Lennusadama angaaride rekonstrueerimine sai väärika tunnustuse

Lennusadama vesilennukite angaarid pälvisid ELi ja Europa Nostra auhinna, mis on Euroopas kõrgeim tunnustus kultuuripärandi hoidmisel ja taastamisel.

Lennusadama vesilennukite angaarid said ELi ja Europa Nostra auhinna kultuuripärandi säilitamise kategoorias. „See on tõepoolest väga kõrge tunnustus ja täname siiralt kõiki projektipartnereid, kes selle unikaalse objekti säilitamisse panustasid,“ rõõmustas Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Lennusadama projekteerinud arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid loovjuhi Andrus Kõresaare sõnul on Nostra auhinnad kõrgeim hinnang, mida hoone ja kultuuriväärtuste taastamisel ning ümbermõtestamisel Euroopas võib saavutada. „Eesti ja meie naabermaad ei pälvi kuigi tihti Europa Nostra tähelepanu, sest Lõuna-Euroopa kultuurikiht on märksa lopsakam. Tunnustus on märk, et tegevused maailma esimese betoonkooriku taastamisel, rekonstruktsiooniks valitud tehnoloogiad ja saavutatud tulemus on läbinud kõige teravamatest kriitikutest koosneva professionaalse žürii sõela,“ lisas Kõresaar.

Juunis selguvad auhinna pälvinute seast grand prix’i ehk peaauhinna saajad. Eesti on varem auhinna saanud neljal korral, kuid peaauhinda ei ole Eestisse veel tulnud. „Loomulikult loodame, et eesti pärandiaastal saavad meie uhked angaarid lisaks praegusele kõrgele tunnustusele ka grand prix’i, eks hoiame juunini pöidlad pihus,“ sõnas Dresen, kuid lisas, et konkurents on tihe. „Mõtleme näiteks sellele, et oleme uhked ka 2005. aastal auhinna pälvinud Tallinna raekoja hoone säilitamise üle, kuid peaauhinda sellega siiski ei kaasnenud,“ ütles ta.

Kõresaar KOKO Arhitektidest tõi välja Europa Nostra auhinna pälvinud hoone taastamise peamised verstapostid. „Lihtsustatult võib öelda, et meie eesmärk oli taastada kuplid nii säästlikult kui võimalik, kasutades betoonisegusid ja terviklikke keemilisi retsepte, mida on aastakümnete jooksul maailmas järgi proovitud. Me ei saa rääkida sadade aastate kogemusest, sest ka angaaride rajamisel 1916. aastal oli raudbetoon maailmas väga noor materjal,“ rääkis Kõresaar. „Teisalt jälgisime hoolega, et kõik uued hooneosad nagu muuseumi fassaadid ja betoonkonstruktsioonid hoiaksid soliidset vahet originaalmaterjaliga ja oleksid selgelt vanast eristuvad,“ lisas ta ja tõi välja ka selle, et omaette keeruline osa oli ka sellise soojustusviisi leidmine, mis säilitaks kuplite üldilme. „Angaarid olid algselt rajatud külma kuurina, soojustuse panime merekütte abil põranda alla.“

Esitatud projekte hindasid neljas kategoorias kogu Euroopast pärit sõltumatutest ekspertidest koosnevad žüriid. Muinsuskaitse auhindade kategooriatest vanim on kultuuripärandi säilitamine, aastate jooksul on sellele lisandunud kategooriatena veel teadustegevus, erilised teened ning haridus, koolitus ja teadlikkuse suurendamine. Auhinnatseremoonia toimub 16. juunil Ateenas, mil kuulutatakse välja ka grand prix’i saajad. Lennusadama angaaridele lisaks läksid kultuuripärandi säilitamise kategoorias auhinnad veel Saksamaale, Kreekasse, Ungarisse, Itaaliasse, Hollandisse, Portugali, Hispaaniasse ja Suurbritanniasse.

Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaaride rekonstrueerimine kestis aastatel 2009 -2012 ning seda kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rekonstrueerimisprojekti juhtis Muuseumiehituse Sihtasutus, peaprojekteerija oli KOKO Arhitektid ning ehitaja Nordecon.

Europa Nostra on üleeuroopaline vabaühendus, mis tegeleb kultuuripärandi säilitamise ja kaitsega. Organisatsioon loodi 1963. aastal ning tähistab sel aastal oma 50. juubelit. Europa Nosta esindab 250 vabaühendust ja mittetulundusühingut, mille liikmeskonda kuulub vähemalt viis miljonit inimest 50 Euroopa riigist. Muinsuskaitse auhindu hakkas Europa Nostra välja andma 1978. aastal. Alates 2002. aastast antakse neid välja koos Euroopa Liiduga. Eestis on Europa Nostra auhinna varem saanud Tammekannu villa restaureerimine Tartus, dokumentaalfilm “Kalamaja – puitlinna võimalus”, Jaan Vali Eesti ajalooliste tuletornide uurimustöö eest ja viimati Tallinna Raekoda 2005. aastal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

6 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika