Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Selle aasta kinnisvarastaar on Mustamäe

Vaadates näitajaid nagu kinnisvaratehingute hulk, muutus hinnatasemes ja üldine ühiskondlik hoiak, on sel aastal enim silma paistnud Mustamäe. Kui jagataks auhindu, oleks 2013. aasta kinnisvaraturu eredaim täht just see, Tallinna esimene suurmagala.

Märkimisväärseimad muutused on toimunud hinnatasemes, näiteks oktoobris ja novembris ületas Mustamäel müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind juba Tallinna keskmise taseme. Kui novembris oli korteri keskmine mediaanhind Mustamäel 1257 €/m2, siis Tallinnas tervikuna 1230 €/m2.

Kui nii mitmeski teises linnaosas annavad hinnatõusul tooni ka uusarendused, siis Mustamäel on nende mõju väike. Populaarseimad on 1- ja 2-toalised renoveeritud tüüpkorterid, mille ruutmeetrihind, sõltuvalt üldpinnast, on vahemikus 1150-1350 eurot. Kogu linnaosa keskmine hinnatase on aasta jooksul kasvanud kvartaalses arvestuses (2013. III kv võrreldes 2012. III kv) 16,7%.

Ka üürihinnad on tõusnud. Näiteks, kui aasta tagasi sõlmiti kahetoaliste, heas või renoveeritud seisukorras tüüpkorterite üüritehinguid hinnaga 220-250 eurot, siis käesoleval aastal on sarnaste korterite üürihind kasvanud tihti juba üle 300 euro.

Mustamäe lihtsalt ongi populaarne

Jutud Mustamäe lammutamisest on jäämas minevikku ning aasta-aastalt saab aina enam sealseid maju uue kuue ja renoveeritud tehnosüsteemid. Sarnaselt puitasumitele hakkavad ka Mustamäel vaikselt välja kujunema oma ümbruskonda väärtustavad grupid. Küll veidi teistmoodi, sest hoonete ja elanikkonna mastaabid on erinevad.

Samuti pole linnaosa ähvardamas slummistumine, sest elanikkond on endiselt jäänud väga mitmekesiseks ning piirkonnas elab või sinna kavatsevad kolida inimesed, kelle elukutse varieerub loomeinimesest ettevõtjani. Ka elanikkonna vananemist ei maksa väga karta, sest Mustamäe on noorte seas jätkuvalt populaarne.

Mis puudutab aga edasist hinnataset, siis siin ilmselt suur kasv enam ei jätku. Juba praegu on näha piiri saabumist – seda nii müügi- kui ka üüritehingute puhul ning korterid, mis on piirist üle hinnatud, seisavad portaalides jõude.

Hinnakasvu peatumine ei tähenda aga midagi halba, see on märk stabiilsusest. Linnaosa jääb endiselt populaarseks ning potentsiaalne ostjaskond säilib.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kes maksab maakleritasu?

Kaupo Kask„Kes maksab maakleritasu?” ei ole küsimus, mida üürnik või ostuhuviline maaklerilt just igapäevaselt küsiks. Me oleme ju kõik harjunud lugema kuulutusi, kus üüri- või müügikuulutuse juurde on lisatud, et maakleritasu maksab üürnik või ostja. On selge, et tegemist on levinud praktikaga, kuid autori arvates mitte kõige õiglasema lahendusega antud küsimusele.

Maaklerilepinguid puudutav on reguleeritud võlaõigusseaduse 37. peatükis, mille kohaselt on maaklerleping käsunduslepingu alaliik, millega üks isik kohustub vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu.

Lähtudes seadusjärgsest definitsioonist võiks eeldada, et kes tellib maakleri, see maksab ka tasu. Pöördudes maakleri poole sooviga oma kinnisasja müüa või välja üürida sõlmitakse tavaliselt üürileandja/müüja ja maakleri vahel maaklerileping. Järelikult on antud suhtes käsundiandjaks üürileandja/müüja ja tasu maksmise kohustus peaks sellest lähtuvalt olema samuti üürileandjal/müüjal.

Eelnev lahendus justkui ei jätakski ruumi teistsugusele lahendusele, kuid nagu eespool juba mainitud sai, siis praktikas kannab nimetatud kulud siiski tihtilugu üürnik või ostja.

Autori arvates võimaldab sellise olukorra tekkimise võlaõigusseaduse üks üldprintsiipidest, s.t lepinguvabaduse printsiip, mis võimaldab üürileandjal/müüjal maaklerilepingus kokku leppida, et juhul, kui maakleritasu maksab üürnik/ostja, siis vabaneb üürileandja/müüja tasu maksmise kohustusest.

Siinkohal tasuks rõhutada, et eraõiguslikes suhetes ei ole võimalik pooltel tekitada kolmandatele isikutele kohustusi ilma kolmanda isiku nõusolekuta. Ühesõnaga, kui üürnik või ostja nõustub maksma maaklerile tasu teenuse vahendamise eest, langeks justkui üürileandja/müüja tasu maksmise kohustus ära ja nõusoleku andmisega läheks tasu maksmise kohustus üle üürnikule/ostjale.

Autori arvates on antud lahendus üürnikule/ostjale äärmiselt ebaõiglane, võimaldades tekkida olukorral, kus üürnik/ostja maksab kinni nii „võlla” kui ka „nööri”. Seda eelkõige põhjusel, et maakler tegutseb siiski eelkõige üürileandja/müüja huvisid silmas pidades.

Kokkuvõtvalt tasub öelda, et üürnik/ostja ei ole kohustatud maakleritasu maksma. Kindlasti on paljudel juhtudel keeldumise tagajärjeks lepingu mittesõlmimine, kuid autor on arvamusel, et teatud olukordades, kus üürileandjal/müüjal on tehingu tegemisega kiire, võib ta nõustuda hea üürniku/ostja leidmisel tasuma ka maakleritasud, pealegi, küsija suu pihta vanasõna järgi ju ei lööda.

Kaupo Kask
Jurist
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kõige põhjalikum elamispindade turuülevaate esitlus Eestis: seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik12/12/2013 toimub Kinnisvarakoolis Eesti kõige põhjalikum elamispindade turuülevaate esitlus ehk seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”. Seminari viib läbi ja turuülevaadet esitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade turuülevaade on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, -arendajatele ja -spetsialistidele, kes tunnevad selle vastu huvi, mis saab edasi elamispindade hindade, tehingute arvu ja üldise turu suundumustega.

Ülevaade vaatab põhjalikumalt elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkte.

Teeme prognoose perspektiiviga pool-poolteist aastat.

Koolitus “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” toimub 12.12.2013 kell 13:00-16:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bauhof: tahame lähiaastatel kasvada Eestis 20 kaupluseni

Eesti suurim ehitusmaterjalide ja aiakaupade müüja Bauhof tahab lähiaastatel keti kaupluste arvu Eestis kasvatada 20ni – uusi kauplusi plaanitakse lisaks Harjumaale avada ka teistes olulistes piirkondades üle Eesti. Eelmisel nädalal avas ettevõte Tallinnas Mustika keskuses oma 13nda kaupluse Eestis, kus on ligi 4000 ruutmeetrit müügipinda ning 20 töötajat.

“Eesti ehitussektori stabiilsus on taastunud, seda eriti uue kinnisvara puhul, kuid ka eluasemete uuendamine on hoogustunud,” märkis Bauhof Group ASi tegevjuht Mart Vau. “Uute kaupluste avamine on peamine käibekasvu allikas – tarbija eeldab, et kaup tuleb talle ise koju kätte. Nendele ootusele vastutulekuks on meil vaja katta kogu Eesti ühtlase kauplustevõrguga, milleks vajame täiendavalt 5-7 uut kauplust. Eesti on meie jaoks koduturg ning seetõttu keskendume siinse müügivõrgu terviklikule väljaarendamisele.”

“Uute kaupluste kontseptsioonid varieeruvad ning lähtuvad konkreetsest asukohast,” märkis Bauhof Group ASi turundusdirektor Britte Maidra. “Värskeim, Mustika keskuses avatud Bauhof on uue linnakaupluse kontseptsiooniga, kus on arvesse võetud Mustamäe ja lähiümbruse elanike ootusi nt siseviimistlus-, santehnika- ja aiakaupade osas. Mustamäe Bauhofi esimene päev näitas elavat huvi uue kaupluse vastu – 300 veekeetjat ja soojapuhurit, mis läkisid müüki 5eurose soodushinnaga, müüdi läbi poole tunniga.”

Bauhof (www.bauhof.ee) on Eestis suurima turuosaga ehitusmaterjalide ja aiakaupade müüja. Ettevõte plaanib lähiaastatel avada Eesti eri paigus 5-7 uut kauplust. Bauhof Group ASi 2012. aasta käive Eestis kasvas 10% võrra 74,6 miljoni euroni ning ärikasum oli 3,5 miljonit eurot. Bauhofil on Eestis kokku 13 kauplust: sh Tallinnas, Jõhvis, Keilas, Laagris, Rakveres, Põlvas, Haapsalus, Kuressaares, Tartus, Pärnus, Valgas, Viljandis. Ettevõttes töötab üle 450 inimese.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 04/12/2013

Ehitus- ja kasutusload04/12/2013 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitus- ja kasutusload“. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb protsessi, mis algabehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega.

Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Ehitus- kui ka kasutusloa menetluse käigus tuleb kohalikul omavalitsusel:

  • hinnata hoone turvalisust (ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale),
  • tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega,
  • hinnata ehitise sobivust linnaruumi.

Tegemist on võrdlemisi keerulise menetlusega, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

Nii mõnigi ehitus- ja kasutusloa vaidlus on kõrgema astme kohtulahendini jõudnud ja sellest lähtuvalt on ka seadusandja õiguslikku regulatsiooni muutnud ning ka käesoleval hetkel jälle muutmas.

Koolitus:

  • annab ülevaate ehitusseadusest ning ehitise liikidest, ehitus- ja kasutusloa menetlusestja menetluse käigus sõlmitavatest kokkulepetest;
  • tutvustab Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel;
  • arutleb ehitamist puudutava kohtupraktika üle;
  • käsitleb uues ehitusseadustiku eelnõus sätestatud põhimõtteid.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 04.12.2013 kell 09:00-14:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara turuinfo: 11/2013

Ilmunud on Pindi Kinnisvara novembrikuiune turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Mustakivi keskuse naabrusse kavandatakse spordihoonet

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Lasnamäele Laagna tee ja Mustakivi tee ristumiskoha naabrusse spordi- ning teenindushoone.

Mahtra tn 2a kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 3,18 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostas Optimal Projekt OÜ.

Detailplaneeringus on ette nähtud muuta Mahtra tn 2a kinnistu sihtotstarve sihtotstarbeta maast ärimaaks ning määratud krundile ehitusõigus ühe maa-aluse ja kuni kahe maapealse korrusega spordi- ja teenindushoone ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt haljasala rajamiseks.

Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Mustakivi asumis Mahtra tänava, Mustakivi tee ja Laagna tee vahelisel jäätmaal. Planeeritud maa-ala lähiümbruse peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on elamu- ja ärimaa. Teiselpool Mustakivi teed asub ostukeskus Lasnamäe Centrum, Mahtra tänava ääres paiknevad 5- kuni 9-korruselised korterelamud, lisaks paiknevad Mustakivi tee ja Laagna tee ääres valdavalt 2-korruselised kauplused, teeninduspinnad ja tanklad ning elamukvartali sisse jääb kaks lasteaeda.

Kuna planeeritud maa-ala paikneb magistraalteede ristumiskohas ja hea vaadeldavusega asukohas, on tegemist linnaehituslikult olulise asukohaga ja arhitektuurselt parima lahenduse leidmiseks tuleb korraldada arhitektuurikonkurss.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Kemrost. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2010 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses 11. maist kuni 19. maini 2010. Detailplaneeringu koostas Optimal Projekt OÜ.

Mahtra tn 2a kinnistu ja lähiala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 10. aprilli 2013 korraldusega ning oli 21. maist kuni 4. juunini 2013 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Lasnamäele kavandatakse ostu- ja meelelahutuskeskust

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Lasnamäel asuvale Peterburi tee, Mustakivi tee ja Laagna tee vahelisele alale kaubandus-meelelahutuskompleksi rajada võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise.

Punane tn 76 kinnistu detailplaneeringuala suurus on 15,84 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada ärimaa sihtotstarbega kinnistule kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaubandus-meelelahutuskompleks, mille südamikuks on lõbustuspark.

Planeeritud maa-ala paikneb Tondiraba asumis, jäädes suure liikluskoormusega magistraaltänavate – Laagna tee, Peterburi tee ning Mustakivi tee – lähedusse. Punane tn 76 kinnistu on hoonestuseta heakorrastamata jäätmaa, mis moodustab suurema osa Mustakivi tee, Punase tänava, Taevakivi tänava ja Osmussaare tänava vahelisest kvartalist.

Kontaktvööndis asuvad 1–3-korruseliste hoonetega Tondiraba ettevõtlusala, 5–9-korruseliste ja mõnede 17-korruseliste paneelelamutega korruselamuala ning kaubanduskeskustega hoonestatud ala. Piirkonnal on hea transpordiühendus linna teiste piirkondadega. Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.

Planeeringuga ette nähtud kaubandus-meelelahutuskompleks on mahult ja kinnistu maakasutuselt sellesse piirkonda sobiv ning hakkab uue tõmbekeskusena teenindama lähialadel paiknevate kortermajade elanikke.

Kavandatud kaubandus-meelelahutuskompleksi linnaehituslikuks põhiideeks on moodustada terviklik ja paindlik arhitektuurne lahendus, mis seostub nii ümbritsevate olemasolevate hoonetega kui ka hoonekompleksi erinevates osades paiknevate funktsionaalsete üksustega. Hoonete kompleks plaanitakse liigendada keskse sisetänavaga, moodustades urbanistliku linnapargi koos multifunktsionaalse siseväljakuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles M-Capital Kinnisvara OÜ ja detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2012 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses 12. juulist kuni 19. juulini 2012 ning detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 20. juulil 2012 avalik arutelu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm oli Lasnamäe Linnaosa Valitsuses avalikul väljapanekul 9. augustist kuni 27. augustini 2012 ning programmi avalik arutelu toimus 28. augustil 2012.

Pärast vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Keskkonnaametiga detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EXPO maailmanäituse Eesti paviljoni idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi tööde näitus

Tartus Tasku keskuses on viimaseid päevi avatud 2015. aastal Milanos toimuva EXPO maailmanäituse Eesti paviljoni idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi tööde näitus. Lisaks on kõigil võimalik vaadata maailmanäituste ajaloo lühifilme.

Näitusel on välja pandud kõik konkursile esitatud 14 tööd makettidena, mille juures on ka selgitused töö ideelahenduse kohta koos videoklippidega. Näitus Tasku keskuse aatriumis jääb avatuks kuni 5. detsembri õhtuni.

Konkursi töödega on võimalik ka tutvuda internetis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel.

Maailmanäitus toimub 2015. aasta 1. maist 31. oktoobrini Milanos. EXPO seekordseks peateemaks on toit kui eluks vajalik energia allikas, rõhuga säästlikkusel ja innovatsioonil. Itaalia ootab EXPO-t külastama 20 miljonit inimest, lisaks 1 miljard virtuaalset külastajat. Eestile on EXPO-l broneeritud 1010 ruutmeetrine ala, mille leiab idapoolsest sissepääsust teisena. Eesti naabriteks EXPO-l on Omaani ja Venemaa paviljonid.

Vabariigi Valitsus otsustas Eesti osalemise 2015. aasta maailmanäitusel 27. septembril 2012, delegeerides näitusel osalemise korraldamise EAS-ile. World EXPO on riikidevaheline maailmanäitus, mis toimub iga viie aasta tagant ja kestab kuus kuud. Eesti on sel sajandil osalenud 2000. aastal Hannoveri EXPO-l ning 2010. aastal Shanghai EXPO-l.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinna Teaduspargi Tehnopol ettevõtete käive on kasvanud 170 miljoni euroni

Tallinna Teaduspargil Tehnopol täitus kümme aastat tegutsemist alates 2003. aastast, mil pargi asutasid Eesti Vabariik, Tallinna linn ja Tallinna Tehnikaülikool. Sel perioodil on Tehnopoli ettevõtete arv kasvanud 165-ni, käibega ligi 170 miljonit eurot ning töötajate arvuga 3000 inimest.

„Kümme aastat on piisavalt pikk aeg, et teha suuri asju. Samas, on kümme aastat piisavalt lühike aeg, et vaadata lootusrikkalt eesseisvale. Usun, et Tehnopol arengut iseloomustavad numbrid hästi – suur töö on juba tehtud ning suured plaanid ootavad teostamist,“ kommenteeris Tallinna Teaduspargi Tehnopol juhataja Jaak Raie.

2003. aastal sõlmitud asutamiseleppe alusel anti Tallinna Teaduspargile Tehnopol üle 10 hektari suurune territoorium, mille koosseisu kuulus 35 000 m2 renoveerimata üüripinda. Pargis alustas tegevust 56 ettevõtet, millest 4 ettevõtet alustas iduettevõtete äriinkubaatoris. Tänaseks on Teaduspargi hoonete kogupind 50 000 m2, ettevõtete koguarvuga 165. 20 tehnoloogiapõhist alustavat ettevõtet tegutseb Startup Inkubaatoris.

„Kümne tegutsemisaasta silmapaistvamad võidud Tehnopoli jaoks on olnud iduettevõtetele suunatud inkubaatori loomine ning äri- ja asukohateenuste käivitamine pargis. Kinnisvaraarenduse hoogustumisega on piirkonda lisandunud kõrgekvaliteetset kontori- ja laboripinda. Märgilise tähtsusega on meie jaoks ka tunnustus rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning koostöösidemed meie kohaliku teaduspõhise kogukonnaga,“ lisas Raie.

Tehnopoli olulisemateks fookusvaldkondadeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, mehhatroonika, tervisetehnoloogiad ja rohetehnoloogiad. Nendes neljas valdkonnas tegutsevad täna ka kõik pargi ettevõtted.

„Tahame siduda Eesti tehnoloogiaettevõtete tegemisi neljas põhivaldkonnas Tehnopoliga. Olgu selleks siis meie pakutavad teenused, kinnisvara või hoopis laborid. Kindlasti jätkame Teaduspargi piirkonna atraktiivsemaks muutmist, mis võimaldaks siin mugavalt töötada, elada, liikuda või vaba aega veeta. Näeme, et koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga kasvab siinne piirkond mugavaimaks koduks tehnoloogiaettevõttele,“ ütles Jaak Raie.

Tehnopoli sünnipäeva puhul tunnustati pargi asutamisele ja kasvule kaasa aidanud inimesi ja ettevõtteid, kelleks valiti Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste, esimene äriinkubaatori edulugu OÜ MEC Insenerilahendused, äriteenuste abil kasvanud IB Krates OÜ ja mainekaim üüriklient AS Cybernetica.

Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis on koduks alustavatele ja kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele. Teaduspargi naabruses asuvad Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž. Tehnopol pakub ettevõtetele sobivaid üüripindasid, äriarendusteenuseid, tihedaid koostöövõimalusi ülikoolidega ja rahvusvaheliste võrgustikega ning äriekspertide tuge. www.tehnopol.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ober-Haus: Korteriturgu mõjutavad positiivselt eelkõige Tallinnas soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes novembris võrreldes oktoobriga -0,9%. Võrreldes 2012. aasta novembriga on indeks 17,9% kõrgem.

Tallinnas tehti novembris korteriomanditega 696 tehingut, mida on 9% vähem kui käesoleva aasta oktoobris, kuid 1,9% rohkem kui eelmise aasta novembris.

Tallinnas langes keskmine korteri pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga -2,2%, kuid tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 13,8%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Pirital 26,5%, Põhja–Tallinnas 5,0% ja Haaberstis 3,3%.

Võrreldes eelmise kuuga oli suurim hinnalangus Kesklinnas -9,1% ja Nõmmel -8,5%, põhjuseks keskmiselt vähem tehinguid uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Tallinna suurimas elamupiirkonnas Lasnamäel hinnad oluliselt ei muutunud.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal oli novembris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 23,4% madalam ehk 1 307 eurot ruutmeetri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind novembris võrreldes eelmise kuuga -0,5% 1 088-le eurole ja Pärnus -2,3% 764-le eurole.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 199 eurot ruutmeeter, kuid Narvas tõusis ja oli 439 eurot ruutmeeter.

Korteriturgu mõjutavad positiivselt eelkõige Tallinnas soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv.

Vaata indeksit lähemalt siit.

Rain Rätt
Ober-Hausi analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Ruta Arumäe: Ehitussektori paremaid päevi ei paista ka järgmistel aastatel

SEBSel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat, vaid langus aina süveneb.

Seda eelkõige muidugi Euroopa Liidu tõukefondide raha vähenemise tõttu, mis esialgu on küll ajutine, paari-kolme aastane. Ehitussektor on olnud siiani suurim kasusaaja neist fondidest. Aastal 2013 lõpeb EL seitsmeaastane eelarveperiood ning 2014 algab järgmine. Nende vahetumisega kaasneb raha sissevoolus aina suurenev auk. Veidi pikemas perspektiivis vaadates ei ole tegelikult ka järgmise eelarveperioodi prioriteedid enam niivõrd palju kaldu ehitussektori suunas kui varem, vaid püütakse keskenduda rohkem pehmematele väärtustele kui betoon.

Kuigi valitsus lubas oma 2014. aasta eelarves suuremeelselt ehitussektorit elavdada riigipoolsete kinnisvarainvesteeringute suurendamisega, on nende võimalused seda teha samuti vägagi piiratud ning riigi kinnisvarainvesteeringute suurendamine 10 miljoni euro ulatuses ei tasanda kaugeltki kogu valitsussektori investeeringute langust järgnevatel aastatel. Välisvahendite prognoositav langus 2014. aastal on 8,2% ning valitsussektori investeeringute langus 9%.

Erasektori ehitusnõudlus ei suuda seda kahanemist tasa teha. Ka ettevõtete investeeringute langus on viimasel ajal olnud seotud just ehitustesse investeerimise vähenemisega.

Kuigi kinnisvarahinnad kasvavad ja seda jätkuvalt 8% määraga aastas, mis viitab vaikselt taastuvale nõudlusele kinnisvaraturul ning suurendab motivatsiooni ehitustegevuseks. Samal ajal aga pakkumine eriti ei suurene. Kinnisvarahindu suruvad üles ka kasvavad ehituskulud, mis suurenevad 5% aastas, samas kui palkade kasv on kinnisvarahindade kasvule viimastel aastatel alla jäänud ja ostujõud piirab edasist kinnisvarahindade tõusuhoogu. Kinnisvarahindade tõus pidurdub mõnevõrra ilmselt ka sel hetkel, kui intressid tõusma hakkavad ehk siis umbes paari aasta pärast.

Tarbijate laenunõudlus on küll vaikselt taastumas, kuid nende poolt võetavad uued kinnisvaralaenud on umbes sama suured kui samal ajal tagasi makstavad laenud. Ehk teisiti öeldes, tarbijate laenukoormus praegu veel ei suurene. Ka lähiaastateks ei ole ette näha, et laenukoormuse kasv suuremat hoogu sisse saaks.

Ehitussektori osakaal kogu majanduses on 7,2%. Seega heidab sektori käekäik pika varju ka kogu majanduse käekäigule lähiaastatel.
ruta_nadalakommentaar09242013_elamuehitus

ruta_nadalakommentaar09242013_kinnisvarahinnad

ruta_nadalakommentaar09242013_majandusharud

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: Eluasemekulud on aastaga kerkinud 8 protsenti

Oktoobrikuine tarbijahinnaindeks on statistikaameti andmetel 1,5% aastagatusest kõrgemal. Seejuures on eluasemekulu kerkinud aastaga koguni 8%.

Alates 1997. aastast on tarbijakulud võrreldes tänasega kerkinud pea kahekordseks ja eluasemekulud 3,2-kordseks. See tähendab, et eluasemekulude tõus ületab selle aja jooksul üldist tarbijahindade tõusu 66%.

Kinnisvaraturgu eeskätt pakkumise poole pealt mõjutav ehitushinnaindeks on statistikaameti andmetel septembri seisuga aastatagusest 4,9% kõrgemal.

Ehitushinnaindeksit veab üles eeskätt tööjõukulude kallinemine. See ei tähenda paraku palgatõusu ses sektoris, vaid musta tööjõu legaliseerumise positiivset protsessi.

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

DTZi uued kinnisvaraturu ülevaated

Ilmunud on värsked DTZi kinnisvaraturu inglisekeelsed ülevaated:

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara väljus Ahtri 3 projektist

Arco Vara AS 100%-line tütarettevõte Arco Investeeringute AS müüs enda 50%-lise osaluse Ahtri 3 kinnistu omanikus Arco HCE OÜ-s ühisettevõtte teisele 50%-lisele osanikule Ahtrimaa OÜ-le, millega ühtlasi restruktureeriti Ahtri 3 kinnistuga seotud laenusuhted ja lõpetati kokkuleppeliselt kõik kohtuvaidlused ühelt poolt Danske Panga ja teiselt poolt Arco HCE, Arco Investeeringute AS ning Ahtrimaa OÜ vahel. Ahtrimaa OÜ kuulub U.S. Invest gruppi.

Kokkulepe kohaselt ei käenda Arco Investeeringute AS leppe sõlmimisest alates Arco HCE ja Dankse panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi.

Kokkulepe sõlmimise järel ei oma Arco Vara grupp enam mingeid õigusi ega kohustusi, mis seonduksid Arco HCE OÜ-ga või Ahtri 3 kinnistuga.

Tehingust tulenev rahavoog on Arco Vara grupile positiivne, kuid mitte olulises summas. Samuti kustutab tehingu tulemusena Arco Vara enda bilansist eraldise summas 1,9 miljonit eurot, mis moodustati Danske Pangale antud laenukäenduse katteks.

Provisjoni kustutamise tulemusena suureneb Arco Vara 2013.aasta IV kvartali puhaskasum 1,9 miljoni euro võrra.

Arco Vara juhataja kommentaar: „Osapooled on teinud alates 2012. aasta lõpust intensiivseid jõupingutusi Ahtri 3 projekti finantsstruktuuri normaliseerimiseks, pöördudes mitmes asjas isegi kohtusse. Täna tuleb tunnustada nii Danske Panka kui ka U.S. Investi, ja soovida ennekõike U.S. Investi meeskonnale edu niivõrd suure kinnisvara-alase väljakutse edasisel teostamisel. Arco Vara grupi seisukohalt oleme tänaseks lahendanud viimase kriitilise probleemi, millele osundasin 31. jaanuari webinari ettekandes. Tehinguga vabanesid ressursid, mille saame suunata enda projektidesse.“

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas