Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lasnamäele kavandatakse tervise- ja spordikeskust

29.10.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Lasnamäele tervise-, kaubandus- ja spordikeskuse.

Lasnamäe linnaosas Mustakivi asumis paiknevale Linnamäe tee 3 kinnistule on plaanis rajada kuni 6-korruseline ärihoone – tervise-, kaubandus- ja spordikeskus. Planeeritava maa-ala suurus on 2,15 ha.

Tallinna linna omandis oleva ärimaa sihtotstarbega hoonestamata Linnamäe tee 3 kinnistu pindala on 15 399 m2. Tallinna Linnavalitsuse 21. novembri 2012 korralduse kohaselt seatakse Linnamäe tee 3 kinnistule pärast detailplaneeringu kehtestamist hoonestusõigus CC Arendus OÜ kasuks.

Planeeringuala piiridesse jäävad veel osaliselt Tallinna linna omandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega Linnamäe tee 5a kinnistu ning Mustakivi tee ja Linnamäe tee tänava maa-alad.

Planeeringuala kontaktvööndi puhul on tegemist traditsioonilise korterelamute piirkonnaga, kus paikneb ka ühiskondlikke hooneid, kaubandus- ja teenindusettevõtteid ning üldkasutatavaid alasid. Kontaktvööndi maa-alale jääb mitmeid suuremaid rohealasid, parke ja mänguväljakuid. Planeeringuala paikneb logistiliselt väga soodsas asukohas ning on ühistranspordiga hästi varustatud.

Hoone kuni 6-korruseline osa on mõeldud tervisekeskuse jaoks, madalam kuni 2-korruseline osa kaubandus- ja spordikeskuse tarbeks. Hoonekompleksi kõrgem maht on kavandatud piki Linnamäe teed sobitudes olemasolevate korterelamute asetusega. Madalam hooneosa on planeeritud piki Mustakivi teed, et jätta avatuks vaated Linnamäe tee 1 kinnistul paiknevast korterelamust. Hoonealuse pinna suuruseks on kavandatud kuni 5397 m2 ja hoone kõrguseks maapinnast kuni 23 m. Planeeritava maa-ala servadesse on kavas istutada kõrghaljastust.

Detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles CC Arendus OÜ, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 27. veebruari 2013 korraldusega ning võeti vastu 19. juuni 2013 korraldusega, 16. juulist kuni 30. juulini oli 2013 detailplaneering avalikul väljapanekul.

Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni valmisehitamine tagatakse vastavalt 3. oktoobril 2013 sõlmitud lepingule.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kohus tunnistas maamaksuseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks

29.10.2013 Omanikud.ee

Tallinna Halduskohus tunnistas täna maamaksuseaduse § 11 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see piirab maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamist selliselt, et kaasomandis oleva elamumaa kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud elamumaa osas linnas kokku 0,15 ha ulatuses.

Kohus leidis, et vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 12 tuleb asja lahendamisel kohaldamata jätta MaaMS § 11 lg 3 ning algatada selles osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. MaaMS § 11 lg 3 kohaldamata jätmisel ei saa õigeks pidada kaebaja suhtes MaaMS § 11 lõikest 1 tuleneva maksusoodustuse kohaldamist üksnes 750 m2 suuruse maa osas, nagu seda vaidlustatud maksuteates tehtud on, vaid kaebajale tuleb maksusoodustust kohaldada 1500 m2 suuruse maa osas vastavalt MaaMS § 11 lõikele 1.

Kohus nõustus kaebaja seisukohaga, et MaaMS § 11 lõikest 3 tulenev eristav maksusoodustuse kohaldamine sõltuvalt sellest, kas maatükk on kaasomandis või jagatud korteriomanditeks, on meelevaldne ning seeläbi vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. MaaMS § 11 lõige 3 piirab kaasomandis oleva maa puhul maksusoodustust selliselt, et kõigi kaasomanike peale kokku on võimalik maksusoodustust kohaldada kuni 0,15 ha ulatuses. Samas sätestatakse sõnaselgelt, et korteriomandi omanikele selline piirang ei laiene. See tähendab, et kui linnas asuv kinnistu on kaasomandis ning kaasomanike elukoht on rahvastikuregistri kohaselt sel kinnistul asuvas hoones, on kõik kaasomanikud kokku vabastatud maamaksu tasumisest 0,15 ha maa ulatuses. Kui aga linnas asuv kinnistu on jagatud korteriomanditeks ning korteriomanike elukoht on rahvastikuregistri kohaselt sel kinnistul asuvas hoones, on iga korteriomanik vabastatud maamaksu tasumisest 0,15 ha ulatuses.

Kohus edastab nüüd oma otsuse Riigikohtule, kes peab otsustama, kas maamaksuseaduse säte on tõesti põhiseadusega vastuolus olev ja kui on, siis tunnistama selle kehtetuks. Halduskohtu võimuses on vaid sätte kohaldamata jätmine põhiseadusega vastuolu tõttu, kuid sätet saab kehtetuks tunnistada üksnes Riigikohus.
Omanike Keskliit loodab, et Riigikogu muudab siiski ise seadust, et maksumaksjad ei peaks samuti vaidlusi uuesti läbima.

Tegemist on Omanike Keskliidu ja Maksumaksjate Liidu poolt algatatud maamaksuvaidlusega, mida ametlikult esindab täna kohtus Maksumaksjate Liit.

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Colliers: Internetikaubandus asub jõudsalt mõjutama kogu jaeturgu

29.10.2013 Tõnu Toompark

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on hetkel aktiivseim kaubanduspindade sektor, mille tulevik on tugevalt seotud jõudsalt kasvava ja pikemas perspektiivis kogu jaeturgu mõjutava internetikaubandusega.

Büroopindade turul on 2013. aasta teises pooles olnud kõige aktiivsemad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris tegutsevad ettevõtted. Vastukaaluks on aga tööstus -ja ehitussektoris tegutsevate ettevõtete seas näha aktiivsuse vähenemise märke.

Kaubanduskeskused on selgelt, kuid ettevaatlikult oma turupositsiooni tugevdamiseks samme astumas. “Suuremad ja veel mitte laienenud keskused on teatanud, et kavatsevad oma kaubanduspinda värskendada või laiendada. Lisaks avas mõned päevad tagasi oma uksed Tallinna kesklinnas asuv uus kaubanduskeskus Postimaja, millest saab eeldatavasti veel üks kesklinna ärikvartali tõmbenumbritest. Samas on hetkel veel raske prognoosida, kui atraktiivseks ja mõjukaks uus keskus osutub,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

Kuid nagu ka mujal Euroopas kasvab ka Eestis jõudsalt internetikaubanduse populaarsus. Eurostati andmetel kinnitas ligikaudu 60% internetikasutajatest Euroopa Liidu 28 liikmesriigis, et nad sooritasid 2012. aastal oste internetis. Eesti inimestest ostles internetis 29%. See tendents näitab, et internetikaubandusel on Eestis suur kasvupotentsiaal, mis pikemas perspektiivis mõjutab kogu jaeturu tulemusi.

Lao –ja tööstuspindade turul on kõige suurem nõudlus 500-1000 ruutmeetriste kvaliteetsete pindade järele. Hetkel on renditurul klassikaliste laopindade sektoris pakkumises üle 1000 ruutmeetrised pinnad ja komplekssete büroo-laopindade ja väikeste tööstus-laopindade sektoris leiab enim väikeseid (kuni 500 ruutmeetriseid) pindasid. Olukord on mõneti paradoksaalne, kuna hetkel ei vasta nõudlus Tallinna laopindade turul olevale pakkumisele.

Eesti investeerimisturg on jätkuvalt aktiivne. Lisaks kohalikule kapitalile otsib ka väliskapital võimalusi Eesti kinnisvaraturule investeerida. Kõige aktiivsemad on Venemaa investorid, kes soovivad siinsele turule varahaldusettevõtete kaudu investeerida. Mitmete investeerimisportfellide hoiuperiood on jõudud punkti, kus väljumine on juba tõsiseks teemaks muutunud. See on muutnud kinnisvarainvesteeringute valiku veidi rikkalikumaks ja mitmekesisemaks.

Mida eelistada – kinkelepingut või testamenti?

29.10.2013 Tõnu Toompark

Alan Biin Minu käest on korduvalt küsitud küsimust stiilis: „Mu vanaema/ema, tädi jne. tahab oma korteri mulle anda, kuidas me seda teeme?“

Kõigepealt tuleb välja selgitada, mis on sellise omandist loobumise soovi põhjus ning alles seejärel saab anda soovitusi tehingu vormi osas. Alljärgnevalt käsitlen mõnda enamlevinud olukorda ja nende võimalikke lahendusvariante.

Üldjuhul on kinkimissoovi põhjuseks mõne lähisugulase soov vabastada sugulased tülikast pärimismenetlusest. Soovitakse korter või maja ära anda mõnele oma pärijale, et vältida kinkija surma järgset asjaajamist pärandi vormistamisega. Kui isik soovib temale kuuluvast omandist loobuda põhjusel, et vältida pärandi vormistamisega seotud asjaajamist, siis on seda võimalik teha kahel viisil: a) vormistada kinkeleping või b) teha testament.

Kõige lihtsam viis isiku eluajal omandi tasuta üleandmiseks teisele isikule on kinkelepingu kaudu. Kinkeleping peab olema notariaalses vomis ning ilma notari tõestamiseta tehtud kinnisasja kinkeleping on tühine. Kinkelepingu tegemisel peab tähelepanu pöörama sellele, et kui kinkija soovib kingitavat eluaset kasutada kuni oma elupäevade lõpuni, siis peab koos kinkelepinguga kandma kinnistusraamatusse ka isikliku kasutusõiguse kinkija kasuks. See tähendab seda, et kuigi formaalselt kuulub kinnisasi nüüd uuele isikule (kingisaaja), siis eelmisel omanikul on õigus seda asja kasutada kuni oma elu lõpuni. Kui vormistada ainult kinkeleping, siis võib tekkida olukord, kus kingisaaja ei luba kinkijal enam seal elada või müüb selle edasi kolmandatele isikutele, kes tõstavad kinkija sellest eluruumist välja.

Tähelepanuta ei saa jätta ka võlaõigusseadusest tulenevat kinkija õigust kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja on tema suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Jämedaks tänamatuseks on näiteks olukord, kus vanaema on lapselapsele kinkinud korteri ja vanaema loodab seal korteris elu lõpuni sees elada aga lapselaps sunnib ta sealt lahkuma või teeb tema elu selles eluruumis võimatuks. Kui isiklikku kasutusõigust vormistatud ei ole, siis ainsaks võimaluseks säilitada vanaemale tema korter on taganeda kinkelepingust põhjusel, et lapselaps on tema suhtes üles näidanud jämedat tänamatust.

Kui isik ei soovi võtta riski ja enda eluajal temale kuuluvat kinnisvara ära kinkida aga tal on soov oma surma puhuks teha korraldusi selle vara osas, siis kõige loogilisem viis oleks teha testament.

Testamendiga saab isik määrata, et kas kõik või mingi osa tema varast läheb tema surma korral üle ühele kindlale isikule. Seega, kui vara omaniku soov on välistada pärijate võimalikud tülid teemal kes ja millist vara pärib, siis juba enne oma surma saab pärandaja teha testamendiga korraldusi, kes pärijatest millise asja või kui suures osa pärandist endale saab.

Testamenti on võimalik teha nii kodus kui ka notaris. Kui vähegi võimalik, siis soovitan teha notariaalne testament, sest see kehtib piiramatult kuni uue testamendi tegemiseni. Koduse testamendi kehtivusaeg on piiratud 6 kuuga selle tegemisest alates ning suhteliselt tülikas on kogu aeg seda aega meeles pidada ning regulaarselt testamenti uuendada.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kinkelepingu eelistamine testamendile või vastupidi on maitse küsimus. Mõlemaga on võimalik tagada tänase omaniku õiguste jätkumine ka tulevikus ning otsuse kinkelepingu sõlmimise või testamendi tegemise osas saab võtta vastu kõiki konkreetseid asjaolusid kaaludes.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Saku Suurhalli juurde kavandatakse kõrghoonet

29.10.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu detailplaneeringu, millega antakse võimalus rajada Saku Suurhalli kõrvale kuni 32-korruseline ärihoone.

Paldiski mnt 104a, 104n, 106, 106a, 106b, 106/1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine ühe kuni 32-korruselise, maa-aluse korrusega ärihoone ning ühe kuni 5-korruselise 2 maa-aluse korrusega parkimismaja ehitamiseks. Lisaks on kavas võimaldada olemasoleva Statoili hoone laiendamine kuni kolmekorruseliseks ärihooneks.

Planeeritava maa-ala suurus on 3,34 ha. Detailplaneeringu koostas aktsiaselts NORD PROJEKT. Paldiski mnt 106 krundil paikneb Statoili tankla, teised krundid on hoonestamata. Piirkond on ülelinnalise tähtsusega puhke- ja sporditsoon, alal on tennise- ja jäähallid, spordiklubi ning rajamisel perespordikeskus, pallimänguhallid, uuendamisel ratsaspordibaas ning mitmeid kaubanduskeskusi – lähedusse jäävad Rocca al Mare kaubanduskeskus, Saku suurhall ja Tallinna loomaaed.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala, detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Haabersti ringtee ümbrus on kõrghoonete võimaliku paiknemise piirkond, mis kuulub kõrghoonete teemaplaneeringu 10. piirkonda. Haabersti ristmiku ehitusprojekt näeb ette selle ehitamise kolmetasandiliseks, mistõttu on ristmiku ümbrusesse kõrgema hoonestuse planeerimine põhjendatud.

Planeeringus kavandatu rikastab nii funktsionaalselt, logistiliselt kui ka arhitektuurselt linnaruumi, lisades valdavalt spordi- ja kaubandushoonetele majutus- ja büroopindadega ärihooned. Kõrghoone rajamine oluliste teede ristmiku lähedale korrastab linnamustrit ning markeerib kujunemisel olevat Haabersti keskust ning tasakaalustab diagonaalselt üle teeristi Õismäe tee ja Paldiski maantee vahelisele alale planeeritava kõrghoonetegrupi linnaruumilist mõju.

Vastavalt detailplaneeringu koostamise algatamise korraldusele viidi enne detailplaneeringu vastuvõtmist läbi arhitektuurikonkurss, mille tulemusena täpsustati planeeritavate hoonete korruselisust ning kõrgemate hoonemahtude paigutust. Detailplaneeringus antakse kvartali linnaruumiline terviklahendus, kuid võimaldab planeeringut ellu viia krundipõhiselt, naaberkruntidest sõltumatult. Terviklikuma lahenduse saavutamiseks on kavandatud hoonete sissepääsude juurde ning Haabersti tänava äärde avalikuks kasutuseks mõeldud haljastatud alad ja väikepargid.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

1Partneri kasum kasvas kaks korda

29.10.2013 Tõnu Toompark

Eesti ühe suurima kinnisvarafirma 1Partneri üheksa kuu käive kasvas mullusega võrreldes 41 ning kasum 101 protsenti.

Ettevõtte kolmanda kvartali käive suurenes mullusega võrreldes 82,2 ning kasum 197 protsenti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on firma majandusnäitajad mitmekordistunud turukasvu ja strateegiliste otsuste toel ning ettevõte on tõusnud kindlalt Tallinna suurimaks kinnisvarafirmaks. “Mullu taaskäivitatud kommertsikinnisvara osakond läks hästi käima ning võtsime tööle paarkümmend uut inimest,” ütles Vahter ja lisas, et märkimisväärse panuse andsid ka vene- ja soomekeelsed osakonnad.

“Üldiselt on käibed kasvanud ka teistel firmadel, sest vahendustegevus on praegu väga aktiivne,” lisas ta.

1Parter Kinnisvara 2013. aasta üheksa kuu käive oli 1,2 miljonit ning kasum 285 000 eurot. Ettevõte teenindas selle ajaga üle 2000 kliendi.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: Ehitusturu signaalid on segadusttekitavad

29.10.2013 Tõnu Toompark

Ehitusettevõtete kindlustunde baromeeter, mida koondab kokku Konjunktuuriinstituut, annab vastakaid signaale. Ehitusettevõtete tellimuste portfell on “miinuses” ehk kahanemas.

Sellega paralleelselt on ettevõtete prognoos töötajate arvu osas muutunud samuti negatiivseks. See on ka loogiline – väiksem tööde portfell nõuab nende projektide läbiviimiseks vähem inimesi.

Väheneva tööde mahu mõttega ei haaku aga ehitusettevõtete ootus ehitushindade tõusu osas.

Vähenev ehitustööde portfell tähendab tihenevat konkurentsi niigi nappide ehitustellimuste võitmisel. Hindade tõstmine sellises olukorras on jõukohane ainult tugevatele ettevõtetele, kes tellimuste pärast võitlema ei pea.

Ehitusturu segadusttekitavad signaalid näitavad, et üsnagi tõenäoliselt näeme selles valdkonnas arenguid, mis ettevõtjate ootustele ei vasta.

Ehitusbaromeeter: ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut – www.ki.ee)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinna Ettevõtlusamet kutsub osalema kinnisvaramessil MIPIM 2014

28.10.2013 Tallinn.ee

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga kutsub ettevõtjaid osalema ühisstendil rahvusvahelisel kinnisvaramessil MIPIM 2014, mis toimub 11.-14. märtsini 2014 Cannes, Prantsusmaal.

MIPIM 2014 on maailma tähtsaim kinnisvaramess, mis toob kokku mõjukaimad oma ala asjatundjad. MIPIM kinnisvaramess on parim võimalus tutvuda kontsentreeritult suure hulga maailma linnades toimuva kinnisvaraarendusega, tutvustada oma ettevõtte investeerimisprojekte ja kohtuda lisaks ehitajatele, arendajatele ning rahastajatele ka kõigi olulisemate rahvusvaheliste kinnisvaranõustajatega.

Messil osaleb külastajate ning eksponentidena kokku ca 20 000 inimest.
Lisaks on messil mastaapne seminaride programm.
Tallinna ühisstendile on oodatud eeskätt kinnisvarainvesteeringutest huvitatud ettevõtted, aga ka seotud sektorite esindajad, s.h ehitus, arhitektuur, nõustamine jmt. Ühisstend on ideaalne kohtumispaik potentsiaalsete koostööpartneritega.

2013. aastal osalesid ühisstendil Riigi Kinnisvara AS, AS Tallinna Sadam, OÜ Uus Maa Property Advisors, AS Pro Kapital Grupp, AS Technopolis Ülemiste, AS Kaamos Kinnisvara, Baltic Property Fund OÜ, AS Eereif Management, AS Süda Maja ja Pluss Matek OÜ.

Tallinna linna ja ettevõtjate ühisstend asub korrusel 01 Skandinaavia regioonis,
suurus 62,1 m² (stend nr 13.18,15.17).

Ettevõtte osalemine Tallinna ühisstendil kaaseksponendina maksab 1600 eurot (sh käibemaks).

Hind sisaldab:

ühisstendi kasutusõigust (sh logo eksponeerimine stendi seinal)
messistendi renti, ehitust, montaaži- ja demontaažitööd, inventari transporti

Lisandub:

kaaseksponendi registreerimistasu 1015 eurot (esimene osaleja), iga järgnev osavõtja 800 eurot (kuni 03.03.2014), alates 04.03.2014 1725 eurot. Kaaseksponendi tasu sisaldab pääset messialale, seminaride programmile, messi avavastuvõtule ning kinnisvaraprojektide tunnustusüritusele Mipim Awards, lisamist messikataloogi (registreerumisel hiljemalt 04.02.2014) ja elektroonilisse andmebaasi.
reisikulu (majutus, lennupilet)

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rohu tänava lugu

28.10.2013 Jaak Juske

Rohu tänav ühendab Pelgulinna Kelmikülaga. Tänav algav Kelmikülast Tehnika tänavalt, läheb läbi raudteeviadukti alt, ristub Saue ja Telliskivi tänavaga ning lõpeb Härjapea tänaval.

Rohu tänav on kagu-loode suunaline ning ligikaudu 500 meetri pikkune. Tänav on oma nime saanud 1900. aastal. Selle saksakeelne nimi oli Gras-Strasse ja venekeelne nimi Травяная улица.

Rohu tänav ulatus algselt Härjapea tänavast ainult Telliskivi tänavani, kuid pärast Pelgulinna viadukti valmimist 1926. aastal pikendati seda Tehnika tänavani, luues sel viisil Pelgulinnale otseühendus Kesklinnaga.

Rohu tänava ääres näeb Pelgulinna vanimaid elumajasid, aga 1930. aastate uhket eeslinna arhitektuuri.

Rohu tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Rohu 1 – ehitatakse uut maja.
Rohu 7 – 1930. aastatel.
Rohu 9 – 1930. aastate alguses.
Rohu 11 – 1930. aastatel, kapitaalremont 1953. aastal.
Rohu 13 – 1930. aastate teises pooles. Elumaja alumisel korrusel asus enne sõda restoran Pelgulinn. Hiljem samanimeline toidubaar, pärast baar. Rahvas kutsus seda Pelgu kõrtsiks. Nüüd on mõnda aega asunud seal jalgrattapood.
Rohu 15 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 17 – hoonestamata.
Rohu 19 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 19a – 1990. aastatel.
Rohu 21 – hoonestamata.
Rohu 23 – 20. sajandi teisel kümnendil, ehitusregistris 1936. aastast.
Rohu 25 – 20. sajandi teisel kümnendil, ehitusregistris 1936. aastast.
Rohu 27 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 29 – 21. sajandi alguses.
Rohu 31 – 20. sajandi teisel kümnendil, kapitaalremont 1949. aastal.
Rohu 31a – 1930. aastate keskel.

Rohu tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Rohu 2 – 1935. aastal.
Rohu 8 – 1930. aastate keskel.
Rohu 8a – saveveski koos mööblitööstusega.
Rohu 10 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 12 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 14 – 1930. aastate keskel.
Rohu 14a – 1967. aastal.
Rohu 16 – 1930. aastal.
Rohu 18 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Rohu 18a – 1930. aastatel.
Rohu 20 – 1902. aastal.
Rohu 22 – 20. sajandi teisel kümnendil, kapitaalremont 1952. aastal.
Rohu 24 – 1911. aastal.
Rohu 26 – 1911. aastal.
Rohu 28 – 20. sajandi teisel kümnendil.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ajaloorubriik: Pelgulinna Timuti tänava lugu

28.10.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Timuti tänav algab Heina tänavalt, ristub Õle ning Ristiku tänavaga ja lõpeb Roo tänaval.

Aastatel 1910 kuni 1939 kandis tänav Tarabella tänava (Tarabellastraße; Тарабельская ул.) nime. Tarabella nimi olevat tulnud Pelgulinna ühe suurima maaomaniku Albert Kooba koera nimest. 1930. aastate esimeses pooles peeti Tarabella 26 asuvas endises tööstushoones Peeteli koguduse jumalateenistusi.

Timuti tänav asub Pelgulinna vanimas hoonestusalas. Tänava lõpus, praeguse lasteaia ümbruse vanad majad ja tööstushooned hävisid 1944. aasta märtsipommitamises.

Timuti tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Timuti 3 – 1930. aastatel.
Timuti 3/1 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Timuti 5 – 1909. aastal.
Timuti 7 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Timuti 9 – 21. sajandi alguses praeguse kuju saanud vana elumaja.
Timuti 11 – ehitamisel olev elumaja.
Timuti 13 – 1895. aastal.
Timuti 15 – 1912. aastal.
Timuti 17 – 20. sajandi teisel kümnendil, arvatavasti 1930. aastatel kapitaalremont. Selles nurgapealses majas on asunud toidupood.
Timuti 19 – vana ühekorruseline elumaja.

Timuti tänava paari aadressnumbritega majade ehituslugu:

Timuti tänava algusesse ulatub nõukogude ajal rajatud töötushoonete kinnistu.
Timuti 4 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Timuti 6 – 1910. aastal.
Timuti 8 – 1913. aastal.
Timuti 8a – 1909. aastal.
Tiumuti 10 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Timuti 12 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Timuti 14 – 20. sajandi teisel kümnendil, kapitaalremont 1952. aastal.
Timuti 16 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Timuti 18 – 1911. aastal.
Timuti 20 – 1939. aastal.
Timuti 22 – 1913. aastal.
Timuti 24 – 1954. aastal ehitatud tänane Kolde lasteaia hoone. Kapitaalremont koos juurdeehitusega 2012. aastal.
Timuti 30 – 1913. aastal, kapitaalremont 2006. aastal.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Mida teha olukorras, kus üürnik või endine omanik keeldub rahvastikuregistris elukoha andmeid muutmast?

27.10.2013 Tõnu Toompark

Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht, aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (maja number või kortermaja puhul maja ja korterinumbri täpsusega). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks, maksude jaotamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning annab kohaliku omavalitsuse elanikule õiguse saada registreeritud elukoha linnalt või vallalt sotsiaalteenuseid.

Asjaolu mida paljud inimesed ei tea, on see, et ka üürilepingu alusel võib rahvastikuregistris enda elukohaks registreerida üüritava eluruumi ning seda saab üürnik teha ilma eluruumi omaniku nõusolekuta ja teadmiseta üksnes üürilepingu alusel. Kuid mida teha olukorras, kus üürileping on lõppenud või Te olete omandanud eluruumi aga üürnik või endine omanik ei ole rahvastikuregistris oma elukohta ära muutnud?

Ühest küljest võib öelda, et see ei tohiks omada mingit tähtsust kas minule kuuluvas eluruumis on registreeritud mõne isiku, kes seal tegelikult ei ela, elukoht või mitte. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei anna registreering rahvastikuregistris isikule mitte mingisugust õigust pretendeerida selle eluruumi kasutamise õigusele, veel vähem omandiõigusele. Samas toob elukoha registreering rahvastikuregistris kaasa selle, et tihti saadavad riigiasutused, sealhulgas ka kohtud, kohtutäiturid ja muud isikud posti ja tähitud kirju rahvastikuregistris registreeritud aadressile. Igapäevase elu muudab üsna ebamugavaks see kui pead pidevalt postiljonile või kohtutäiturile selgitama, et mõni isik ei ela sellel aadressil kuigi rahvastikuregistri järgi on see registreeritud tema elukohaks.

Et vältida taolisi ebamugavusi on seadusandja näinud rahvastikuregistri seaduses ette eluruumi omanikule õiguse taotleda rahvastikuregistrist elukoha registreeringu kustutamist, kui isik reaalselt seda eluruumi ei kasuta.

Rahvastikuregistri seaduse § 46 alusel on eluruumi omanikul õigus esitada kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avaldus, et lõpetada väidetava eluruumi kasutaja elukoha registreering omanikule kuuluvas eluruumis. Seejärel saadab kohalik omavalitsus 10 päeva jooksul väidetavalt selles ruumis elavale isikule rahvastikuregistris märgitud aadressil teate, et registreeringu lõpetamise avaldus on omaniku poolt esitatud ning avaldab sellekohase teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Juhul kui väidetav elanik 1 kuu jooksul kirja saamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldatud kuulutuse avaldamisest ei tõenda kohalikule omavalitsusele vastupidist s.t et ta elab selles eluruumis ja kasutab seda õiguslikul alusel või et tal on omanikuga pooleli kohtuvaidlus eluruumi kasutusõiguse üle, siis kustutab kohaliku omavalitsuse pädev asutus isiku registreeringu rahvastikuregistris selle eluruumi kohta.

Seega ei ole eluruumi omanik kohustatud taluma, et temale kuuluvasse eluruumi on rahvastikuregistris märgitud mõne muu isiku elukoht, kes seal tegelikult ei ela ning kellel puudub õiguslik alus selle eluruumi kasutamiseks.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/mida-teha-olukorras-kus-uurnik-voi-endine-omanik-keeldub-rahvastikuregistris-elukoha-andmeid-muutmast/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Euroopa investeerimisturg kasvamas

27.10.2013 Tambet Tiits

DTZ värske analüüs toob välja, et käesoleva aasta kolmandas kvartalis ulatus kinnisvara investeeringute maht Euroopas 32,6 miljardi euroni. Alates 2008. aastast on see kõige aktiivsem kolmas kvartal. 2013.a kolme esimese kvartali investeeringute maht Euroopas oli 89,8 miljardit eurot. Möödunud aasta samal perioodil oli see aga 75,9 miljardit eurot.

Suurimat turuosa Euroopas hoiab 35%-se mahuga Ühendkuningriik, talle järgnevad Saksamaa 20% ja Prantsusmaa 13%. Investeeringute aktiivsusekasvu on näha ka Kesk- ja Ida-Euroopas. Kui käesoleval aastal olid nende investeeringud 4% turu mahust, siis möödunud aasta samal perioodil ainult 2%.

2013.a kolmanda kvartali investeeringute mahust rohkem kui poole ulatuses tehti kapitali paigutusi büroohoonetesse. Sellele järgneb investeeringute mahult kaubandus 6,5 miljardi euroga, millest 45% moodustasid kapitali paigutused kaubanduskeskustesse. Investeeringud logistikasse ja segakasutusse jäid oma mahult kaubandusele alla.

Kolmandas kvartalis on Euroopas kõige aktiivsemad olnud eelkõige kohalikud investorid. Turu mahust oli see ligi 2/3. Käesoleval ajal on olnud ka Eesti kohalikud investorid ühed aktiivseimad.

DTZ prognoosib kolmanda kvartali järel 2013.a investeeringute kogumahuks Euroopas 136 miljardit eurot. See oleks võrreldes möödunud aastaga ligi 15% investeerimisturu kasv Euroopas. Sellist investeeringute mahtu ületasid Euroopas vaid 2005-2007 aastad. 2014. aastal prognoosib DTZ investeerimisturu kasvuks 10%.

Tambet Tiits, FRICS
DTZ Kinnisvaraekspert

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kopli liinide asemele tuleb roheline mereäärne residents

26.10.2013 Ingvar Allekand

Kõik kinnisvaraga igapäevaselt kokku puutuvad inimesed teavad, et ca 17 hektari suurune maatükk Põhja Tallinnas, mida tuntakse Kopli Liinide nime all, ootab juba ammu uut omanikku. Kuigi teema on vana, väärib siiski esile tõstmist kaks nüanssi.

Esiteks tahan tunnustada Tallinna linna samme investorite otsimisel. Vastupidiselt tavalisele passiivsele müügile on sel korral võetud ette märksa põnevamaid tegevusi alustades projekti imago kujundamisest lõpetades aktiivselt potentsiaalsete ostjate otsimisega. Kopli liinidest on saanud Green Seaside Residences. Senine dikteeriv müük on asendunud konsulteeriva ja läbirääkimistel põhineva lahenduste otsimisega. Kohalike kinnisvarainimeste informeerimise kõrval mindi sel korral ka lähinaabrite suuremaid investoreid püüdma. Ja nii edasi. Ka minul õnnestus osaleda möödunud nädalal Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud projekti tutvustaval seminaril Peterburis. Samasugused seminarid tehti enne seda veel Helsingis, Stockholmis ja Moskvas.

Kritiseerijad ütleksid kindlasti, et see on mõttetu maksumaksja raha raiskamine, kuid mina tahaksin tunnustada linnaametnike proaktiivset suhtumist linnaruumi kujundamiseks vajalike investorite otsimisel. Ettekanded olid huvitavad ja põhjalikud. Müügiinimesena ütleksin, et nii mõnigi asi oleks tulnud teha teisiti, kuid samas ei saagi avalik võim olla müügitöös nii agressiivne, kui maaklerfirmad.

Teiseks tahan esile tuua müügitingimusi. Erinevalt varasemast usun, et praegustel tingimustel on see projekt kinnisvaraarendajatele huvipakkuv. Kuigi linna poolt nõutavad investeeringud on suured, on alghind 1,5 milj eur siiski suhteliselt madal ja paljudele jõukohane. Minu hinnangul on väga positiivne, et enne tehingut on võimalik palju asju kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahel läbi rääkida. Nii saab arendaja kujundada piirkonna just oma plaanidele vastavalt ning linnaplaneerijad saavad parema sisendi potentsiaalsete klientide ootustest.

Probleemiks on siiski ajaline perspektiiv. Tänase aguli muutmine hinnatud elurajooniks ei ole üksnes ühe arendaja teha. Kinnisvaraarendusel kulub nende mõne mereäärse kilomeetri läbimiseks Kalamajast kuni Kopli liinideni, mille saab jalgsi liigeldes selja taha jätta paarikümne minutiga, veel pikki aastaid. Sellest hoolimata usun, et tõenäoliselt leiab Green Seaside Residences omale sellistel tingimustel uue omaniku. Kui mitte veel sellel konkursil, siis juba järgmisel.

Juhul, kui keegi lugejatest kaalub Green Seaside Residences projekti tõsiselt, kuid vajab selleks partnerit, siis on igal juhul teretulnud minu poole pöörduma. Vaatame ühiselt kas, kuidas ja mida võiks selle põneva piirkonnaga peale hakata.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Üürikoolitus toimub 18/11/2013

26.10.2013 Tõnu Toompark

18/11/2013 toimub Üürikoolitus, mis on suunatud eelkõige üürileandjatele ja kinnisvaramaakleritele.

Üürikoolitus keskendub üüriäri majanduslikule poolele. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas üüriärist maksimumi võtta. Üürikoolituse majanduslikku poolt käsitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvarakoolituse teine osa keskendub üürivaldkonna juriidilistele teemadele. Räägime sellest, kuidas üürilepingut sõlmida ja lõpetada. Samuti toome välja olulised praktilised detailid, millele üürilepingu sõlmimisel sageli tähelepanu ei pöörata. Üürikoolituse juriidilise osa lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Üürikoolitusele registreerujad saavad osta käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” soodushinnaga!

Koolitus “Üürikoolitus” toimub esmaspäeval 18.11.2013 kell 13:00-18:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Esmakordselt pärast laenubuumi algust on kõigis kolmes Balti riigis perede varad laenudest suuremad

26.10.2013 Tõnu Toompark

Uuest SEB Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et esmakordselt pärast eraisikute laenuportfelli kiire kasvu algust 2000. aastate esimesel poolel ületavad kõigis kolmes Balti riigis perede finantsvarad nende laenukohustusi.

Eraisikute finantsvarad nagu näiteks hoiused, pensionifondid ja muud finantsinvesteeringud kasvavad endiselt kõigis Balti riikides, kusjuures 2013. aasta esimesel poolel oli suurim (4,9 protsenti) aastakasv Eestis, kuid Leedus kasvasid eraisikute finantsvarad tagasihoidlikumalt, vaid 0,7 protsenti. Samal ajal eraisikute laenuportfell vähenes aastases võrdluses, kuid Eestis on laenuportfell tänaseks väikesele kasvule pööranud, Leedus on vähenemine peaaegu peatunud ning Lätis väheneb endiselt.

“Finantsvarade kasv on tingitud üldisest sissetulekute kasvust ja säästuvõime paranemisest, kuid riikidevahelisi erinevusi põhjustavad iga riigi majanduskeskkonna eripärad – perede tulevikuootused Leedus on märgatavalt paranenud, mistõttu säästetakse tulevikuks vähem kui näiteks Eestis, kus tunnetatakse endiselt vajadust rahapuhvrit koguda. Lätis on seoses euro kasutuselevõtmisega märgatav hulk seni väljaspool panku hoitud vahenditest toodud pangahoiustele,” selgitas SEB Leedu kodumajapidamiste ekspert Julita Varanauskiene.

Võrreldes laenude ja finantsvarade suhtega 2008. aastal on perede finantsseis märgatavalt muutunud – 2008. aastal ületasid Eestis eralaenud varasid 1,6 ja Lätis 1,8 korda. Täna on Eestis laene 96 ja Lätis 94 protsenti varade mahust. Vaid Leedu on kogu aeg säilitanud varade- kohustuste tasakaalu ja hetkel moodustavad Leedus eraisikute laenud finantsvaradest vaid ligikaudu 70 protsenti. Euroopa Liidus ületavad perede finantsvarad kohustusi keskmiselt kahekordselt.

„Balti, sealhulgas Eesti perede majanduslik olukord on hetkel parem kui paljudel eelmistel aastatel ja oodata on finantspuhvri kasvu jätku,” kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

SEB Balti leibkondade majandusanalüüsiga on võimalik tutvuda siin: www.seb.ee/BHO_oktoober_2013