Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

LVM Kinnisvara: 7 põhjust, miks eelistada korterit majale

16.01.2012 Tõnu Toompark

Kas koduks valida korter või maja? Korteri kasuks tasub otsusta alljärgnevatel põhjustel.

Hooldusvaba – korteri hooldamise ja haldamisega tegeleb ühistu. Maksta tuleb küll rohkem, kuid muru niitmise ilusa rannailma või lume lükkamise hea suusailmaga saad jätta kellegi teise hooleks. Samuti võid iga hetk ette võtta pikema reisi, ilma, et peaksid kellegiga kütmise osas kokku leppima.
Mugavus – ainus mure on maksta igakuine arve. Seejuures ei pea orienteeruma elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemide töö- või hoolduspõhimõtetes.
Maamaks – korteri juurde kuuluva maa eest tuleb loovutada reeglina mõnikümmend eurot aastas. Teatud juhtudel on aga korteri juurde kuuluva maa eest maks nii väike, et maamaksuteadet ei väljastatagi.
Turvalisus – tänaseks on enamik trepikodasid suletud ning nendesse pääseb vaid koodi või võtmega. Lisaks paigaldatakse järjest rohkem valvekaameraid. Ka naabrite vahetu lähedus lisab turvatunnet.
Müük – kui korteriturg on aktiivne aastaringselt kõikjal Eestis ning korterile ostja leidmine on 15 päeva küsimus, siis elamuturg on hooajaline. Seejuures linnamajadele leidub ostjaid valdavalt ainult kevadel ja sügisel, maamajadele aga peamiselt suve alguses.
Kättesaadav – kui korterite hinnad algavad tuhandetest eurodest, siis elamute hinnad algavad aga kümnetest tuhandetest eurodest. Seejuures on alla kümne tuhande euro võimalik osta korter igas Eesti linnas!
Valik – mõne erandiga saab korteri üürida või osta igas linnaosas või asulas, seejuures ulatub valik sadadesse. Korter on võimalik valida isegi ruutmeetri täpsusega! Elamute puhul on valik tunduvalt tagasihoidlikum. Seejuures tuleb teatud piirkondadesse sobiva maja ostmiseks ringi vaadata kuid, kui mitte aastaid!

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Statistikaamet saab 2013. aastal oma kasutusse uue büroohoone

14.01.2012 KV.EE

Riigi Kinnisvara AS (RKAS), Statistikaamet ja Kaamos Groupi kuuluv Vindor Holding OÜ sõlmisid lepingud, mille tulemusena kolib Statistikaamet Tallinnas Tatari 51 rajatavasse büroohoonesse. 2013. aastal sügisel valmivas kaasaegses büroohoones saab amet enda käsutusse enam kui 4 800 ruutmeetrit uut pinda.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on koostöös Kaamos Groupiga leitud parim lahendus Statistikaametile sobivate ruumide väljaehitamiseks viisil, mis võimaldab tänases majandussituatsioonis lisaks RKASi kompetentsidele ja võimalustele kasutada ka erasektori võimalusi ja kompetentsi. Samas võtab RKAS enda kanda nii tellija kui ka üürniku esindaja kohustused, mis vabastab Statistikaameti kinnisvaraalaste teemadega tegelemisest ja võimaldab neil keskenduda oma põhitegevusele.

„Statistikaametile uue büroohoone rajamine on meie meeskonnale väärikas väljakutse ning samas hea võimalus rakendada värskeid kogemusi, mille omandasime Eesti suurima büroohoone, Tammsaare Ärikeskuse arendamisel “, sõnas Kaamos Kinnisvara tegevjuht Priit Uustulnd. “Meil on heameel alanud koostöö üle sedavõrd maineka ja usaldusväärse partneriga,“ lisas Uustulnd.

RKASi poolt möödunud aasta juulis Statistikaametile üüripinna leidmiseks korraldatud avalikule konkursile esitatud kahekümne kahest pakkumusest vastas tingimustele üheksa. Parima pakkumise tegi konsortsium Kaamos Kinnisvara OÜ, Vindor Holding OÜ ja Kaamos Ehitus OÜ.

Statistikaameti tarvis üürile võetavate ruumide kogupind on 4 841 ruutmeetrit ning ruume soovitakse üürida kümneks aastaks.

Statistikaamet tegutseb täna Tallinnas ligi pool sajandit vanas hoones, mille töötingimused ei rahulda enam ameti vajadusi.

Ehitustööde vastuvõtmine

13.01.2012 Eno Pappel

Ehitustööde või –etapi vastuvõtmine on alati üheks suurimaks probleemide allikaks tellija ja ehitaja vahel. Miks?

Ehitaja ja tellija saavad tööde vastuvõtmisest erinevalt aru ning sealt algavadki tülid ja probleemid.

Millest erinev arusaamine tekib?

Kui meie tervisel on miskit viga siis lähme arsti juurde. Me lähme arstile ja eeldame, et ta teab täpselt kuidas ravida. Me usaldame arsti ja arstiteenust. Ravi kvaliteedi pärast hakkame muret tundma alles siis kui näeme, et ravi ei mõju ja siis lähme arstile tagasi või otsime uue arsti.

Samamoodi käitub sageli eratellija ka ehitusteenuse ostmisel. Lepitakse ehitajaga kokku, et tuleb teha ehitustöö ja eeldatakse, et ehitaja teab, kuidas seda täpselt tehakse. Seetõttu ei pöörata erilist tähelepanu projektile, lepingule ja tööde kirjeldamisele.

Kui aga saabub aeg töö vastuvõtmiseks siis aga hakkab tellija eeldama, et selle töö juurde kuuluvad ka veel täiendavalt muud tööd või olemasoleva töö kvaliteet ei ole piisav. Kuna enne tööde algust täpselt ei käsitletud, millises mahus, millised tööd ja millise kvaliteediga tuleb tööd teostada siis ongi tüli majas.

Lepi kokku töö sisu

Selleks, et ehitustööde üleandmine ja vastuvõtmine mõlema osapoole jaoks edukaks kujuneks on vajalik enne tööde alustamist lepingus kokku leppida:

Tööde mahud ja kirjeldused (parimal juhul viidata konkreetsele projektile, tööjoonistele)
Tööde kvaliteedinõuded, üldjuhul kasutatakse eramute puhul RYL 2 klassi (Soome ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)
Täitedokumentatsioon, mis antud etapiga või tööga üle antakse
Tööde maksumus

Tööd antakse üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Kui eeltoodu on kokku lepitud siis on mõlemal poolel selge arusaam, mille alusel tööd üle vaadatakse ning kontrollitakse.

Tööde ülevaatamine

Enamasti on töövõtulepingus kirjas, et tellijal on võimalus tööd üle vaadata ja vastu võtta näiteks hiljemalt 3 päeva jooksul . Seevastu praktikas tavaline, et ehitaja soovib töö ettenäitamisel kohe sinu käest tööde vastuvõtuaktile allakirjutamist, et järgmise töölõiguga edasi minna.

Mõnel juhul võib kiirus olla väga oluline ning kiire tööde vastuvõtmine on õigustatud, kuid minu soovitus on jätta endale aega tööde ülevaatamiseks, täitedokumentatsiooni korrasoleku kontrollimiseks ja kvaliteedi hindamiseks ning alles siis tööd vastu võtta.

Akti allkirjastamine

Kui tööde vastuvõtmisel selgub, et kõik tööd pole nõuetekohaselt tehtud või tehtud osaliselt siis sageli otsustab tellija akti mitte allkirjastada ja tasu maksmata jätta. Sellisel juhul läheb koostöö ehitajaga kaunis keeruliseks.

Tänane seadusandlus käsitleb tööde vastuvõtmist selliselt, et kui enamik töödest on nõuetekohaselt ja ei takista lõpptulemuse kasutamist (lõplikult valmis töö puhul) tehtud siis ei tohiks akti allkirjastamisest keelduda, küll aga tuleks aktis välja tuua kõik need tööd, mis pole nõuetekohaselt tehtud ning arvutada tegemata tööde maksumus akti summast maha.

Tegemata tööd teostatakse järgmises etapis või eraldi kokkulepitud tähtajaks ning võetakse vastu eraldi ning tasustatakse siis kui need tööd on nõuetekohaselt valminud.

Kokkuvõttes ära käsitle ehitustöid nagu arstiteenust vaid kui tellimustööd ja ära unusta täpselt kirja panna, millised tööd, millises mahus ja millise kvaliteediga tuleb teostada!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Detsemberi kinnisvaraturg oli jõuludele ja aastalõpule iseloomulikult aktiivne

13.01.2012 Tõnu Toompark

Detsembrikuine kinnisvaraturg oli Eestis traditsiooniliselt kiire, sest paljud soovisid enne jõule oma kinnisvaratehingutega ühele poole saada võtab 2011. a. detsembri kinnisvaraturul toimunu kokku Uus Maa turuülevaade.

Omajagu aktiivsust lisas ka ebastabiilsus rahaturgudel, mis ajendas inimesi oma sääste kinnisvarasse paigutama.

Maa-ameti andmetel tehti detsembris üle Eesti kokku 3075 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on pea samal tasemel novembriga, mil tehti täpsustatud andmeil 3081 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2010. aasta detsembriga langes tehingute hulk aga 4,8%, mille peamiseks põhjuseks on ülemöödunud aasta lõpus, enne euro saabumist aset leidnud kinnisvaraturu elavnemine.

Kinnisvara müüdi detsembris kokku 126,1 miljoni euro eest. Pea sarnase tehingute hulgaga novembris oli tehingute rahaline maht aga 169,3 miljonit eurot, mis tähendab seda, et detsembris osteti oluliselt odavamat kinnisvara.

Korteri keskmine ruutmeetri mediaanhind kerkis vaadeldud linnadest Tartus, Narvas, Rakveres ja Viljandis.

Tallinn: Üha suurenev sisseränne mujalt Eesti piirkondadest muudab magalarajoonid aina populaarsemaks.
Tartu: Tingituna ostu-müügitehingute suurest hulgast, on kinnisvara müügipakkumiste hulk Tartus vähenenud.
Narva korteriturgu iseloomustab sularahatehingute suur hulk.
Pärnus tuleb üha enam müüki kohtutäiturite poolt realiseeritavaid kortereid.
Viljandi: küttekulude kallinemise tõttu on nõutud ahiküttega üürikorterid.
Rakvere: Üüriturg on endiselt aktiivne ja nõudlus ületab pakkumise.
Kuressaare: Müüjad on hakanud kergemalt hinnaalandusi tegema, sest oodatud hinnatõusu pole näha.
Võru: detsember oli 2011. aasta rekordkuu.
Haapsalu: korterite üürihinnad on mõistlikul tasemel, probleemiks on aga kõrged kommunaalkulud.

Swedbank: Laenuturg jätkab mõõdukat kasvamist

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk ütles, et sarnaselt 2011. aastaga jätkab laenuturg ka alanud aastal kasvamist, kuid aasta alguses on oodata kerget tagasiminekut.

Võrreldes 2011. aasta 4. kvartaliga ootame alanud aasta 1. kvartalis eluasemelaenude müügi vähenemist, kuid tegemist on hooajalisusega laenuturul. Sarnaselt kinnisvaraturuga on laenuvõtjate aktiivsus aasta alguses alati väiksem.

“Alanud 2012. aastal prognoosime eluasemelaenudes mõõduka kasvu jätkumist,” kommenteeris Tukk.

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru olukord on hea, kuid mitte lootusetu

12.01.2012 Tõnu Toompark

Tänased kinnisvaraturu näitajad ei ole liiga halvad. Rõõmustamiseks on küll vähe põhjust, kuid kurvastama ei peaks. Hetke kinnisvaraturu peamine probleem on teadmatus, mis halvab tänased ettevõtmised.

Optimistina võiks alanud 2012. aastale prognoosida eelmisele aastale analoogseid arenguid. See võiks tähendada korteritehingute arvu püsimist suhteliselt eelmise aasta tasemel. Hinnatase võiks samuti jääda eelise aasta numbriga samasse suurusjärku.

Korteriomanditehingute arv

Mullune viimane kvartal näitas vaatamata pessimistlikele toonidele korteritehingute osas igati positiivset tulemust. Eestis tehti sel ajal kokku 3615 korteriomanditehingut, mis on eelmise aastaga võrreldav tulemus.

Arvestades majanduskriisi jätkumist ja senist tehingute suhteliselt kõrgel tasemel püsimist on isegi üllatav, et tehingute arv sedavõrd kõrgel tasemel on.

Tallinna tehingute arv oli 2011. a. IV kvartalis tugeval 1706 tehingu tasemel. Tartus tehti korteritehinguid 293 ja Pärnus 123.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Võrreldes 2010. a. IV kvartaliga on korteritehingute arv hea. Kui kogu Eesti korteritehingute arv kukkus 1% võrra, siis Tallinna tehingute arv tõusis 1%.

Tartus aga tehti aasta varasemaga isegi 14% rohkem. Pärnu hüplikul turul vähenes korteritehingute arv aastaga 7% võrra.

Eelootavalt 2012. aastalt ei saa oodata tehingute arvu tõusu. Tehingute arv võib saada mõjutatud arendusprojektide valmimisest ja sellest tulenevast ajutisest tehingute kuhjumisest lühikesele ajaperioodile.

Küll on vähe lootust, et nõudlus peaks 2012. a. jooksul oluliselt tugevnema ning turg aktiivsemaks muutuma.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korteritehingute hinnaliikumised ei üllata. Tallinna suhteliselt kõrged tehinguhinnad on tingitud sellest, et suhteliselt palju tehinguid tehakse keskmisest kallima kinnisvaraga.

Kõrgem või madalam keskmine tehinguhind ei tähenda alati kinnisvara kallinemist või odavnemist. Oluline on ka tehingute struktuur ehk see, milliste (kui kalliste) korteritega tehinguid tehakse.

Nii võimegi öelda, et kinnisvara väärtus on meil suhteliselt vähe muutunud, kuid hinnad on pigem tõusnud.

2011. a. IV kvartali Eesti keskmine korteritehing tehti ruutmeetrihinnaga 733 €. Tallinna tehinguhinnaks kujunes samal ajal 1070 ja Tartus 812 €. Pärnu tehinguhind on siinsetest madalaim ehk 675 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Võrreldes aastataguse ajaga on korterite tehinguhinnad 2011. a. IV kvartalis tõusnud. Eesti keskmine hind on juba kolmandat kvartalit järjest samas suurusjärgus näidates kasvu 12%.

Tallinna tehinguhinnad eelmise aasta viimases kvartalis olid 13% kõrgemad kui aasta varem. Tartus oli vastav number 2%.

Pärnu aastakse hinnatõusuks kujunes 10%.

Hinnaliikumisi tuleb pidada positiivseteks.

Aeglaselt, kuid siiski kasvavad hinnad annavad ostjatele kindlustunde, et nende soetatav vara ei odavne. See teadmine aitab ostuotsust kiiremini langetada ja hoiab kinnisvaraturul hinge sees.

Kinnisvaraomanike seisukohast on mõõdukalt kasvavad hinnad midagi, mis aitavad vara väärtust inflatsiooni vastu kaitsta.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute tipphinnad jäid Eesti-Tallinna-Tartu-Pärnu näitel 2007. aasta esimesse või teise kvartalisse. Arvestades enam kui aastapikkust korterite hinnatõusuperioodi on vahe kunagise tipphinna ja tänase hinna vahel vaikselt kahanemas.

Kõige lähemalt kunagistele tipphindadele on Tartu korterihinnad, mis moodustavad kunagisest 68%.

Tallinna hinnatase on 65 protsendiga seal lähedal. Eesti keskmine korteritehinguhind 2011. a. IV kvartalis moodustab 61% 2007. a. tipust.

Kõige madalamal on tehingute hinnad Pärnumaal, kus need jäävad alla 50 protsendi hiilgeaegade hindadest. Pärnu korteriomanditehingute keskmine hind ealmise aasta viimases kvartalis moodustas 48% 2007. a. II kvartali hindadest.

Kokkuvõtteks

Korterituru sentiment ei ole liiga hea. Pigem võib arendajate ja vahendajate suust kuulda noote, mis ei viita kõige paremale ärile.

Eelnevalt kajastatud korteritehingute arvu ja hindade dünaamika justkui ei peegelda, et olukord peaks väga hull olema. Viimast toetavad ka enamuses kinnisvaraturu eilset päeva kajastavad statistilised näitajad.

Kinnisvaraturu sentimendi viib peamiselt alla eesootav teadmatus. Turuosalistel puudub veendumus, mis homne päev toob, erinevad majanduse arengustsenaariumid on sedavõrd erinevad, et kindlustunne ei saagi tekkida.

Seega võiks tänane soov pisut vähem kui 12 kuu pärast tulevale jõuluvanale olla, et ta tooks natuke rohkem teadmist ja konkreetsemat arusaama laiemalt majanduses ja kitsamalt kinnisvaraturul toimuvast.

7 põhjust, miks eelistada maja korterile

11.01.2012 Tõnu Toompark

Kas koduks valida korter või maja? Maja tasub valida alljärgnevatel põhjustel:

Abiruumid – kuigi korteri juurde kuulub reeglina panipaik, on majas lisaks abiruumidele enamjaolt ka kelder ning pööning, mida saab täiendavalt abiruumidena kasutada.
Krunt – kuigi ruutmeetrite poolest on korterelamute juurde kuuluvad krundid suuremad, on elamu juurde kuuluvat maad omaniku kasutuses rohkem. Lisaks võid seda kasutamise parima äranägemise järgi. Ja loomulikult on oma peenralt korjatud maasikad kõige magusamad.
Hoolduskulud – majaga seotud kulud ruutmeetri kohta on madalamad, kui korteril, sest kõiki töid ei ole vaja tellida. Lisaks on muru niitmine ja lumekoristus hea treeningu eest. Ära jäävad ka ühistuga seotud kulud.
Vabadus – ühistutes on kodukord, mida tuleb jälgida nii autode parkimise, kui pesu kuivatamise osas, oma maja puhul oled otsustes vaba.
Privaatsus – korteri puhul pead arvestama naabrite ja nende lähedusega, majas elades kohtud nendega siis, kui ise seda soovid.
Paindlikkus – korterelamus pead lähtuma enamuse huvist, majas võid remondi või uue pliidi ehitusega alustada millal tahes.
Asukoht – elamud paiknevad reeglina rohelistes piirkondades eemal kesklinna mürast, tihedast liiklusest ja teenindusettevõtetest.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarafirmade võrgustiku RE/MAX regioonifrantsiisi omandas Selestre OÜ

11.01.2012 Tõnu Toompark

Detsembri lõpus allkirjastatud lepinguga omandas Selestre OÜ (RE/MAX Estonia) õiguse opereerida alates 01.01.2012 Eestis RE/MAX regioonifrantsiisi.

PMSCS Regional Franchise Services GmbH (RE/MAX Europe), UAB “Baltic Franchises“ (RE/MAX Baltics) ja Selestre OÜ (RE/MAX Estonia) vahel sõlmitud lepingu kohaselt on RE/MAX Estonial ainuõigus arendada Eestis kontorivõrgustikku ning toetada koolitustegevusega olemasolevate kontorite tegevust.

Selestre OÜ juhatuse liikme Aivar Vilbo sõnul on Eesti kinnisvaraturg taastumas madalaseisust ning hetkel on hea võimalus laienemiseks. „Oleme meelestatud positiivselt ning ootame tulevikus tehinguaktiivsuse kasvu. Meie eesmärk on tugevdada RE/MAX brändi Eestis läbi uute kontorifrantsiiside müügi. Lähiaastate perspektiiv on agressiivselt laieneda 5-6 kontoriga Eesti suurimates linnades,“ ütles Vilbo.

Selestre OÜ omanikeks on Heiti Karafin, Ruth Tõniste ja Aivar Vilbo, kellel on pikaaegne töökogemus nii era- kui ka ärikinnisvaras.

„Igapäevatöös on märgata, et kliendid väärtustavad üha rohkem professionaalset kinnisvarakonsultatsiooni teenust ning see esitab ka maakleritele üha kõrgemaid nõudmisi. RE/MAX kinnisvarabüroode uksed on avatud kõikidele arengut hindavatele maakleritele,“ sõnas Vilbo.

RE/MAX Estonia esindus asub Tallinnas aadressil Ahtri 6.

Eestis tegutseb hetkel frantsiisi alusel kolm RE/MAX kontorit: RE/MAX Professionals, RE/MAX Central ja RE/MAX Alpha.

RE/MAX on rahvusvaheline frantsiisil põhinev kinnisvaravõrgustik, mis tegutseb 84 riigis ning kuhu kuulub 88 000 maaklerit üle maailma. Euroopas on RE/MAX esindatud 33-s riigis 1500 kontoriga ning seal töötab 11 000 maaklerit.

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – kokkuvõte

11.01.2012 KV.EE

Eelmise aasta suve lõpus alustasime KV.EE nõuanderubriigi artiklisarjaga teemal “Kuidas leida üürikorter“. Rubriigi eesmärk on anda eraisikust üürikorteri otsijale väärtuslikud viited ja vihjed, kuidas leida endale sobilik kodu.

Alljärgnevalt on toodud lingid kõikidele ses sarjas ilmunud postitustele.

Edu üürikorteri leidmisel!

Statistika: välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes ei ole muutunud

10.01.2012 Tõnu Toompark

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut. Keskmise tehingu väärtus oli 42 120 eurot, mis on 18% eelmisest aastast kõrgem.

Neist tehingutest 24 400 tehingu puhul oli ostjaks Eesti eraisik. 12 000 tehingu puhul oli ostjaks Eesti eraettevõte.

3900 tehingu ostjaks oli välismaalane. Välismaiste ostjate osakaal on kinnisvaratehingute puhul viimase seitsme aasta jooksul püsinud kindlalt 10% suurusjärgus. See proportsioon ei ole lasknud end segada ei kinnisvarabuumidest ega -kriisidest.

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade 2011

09.01.2012 Tõnu Toompark

Põhilisteks 2011. aasta Eesti kinnisvaraturu märksõnadeks on:

Indeksilinnades (17 suuremat Eesti linna) on korteriomandite tehingute arv aastaga kahanenud- 2010. aastal oli see 9521, aastal 2011 aga 9355.
Reaalselt on hinnad tõusnud vaid keskmisest kallimate varagruppide puhul (uued korterid, luksuslikumad eramud), suuremate linnade magalarajoonides olulist hinnamuutust pole aset leidnud.
Euro käibelevõtt jahutas aasta esimeste kuude jooksul kinnisvaraturgu, 2010. aasta lõpus aset leidnud eufooria asendus keerulisest valuutakursist tingitud kerge segadusega.
Aasta esimeses pooles aset leidnud järsk peidetud elukalliduse tõus kahandas märkimisväärselt tarbijate kindlustunnet.
Suve hakul aktiveerusid nii elu- kui ärikondlik kinnisvaraturg, kuid rahvusvaheliste negatiivsete sõnumite taustal rauges hoog uuesti.
Vastu sügist planeeritud suured arendusprojektid jäeti alustamata, põhjuseks järsk ehitushindade tõus ning ostuhuviliste jätkuv ebakindlus.
Aasta teises pooles aktiveerus märkimisväärselt elamispindade üüriturg, kuna paljud leibkonnad ei saa (omafinantseeringu puudumine, varasemad probleemid pankadega vms) või lihtsalt ei soovi võtta pikaajalist laenukohustust- üürihinnad tõusid suuremates linnades paarikümne protsendi võrra.

Ülevaade on allalaetav siit: Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu ülevaade 2011.

Тыну Тоомпарк: ситуацию на рынке недвижимости диктуют банки

09.01.2012 Tõnu Toompark

В наступившем 2012 году на рынке недвижимости можно ожидать стабильные цены, некоторое снижение активности и понижение доступности недвижимости. Одна из причин – подорожание банковских кредитов и усложнение условий их предоставления.

Прошедший 2011 год показал, что хотя цены сделок с жилой недвижимостью, в основном, выросли, цены на многие объекты остались на уровне прошлого года. Увеличение стоимости сделок было обусловлено главным образом появившимися в Таллинне новыми квартирами, сделки с которыми, по статистике, были дороже среднего уровня.

Учитывая, что экономическая ситуация за прошедший год нисколько не улучшилась, подобное развитие событий на рынке недвижимости можно ожидать и в этом году. Однако нужно иметь в виду, что из-за возросших цен на строительство новых проектов будет меньше, и цены на новые квартиры в 2012 году будут меньше сказываться на общей статистике цен.

Снижение активности рынка объясняется, в первую очередь, ростом процентной ставки по кредитам и низким числом новых проектов. Процентные ставки растут из-за неопределенности с решением долгового кризиса в Европе. Остается надеяться, что прогнозируемое снижение Euribor сможет хотя бы частично компенсировать рост процентных ставок.

Подорожание кредитов и то, что получить их станет сложнее, скажется и на сделках с недвижимостью. Тем не менее, опираясь на имеющиеся сегодня данные, можно говорить, что катастрофического падения числа сделок не произойдет, скорее это снижение будет около 5%. Для Таллинна и Тарту сокращение числа сделок на 5% означает относительно активный рынок. Так что причин для тревоги не должно быть.

Вышеприведенные тенденции ведут к снижению доступности покупки жилья. Стоящие на месте цены при более сложных и дорогих условиях финансирования означают, что люди смогут за свой ежемесячный доход приобретать меньше квадратных метров жилой площади, к примеру, чем в 2011 году.

Логично, что в ситуации, когда усложняются условия по приобретению жилья, будет возрастать активность на рынке аренды жилья. Ведь если жилье требуется, но нет возможности его купить, то разумная альтернатива — аренда жилья. Уже несколько поднявшийся уровень арендной платы способствовал появлению на рынке новых предложений о сдаче жилья в аренду. Трудно прогнозировать, но в связи с большим спросом цены на аренду должны еще вырасти.

Рынок аренды жилья в предстоящем году, безусловно, будет таким же активным, как он был и в 2011 году. Здесь трудно давать численные оценки, поскольку надежных статистических данных о рынке аренды у нас, к сожалению, нет.

Надеюсь, что 2012 год не принесет нам крупных потрясений. Вероятно, долговой кризис начнет потихоньку разрешаться. Это вовсе не означает быстрого улучшения экономической среды. Скорее нынешний год привнесет ясность на рынок недвижимости, что позволит участникам рынка делать долгосрочные и устойчивые прогнозы.

Для владельцев и покупателей объектов недвижимости 2012 год означает время, когда ситуация с куплей-продажей по-прежнему зависит от покупателей. Однако покупатели должны иметь в виду, что они, в свою очередь, подвергаются диктату все более дорогих банковских кредитов. Арендаторы квартир должны считаться с тем, что возможности выбора на рынке аренды жилья в этом году существенно не увеличатся.

http://rus.err.ee/blog/152abfc8-aa12-4165-90b8-dfe42c1478d5

Mida toob uus aasta ehituses?

08.01.2012 Eno Pappel

Aasta lõpus on just paras aeg veidi prognoose teha ja vaadata, mida toob uus aasta ehitusvaldkonda?

Mida võiks oodata oma enda maja ehitamist plaaniv inimene? Vaatame veidi lähemalt ehitaja leidmist, laenu saamise võimalusi ning ehitushinda.

Ehitajate leidmine

Eramaja ehitamise valdkonnas peab kindlasti ütlema, et korraliku ehitaja leidmine on mõistliku hinna eest keeruline. Põhjus väga lihtne, tellimuste arv on väiksem ning ehitusvõimelisi firmasid vähemaks jäänud ning allesjäänud võtavad oma tööde eest ka veidi kõrgemat hinda. Eramaja ehitamisel on kindlasti vajalik meeles pidada, et enamasti kõige mõistlikumate hindadega suudab ehitada väiksem või keskmise suurusega firma, mille üldkulud on väiksemad.

Lisaks hinnale teeb keeruliseks ehitaja leidmise ka asjaolu, et väiksematel või keskmise suurusega ehitusfirmade puhul ammenduvad ressursid peale 1-2 eramu tellimuse vastuvõtmist ja teistel soovijatel tuleb oodata, kuni varasemad tööd lõppema hakkavad ja võimalik uut tööd sisse võtta.

Sageli sellel perioodil kui väiksemal ehitusfirmal on olemas tööd mõneks ajaks ette siis ei koosta nad ka hinnapakkumisi ning keskenduvad ainult sissevõetud tööde teostamisele. Sellised firmad üldjuhul teavad ja oskavad ehitada selliselt ning uute tööde leidmisega suuri probleeme ei teki. Nemad leiavad tööd oma varasemate klientide soovituste kaudu.

Samas on alati turul ka teatud osas uusi tulijad, kes alles teevad esimest firmat või siis juba mitmendal ringil, kuna eelmiste firmadega on tekkinud probleeme. Sellised võivad pakkuda ka väga soodsaid hindasid kuid, kas maja ka selle hinna eest valmis saab on küsitav.

Ehitaja leidmisel pole seetõttu muud soovitust, et tuleb teha ka uuel 2013 aastal pikemat eeltööd ja põhjalikum taustakontroll.

Laenu saamise võimalused

Ehitus on kallis ja ilma laenuta enamikul ehitada ei õnnestu. Lõppev aasta näitas, et laenuturul on pangad küll endiselt ettevaatlikud, kuid laenuvõimelistele väljastati laene endiselt. Tänu ülimadalale euriborile on kasvanud uuesti investeerimishuvi tervikuna. Samal ajal on pangad omalt poolt laenumarginaale vaikselt tõstnud. Ühelt poolt näitab selline pankade poolne käitumine, et soovitakse suuremat kasumit teenida, kuid eks see näita ka seda, et eeldatakse, et euribor jääb veel mõneks ajaks madalale tasemele.

Uuel aastal ei ole näha suuri muudatusi. Euribor jääb suhtelisele madalale tasemele seni, kuni Euroopa Liidus majandusraskused jätkuvad. Laenu võtmisel peaks kindlasti siiski arvestama, et odav euribor ei jää sellisele tasemele siiski väga pikaks ajaks ja näiteks 5 aasta pärast võib see olla mitu korda suurem number kui täna.

Samas kui laenuvõime olemas ja korraliku säästliku kodu rajamine eesmärgiks võetud, siis ei näe põhjust, miks seda mitte teha. Täna tasub laenu võtta energiasäästliku kodu rajamiseks, seda nii seetõttu, et energiasääst energiahindade arvelt tasub kiiresti ära kui ka seetõttu, et inflatsioon teeb oma tööd ning aitab laenumakseid tasuda.

Ehitustööde hinnad

Ehitamise hindade osas ei ole järgmisel aastal suurt tõusu ette näha. Tõenäoliselt jääb võimalik hinnatõus inflatsioonist veidi kõrgemaks. Ehitushindadele laiemalt avaldab oma mõju kindlasti ka see, et tulevateks aastateks ei ole riigil ehitussektorisse plaanis suuri investeeringuid teha ning seega peavad tellimuste vähenemise tõttu ehitusettevõtted turuolukorraga kohanema. See võib tähendada, kas konkurentsist tingitud hinnasurvet, personali vähendamist või muid muudatusi, et paremini turul hakkama saada.

Kokkuvõttes usun, et tuleb hea stabiilne aasta, mis laseb teha plaane ja laseb neid ellu viia.

Julget pealehakkamist!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Ennustusi aastasse 2012

06.01.2012 Kalle Virkus

Lisaks kõiksugustele tarkade ja veel targemate astroloogide ja ilmatundjate ennustustele tahaks omalt poolt lisada veel ühe – sedakorda sellise mis puudutab kestliku elukorralduse trende alanud aastal. Allikaks on Michael Kanellose artikkel greenbiz.com blogis.

Uute töökohtade arv taastuvenergia sektoris ületab traditsioonilises energeetikas sünidavad töökohad.
Kestliku eluviisi eestvedajaks saab Ema. Jah, just – seesama naishing, kes kodus askeldab ja kes on õppinud lugema toiduainete ja kodukeemia pakenditelt kõige selle kohta, mis seal sees võiks leiduda.
Autode ühiskasutusest saab tõsiseltvõetav alternatiiv, eriti pendelliikluses.
Tooraine hindadest saab kestliku elustiili liitlane – kasvavad hinnad panevad ininmesi mõtlema tarbimise vähendamisele.
Energiatõhususest saab omaette tegevusala, millel on reaalne kasum.
Tarkadest majadest saavad rumalad. Kõige tõhusamaks energiat säästvaks seadmeks saab lüliti. Lahkud – lülitad välja; tuled tagasi – lülitad sisse.
LED valgustid saavad heakskiidu. Inimesed hakkavad märkama üht senini varjus olnud argumenti – LED-valgusti all paistab kõik (ka inimesed) ilusam, kui hõõglambi valguses.
“Rohelise tarkvara” mõiste konkretiseerub. Kokkuhoid hakkab jõudma ka sellesse segmenti.
Vee puudus teadvustub teravamalt kui ei kunagi varem. See on nagu ilm – kuni me ei märka selle ekstreemususi, pole millestki rääkida aga kui muutused on silmnähtavad, leidub ka põhjus muretsemiseks.
Mõned kaubamärgid, mis teevad “ilma” – Samsung ja LG tugevdavad oma positsioone säästlike lahenduste pakkumisel laiatarbe elektroonikas. Siemens – kasvatab oma turuose veelgi. Autodesk – BIM saab üldiselt tuntud mõisteks.

Kas need ennustused ka paika peavad, sellest saab lugeda siitsamast täpselt aasta pärast.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

1Partneri: Tallinna korteri ruutmeeter kallines aastaga 16 protsenti

06.01.2012 Tõnu Toompark

Tallinna korterimüük liikus läbi 2011. aasta tõusvas joones, aastataguse ajaga võrreldes oli detsembris korteri keskmine ruutmeetri hind 16 protsenti ja tehingute kogumaksumus viiendiku võrra kõrgem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul oli kogu Tallinna kinnisvaraturg detsembris üle ootuste aktiivne ja kardetud pühadeaegne kukkumine jäi tulemata. “Müügimahud tõusid nii novembri kui mulluse detsembriga võrreldes, mis oli viimane krooni käibekuu ja seetõttu silmapaistvalt tegus,” ütles Vahter ja lisas, et tehinguaktiivsuse üks põhjuseid on kasvav soov vaba raha kindlamalt paigutada.

Tallinna korteritehingute arv kasvas detsembris novembriga võrreldes üheksa protsenti 611-ni ning tehingute kogumaksumus neli protsenti 36,7 miljoni euroni. “Korteritehingute 2011. aastal kõige iseloomukam näitaja oli stabiilsus – keskmine ruutmeetri hind püsis detsembris üheksandat kuud ilma suuremate kõikumisteta üle 1000 euro,” kommenteeris Vahter.

Kalleim korter müüdi detsembris Tallinnas 342 000 ja odavaim 1000 euro eest.

Eluhoonetega hoonestatud kinnistuid müüdi Tallinnas detsembris 28, mis on kahe võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eramu võõrandati 840 000 ja odavaim 6000 euro eest.

Detsembris müüdi 12 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on ühe võrra enam kui novembris. Kalleim krunt müüdi 105 517 ja odavaim 9600 euroga.

Kinnisvaraturu liikumisi dikteerivad pangad

05.01.2012 Tõnu Toompark

Saabunud 2012. aastalt võib elamispindade turul oodata stabiilseid hindu, turuaktiivsuse mõningast langust ja kinnisvara kättesaadavuse vähenemist. Omaette teema on üürituru laienemine, mis võiks samuti eeloleval aastal aset leida.

2011. aasta näitas, et elamispindade tehinguhinnad küll valdavalt tõusid, kuid elamispindade väärtus jäi eelmise aastaga samale tasemele. Tehingute hinnatõus oli põhjustatud peamiselt Tallinna aktiivsest uute korterite arendamisest, kus kallimad tehingud statistilise keskmise hinna üles viisid.

Arvestades, et majanduskonjunktuur ei ole aastaga sugugi mitte paranenud, võib oodata sarnaste arengute jätkumist ka käesoleval aastal. Küll peab arvestama, et uusarendus on kõrgete ehitushindade tõttu koomale tõmbumas. Seetõttu mängivad uute korterite hinnad2012. a. hinnastatistikas väiksemat rolli.

Turuaktiivsuse langemise põhjuseks on eelkõige kallinevad intressimäärad ja vähesem uusarenduste maht. Intressimäärad tõusevad eelkõige võlakriisi segaduste tõttu. Loodetavasti suudab intressimarginaali tõusu vähemalt osaliselt kompenseerida euribori prognoositav langus.

Kallim ja keerulisem laenamine raskendab kinnisvaratehingute tegemist. Siiski ei tohiks tänase teadmise juures tehingute arvu langus midagi katastroofilist olla, pigem jääb see 5% suurusjärku. Tallinna ja Tartu puhul tähendab see endiselt suhteliselt aktiivset elamispindade turgu. Nii et kurtmiseks ei tohiks kellelgi põhjust olla.

Eeltoodud suundumused viivad eluasemeostu kättesaadavuse vähenemisele. Paigaltammuvad hinnad raskemate ja kallimate finantseerimistingimuste valguses tähendavad, et inimesed suudavad kuusissetuleku eest soetada vähem ruutmeetreid elamispinda, kui veel näiteks seljataha jäänud 2011. aastal.

Raskemini kättesaadava eluaseme juurest jõuamegi loogilist rada pidi üürituruni. Kui elamispinda on vaja, kuid seda osta ei suuda, siis on mõistlik alternatiiv eluaseme üürimine. Juba suhteliselt kõrgele tõusnud üürihinnad on turule toomas uusi üürikortereid. Raske on prognoosida, et vaikselt laieneva pakkumise tingimustes peaksid üürihinnad veel tõusma.

Üüritehingute arv saab eeloleval aastal olema kindlasti sama aktiivne, kui see oli ka möödunud 2011. aastal. Siin aga on raske numbrilisi hinnanguid anda, sest usaldusväärne üürituru statistika on meil paraku olematu.

Loodetavasti ei too eesootav 2012. aasta meile suuri vapustusi. Usutavasti hakkab võlakriis vaikselt otsast lahenema. See vaevalt tähendab kiiret majanduskeskkonna paranemist. Pigem ootaks käesolevalt aastalt selguse jõudmist kinnisvaraturule, mis võimaldaks turuosalistel teha pikemaid ja vettpidavamaid prognoose.

Koduomanike ja -otsijate jaoks tähendab2012. a. aega, kus ostu-müügituru võim on endiselt ostjate käes. Ostjad peavad aga arvestama, et nemad omakorda alluvad pankade kallinevate laenude diktaadile. Korterite üürnikud peavad arvestama sellega, et üüripindade valikuvõimalus käesoleval aastal oluliselt ei laiene.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,377 1,378 1,379 … 1,556 1,557 1,558 Vanemad uudised ››

LVM Kinnisvara: 7 põhjust, miks eelistada korterit majale

Statistikaamet saab 2013. aastal oma kasutusse uue büroohoone