Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitushankes tunnistati edukaks OÜ Fund Ehitus pakkumus

08.01.2013

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatus kinnitas täna riigihanke „Mälestuste väli. Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehitus“ edukaks pakkumuseks nelja pakkuja seast OÜ Fund Ehitus poolt esitatud pakkumuse summas 47 596 998,36 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hankeleping on kavas sõlmida jaanuari lõpus pärast riigihangete seaduses sätestatud ooteaja möödumist ja ehitusega alustada märtsis. Hoone peab valmima 2015. aasta lõpuks, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

ERMi uus peahoone ehitatakse Tartusse, Raadile. Uue hoone tarbeks on muuseumil kasutada kolm kinnistut Tartu linna ja Tartu valla territooriumil.

Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜ-ga.

ERMi uue peahoone ehitus jaguneb neljaks suuremaks hankeks ja ehituslepinguks. Käesolev riigihange viidi läbi eesmärgiga leida ERMi ehituse peatöövõtja, kelle ülesandeks on uue hoone ehitamine. Järgneva kolme hankega leitakse peahoone sprinklersüsteemi, küttesüsteemi ning välisrajatiste ja –alade ehitajad.

ERMi rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Enampakkumisele tulid hinnalised Nõmme kinnisvaraobjektid

08.01.2013

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele Nõmme vana apteegi ruumid ning linnaosavalitsuse haldushoone.

Nüüdseks tegevuse lõpetanud apteegi ruumid asuvad Nõmme raudteejaama vahetus naabruses kultuurimälestiseks tunnistatud Mai tn 4 hoones. Enampakkumisele pandud korteriomand moodustab mõttelise osa 2010 m² suurusest maatükist, korteriomandi reaalosaks on 217,4 m² suurune mitteeluruum. Müügiobjekti alghind on 153 000 eurot.

Enampakkumisel on ka 2622 m2 suurune Vabaduse pst 65 kinnistu, millel asub kuni eelmise aasta lõpuni linnaosa valitsuse administratiivhoonena kasutusel olnud hoone. Kinnistu alghind on 220 000 eurot, kinnistu maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa.

Kesklinnas on alghinnaga 64 710 eurot enampakkumisel Liivalaia tn 40-M182 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 165,7 m², ning kaks korteriomandit aadressil Juurdeveo tn 22a asuvast 417 m² kinnistust, korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide kogupindala on 129,8 m² ning alghind kokku 18 100 eurot.

Kristiine linnasoas paiknev Seemne tn 2-2 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 28 800 eurot, korteriomandi reaalosaks on 61,5 m² suurune eluruum, mis moodustab mõttelise osa 1814 m² suurusest elamumaa sihtotstarbega kinnistust.

Tallinna korteriturg 2012: positiivsed arengud jätkuvad ka 2013. aastal

08.01.2013

Alates kinnisvarakriisi hinnapõhjast 2009.-2010. aastal on Tallinna korterite hind näidanud vägagi stabiilset tõusu. 2012. aasta lõpuks on Tallinna korterite tehinguhinnad maa-ameti andmetel tõusnud tänaseks isegi meeletuna tunduva 55%.

Portaali KV.EE andmetel on Tallinna korterite pakkumishinnad selle ajaga tõusnud aga kõigest 13%.

Muu Eesti hinnad liikusid kindla suunata

Ilma sedavõrd kindla suunata on liikunud muu Eesti korterite hinnad. Mõningast tõusu võime täheldada suuremate keskuste, nt Tartu puhul. Valdavas enamuses väiksemates maakonnakeskustes on korterite hinnad siiski veel siiani õiget suunda otsimas.

Sel põhjusel ei ole KV.EE indeks Tallinna korterituruga analoogselt tõusma hakanud. KV.EE indeks püsib ikka veel samade numbrite juures, kus ka aasta või kaks tagasi.

Vahe tehinguhindade ja pakkumishindade vahel vähenes

Suur reaalne tehinguhindade tõus, kuid väike pakkumishindade tõus näitavad, et toimunud on muudatused pakkumishindade ja tehinguhindade vahe osas.

Kui 2009. aastal ületasid pakkumishinnad tehinguhindu valdavalt 40-50%, siis 2012. a. lõpuks oli see vahe kahekordselt kukkunud. Nüüd on pakkumishinnad tehinguhindadest keskmiselt 20% ülevalpool.

Korteriturg oli üliaktiivne

Kogu möödunud 2012. aasta nägime tõsist korteritehingute kasvu, mis läbi kõigi nelja kvartali küündis 30% lähedusse. Aasta esimese kvartali tõus oli seletatav 2011. aasta alguses saabunud euroga ja sellest tulenenud tehingutemõõnaga.

Järgmised kvartalid aga näitasid korterituru aktiivsust, mida keegi poleks oodanud. Pole sugugi imekspandav, kui tehinguid lähitulevikus pisut vähemaks jääb.

Üks aktiivsust tekitanud, kuid mitte valdav turutegur oli möödunud 2012. aastal erainvestorite laienemine elamispindade üürisektoris. Üüriturg on viimastel aastatel pakkunud üürileandjatele mõistlikku tootlust, samuti on üürikorterite nõudlus taolisi arenguid toetanud.

Uued korterid ei saanudki otsa

Omaette teema, mis 2012. aastal andis olulist tooni, oli uute korterite turg. Vaatamata kasvanud ehitushindadele ja sellest tulenevale uusarenduste müügihindade tõusule on uute korteritega tehtavate tehingute arv muu kinnisvaraturu aktiivsuse toel kasvanud.

Kui 2012. a. sügisel räägiti uute korterite põuast, siis aasta lõpuks võime tõdeda, et uusi kortereid pole pakkumises tõesti liiga palju. Otseselt puudusest siiski veel ka rääkida ei saa. Pigem võib öelda, et uute korterite müügitempo vastab laovarule ja trendid on siin positiivsed.

Prognoos 2013. aastaks

Alanud aastalt võime oodata mõningal määral vähenevat aktiivsust Tallinna korteriturul.

Kasvanud ehitushinnad ei ole lubanud arendajatel suurte arendusprojektidega alustada. Avaliku sektori ehitustellimuste vähenemise mõju ehitushinnale on tegur, mis seda turusegmenti saab oluliselt mõjutama.

Tehinguhinnad on liikunud vägagi stabiilselt. Tänane 6-7-protsendiline aastane hinnatõus on igati hea, mille jätkumist võiks edaspidisekski soovida.

Juba ammu oleks võinud KV.EE indeks leida selge tõususuuna. Tänases ebakindluses aga puudub täielik veendumus, et Eesti väiksemate maakonnakeskuste korteriturg alanud aastal jalad alla saab.

Tallinna korteriturg 2012: positiivsed arengud jätkuvad ka 2013. aastal

Tallinna kinnisvaraturul oli 2102 aastal märgata kerget optimismilainet

08.01.2013

Kõige suurema tõusu on läbi teinud Kalamaja piirkond, kus selle aasta hinnatõus ca 20%. Kalamajas keskmine hind nüüdseks 1400€/m2, mis on sarnane Tallinna kesklinna piirkonna hinnatasemega.

Olulise hinnahüppe on läbi teinud korterite uusarendusprojektid Tallinnas.Hinnatuimad projektid on väljakujunenud keskkondades, kesklinna lähiümbruses, väiksema korterite arvuga majad. Populaarsust Kadrioru kõrval on võitnud vanad puulinnakud – Kassisaba ja Kalamaja piirkond. Uusarenduse ruutmeetri müügihind Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses on tänaseks 2000€ ja üle selle.

Hinnatõusutendents on jätkuv, sest kõrge ehitushind ja vähene nõudlus kinnisvaraturul ei võimalda suurt arendustegevust. Oluliselt on kasvanud ka ostjate kompetents ostuvalikuid tehes. Hinnatakse lisaks asukohale, head arhitektuuri, kvaliteetset siseviimistlust, energiasäästlikkust.

Uus laienev tendents on investeerimiskorterite ost. Antud turufaasile kohaselt soodne kinnisvarahind võimaldab kõrget tootlust investeeringule. Ostetakse, kas perele linnakorter või korter väljaüürimise eesmärgil.

Kui vaadata üüritootlusi pealinnas, siis jäävad need keskmiselt 5% aastas. Lisades üüritootlusele selle aasta keskmise korterite hinnatõusu,10% aastas, saame kogu investeeringu tootluseks 15% aastas.

Sellist tootlust ei võimalda ükski deposiidikonto pangas, samuti ei anna kindlustunnet aktsiaturg, seega nutikamate inimeste investeeringud liiguvad tasapisi kinnisvaraturule tagasi. Vähe on selliseid investeerimismudeleid, mis lisaks kasvupotentsiaalile, tagavad jooksvas kuus kindla passiivse ja stabiilse sissetuleku nagu seda on üürikinnisvara omamine.

Mitmed eramute omanikud ostavad korteri kesklinna nö linnakorteriks , mis tänases soodsas turufaasis omandatakse ja kasutatakse omatarbeks ning vajalikul hetkel müüakse. Tundub mugav ja tasuv passiivne investeering, mille hüvesid igal ajal nautida ja kasutada saad.

Korterite ost investeeringuks populariseerimas. Nii mõneski kesklinna uusarenduses ostavad sellise ideega pooled ostjatest.

Artikli autor:
Margus Punane
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Kas ma võin olla kinnisvarainvestor ka 20 000 euroga?

08.01.2013

Kui teil on mõtteid investeerida 20 000 eurot, on tänane kinnisvaraturg selleks igati hea ja soodus. Kinnisvarahinnad kasvavad stabiilselt ja seda ka üürihinnad, nt 2012. aastal kerkisid kinnisvarahinnad üle Eesti keskmiselt 8%. Välja on kujunemas üle-Eestiline üüriturg. Kui varem oli üürivajadus pelgalt suurlinnade pärusmaa, siis täna otsitakse üürikortereid ka väikelinnades. 20 000 euro investeerimise soovi korral tulekski ennekõike vaadata väikelinnade suunas.

Kinnisvarasse investeerimisel kehtib samasugune reegel nagu igasuguse investeerimise puhul: osta seda, mida tunned. Milline väikelinn tundub sümpaatne ja tuttav? Näiteks ostes korteri Haapsallu hinnaga 17 000 eurot, on võimalik teenida iga kuu üüritulu 100 eurot kuus, mis teeb aastaseks tootlikkuseks 6,3%.

Peamisteks üürnikeks Haapsalus on mujalt linnast tulnud töötajad või kolledžiõpilased. Samuti on Haapsalu puhkajate seas järjest suuremat populaarsust koguv kuurortlinn, kuhu soovitakse sageli üürida korter hooajaliselt või lausa aasta läbi kasutamiseks.Teise näitena võiks tuua Viljandi. Ilus järveäärne linn, kus elab inimesi a üle 17 000. Linna tööhõive näitab kasvutrendi alates 2009. aasta kevadest.

Kui investeerida Viljandisse 16 000 eurot, ostes korteri kesklinna lähedale kortermajja, on üüritootlus 8%, kusjuures aastane üüritulu on ligi 1500 eurot.

Sarnast tootlustrendi näitavad kõik linnad, kus elanikke on 15 000 või enam ning tööhõive on kasvav. Seega võib julgelt väita, et kinnisvarainvesteeringutega alustamiseks pole vaja suurt kapitali. Piisab, kui rakendada oma säästud 15-20 000€ ulatuses. Julgen väita, et parim pensionifond on jooksvat tulu tootev kinnisvaraportfell.

Artikli autor:
Elari Tamm
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Kinnisvarakool sai uue koolitusloa

08.01.2013

Kinnisvarakool: KoolituslubaEesti kõige laiema kinnisvarakoolituste nimekirjaga hariduseandja Kinnisvarakool OÜ alustab uut aastat uue koolitusloa ja mitmete uute kinnisvarakoolitustega. Kinnisvarakooli koolitustelt-seminaridelt saavad värskeid teadmisi kinnisvaramaaklerid ja -hindajad, kinnisvaraspetsialistid ning kinnisvaraturul tehinguid tegevad eraisikud.

“Koolitusluba on riiklik tunnustus, et meie koolitskava on kvaliteetne ja aitab kinnisvaraturu osalistele jagada väärikaid teadmisi,” kommenteerib Kinnisvarakooli juhataja Tõnu Toompark. “Värskel koolitusloal olevast kuueteistkümnest koolitusest pakume sel talvel-kevadel nelja koolitust esmakordselt.”

Senise maaklerite baaskoolituse, üürikoolituse, kinnisvaraturunduse, hindamise, müügi- ja mitmete teiste koolituste kõrval lisanduvad Kinnisvarakoolituse pakutavasse menüüsse juriidilistele teemadele keskenduvad koolitused.

“Juriidilised teadmised on see, mille osas maakleriteenuse kliendid kõige enam kinnisvaraspetsialisti abi vajavad. Aitame kaasa, et nende teadmiste kvaliteet paraneks,” lubab Tõnu Toompark.

Lisaks toimub märtsi kuus seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”, mille näol on sisuliselt tegemist kõige põhjalikuma Eesti kinnisvaraturu analüüsiga. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele ja eraisikutele. Kinnisvarakooli uue hooaja avab 04/02/2013 toimuv koolitus Kinnisvara ABC.

Lisainfo

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakooli koolituskalender

04.02.-13.02.2013 Kinnisvara ABC
18.02.2013 Kinnisvara müügikoolitus
20.02.2013 Üürikoolitus
21.02.2013 Kinnisvaraturundus – VÄRSKE!
25.02.2013 Kinnisvara müük internetis – VÄRSKE!
27.02.2013 Hindamise ABC
28.02.2013 Kinnisvara fotokoolitus – VÄRSKE!
04.03.2013 Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – TÄITSA UUS!
05.03.2013 Äriplaani koostamine – UUS!
06.03.2013 Lepinguõigus kinnisvaraäris – TÄITSA UUS!
13.03.2013 Korteriühistu ja korteriomand – TÄITSA UUS!
14.03.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – TÄITSA UUS!
03.2013 Kinnisvara täiendkoolitus
03.2013 Kinnisvara täiendkoolituse juriidika moodul
08.04.-17.04.2013 Kinnisvara ABC
18.04.2013 Kinnisvaraturundus – VÄRSKE!
22.04.2013 Kinnisvara müügikoolitus
24.04.2013 Üürikoolitus
25.04.2013 Kinnisvara müük internetis – VÄRSKE!
06.05.2013 Kinnisvara fotokoolitus – VÄRSKE!
08.05.2013 Hindamise ABC
13.05.2013 Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – UUS!
15.05.2013 Äriplaani koostamine – VÄRSKE!
16.05.2013 Lepinguõigus kinnisvaraäris – UUS!
21.05.2013 Korteriühistu ja korteriomand – UUS!
22.05.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – UUS!

Koolitusluba

https://www.kinnisvarakool.ee/koolitusluba.jpg

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused

08.01.2013

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused on nüüd paika saanud.

Meil on hea meel, et koolituskalendris on mitmeid uusi koolitusi, mis keskenduvad juriidilistele küsimustele. Sageli on just juriidika see valdkond, kus maaklerid ja kinnisvaraspetsialistid kõige rohkem enesetäiendust vajavad.

Ära ei ole me unustanud ka vanu-häid koolitusi Kinnisvara ABC, Üürikoolitus ja Hindamise ABC, mis on alati olnud huvilisi tõmbavad magnetid.

04.02.-13.02.2013 Kinnisvara ABC – 16 tundi, 199€*

Kinnisvara ABC annab hea sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi, muuhulgas ka juriidikat.

Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula/Maila Moor, Jüri Preobraženski. Loe edasi…

18.02.2013 Kinnisvara müügikoolitus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvara müügikoolitus aitab koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk/Joonas Saks, Maria Kopso. Loe edasi…

20.02.2013 Üürikoolitus – 6 tundi, 88 €*

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku        tausta, tasuvust ja riske.

Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

21.02.2013 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

25.02.2013 Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel. Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.

Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

27.02.2013 Hindamise ABC – 8 tundi, 119 €*

Hindamise ABC koolitus annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Loe edasi…

28.02.2013 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline kinnisvara fotokoolitus annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolituse lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

04.03.2013 Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus „Kinnisvaraõigus“ käsitleb eelkõige perekonnaseadust, pärimisseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust ja võlaõigusseadust. See on seaduste komplekt, mis on kohustuslik teada igal maakleril või kinnisvaraspetsialistil.

Koolituse „Kinnisvaratehingute õiguslikud alused“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

05.03.2013 Äriplaani koostamine – 8 tundi, 119 €* – UUS!!!

Koolitus „Äriplaani koostamine“ annab praktilised nõuanded äriplaani koostamiseks, mis tulevad otse elust. Samuti aitab koolitus leida toetusvahendeid äriplaanide elluviimiseks.

Koolituse „Äriplaani koostamine“ lektor: Raido Raudnagel. Loe edasi…

06.03.2013 Lepinguõigus kinnisvaraäris – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Lepinguõigus” vaatleb kinnisvaralepinguid A-st O-ni. Käsitlusele tulevad lepingute sõlmimise, lepingute vormi, kohustuste täitmise, õiguskaitsevahendite küsimused.

Koolituse „Lepinguõigus kinnisvaraäris“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

13.03.2013 Korteriühistu ja korteriomand – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Korteriühistu ja korteriomand” aitab avada korteriühistu ja -omandiga seonduvad õigused, kohustused, mured ja rõõmud, mis on olulised kinnisvara omaniku, ostja, müüja või maakleri seisukohalt. Koolitus annab infot, mis on hädavajalik kõikide maaklerite jaoks.

Koolituse „Korteriühistu ja korteriomand“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

14.03.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ annab praktilise elamispindade turuülevaate ja nõuanded, kuidas kinnisvaramaakler, spetsialist, -arendaja või kinnisvaraettevõtte juht võiks ise turgu prognoosida.

Koolituse/seminari „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ lektor on Tõnu Toompark. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 329 €*

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul – 12 tundi, 180 €*

Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul võimaldab osaleda vaid juriidiliste teemade loengutel. Koolitus raames tuleb juttu võlaõigusseadusest, asjaõigusseadusest, tsiviilseadustiku üldosast, maksustamisest, perekonna- ja pärimisõigusest jpm.

Kinnisvara täiendkoolituse juriidikamooduli lektor on, Evi Hindpere. Loe edasi…

Kogu aeg: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Kinnisvaraturu ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad ilma käibemaksuta!

Täiendav info ja registreerimine

Koolitustele on võimalik registreeruda Kinnisvarakooli kodulehelt või kontakteerudes allolevatel numbritel-meiliaadressidel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Rõugu tn 22, 24 ja 26 detailplaneeringu avalik arutelu

07.01.2013

Tallinna Linnavalitsus otsustas 12. detsembri 2012 istungil korraldusega nr 1703 –k, algatada Rõugu tn 22, 24 ja 26 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärk on Rõugu tn 22, 24 ja 26 kinnistute piiride muutmise teel moodustada kaks elamu- ja ärimaa maakasutuse sihtotstarbega krunti ning määrata mõlemale moodustatavale krundile ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga äripindadega elamu ehitamiseks.

Kokku on kavandatud kaks elamu- ja ärimaa ja kolm sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) maakasutuse sihtotstarbega krunti.

Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,02 ha.

Uustalu tn 1 / Vabaõhumuuseumi tee 109a detailplaneeringu avalik arutelu

07.01.2013

Tallinna Linnavalitsus otsustas 19. detsembri 2012 istungil korraldusega nr 1734 –k, algatada Uustalu tn 1 / Vabaõhumuuseumi tee 109a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärk on Haabersti linnaosas asuvate Uustalu tn 1 // Vabaõhumuuseumi tee 109a, Uustalu tn 2, Uustalu tn 4, Parve tn 14 // Uustalu tn 3 kinnistute ning reformimata riigimaa ümberkruntimine kaheks elamumaa, kaheks transpordimaa ning üheks 90% elamumaa ja 10% tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks ning elamu- ja tootmismaa krundile määrata ehitusõigus ühe 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega elamu ja kahe 1‑korruselise abihoone ehitamiseks ning elamumaa kruntidele kahe olemasoleva hoone laiendamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Keskmise kodulaenu makse on aastaga vähenenud 40 euro võrra

07.01.2013

6 kuu Euribor on 2012. aasta jooksul langenud 130 baaspunkti ehk enam kui 80 protsenti. Tänase keskmise kodulaenu jäägiga – 37 143 eurot – arvestades säästab keskmise kodulaenu omanik baasintressi langusest 480 eurot aastas ehk 40 eurot kuus.

2011. aasta lõpus oli Eestis ligikaudu 157 100 kodulaenu. Arvestades 6 kuu Euribori muutust (30.12.2011 1,617% ja 28.12.2012 0,320%) oleks kõigi nende laenude osas kokku täna,

12 kuud hiljem, kokkuhoid igakuistelt laenukuludelt ca 6,3 miljonit eurot.

„2012. aasta keskmine 6 kuu Euribor kujunes 2011. aasta keskmisest peaaegu kaks korda madalamaks – kui 2011. aastal oli 6 kuu Euribor veidi üle 1,6 protsendi, siis 2012. aastal pisut üle 0,8 protsendi. Keskmiselt kaks korda madalam baasintressimäär tähendab nii kodulaenu omava pere kui riigi jaoks ka 2011. aastaga võrreldes tuntavalt väiksemat eluasemelaenuintresside tulumaksutagastust,“ kommenteeris Euribori muutusest tingitud kokkuhoidu SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Möödunud aastal laekus maamüügist riigieelarvesse ligi 16 miljonit eurot

07.01.2013

Maa-amet korraldas 2012. aastal 12 kirjalikku ja 4 elektroonilist enampakkumist, mille tulemusena sõlmiti 754 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut, võõrandati 6778 hektarit maad ja riigieelarvesse laekus 15,67 miljonit eurot.

Kõigist müüdud kinnisasjadest võõrandati 116 kinnistut (koguväärtusega 6,43 mln €) looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade tasaarvestamise käigus. Riigile omandati tasaarvestamise tehingutega 67 kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja. Tasaarvestamistel tekkinud kinnisasjade väärtuste vahena hüvitati riigile rahas kokku 1,65 ml €.

Kokku pani Maa-amet mullu müüki 853 kinnistut kogupindalaga 6599 hektarit ja alghinnaga ligi 16,3 miljonit eurot. Enim kinnistuid oli müügis Harju maakonnas – 148 kinnistut kogupindalaga 645,1 ha. Pakkumised laekusid 59% ehk 87 kinnistule.

Müügiedukus oli kõige kõrgem Võru ja Viljandi maakondades. Võru maakonnas, kus pandi müüki 30 kinnistut, laekusid pakkumised 29 kinnistu ostmiseks. Viljandimaal müügis olnud 83 kinnistust tehti pakkumisi 78 kinnistule. Kõige vähem – 7 kinnistut – oli müügis Hiiu maakonnas, kus tehti pakkumised 6 kinnistu ostmiseks.

Nii nagu varasematel aastatel sõlmiti ka mullu kõige rohkem võõrandamislepinguid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele. Neid müüdi 647, kogupindalaga 6741 ha, kogusummaga 14,62 mln €. Elamumaid müüdi 81 kinnistut kokku 3,16 mln € eest. Lisaks võõrandati väiksemas mahus äri- ja tootmismaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa kinnistuid kokku 2,67 mln €.

Võõrandatud kinnistute keskmiseks pindalaks kujunes 8,99 ha ja keskmiseks müügihinnaks 27 100 €. Võrreldes 2011. aastaga vähenes müük äsjalõppenud aastal pindalaliselt umbes 8000 ha ehk 647 kinnistu võrra.

Käesoleva aasta riigieelarve seadusega Keskkonnaministeeriumile ette nähtud müügikohustus on 15 mln €.

Ober-Haus: hinnaindeks 12/2012

07.01.2013

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes detsembris võrreldes novembriga 0.4% . Võrreldes eelmise aasta detsembriga on indeks 6.0% kõrgem.

Tallinnas tehti detsembris korteriomanditega 504 tehingut, mida on veerandi võrra vähem kui eelmistel kuudel keskmiselt, kuid arvestada tuleb siin seda, et detsembris oli ka tööpäevi keskmisest vähem.
Kokku tehti 2012 aastal 7042 korteriomanditehingut, mida on aasta varasemaga võrreldes 23% rohkem.

Keskmine pinnaühiku hind langes võrreldes eelmise kuuga 2.0%, linnaostiti näiteks Lasnamäel ja Mustamäel isegi 4%. Pinnaühiku hinnad tõusid Kristiines ja Põhja-Tallinnas. Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta alguses on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 34% väiksem ehk 1126 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind 0.6% ja Pärnus isegi 12%, kuid tehingute arv seal on liiga väike ja nii suured kuised kõikumised ühele või teisele poole on tulenevalt tehingute struktuurist tavapärased.

Vaata lähemalt siit.

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused

07.01.2013

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused on nüüd paika saanud.

Meil on hea meel, et koolituskalendris on mitmeid uusi koolitusi, mis keskenduvad juriidilistele küsimustele. Sageli on just juriidika see valdkond, kus maaklerid ja kinnisvaraspetsialistid kõige rohkem enesetäiendust vajavad.

Ära ei ole me unustanud ka vanu-häid koolitusi Kinnisvara ABC, Üürikoolitus ja Hindamise ABC, mis on alati olnud huvilisi tõmbavad magnetid.

04.02.-13.02.2013 Kinnisvara ABC – 16 tundi, 199€*

Kinnisvara ABC annab hea sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi, muuhulgas ka juriidikat.

Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula/Maila Moor, Jüri Preobraženski. Loe edasi…

18.02.2013 Kinnisvara müügikoolitus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvara müügikoolitus aitab koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk/Joonas Saks, Maria Kopso. Loe edasi…

20.02.2013 Üürikoolitus – 6 tundi, 88 €*

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku        tausta, tasuvust ja riske.

Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

21.02.2013 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

25.02.2013 Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel. Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.

Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

27.02.2013 Hindamise ABC – 8 tundi, 119 €*

Hindamise ABC koolitus annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Loe edasi…

28.02.2013 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline kinnisvara fotokoolitus annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolituse lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

04.03.2013 Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus „Kinnisvaraõigus“ käsitleb eelkõige perekonnaseadust, pärimisseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust ja võlaõigusseadust. See on seaduste komplekt, mis on kohustuslik teada igal maakleril või kinnisvaraspetsialistil.

Koolituse „Kinnisvaratehingute õiguslikud alused“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

05.03.2013 Äriplaani koostamine – 8 tundi, 119 €* – UUS!!!

Koolitus „Äriplaani koostamine“ annab praktilised nõuanded äriplaani koostamiseks, mis tulevad otse elust. Samuti aitab koolitus leida toetusvahendeid äriplaanide elluviimiseks.

Koolituse „Äriplaani koostamine“ lektor: Raido Raudnagel. Loe edasi…

06.03.2013 Lepinguõigus kinnisvaraäris – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Lepinguõigus” vaatleb kinnisvaralepinguid A-st O-ni. Käsitlusele tulevad lepingute sõlmimise, lepingute vormi, kohustuste täitmise, õiguskaitsevahendite küsimused.

Koolituse „Lepinguõigus kinnisvaraäris“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

13.03.2013 Korteriühistu ja korteriomand – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Korteriühistu ja korteriomand” aitab avada korteriühistu ja -omandiga seonduvad õigused, kohustused, mured ja rõõmud, mis on olulised kinnisvara omaniku, ostja, müüja või maakleri seisukohalt. Koolitus annab infot, mis on hädavajalik kõikide maaklerite jaoks.

Koolituse „Korteriühistu ja korteriomand“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

14.03.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ annab praktilise elamispindade turuülevaate ja nõuanded, kuidas kinnisvaramaakler, spetsialist, -arendaja või kinnisvaraettevõtte juht võiks ise turgu prognoosida.

Koolituse/seminari „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ lektor on Tõnu Toompark. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 329 €*

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul – 12 tundi, 180 €*

Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul võimaldab osaleda vaid juriidiliste teemade loengutel. Koolitus raames tuleb juttu võlaõigusseadusest, asjaõigusseadusest, tsiviilseadustiku üldosast, maksustamisest, perekonna- ja pärimisõigusest jpm.

Kinnisvara täiendkoolituse juriidikamooduli lektor on, Evi Hindpere. Loe edasi…

Kogu aeg: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Kinnisvaraturu ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad ilma käibemaksuta!

Täiendav info ja registreerimine

Koolitustele on võimalik registreeruda Kinnisvarakooli kodulehelt või kontakteerudes allolevatel numbritel-meiliaadressidel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Mustamäe ja Õismäe muutuvad üha enam nõutud kohtadeks

04.01.2013

Uus MaaNii Mustamäel kui ka Haabersti linnaosal on potentsiaali muutuda atraktiivseks elupaigaks neile, kes hindavad linnalist elukeskkonda, puhast õhku, sportimisvõimalusi, rohealasid, häid ühendusteid ja omapärast miljööd. Õismäe ja Mustamäe plussidest võib välja tuua selle, et sealsete korteriühistute tegevus on aktiivne, paljude majade fassaadid vahetatud, linnaosadesse on tekkinud kahte tüüpi kaubanduskeskusi: läbisõitjatele suurte magistraalide äärde ning suure elanike arvuga siserajoonidesse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Viimaste näol on tegemist nii lokaalsete ostukeskuste kui ka vaba aja keskustega, milles paiknevad keeglisaalid, internetikohvikud jne.

Kui võrrelda linnaosade tüüpkortereid (korterid, mis asuvad 1960ndatel ehitatud 4-5-korruselistes elamutes, kus on valdavaks väikesed 1-2 toalised korterid), siis Õismäel on tüüpkorterid avarama planeeringuga, tihti läbi maja ja mitme rõduga, Mustamäe tüüpkorterite probleemiks on väikesed köögid.

Hetkel on Mustamäel ning Haabersti piirkonnas müügis kokku ca 950 korterit. Mustamäe kõige kallima korteri ruutmeetri hind on 2000 €/m², odavaima korteri saab kätte 413 €/m². Mustamäel on sellel aastal kuni oktoobri lõpuni toimunud 997 tehingut ja möödunud aastal tehti 785 tehingut. Kui vaadata rahalises suuruses, siis selle aasta kümne kuuga toimunud tehingute kogusumma on 7,45 miljonit eurot. Suurim tehing 2012. aastal oli 119 900 eurot maksnud Kadaka teel asunud korteri müük, soodsaim tehing hinnaga 4500 eurot toimus A.H.Tammsaarel asuva eluruumiga.

Haabersti piirkonnas on selle aasta esimese kümne kuuga tehtud 529 tehingut, millest 450 moodustasid korteriomandid, 30 hoonestatud elamumaa, 1 hoonestatud ärimaa, 36 hoonestamata elamumaad ning 12 muu sihtotstarbega hoonestamata maad. Sealne tehingute hulk on tõusnud 32% võrreldes eelmise aastaga. Keskmine ruutmeetri hind on tõusnud 6%, eelmisel aastal oli see 857 eurot, sel aastal 908 eurot. Tänasel päeval on kõige kallim korter müügis hinnaga 2300 €/m², soodsaima korteri ruutmeetrihind on 1056 €. Samuti on Haabersti piirkonnas võimalik valida 41 majaosa vahel, millest kalleima ruutmeetrihind on 1234 eurot ja soodsaimal 542 €/m². Samuti on pakkuda 105 maja, kusjuures kõrgeim ruutmeetrihind on 1833 eurot ja soodsaim 784 €/m².

Asumite lõikes on kõige rohkem tehinguid tehtud käesoleva aasta esimese kümne kuuga:

  • Väike-Õismäe: 238 tehingut, keskmine hind 819 €/m²
  • Pikaliiva: 57 tehingut, keskmine hind 1278 €/m²
  • Astangu: 53 tehingut, keskmine hind 900 €/m²
  • Tiskre: 35 tehingut, keskmine hind 1120 €/m²
  • Õismäe: 28 tehingut, keskmine hind 1695 €/m².

Väike-Õismäe põhiline konkurent ongi Mustamäe (850-900 €/m²), ruutmeetrihindadega konkureerib ka Lasnamäe, mille keskmine ruutmeetrihind on 700-800 eurot.Mustamäe üüriturg on elav, keskmine üürikorteri hind on 190-270 eurot. Nõutuim üürikorter on 2-toaline ning maksab 250 eurot. Üürnikud leitakse 1-2 päevaga. Kõige tavalisemad kliendid on noored pered ja tudengid.

Magalapiirkondade elanikke saab jagada kolme kategooriasse:

  • säilitajad: eakamad ja madalama sissetulekuga inimesed, kellele meeldib olemasolev elukeskkond. Korter on soetatud erastamise teel;
  • mõõdukad: neile on olulised väiksemad eluasemekulud;
  • radikaalid: nooremad inimesed, korter ostetud panga abiga, korteril hüpoteek. Ei soovi investeerida olemasoleva elamise parendustesse, pigem on valmis lammutama ja ehitama uut. Säilitajatel ja mõõdukatel laenu tavaliselt ei ole, radikaalid on kriitilisem elanikkond, kes omavad juba laenusid ning nende sissetulekud ja töökohad on veel ebastabiilsed.

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et Mustamäe „parim enne“ 50 aastat on läbi saamas, majad on vananemas ning parkimiskohtadest on aina enam puudus. Võib siiski arvata, et Mustamäe maju renoveeritakse edasi ja see jääb populaarseks elamupiirkonnaks veel mitmekümneks aastaks. Samuti võib Mustamäe olemasolevate majade areng viia samasse suunda, kus on Kalamaja: majade eluiga prognoositi küll väiksem, kui see on tänaseks päevaks on, ning ei saa välistada, et kivilinnast võib kujuneda üsna eksklusiivne kinnisvarapiirkond. Positiivseks jooneks on see, et kivilinnad ei ole enam puhtalt magalapiirkonnad. Näiteks Mustamäe linnaosas paikneb Tallinna suurima õppeasutuse, Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleks, samuti mitmeid olulisi teadusinstituute ja tootmisasutusi ning ka mõned ümbrust mittereostavad tööstusettevõtted. Tallinna Tehnikaülikoolil ning tervishoiuasutusena Mustamäe haiglate kompleksil on eeldusi kujuneda Mustamäe linnaosa arengu võtmetegureiks.

Artikli autor:
Kristina Leer
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Väikeettevõtete vajadused büroo järele on erinevad

02.01.2013

Majandusele on olulised kiirele kasvule orienteeritud ettevõtted, millest saavad Eesti ekspordi kasvatajad, ning neid võiks palju enam tekkida. Kiire kujunemisega ettevõtted saavad sündida keskkonnas, mis toetab ja soodustab nende kasvu. Selleks võib olla nii saavutamisele orienteeritud kultuur, hea elukeskkond kui ka toimiv taristu.

2012. aastal loodi Eestis üle 15 000 uue ettevõtte, mis on märkimisväärne kasv võrreldes varasemate aastatega. Enamik neist ei kasvagi kunagi suureks ja paljude kasv toimub tagasihoidliku tempoga. Sellistel väikeettevõtetel on oma koht meie ühiskonnas täiesti olemas kas või endale ja lähedastele tööd andvate perefirmade või kohalikule turule orienteeritud ettevõtete näol. Alustavad kiire kasvuga ettevõtted on majanduse veduriteks ning ühiskond peaks looma neile madalad barjäärid ning võimaldama arendamiseks ja kasvamiseks finantsressursse.

Kinnisvaraturu jaoks peaks nii suurel hulgal uute ettevõtete loomine tähendama seda, et vajatakse üha enam uusi büroopindu. Reaalses tegevuses seda siiski märgata ei ole. Büroopindade turul käib lahing olemasolevate üüriklientide pärast ja kontoriruume otsivad eelkõige paremaid tingimusi vajavad ja aastaid ärimaailmas tegutsenud ettevõtted. Kuid siiski on ka üksikuid alustavaid firmasid, kes soovivad väljuda kodukontorist ja otsivad väikest büroopinda. Väikeettevõtte investeeringute vajadus ning stardikapital on väike, seega on nad ka hinnatundlikumad. Samas ettevõtte väiksus annab võimaluse turu muutustele reageerida kiirelt ja operatiivselt.

Alustavas ettevõttes on töötajate arv üldjuhul väike ning ruumivajadus samuti minimaalne. Eesti keskmises ettevõttes töötab ca 15 inimest, alustavas ettevõttes 2-4 töötajat. Töötajale vajaminev ruum l on tavaliselt maksimaalselt 10 m2 inimese kohta, seega on alustava ettevõtte keskmine büroovajadus 20-50 m2. Enamik kahetuhandete algul ehitatud büroohooneid on tehtud „rätsepatööna“ – konkreetse (suur)üürniku vajadusi arvestades. Seega leidub neis hoonetes pisibüroosid vähe. Kuid turul on üsna palju vanemaid B ja C klassi ärihooneid, kus leidub odavama hinnaklassiga väiksemaid büroopindasid ning kus võrreldes uuemate ärihoonetega on madalam üüritase. Selliseid ettevõtteid, kes tunnevad huvi madalama kvaliteediga büroo vastu ning kelle jaoks kontori esinduslikkus pole esmatähtis, ikka jagub.

Tegemist on firmadega, kelle kliendid kontoris ei käi, kes on üsna pretensioonitud ning hinnatundlikud. Tihti on selliste ettevõtete büroo valikul määravaks teguriks töötajate enda elukoha lähedus. Muidugi oleneb äripinna vajadus ka ettevõtte tegevusvaldkonnast – tootmisettevõtte ja tavabüroo ruumivajadust tuleb vaadata eraldi lähtuvalt nende tegevustest. Kui lao- ja tööstusettevõtted on koondunud tehnoparkides, siis ka büroo valikul saab üha olulisemaks sünergia naabruses asuvate ettevõtetega, kes sobivad kas siis tegevusalalt või pakuvad muid lisaväärtusi. Seega on ettevõtetel kasulik omada bürood ärilinnakus. Näitena saab välja tuua Tehnopolis Ülemiste, mis on Eesti esimene ja innovaatiline ärilinnak, mis just rõhubki nendele samadele koostööd soodustavatele külgedele. Teine ärilinnak, kus on osavalt seotud büroo ning tööstus- ja tootmine, on TTÜ Tehcnopolist.

Alati on hea võimalus kasutada ka büroohotellide teenust, mille tulek turule oli vaevarikas, kuid nüüdseks on nad end hästi positsioneerinud. Just alustavatele ettevõtetele, kes on lühiajaliselt kohalikul turul ning ei vaja esialgu enam kui ühte kuni kolme töökohta ning ei saa ette prognoosida oma arengupotentsiaali, ongi büroohotellid heaks lahenduseks. Teenus annab võimaluse vältida üürilepinguga kaasnevaid kohustusi: lepingu pikkus, lõpetamine, töötajate vähenemisest või suurenemisest sõltuvalt vajamineva büroo otsimine jne.

Artikli autor:
Taavi KOhler
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa
1 2 3 … 1,337 1,338 1,339 … 1,555 1,556 1,557