Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Haaberstisse plaanitakse jalgpallistaadioni

Linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Rannamõisa tee alguses asuvatele kinnistutele jalgpallistaadioni.

Idee kohaselt rajatakse alale täismõõtmetes, rahvusvahelistele nõuetele vastav tribüünidega jalgpallistaadion koos seda toetava treeningkompleksi ja infrastruktuuriga. Staadioni juurde on plaanis rajada administratiivhoone ning ka majutuskompleks ja sporditarvete pood, juurdepääsuteed ja parkimisplatsid.

Alale jalgpallistaadioni rajamist soovib Nõmme Jalgpalliklubi Kalju, mille edasise arengu ja toimimise seisukohalt on lisaks klubi poolt kasutatavale Hiiu staadionile hädavajalik iseseisva treeningkompleksi ja esindusstaadioni rajamine.

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on moodustada kinnistute ümberkruntimise ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel 70% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) ja 30% ärimaa sihtotstarbega krunt tribüünidega jalgpallistaadioni ja administratiivhoone ehitamiseks. Lisaks analüüsitakse võimalust ehitada planeeringuala lääneossa ärihoone.

Planeeritava maa-ala suurus on 6 ha. Planeeritav maa-ala asub Rannamõisa tee ääres Haabersti ristmiku vahetus läheduses.

Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritava maa-ala juhtotstarve linnosa keskuse segahoonestusala, mis on mõeldud eeskätt kaubandus-teenindus- ja vaba aja harrastusega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele.

Algatamisettepanek vastab ka Haabersti linnaosa üldplaneeringule, mille kohaselt on maa-ala juhtotstarve segahoonestusala, kus võivad asuda korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon..

Algatatava detailplaneeringuga antakse kogu ala kohta terviklahendus, mis võimaldab integreeritud äri- ja spordikeskuse tekkimise Rannamõisa tee äärde. Lisaks hoonestusele on oluline lahendada liiklusküsimused, sealhulgas Rannamõisa tee – Kaeravälja tn – planeeritava tänava ristmik, mis on üks Pikaliiva asumi olulisi juurdepääsuteid.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi 21. augustil 2013 Nõmme Jalgpalliklubi Kalju. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud OÜ Puusepp & Mänd. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Nõmme Jalgpalliklubi Kalju sõlmisid 4. novembril 2013 planeeringu koostamise tellimise ja koostamise õiguse üleandmise lepingu.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kuidas valida energiasäästlikku ärihoonet?

Kasvavate energiahindade juures on investorite, arendajate ja kinnisvaraomanike üheks olulisemaks väljakutseks kujunemas energiatõhusate ja jätkusuutlike uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete renoveerimine. Tehnilises mõttes on oluline saavutada võimalikult madal energiatarbimine, vähendada hoolduskulusid ning tagada nõuetele vastav sisekliima.

Lisaks tuleb hoone ekspluatatsiooni ajal hoone haldaja valikul pöörata olulist tähelepanu firma ning konkreetse halduri kompetentsile. Energiasääst ei pruugi olla ootustele vastav juba seetõttu, et halduril puuduvad vajalikud teadmised tehnosüsteemide käitamise eripäradest, mistõttu seadmed töötavad ebaefektiivselt. Kui hoonete tarbimise pool on optimeerimata, siis tõusvad energiahinnad lisaks veel võimendavad kulusid. Täites eeltoodud kriteeriumeid peaks hoone oma olemuselt olema atraktiivne potensiaalsetele ostjatele ja rentnikele.

Kuidas teha vahet energiasäästlikel hoonetel?

Enamikes Euroopa riikides on kohustuslik energiamärgis. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise arvutustes võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, ventilatsioonile, vee soojendamisele, valgustusele, liftidele, elektriseadmete kasutamisele jms. Eestis väljastatava energiamärgise energiatõhususarv jääb skaalasse A-H. Oluline on teada, et energiamärgis näitab ainult hoone energiatarbimist, mitte aga selle sisekliima kvaliteeti, konstruktsioonides kasutatud materjalide tarbija sõbralikkust jms. Seetõttu saavad kinnisvarast huvitatud energiamärgise põhjal võrrelda ainult hoonete energiatõhusust.

Teiseks variandiks on vabatahtlik hoonete sertifitseerimine ehk „roheline märgis“ (Green rating). Tänaseks hetkeks Eestis veel niši staatuses olev kuid mujal maailmas laialt levinud sertfitseerimine on paljude investorite ja kinnisvaraomanike silmis vägagi väärtuslik märgis. Sertifitseerimine käib erinevate organisatsioonide poolt väljatöötatud standardite alusel, millest enamik neist on kas regiooni või riigipõhised. Sertifitseerimise standardeid, mille alusel hinnatakse, on koostatud üle maailma väga palju. Euroopas on põhiliselt levinud neli: BREEAM, LEED, HQE ja DGNB. Neist BREEAM ja LEED on ülemaailmse levikuga. Eestis on „roheline märgis“ veel vähe levinud, väljastatud on üksikud BREEAM ja LEED sertifikaadid ärihoonetele ning lähitulevikus on valmimas veel mõned büroohooned, mis vastavad LEED ja Green Building sertifikaatide nõuetele.

Erinevaid sertifitseerimise standardeid omavahel võrrelda on suhteliselt keeruline, sest igaühel on oma erisused ning nõuded. Näiteks osade sertifikaatide väga hea hinnang hoonele võib tähendada konkureeriva sertifikaadi mõistes samale hoonele rahuldavat tulemust. „Roheline märgis“ planeeritakse üldjuhul uuele projekteeritavale hoonele ning erinevates standardites varieeruvad hindamise kriteeriumite arvud suurusjärgus 40-60. Hindamise kriteeriumid on väga erinevad ning hõlmavad näiteks järgnevaid valdkondi: jätkusuutlik asukoht, veekasutuse efektiivsus, energia ja atmosfäär, materjalid ja ressursid, sisekeskkonna kvaliteet, prügi, haldamine, tervis ja heaolu jne. Kui hoone kavandatakse ja ehitatakse eelnevalt toodud kriteeriume arvestades, siis peaks olema tagatud jätkusuutlik hoone, mis toob kasu nii hoone omanikule kui ka kasutajale.

Kas märk tõstab hinda?

Hinnanguliselt on Euroopas kokku 24 miljonit m2 sertifitseeritud kontoripinda, mis moodustab alla 5% kogu kontori pinnast. DTZi üleeuroopalised analüüsid näitavad, et veel ei ole kujunenud välja selget hinnastamise poliitikat. Üksikutes riikides nagu Soome, Saksamaa ja Rumeenia on viimasel ajal siiski näha trendi, et „rohelise märgistusega“ hooned on turul rohkem hinnas võrreldes tavaliste hoonetega. Kuna Eestis on sertifitseerituid hooneid vähe, siis ei ole veel kujunenud välja kindlat hinnaerinevust.

Raul Prank
kutseline kinnisvarahaldur

 DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

The financial means of Tallinn residents to purchase an apartment in dormitory suburbs are in a state of decline

In terms of current income and property prices, residents of Riga and Vilnius can now purchase a bigger standard apartment than a year ago, with the housing purchasing power index showing the biggest growth in Vilnius over the last 12 months, growing by 3.1 square metres to 40.0 square metres, as shown by SEB Baltic banks survey.

Even though a Tallinn resident with average income was able to buy a larger apartment than his or her Southern neighbours – 53.4 square metres as recently as Q4 2012 – the situation today has changed. A resident of Riga is able to purchase an apartment with 50.3 square metres, while a resident of Tallinn is able to purchase a living space with only 44 square metres.

SEB Latvia’s social economy expert Edmunds Rudzitis says: “The availability of housing in Riga and Vilnius improved mainly due to income growth exceeding real estate price growth, while in Tallinn the real estate prices grew relatively more than real wages, thereby significantly reducing the availability of housing.”

“However, Tallinn is still ahead of the other Baltic capitals in terms of apartment availability. Considering the price of new apartments, the average home loan interest rate, and other factors, a resident with average income can buy only 22.6 square metres of new living space in Riga, 26.9 square metres in Vilnius, but 32.2 square metres in Tallinn. The reason is that the average income of Estonian residents is higher than that of our Baltic neighbours, but the real estate price does not differ significantly in new developments,” added Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB Estonia.

*The SEB home purchasing power index is the number of square metres that a resident with average income can purchase with a loan, without taking an overly high risk. The index takes into consideration four factors that influence the home loan market: property price (standard apartment in dormitory suburbs), income, inflation, and interest rate.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ruta Arumäe: Hinnatõusud vaibuvad ja reaalkasvud tugevnevad

Novembris jätkus keskmise tarbijakorvi hindade alanemine, 0,4% eelmise kuuga võrreldes. Aastainflatsioon jäi sarnaselt oktoobriga 1,5%-le. Seega on viimastel kuudel inflatsioon väga kiirelt alanenud – seda arvatavasti rohkem ajutiste kui püsivamate tegurite toimel. Viimast võiks arvata juba kasvõi graafikute kõrvutamisel eurotsooni inflatsiooniga, kus inflatsioonimäärade vahe Eestiga on ebatavaliselt väikeseks vajunud. Eurotsooni inflatsioon novembris oli 0,9%, suurem kui eelneva kuu 0,7%.

Viimasel kolmel kuul on järjepidevalt odavnenud toidu, väljas söömise ning kütuste hinnad. Detsembris on kütuse hinnad taas tõusnud, mis inflatsiooni omakorda suurendab. Eluasemekulutused aasta keskelt alates enam trendina kallinenud ei ole, vaid kõikunud keskmiselt sama taseme ümber. Järgmisel aastal on võimalik, et eluasemekulud langevad ning ilmselt hoiavad inflatsiooni madalana ka energiahinnad. Järgmise aasta inflatsiooniprognoos on 2%.

Novembrikuu jooksul alanesid hinnad kõikide suuremate kuluartiklite osas, mille peale kõik tarbijad on vähem või rohkem sunnitud kulutama, teisisõnu esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad – toit, eluase ja transport. Seega jäi ülejäänud tarbimiskulutuste suurendamiseks rohkem raha kätte. See omakorda soodustas jätkuvat sisemaiste hindade inflatsiooni. Sisemaistest hindadest alanesid novembris sideteenuste ja söömise hinnad väljaspool kodu.

Aastast inflatsiooni on vähendanud eelkõige kütuste ja side odavnemine võrreldes eelmise aastaga, veidi vähemal määral ka tasuta kõrgharidus. Kütuse odavnemine vähendas aastast inflatsiooni 0,7 pp võrra, side odavnemine 0,6 pp võrra ning tasuta kõrgharidus 0,2 pp võrra.

Kui välismaalt toodud kaupade hinnad on langenud, siis samal ajal sisemaised kaupade ja teenuste hinnad on jätkuvalt tõusnud. See aitas kaasa ka ettevõtete kasumite paranemisele kolmandas kvartalis. Kasumid suurenesid enim sisetarbimisest veetud sektorites – kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtetes. Kuna muud sisendid peale tööjõu enamasti imporditakse ning nende hinnad olid kolmandas kvartalis languses, siis aitas see suurendada kasumeid ja puhast lisandväärtust.

Tööjõu kallinemine kolmandas kvartalis ei mõjutanud seega kasumeid negatiivselt. Kuigi keskmise palga kasvu kiirenemine kolmandas kvartalis oli päris märgatav, siis palgakulud kokku suurenesid õige vähe kiiremas tempos, võrreldes varasemate kvartalitega, 9%-lt 10%-le. Samas pole müügitulu kasvutempo samuti kiirenenud, vaid suurenes sarnaselt eelmise kvartaliga 9%. Samal ajal puhta lisandväärtuse kasv kiirenes III kvartalis 8%-le eelmise kvartali 4%-lt.

See, et kasumid kolmandas kvartalis pärast kahanemist eelmises kvartalis taas kasvasid, on märk majanduse pöördumisest paremuse suunas. Samuti suurendab see ettevõtete investeerimisvõimekust. Investeeringud suurenesid kolmandas kvartalis 14% aastatagusega võrreldes. Ka see on üks positiivsetest märkidest edasiste väljavaadete kohta.

Kuigi ühe kuu andmete põhjal on vara veel hõisata, olid oktoobrikuu näitajad majandusseisu kohta üpris head. Nii tööstus kui ka jaekaubandus näitasid 7%-list kasvu oma mahtudes, mis tähendab nii sise- kui välise tarbimise kasvu. Oktoobris suurenes töötleva tööstuse eksport 5% ning eelnevate kuude madalseis pöördus kasvule. Jätkuvat kasvu peaks toetama viimastel kuudel jõudsalt paranenud Rootsi ja Saksamaa tööstuste kindlustunde indikaatorid. Positiivseks märgiks on ka töötleva tööstuse kasumite kasv kolmandas kvartalis, mis võib põhimõtteliselt märkida pööret paremuse suunas. Siiski on töötleva tööstuse kasumid viimaste aastate jooksul olnud väga hüplikud ning tuleb tunnistada, et trend on olnud ikkagi pigem külgsuunaline ja seda trendi pole veel murtud.

Jaekaubanduse mahtude suurenemisele aitas kaasa nii inflatsiooni alanemine kui ka palkade kiire kasv. Kolmanda kvartali keskmise palga kasv oli tervelt 8,8%. Samas oli kolmanda kvartali palgakasvus ka ajutisi komponente, mistõttu neljandas kvartalis võib see veidi väiksemaks jääda. Kokkuvõttes ootame jaekaubanduses aasta lõpus sarnaste kasvude püsimist.

Kõikide mainitud näitajate arengud on olnud meie prognoosidega kenasti kooskõlas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Veel saab osaleda: seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” 12/12/2013

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütikVeel on võimalus panna osalemiseks nimi kirja 12/12/2013 Kinnisvarakoolis toimuvale seminarile “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”. Tegemist on kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega Eestis.

Seminari viib läbi ja turuülevaadet esitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade turuülevaade on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, -arendajatele ja -spetsialistidele, kes tunnevad selle vastu huvi, mis saab edasi elamispindade hindade, tehingute arvu ja üldise turu suundumustega.

Ülevaade vaatab põhjalikumalt elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkte.

Teeme prognoose perspektiiviga pool-poolteist aastat.

Koolitus “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” toimub 12.12.2013 kell 13:00-16:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: Eluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 13%

2013 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel ehk sai kasutusloa Eestis kokku 436 eluruumi kogupindalaga 48 400 m2.

Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kasutusloa saanud eluruumide arv 13  ja nende pind 12%.

III kvartali kasvunumbrid ei anna siiski põhjust rõõmustamiseks. Käesoleva aasta kolme kvartali jooksul on valminud siiski 9% vähem eluruume, kui eelmise aasta esimese kolme kvartaliga.

Valminud eluruumide keskmine pindala oli 111 m2. See tähendab, et endiselt on valminud eluruumide hulgas suur osakaal ühepereelamutel, ridaelamutel ja paarismajadel ja väiksem osakaal korterelamutel.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elamumaa omanik peab maksuvabastuse saamiseks end elanikuks registreerima

Maamaksuvabastuse saamise eelduseks on rahvastikuregistri järgne elukoht sellel aadressil.

Seetõttu soovitab Tallinna abilinnapea Eha Võrk kõigil elamumaaomanikel oma elukohaandmed rahvastikuregistrist aegsasti üle kontrollida.

Maamaksuvabastus määratakse 1. jaanuari 2014 seisuga, seega peab maaomanik hiljemalt aasta lõpuks sellele aadressile elama registreeritud olema. Maamaksuvabastuse määramiseks kontrollitakse isikuandmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel, maamaksuvabastuse saamiseks ei ole vaja eraldi avaldust esitada.

Ka 2014. aastal vabastatakse linnas maamaksust elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik kuni 1500 m² ulatuses, kui tema elukoht on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele sellel maal asuvas hoones.

Rahvastikuregistri andmeid saab kontrollida kodanikuportaalis www.eesti.ee veebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saab seda teha elukohajärgses linnaosa valitsuses.

Tallinna linna elanikuks saab registreeruda linnaosa valitsustes või riigiportaalis www.eesti.ee. Kui esitate elukoha andmeid e-teenuse kaudu, kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud ehk digitaalselt allkirjastatud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinna elanike rahalised võimalused magalapiirkondades korteri ostmiseks vähenevad

Nii Riias kui Vilniuses on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis eluaseme ostujõu indeks enim Vilniuses – 3,1 ruutmeetri võrra 40,0 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Kuigi veel 2012. aasta viimases kvartalis sai keskmise palgaga Tallinna elanik endale osta suurema korteri kui lõunanaabrid – 53,4 ruutmeetrit,  on tänaseks olukord muutunud. Riia elanik saab endale soetada 50,3 ruutmeetri suuruse korteri, tallinlane vaid 44 ruutmeetrise elamispinna.

SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Eluasemete kättesaadavus Riias ja Vilniuses paranes eelkõige kinnisvara hinnakasvu mõju ületava sissetuleku kasvu tõttu, Tallinnas aga kasvasid kinnisvarahinnad reaalpalgast suhteliselt enam, mis eluasemete kättesaadavust märgatavalt vähendas. “

„Uusarenduste korterite kättesaadavuselt Tallinn siiski edestab teisi Balti pealinnu. Arvestades uute korterite hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias 22,6 ruutmeetrit uut elamispinda, Vilniuses 26,9 ruutmeetrit ja Tallinnas 32,2 ruutmeetrit. Põhjus on selles, et Eesti elanike keskmine sissetulek on Balti naabritest suurem, kuid kinnisvara hind uusarendustes märgatavalt ei erine,” lisas SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

*SEB eluaseme ostujõu indeks on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

III kvartalis jätkus majanduskasvu aeglustumine

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,6%.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot.

Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala jae- ja hulgikaubanduse kiire kasvu toel. Suurema mõjuga SKP tõusule olid täpsustatud andmete kohaselt veel info ja side ning töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Töötleva tööstuse tõusu panustas kõige rohkem metalltoodete tootmise kasv. 2013. aasta III kvartalis panustasid SKP suurenemisse enam kui pooled tegevusalad.

Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedajaid, näitas sarnaselt 2013. aasta kahe esimese kvartaliga langustrendi. Ehituse tegevusala oli III kvartalis üks suurimaid majanduskasvu pidurdajaid hoonete ehituse vähenemise tõttu, samas kasvas rajatiste ehitus. Lisaks kahandas SKP kasvu veel veonduse ja laonduse (täpsemalt laondust ja veondust abistava tegevusala) ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemine.

Netotootemaksude panus Eesti majandusse oli negatiivne. Netotootemaksude 1,4%-line langus oli põhjustatud peamiselt käibemaksu laekumise vähenemisest, samas suurenes aktsiiside laekumine. Võrreldes 2012. aasta III kvartaliga kasvasid ka subsiidiumide väljamaksed.

Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade ja teenuste eksport III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1% (sh kaupade väljavedu -2%), kaupade ja teenuste import kasvas 1%. Viimati kahanes kaupade ja teenuste eksport aasta varasemate numbritega võrreldes 2009. aasta IV kvartalis. Kaupade ja teenuste eksport Eestist on jätkuvalt impordist suurem. Netoekspordi osatähtsus SKP-st oli teist kvartalit järjest positiivne, moodustades III kvartalis 1,3%.

Kuigi SKP kasv on aasta algusest alates aeglustunud, on sisenõudluse kasv hinnamõjusid arvesse võttes kiirenenud. III kvartalis kiirenes sisemajanduse nõudluse kasv 5%-ni peamiselt kapitali kogumahutus põhivarasse toel, mis kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 11%. Tõusu panustasid peamiselt ettevõtete sektori investeeringud transpordivahenditesse, hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse.

Lisaks toetas sisenõudluse suurenemist kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste 4%-line kasv, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vabale ajale ja kultuurile, toidukaupadele ning eluasemekulutustele. III kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st suurem.

SKP täpsustatud näitajad on arvestatud kvartaalsete andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil ning võib seetõttu erineda kiirhinnangust, mis koostatakse kuu andmete ning prognooside põhjal ainult tootmise meetodil.

Tegevusalade lisandväärtuste kasv, III kvartal 2013

Diagramm: Tegevusalade lisandväärtuste kasv, III kvartal 2013

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg: 4. osa: Millal algatame järgmise ehitusbuumi?

Eestis on statistiliselt ca 645 000 eluruumi. Neist ainult ca 4% on ehitatud viimase 20 aasta jooksul. Arvestades kinnisvara teoreetilist amortisatsiooni, oleks see number pidanud olema ca 10 korda suurem. Seega oleme küll 20 aastaga üles ehitanud oma riigi, kuid jätnud justkui väga palju muud ehitustööd tegemata.

Päris nii see siiski ei ole, kuna sotsialistliku ülesehitustöö raames sai küllaltki palju ette ära tehtud. Kuid selliste järskude arenguetappidega on muudetud meie kinnisvaraturg hüplikuks ning buumide-kriiside tekkimisele altiks. Spekuleerimise jaoks on see tore, kuid pikaajalise pereplaneerimise seisukohalt suur õnnetus.

Ka Skandinaavias on buumid ja kriisid, kuid mitte 15%-liste aastaste kõikumistena ning tõenäoliselt on see ka üheks põhjuseks, miks sealne elujärg parem tundub.

Näib, et tänane uusarenduse maht rahuldab nõudluse, kuid minu hinnangul on see petlik. Esiteks on kogu uusarendus koondunud Tallinna ning selle tulemusena loodavast hüvest saavad osa vaid vähesed edukad.

Loomulikult ei peagi saama tasuta korterit nagu ENSV ajal, kuid nagu eelmises osas kirjutasin, muutub üha vananeva elamufondi kasutamine peagi lihtsalt raiskamiseks. Ning senised omanikud/kasutajad ilma avaliku sektori toeta vajalikku uuendust ette võtta ei suuda.

Tallinna kesksus aga tähendab, et näiteks Risti asula Läänemaal valgub inimestest osalt tühjaks juba seepärast, et seal pole mõistlikele tingimustele vastavaid eluruume. Olemasolevate sovhoosiaegsete kortermajade renoveerimine on kordi kulukam, kui nende turuhind. Ja selliseid asulaid on palju.

Kurvastav on see piirkonna ettevõtjaile, kelle tööjõud lihtsalt laiali jookseb. Peagi liituvad kurvastajatega kõik need, kellele meeldib näiteks käia kaunis hooldatud Eestimaa looduses ja turismitaludes, sest ka need vajavad inimesi ja toetavat infrastruktuuri.

Pärast seda, kui olukord on muutunud lootusetuks, kurvastavad ka kõik tähtsad ametnikud, kelle ülesandeks on jälgida palju tuleb meie riiki sisse abi- ja laenuraha ning kuipalju me suudame siin ise reaalset väärtust luua ja eksportida.

Me ei saa muuta ehitushinda palju odavamaks. Materjali ja tööjõukulu kasvab inflatsiooni tempos, arendajad/ehitajad peavad saama mõistliku kasumi, et „rattad liikuma“ hakkaks ning lõpuks tuleb ka riik oma osa nõudma maksude näol.

Aga uue elamispinna kättesaadavamaks muutmiseks on ka muid võimalusi. Näiteks Helsingi linn on sisuliselt linnamaa omanik ning reguleerib uusarendust nii mahtude kui hindade osas. Eesti linnad ei ole nii heal positsioonil, kuid võimalusi on siiski kõikjal ning nii mõnedki projektid on peaaegu selliselt ka tehtud. Samuti on võimalik muuta turg paindlikumaks st alati ei pea ostma selleks, et kolida uude korterisse.

Pigem vastupidi ja nii jõuame taas selleni, et üürisuhete regulatsioon on vaja kaasajastada. Eelneva kahe koosmõjul on võimalik jõuda uusarenduseni, mille tulemusena valmivad nn säästumajad. Need ei paku küll huvi tänastele tüüpilistele kinnisvaraostjatele – ilusatele ja edukatele – kuid lahendavad kokkuvõttes märksa suuremaid probleeme.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ajaloorubriik: Telliskivi tänava lugu

Pelgulinna läbib Kalamaja suunas kulgev Telliskivi tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt, ristub Mulla, Ristiku, Rohu ja Heina tänavaga, ületab Kalamaja piiril raudteeharu ning lõpeb Kopli tänavas.

1878. aasta linnaosade plaanil oli esmakordselt kasutusel Telliskivi (Ziegelstrasse) tänava nimetus, mis ametlikult kinnitati alles 1882. aastal. Oma nime sai ta tänase Sõle tänava ääres asunud Johann Grabby tellisetehase järgi.

Tänav oli algselt munakivisillutisega. 2013. aastal läbis Telliskivi tänav kapitaalremondi.

Telliskivi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Telliskivi 1 – 1934. aastal.
  • Telliskivi 3 – tööstushoone.
  • Telliskivi 9 – 1968. aastal.
  • Telliskivi 11 – 1939. aastal.
  • Telliskivi 13 – 1980. aastal valminud Tallinna mööblimaja suur hoone. Mööblimaja tagant kulges vanasti Telliskivi ja Mulla tänavat ühendanud Kruusa tänav.
  • Telliskivi 15b – parkla koos nõukogudeaegne kauplus-paviljon, mis on ainuke säilinud hoone seal 1970. aastate keskpaigani asunud Kalinini rajooni kolhoositurust. Enne märtsipommitamist olid seal aga suured viljapuude- ja iluaiad koos ilusate elumajadega, mis hävisid 1944. aasta märtsipommitamises.
  • Telliskivi 15b – tänane haljasala, kus asunud ühekorruselises Johan Grabbyle kuulunud majas alustas 1912. aastal tööd Pelgulinna algkool. Nõukogude ajal asus seal lasteaed. Vana maja lammutati 1965. aastal.
  • Telliskivi 23 – 19. sajandi lõpus.
  • Telliskivi 23a – 19. sajandi lõpus.
  • Telliskivi 25 – 1894. aastal.
  • Telliskivi 27 – 1930. aastate keskel.
  • Telliskivi 29 – 1920. aastatel.
  • Telliskivi 31 – 1898. aastal.
  • Telliskivi 33 – 1930. aastatel.
  • Telliskivi 35 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Telliskivi 37 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Telliskivi 39 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Telliskivi 41 – endine turuplats, kus 1990. aastatel peeti Pelgulinna päevi.
  • Telliskivi 43 – 1868. aastal. Pelgulinna vanim elumaja.
  • Telliskivi 45 – üks piirkonna vanimaid laste mänguväljakuid.
  • Telliskivi 47 – 1920. aastate lõpus.
  • Telliskivi 49 – tootmishoone ja ladu.
  • Telliskivi 51 ja 51a-h – nõukogude ajal ehitatud Kommunaari jalatsitehase puutöötsehhi kauplus, tootmishooned ja laod.
  • Telliskivi 57 – 19. sajandil ehitatud ja 1953. aastal laiendatud veduridepoo, osa Kopli kaubajaamast. Täna on hoone poodide ja söögikohtade päralt.
  • Telliskivi 57a – Kopli kaubajaama depootee.
  • Telliskivi 57d – 1971. aastal ehitatud autoremonditöökoda.
  • Telliskivi 59 – kontori- ja tootmishoone.
  • Telliskivi 59a – 1942. aastal ehitatud ja hetkel kasutuseta veetorn. 1945. aastal rajatud puidutöökoda ja laod.
  • Telliskivi 61 – 2001. aastal ehitatud kaubanduskeskus.

Telliskivi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Telliskivi 2 – 1902. aastal.
  • Telliskivi 4 – lammutatud.
  • Telliskivi 6 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Telliskivi 8 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Telliskivi 10 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Telliskivi 10a – 1969. aastal.
  • Telliskivi 12 – 1912. aastal.
  • Telliskivi 14 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Telliskivi 16 – uus kortermaja valmib 2014. aastal.
  • Telliskivi 18 – uus kortermaja valmib 2014. aastal.
  • Telliskivi 20 – 1920. aastatel.
  • Telliskivi 22 – 1930. aastatel.
  • Telliskivi 24 – 1993. aastal ehitatud kauplusehoone.
  • Telliskivi 26/1 – 1930. aastatel.
  • Telliskivi 26/2 – teadmata.
  • Telliskivi 28 – 1930. aastal.
  • Telliskivi 30 – 1930. aastate alguses.
  • Telliskivi 32 – 1930. aastate alguses.
  • Telliskivi 34 – 1930. aastal.
  • Telliskivi 36 – 1936. aastal.
  • Telliskivi 38 – 1928. aastal.
  • Telliskivi 40 – 1929. aastal.
  • Telliskivi 42 – 1920. aastate lõpus.
  • Telliskivi 44 – 1929. aastal, majandushoone 1969. aastal.
  • Telliskivi 46/1 – 1920. aastate lõpus.
  • Telliskivi 46/2 – 1920. aastate lõpus.
  • Telliskivi 48 – 1920. aastate lõpus. Keldripood.
  • Telliskivi 50 – 1920. aastate lõpus.
  • Telliskivi 50a – 1920. aastate lõpus.
  • Telliskivi 50b – 1920. aastate lõpus.
  • Telliskivi 52 – 1931. aastal.
  • Telliskivi 52a – 1920. aastate lõpus.
  • Tellsikivi 54 – 1931. aastal.
  • Telliskivi 56 – 1930. aastatel ehitatud advenistide kirik, tänane Pelgulinna rahvamaja.
  • Telliskivi 58 – 1930. aastatel.
  • Telliskivi 58a – autopesula.
  • Telliskivi 60 – katlamaja, ladu, tootmishoone.
  • Telliskivi 60a – endise Kalinini-nimelise tehase peahoone ja tootmishooned, tänane Telliskivi loomelinnaku ala. Vanimad hooned 19. sajandi lõpust (näiteks F-hoone), kui seal asusid Balti Raudtee Peatehased. Enamus hooneid ehitatud 1960.-1980. aastatel.
  • Telliskivi 62 – reisirongivagunite remonditsehh.
  • Telliskivi 64 – raudtee haldushoone, veepumbajaam, katlamaja ja garaaž.
Telliskivi tänava vana sillutis, mis tuli välja tänava kapitaalremondi käigus 2013. aasta hilissuvel (Delfi foto).

Telliskivi tänava vana sillutis, mis tuli välja tänava kapitaalremondi käigus 2013. aasta hilissuvel (Delfi foto).

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tarbijahinnad langesid viiendat kuud järjest

Eesti PankStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Aastavõrdluses püsis hinnakasv 1,5% juures, nii nagu oktoobriski. Aeglase inflatsiooni taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Peamine põhjus on vähene inflatsioon väliskeskkonnas, eelkõige imporditava energia odavnemine. Selle tulemusel odavnesid mootorikütused aastavõrdluses 4,5% ning soojusenergia 3%. Euroala inflatsioon kiirenes novembris 0,9%ni, kuid sealset hinnakasvu pidurdas lisaks energiale kõrge tööpuuduse määr ning sellest tulenev vähene palgakulude surve tarbijahindadele.

Novembris jätkus Eestis toiduainete inflatsiooni aeglustumine, mis oli tingitud soodsast ilmast ja suuremast saagikusest paljudes põllumajanduse piirkondades üle maailma. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis toiduainete hinnatase 1,3%. Inflatsiooni aeglustumine puudutab eelkõige töötlemata toiduaineid, näiteks puu- ja köögivilju, mille hinnad tõusid veel aasta esimesel poolel väga kiirelt. Töödeldud toiduainete inflatsioon läbib aga oma madalseisu ning suurem nõudlus hakkab järgmisel aastal nii maailmaturul kui ka Eestis töödeldud toiduainete hinnakasvu kiirendama. Toiduained koos alkoholi ja tubakaga kallinesid novembris aastaga 2,2%, sisaldades aktsiisitõusu mõjusid.

Alusinflatsioon, mis hõlmab tööstuskaupu ja teenuseid (51% tarbijakorvist), püsis novembris mõõdukas, 0,3%. Kuigi paljudes euroala riikides tööstuskaubad odavnevad, jätkus Eestis mõõdukas hinnakasv, mis ulatus novembris 0,7%ni. Impordihindade langus tasakaalustas suure osa kohaliku palgakasvu mõjust. Ettevaates peaks hinnakasvu piirama ka uute kaubanduspindade lisandumine, mis tihendab konkurentsi siseturul. Arvestades palga kasvu kiirenemist kolmandas kvartalis 8,8%ni, oli teenuste nullilähedane inflatsioon novembris ebaharilikult väike. Teenuste inflatsiooni summutasid tasuta teenused ning side hinnalangus. Ilma side odavnemiseta oleks inflatsioon olnud 0,6 protsendipunkti suurem Nende tegurite mõju lähikuudel väheneb, mistõttu teenuste hinnakasv kiireneb tõenäoliselt juba uue aasta algul.

Eesti Panga inflatsioonikommentaar 06.12.2013

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Allikas: http://www.eestipank.ee/press/tarbijahinnad-langesid-viiendat-kuud-jarjest-06122013?source=newsletter

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Hoiustaja jaoks intressid nullist madalamale ei lange

Eesti PankEesti meedias on kajastamist leidnud Euroopa riikide keskpankurite sõnavõtud selle kohta, et hoiuseintressid võivad muutuda negatiivseks . Kahetsusväärselt on „tõlkes kaduma läinud“ oluline nüanss – tegu ei ole tavaliste pangaklientide hoiuste intresside negatiivseks muutmise ohuga, vaid kommertspankade jaoks keskpangas raha hoiustamise negatiivse intressi võimalusega. Kui tavalistele pangaklientidele kehtestada negatiivne hoiuseintress, siis võtaksid inimesed ja ettevõtted raha pankadest välja ja seda pangad kindlasti ei soovi.

Tavaolukorras kommertspangad keskpangas raha hoiustama ei kipugi. Pankadele on kasulikum toimetada pankadevahelisel rahaturul, mis võimaldab ühel pangal liiase raha laenata teisele pangale, kel on lühiajaline rahapuudus.  Keskpangas hoiustavad raha need kommertspangad, kes endale rahaturult tehingupartnerit ei leia. Üleilmses finantskriisis vähenes pankadevaheline usaldus märgatavalt ja seetõttu on keskpankades raha hoiustamine muutunud ahvatlevaks.

Kuigi eelmise aasta juulist maksavad euroala keskpangad kommertspankadele hoiuste eest 0% intressi, siis ikkagi eelistavad paljud pangad pigem “parkida” raha keskpankades kui laenata välja teistele kommertspankadele. Kui keskpank alandab hoiuseintressi kommertspankade jaoks, siis suureneb pankadel huvi see käibesse lasta, mis lõpuks hoogustab laenuandmist ettevõtetele või majapidamistele.

Terve mõistus ning majandusloogika ütlevad, et juhul, kui mõni kommertspank kehtestaks oma klientidele negatiivse hoiuseintressi, siis kaotaks ta oma hoiustajad. Inimesed ning ettevõtted lihtsalt võtaksid raha hoiustelt välja. See ongi peamine ning igati piisav põhjus, miks hoiuseintressid kommertspankades nullist madalamale ei lange.

Peeter Luikmel
Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja

Allikas: http://www.eestipank.ee/press/artiklid-ja-intervjuud/hoiustaja-jaoks-intressid-nullist-madalamale-ei-lange?source=newsletter

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tagastatud korterelamute renoveerimistoetuste tähtaeg läheneb

Kuna lähiajal lõpeb Kredexi toetusmeede omandireformi käigus tagastatud korterelamute renoveerimiseks, kutsume tagastatud elamute omanikke ja ühistuid üles taotluse esitamisega kiirustama.

Toetust saavad taotleda omandireformi käigus õigusjärgsele subjektile tagastatud korterelamute füüsilistest isikutest omanikud, nimetatud elamutes moodustatud korteriühistud või neis asuvad korteriomanike ühisused.

Renoveerimistoetust eraldatakse 20% alates 01.01.2007 aastast teostatud piirde- ja kandekonstruktsioonide, elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning gaasipaigaldiste rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde ning taastuvenergia tootmise seadmete soetamise ja paigaldamisega seotud tööde maksumusest.

Tagastamist tõendava dokumendina tuleb esitada koopia korterelamu tagastamise otsusest ja üleandmis-vastuvõtmisaktist.

Täpsem info taotlemise osas SA KREDEX veebilehelt:

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Analüütik: uued kaubanduskeskused peavad leidma oma niši

PostimeesEile kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, mis annab rohelise tule Lasnamäele Eesti suurima kaubandus- ja meelelahutuskeskuse rajamiseks. Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnangul sõltub uute kaubanduskeskuste edu nende võimest eristuda ülejäänud turul.

«Kaubanduspindade konkurents on väga tugev. Samas ostujõudu nii palju ei ole. Kui keskmine palk suurenes 8,8 protsenti, siis see on küll korraga palju, kuid mitte piisav selgitamaks, miks kaubanduspinda nii palju on ja juurdegi planeeritakse,» märkis Toompark.

Pikka edu ei ennusta Toompark neile kaubanduskeskustele, kes pole suutelised leidma oma niši eristumaks ülejäänud turust. «Kui olemasolevatest kaubanduskeskustest tehakse koopiaid, siis sel pole mingit mõtet. Kuskilt peaks tulema uus kvaliteet. Tore oleks, kui see seostuks meelelahutusega, et kaubakeskuse külastajal oleks seal midagi peale poodlemise lisaks teha.»

Põhjuseks, miks Eestis on kaubandus üha enam koondumas suurtesse keskustesse, peab Toompark siinse mujal traditsioonilise tänavakaubanduse (kaubanduspinnad elumajade esimestel korrustel, avatud tänavale – toim.) puudumist. «Statistikas näib tõesti, et Eestis on kaubanduspindu ühe elaniku kohta meeletult palju, kuid kui meid võrrelda lähinaabrite Soome ja Rootsiga, siis seal on tänavakaubandusel üsna tähtis roll ning n-ö suurde kompotti neid pindu ei arvestata.»

Samas leiab Toompark, et kaubanduskeskustes tühju pindu ei tähelda, mis viitab sellele, et soov keskuse katuse all kaubelda on kaupmeestel täiesti olemas. «Sattusin mõni päev tagasi Mustika keskusesse kell 1 päeval, kus oli parkimiskoha leidmine väga keeruline. Võiks arvata, et jõuluhullus pole veel hoogu sisse saanud, aga juhtunu tõestas vastupidist,» illustreeris Toompark näitega kaubanduskeskuste populaarsust.

Spekuleerides selle üle, milline kaubanduskeskus peaks uute kaubanduspindade lisandumisel oma uksed sulgema, ütles Toompark, et näpuga näitama ta ei hakka. «Raskem on neil keskustel, kel on puudu oma imago või mingi selline eriline nišš. Kui vaatame Rocca al Mare ja Ülemiste keskusi, siis need on niivõrd suured, et sarnaselt pankadele võiks nende kohta kasutada fraasi too big to fail. Viru keskus on kesklinnas tõenäoliselt kõige parema asukohaga ja neid toetavad turistid ka rasketel aegadel, kes sealt poolkohustuslikus korras läbi jalutama peavad. Kui aastaid tagasi oli üks keskus teise koopia, siis täna on üha rohkem näha eristumist ja eks see olegi edu võti püsima jäämisel.»

Oma selge niši leidnud keskustest, mille kohta on siin-seal kuulda olnud selgeid skepsisenoote, kas need keskused sellisel kujul üldse püsima jäävad, toob Toompark välja Solarise ja Järve keskuse.

Peterburi tee veerde planeeritav Pro Kapitali arendus tundub Toompargile arendajaid silmas pidades korraliku know how’ga. «Planeeritav keskus tahetakse siduda tekkiva transpordisõlmega. Teatud mõttes võib see uus keskus aga n-ö suppi lahjendada, teisest küljest – kui suudetakse kvaliteeti juurde tuua, siis on see igati tervitatav. Kui tulevikus võtta suund Ülemistele, siis samas piirkonnas on igaühele midagi – Sikupilli, Ülemiste ja Pro Kapitali kaubakeskus.»

Üks omaette teema on aga kaubanduskeskuste laienemine. Toompargi sõnul lähtutakse siin põhimõttest «Ma laiendan praegu, siis on teistel raskem turule tulla».

Kas kesklinna võiks olemasolevatele kaubanduspindadele lisa oodata või kas neile üldse ruumi on, siingi peab Toompark oluliseks eristumisvõimet. «Kui on hea asukoht, turistidevoo sees, mis paneb turistid sunnitult sealt läbi astuma ja kui sel kõigel on veel mingi eriline lisaväärtus, siis kahtlemata võib selline keskus veel südalinna ära mahtuda.»

Rivo Veski, reporter

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni