ostmiseks, sest majade hinnad ei ole veel kerkima asunud.

Majade turg on aktiveerunud

Majade tehingute arv on hakanud kasvama. 2013. a tehti Eestis 4100 hoonestatud elamumaa tehingut. Aastaga kasvas tehingute arv tugeva 17%, sama palju kasvas tehingute arv ka Harjumaal.

Erinevalt korteriturust ei ole hindade kasv veel majade sektorisse jõudnud. Keskmise hoonestatud elamumaa tehingu väärtus oli 2013. aastal 66 000 eurot Eestis ja 116 000 eurot Harjumaal. See on vastavalt ainult 4 ja 5% aastatagusest kõrgemal.

See näitab, et majade hinnad on küll aeglaselt kerkima asunud, kui hinnatõus ei ole veel pooltki sama tempokas, kui korteriturg on eeskuju ette näidanud.

Samas on majanduse ja kinnisvaraturu loogika üsna lihtne. Kriisiperioodide järel tärkab esimesena korterite turg, sest korterituru nõudlus on kõige laiapõhjalisem. Samuti on korterite absoluuthinnad madalamad. Korterituru nö küllastumise järel kandub sama laine edasi uute korterite arendamise ja seejärel majade sektorisse.

Sama laine on juba jõudnud maade turule

Üldise loogika alusel peaks maade turg avanema alles seejärel, kui majade hinnad on hakanud kasvama ja kerkinud tasemele, kus maja ehitamine on odavam, kui analoogse valmisoleva maja ostmine.

Pilku statistikale heites näeme aga, et peale pikka vindumist elamumaade turg lausa õilmitseb. Eestis tehti 2013. a 1653 elamumaa tehingut, mis on eelmisest aastast 30% rohkem. Harjumaa tehingute arv oli 754 ehk aastatagusega võrreldes 37% enam.

Nende tehingute hinnad ja tehingute keskmised väärtused aga kasvu ei näita ning on aastatagusel tasemel või isegi allpool.

Riske ei tohi unustada

Kinnisvaraturu erinevate sektorite tõusunumbreid kõrvuti sättides ja imetledes ei tohi ära unustada riske. Kinnisvaraturg ei ole asi iseeneses, selle määrab majanduse üldine konjunktuur.

Paraku majanduskasvu ootusi järjest kärbitakse. Kasvuootuste vähenemise taga ei ole midagi muud, kui Eesti lähinaabrite majanduse kehvad seisud.

Omakorda jokkerina on kaardipakki sattunud Vene-Ukraina suhted, mis ähvardavad kogu Euroopa majandusele põntsu lüüa. Arvata, et Ukrainas toimuv Eesti majanduse puutumata jätab on naiivselt optimistlik.

Eesti sisemisi riske hinnates tekitab kinnisvaraturu sedavõrd hea tervis üldise kurnatuse keskkonnas küsimuse, kui kaua saab pidu ehk hinnatõus ja tehingute arvu kasv kinnisvaraturul jätkuda, kui muu majandus seda ei toeta? Tõenäoliselt mitte liiga kaua.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Kinnisvaraturu paljukajastatud kiire hinnatõus puudutab ainult korterite kitsast turusektorit ja seejuures ainult Tallinnas-Tartus ning peamiselt vanemate korterite turul. Korterite hinnatõus loob head eeldused korteri vahetamiseks ühepereelamu vastu.

Täna näeme selgelt, et korterituru aktiivsus on juba majade turule jõudnud. Majade turu kõrval on oluliselt kasvanud ka elamumaade sektoris tehtavate tehingute arv.

Üldiseid maailmamajandusest ja -poliitikast tulenevaid riske mittearvestades võime arvata, et korterituru hinnatõus jõuab sel aastal tugevalt ka majade-maade turule. Loodetavasti korterite hinnatõus siiski pidurdub ja majade-maade hindade kerkimine jääb mõõdukaks. Vastasel korral ei tule tarbijate ostujõud selle mänguga kaasa.

Kommentaar ilmus 05-2014 ajakirjas “Meie Kodu”.