Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Statistika: äriühingute laenujääk kahanes aastaga 8%

16.08.2011 Tõnu Toompark

Eesti pankade äriühingutele väljastatud laenude intressimäär jõudis 2011. a. II kvartalis Eesti Panga andmetel 3,8 protsendini. Veel aasta esimeses kvartalis oli intressimääraks 4,5%.

Äriühingutele väljastatud laenude käive oli aasta teises kvartalis 436 miljonit eurot. See on aastatagusest 4% enam.

Äriühingutele väljastatud laenude jääk aga kahanes aastaga 7,8% ning jõudis 6384 miljonit euroni.

Äriühingu laenude intressimäär ja euribor, %

Äriühingute laenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Korterite müügiperioodid on pikenemas

15.08.2011 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE indeks liigub igavalt ega taha üles- ega allapoole kindlat liikumissuunda võtta. Tänane indeksi väärtus on 64,0 punkti ehk eelmise aasta numbrist 0,3% madalamal.

Hinnaindeksist reipamalt liigub pakkumiste arvu muutust kajastav indeks. See näitab 112,9 punkti, mis on aastatagusest 8% kõrgemal. Nii on portaalis KV.EE täna 20 958 elamispindade pakkumist aastataguse 19 444 pakkumise vastu.

Suurenev pakkumiste arv tähendab, et elamispindade müüjate vahel on konkurents tihenenud. See ei anna liigset võimalust hindade tõstmiseks. Ostjatel seevastu on pakkumiste arv laienenud.

Korterite müügipakkumiste arvu kasvu põhjuseks võib pidada kahte asjaolu. Esiteks tulevad kunagi üürileantud korterid täna müügiturule. Teise tegurina võib välja tuua asjaolu, et korteritehingute arv on võrreldes aastataguse ajaga pisut vähenenud. See tähendab piltlikult, et korterite müügiperioodid on pikenenud ning see on tegur, mis on pakkumist suurendanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
Maakond	07/2010	07/2011	Muutus, %	07/2010	07/2011	Muutus, %
Eesti	16492	18140	10%	957	980	2%
Harjumaa	9006	10814	20%	1130	1169	3%
Hiiumaa		19	NA		533	NA
Ida-Virumaa	835	812	-3%	310	300	-3%
Jõgevamaa	198	222	12%	288	290	1%
Järvamaa	130	169	30%	410	315	-23%
Läänemaa	312	342	10%	744	654	-12%
Lääne-Virumaa	277	419	51%	486	383	-21%
Põlvamaa	94	104	11%	408	351	-14%
Pärnumaa	1455	1567	8%	973	906	-7%
Raplamaa	124	192	55%	470	397	-16%
Saaremaa	158	151	-4%	898	788	-12%
Tartumaa	3116	2499	-20%	909	935	3%
Valgamaa	191	215	13%	367	292	-20%
Viljandimaa	401	447	11%	561	554	-1%
Võrumaa	195	168	-14%	495	490	-1%

KV.EE Indeks 2011-08-15

Juulis müüdi Eestis kinnisvara 110,6 miljoni euro eest

15.08.2011 Tõnu Toompark

Juuli oli puhkustekuu, mil tehingute arv langeb tavapärasest mõnevõrra allapoole. Puhkasid nii erinevad asutused, kus tehinguid vormistatakse, kui ka uue kodu otsijad, kes pigem reisil või suvilas olles end välja lülitavad.

Juulis teostati üle Eesti 2383 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga langes tehingute arv 13 protsenti, samas kui jaanuari ja veebruariga kõrvutades oli juuli aktiivsem. Aasta esimese kuuga võrreldes tehti juulis 25,2% enam kinnisvaratehinguid.

Mullu juulis teostati Eestis 2594 kinnisvara ostu-müügitehingut, millega võrreldes oli tehinguaktiivsus möödunud kuul 8,1 protsenti madalam.

Tehingute koguväärtuse arvestuses oli juuli käesoleva aasta keskmisel tasemel. Kokku müüdi möödunud kuul kinnisvara 110,6 miljoni euro eest. Võrreldes juuniga langes tehingute koguväärtus 7 protsenti, kuid jaanuariga võrreldes tõusis vastav näitaja 50,4 protsenti.

Korterite hinnad tõusid juulikuu jooksul enamikes vaadeldavates linnades, välja arvatud Tallinnas, Tartus ja Viljandis.

Vaata lähemalt Uus Maa juulikuisest turuülevaatest.

Millised on arengud ehitussektoris?

12.08.2011 Eno Pappel

Viimasel ajal on ajakirjanduses palju erinevaid seisukohti ja teadmatust majanduse arengu osas nii Eestis kui kogu maailmas. Millised on võimalikud arengud ja kuidas see võiks mõjutada oma maja ehitajat?

Eestis on viimase aasta jooksul kinnisvarahinnad ja tehingute arv stabiliseerunud. Kui siia juurde lisada asjaolu, et pangad on uuesti hakanud meelsamini laenu andma võiks uskuda, et selleks korraks on halvim möödas. Aga just siis kui asjad Eestis paistavad paremuse poole minevat, on maailma tuure kogumas uus finantskriis.

Oleks naiivne arvata, et see finantskriis Eestit ei puuduta. Küsimus on rohkem selles, et millisel määral. Kui otsida antud olukorras positiivset siis täna inimesed kindlasti teadvustavad seda endale paremini kui eelmise kriisi eel. See aga aitab igal inimesel enda riske läbimõeldult võtta või maandada.

Minu isiklik arvamus on see, et uut kriisi ootama ei tasu jääda ja igal juhul tasub oma plaanid ellu viia. Kuid läbimõeldult ja ennast lõhki laenamata.

Millised on ehitushinna arengud?

Tänane suurim probleem on kindlasti üldine hinnatõus, mis ka ehitushindasid pole puutumata jätnud. Ehitusfirmadel on käesolev ja ka järgnev aasta keeruline, sest kuna lepingud sõlmitakse ette pikaks perioodiks siis kardetakse hinnatõusu tõttu lepingutega kahjumisse jääda.

Nii on see täna näiteks aasta tagasi sõlmitud ehituslepingutega. See kartus sunnibki ehitusfirmadest väljaminevatele hinnapakkumistele praegu korralikku hinnalisa juurde kirjutama.

Kui tuua paralleeli eelmise, mõne aasta eest maailmamajandust tabanud kriisiga, siis kaasnes sellega ka erinevate toormete nõudluse vähenemine, mis tõi kokkuvõttes allapoole nii näiteks nafta kui metalli hinna. Kas kordub sama muster on raske öelda, kuid sellisel juhul väheneks hinnasurve.

Ehitusfirmadel seisab ees otsuse tegemine, kas jätkata kõrgete hindadega pakkumiste tegemist lootuses rahakas klient leida või riskida ja panustada võimalikule ehitushinna stabiliseerumisele, mis võimaldaks teha täna pakkumisi, mis on tänastele klientidele taskukohased.

Tundub, et täna minnakse peamiselt esimesele variandile ja loodetakse leida küsitud hinda maksta suutvat klienti. Kas aga neid kõigile ehitusfirmadele ellujäämiseks jätkub on enam kui küsitav!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi

12.08.2011 KV.EE

Täna ilmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade toob välja, et kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid on nüüdseks positiivsesse suunda pöördunud. Positiivset trendi näitavad nii ehitusmahud, kinnisvarainvesteeringud, kasvama on hakanud laenukäibed ja fakt, et uusi eluruume valmib järjest rohkem.

„Maailma finantskriisi tingimustes läheb Eesti elamispindade turul üllatavalt kästi,“ kommenteerib KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark. „Seni ei ole kauged tegurid suurt kohalikku elamispindade turgu mõjutama pääsenud ning kriisist ülesaanuna liiguvad kõik näitajad positiivses suunas.“

Majandusteguritest ehk ühe olulisema tegurina võiks välja tuua eluasemelaenude väljastamise suurenemise, mis vaatamata juba aastaid tulnud positiivsetele sõnumitele nüüdseks tõesti suurenema on hakanud. Mõistlikul 3,3% tasemel püsib ka eluasemelaenude intressimäär.

Positiivsed arengud kinnisvara- ja just eriti elamispindade turul ei haaku niivõrd kinnisvara hinnaga, vaid eelkõige tehingute arvuga. Stabiilne tehingute arv ja prognoositav hinnaperspektiiv on need tegurid, mis tagavad kinnisvara likviidsuse ja uute koduotsivate klientide julgustunde turule siseneda.

Portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon toob positiivsete nootide seas välja ka negatiivset: „Portaali statistika näitab, et korterite üüripakkumiste arv on hakanud kahanema. Täna on turul pakkumisel aastatagusega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem üüripakkumisi. See tähendab, et konkurents selles sektoris hõreneb.“

Avaldatud kinnisvaraturu ülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehelt www.kv.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Online pressikonverents

Teisipäeval 09/08/2011 kell 10.00 kuni 12.00 toimub online pressikonverents, kus küsimustele vastavad KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark ja portaali KV.EE juht Tarvo Teslon.

Online pressikonverentsil küsimuste esitamine ja neile vastamine toimub teisipäeval 09/08/2011 KV.EE blogis.

KV.EE Kinnisvaraturu ülevaate kommentaar

Põhjalikuma kommentaari värskele KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele leiate aadressilt:
http://www.kv.ee/blog/ilmub-uus-kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaade/.

Ülevaate allalaadimine

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on allalaaditav:

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (eestikeelne).

Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi

11.08.2011 Tõnu Toompark

Järgnevalt on toodud kommentaar 2011. a. II kvartali kinnisvaraturul toimuvat kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele.

Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub järjest positiivsemaks.

Töötuid arv taas tõusis. 2011. a. I kvartalis tööhõive langes ja töötute arv taas tõusis. Loodetavasti on siiski tegemist ajutise sesoonse tagasilöögiga, mida aasta teine kvartal positiivses suunas korrigeerib. Aasta esimese kvartali seisuga oli statistikaameti andmetel Eestis tööga hõivatud 591 000 ja töötud 99 000 inimest.
Palk neljandat kvartalit järjest tõusmas. 2011. a. I kvartali keskmine palk oli 792 eurot. See on eelmisest aastast 4,5% kõrgemal, kuid kõrge inflatsiooni tõttu reaalpalk siiski langes.
Ehitustööd asuvad tõusule? 2011. a. I kvartalis oli ehitustööde maht 350 miljonit eurot ehk aastatagusest 20% rohkem. Eks aeg näitab, kas ehitustööde maht pöörab end nüüd tõususuunas. Tegemist on ikkagi esimese positiivse ehitustööde mahu muutusega viimase kolme aasta jooksul.
Põhivarainvesteeringud enam ei lange. Kinnisvarasektorisse minevad investeeringud tõusid 2011. a. I kvartalis võrreldes aastatagusega 11%. Arvestades madalat aastatagust võrdlusbaasi on tegemist väga napi kasvuga. Samas on siiski analoogselt ehitustööde mahule tegemist esimese positiivse märgiga peale kolmeaastast langusperioodi.
Riskimarginaali langus ei luba intressimääral tõusta. Eesti panga andmetel oli 2011. a. II kvartalis väljastatud eluasemelaenude intressimäär 3,3%. Samal tasemel on intressimäär kõikunud viimase kahe aasta jooksul. See aga tähendab, et tõusva intressimäära baasiks oleva eurobori tingimustes on pangad vahepealsel ajal riskimarginaalidega oluliselt allapoole tulnud.
Eluasemelaenude jääk kukub stabiilselt. Vaatamata pankade sõnumitele uute eluasemelaenude meeletust väljastamisest langeb tagasimaksmisel olevate laenude jääk siiski väga stabiilselt. Viimase kahe aasta jooksul on laenujääk olnud igas kvartalis 2% väiksem, kui aasta varem. 2011. a. II kvartali lõpuks langes eluasemelaenude jääk kunagisest tipust 6209 miljonilt eurolt 5920 miljoni euroni.
Laenukäive näitas kasvu. Uute väljastatud eluasemelaenude käive on nüüdseks kvartali baasil näidanud neli kvartalist tõusu. 2011. a. II kvartali muutuseks oli koguni jõuline 20%. See number siiski ei tähenda kindlasti, et alanud oleks uus laenubuum, sest laenukäive ei ole oluliselt kõrgemal näiteks 2009. a. esimesest poolest, mil majanduselus valitses üldine teadmatus ning kinnisvaraturu tehingute maht oli viimaste aastate madalaimal tasemel.
Ärilaenudegi jääk väheneb. Analoogselt eluasemelaenudele on ka äriühingute laenujääk järjest vähenemas, kuid siin on langus kiirem. 2011. a. II kvartalis oli äriühingute laenujääk võrreldes aastatagusega vähenenud 8%. Äriühingutele aga anti uusi laenusid samal ajal 436 miljoni euro väärtuses ehk eelmisest aastast 4% rohkem.
Eraisikute laenukoormus kahaneb. Kasvav majandus ja langev laenujääk tähendavad seda, et eraisikute laenujäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) väheneb. Kui veel 2009. a. lõpus moodustas eraisikulaenude jääk SKTst 54,1%, siis 2011. a. II kvartali lõpuks on see näitaja vähenenud 47,8%-ni. Majanduskasv ja loodetavasti peatselt saabuv reaalpalga tõus annavad siit lootust, et elanikkonna laenuvõime kasvab.
Uusi eluruume tuli juurde. 2011. a. II kvartalis sai kasutusloa ehk valmis 406 uut eluruumi. Aastatagusega suurenes uute eluruumide valmimine tükiliselt 19%. Seejuures suurenes uute eluruumide pindala juurdekasv 15% võrra. Ei pea omama kristallkuuli, et prognoosida uute eluruumide valmimise kasvu vähemalt lähima 2-3-4 kvartaliks, mil valmima hakkavad eelmisel ja käesoleval aastal alustatud paljud korterelamute arendusprojektid.
Äripindasid tuleb juurde vähem. Käesoleva aasta II kvartalis valmis 173 uut mitteeluruumi kogupindalaga 82 000 m². Aastaga vähenes mitteeluruumide juurdekasv 6% ja nende pindala koguni 31% võrra.
Kinnisvaratehingute arv mullusel tasemel. 2011. a. II kvartalis tehti 10 595 kinnisvaratehingut, mis on napp 1% eelmisest aastast vähem. Küll aga suurenes hinnatõusu ja tehingute struktuuri muutuse tõttu kinnisvaratehingute käive. Tehingute käive oli 403 miljonit eurot ehk eelmisest aastast 15% enam.

Kui veel aasta tagasi olid makromajanduslikud näitajad liikumas negatiivses suunas, kuid eratarbimisega seonduvad näitajad positiivsusesse pöördumas. Tänaseks on olukord sedavõrd muutunud, et ka majanduse vundamendikivid on kindlama positsiooni leidnud ning näitamas positiivseid trende.

Viimased positiivsed trendid ei tohiks turuosalistele liigset optimismi sisestada. Peamiselt on kõrged tõusunumbrid saavutatud kriisi ajal väga madalale kukkunud võrdlusbaasi arvelt. Siiski on suundumused positiivsed ja väliste tagasilöökide puudumisel on kinnisvaraturu perspektiiv päikeseline.

Jätkusuutlik kinnisvaraturu tulevik ei tähenda kindlasti hüper-hinnatõusu tagasitulekut, vaid eelkõige stabiilset tehingute arvu taset ning esmalt väiksemate maakondade eluasemete hinnalanguse lõppu.

Tõnu Toompark

Adaur Gruppp OÜ

www.adaur.ee

Ülevaate allalaadimine

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on allalaaditav:

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (eestikeelne).

Hea kvaliteediga kaubandus-, lao- ja tootmispindu napib

11.08.2011 Tõnu Toompark

Kui iseloomustada äripindadega seotud trende, siis torkab silma, et viimasel ajal on märgatavalt tõusnud huvi odavate büroopindade vastu.

„Kui majanduslanguse ajal loobusid väikeettevõtjad kontoripindadest ja eelistasid töötamist oma kodukontorites, siis täna kolitakse jälle kodukontoritest büroohoonetesse,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.

Kuigi suvi on Tamme sõnul kinnisvarasektoris traditsiooniliselt rahulik aeg, siis sellel suvel on olnud äripindade sektor väga aktiivne. Huvi tuntakse nii büroo-, kaubandus- kui lao- ja tööstuspindade vastu. Jätkuvalt on kõige populaarsemad lao- ja tööstuspinnad, millel korralik küttesüsteem ja estakaad. Väga aktiivselt otsivad tegevuse laiendamiseks pinda metalli ja puutööstusega tegelevad firmad ning logistika ning transpordiga tegelevad ettevõtted.

„Kuna korralikku tööstus- ja laopinda napib, siis on viimase paari kuu jooksul tõusnud ka hinnad. Kui kuus kuud tagasi oli võimalik korralikku tööstuspinda üürida kahe euroga ruutmeetrist, siis nüüd küsitakse juba neli eurot ruutmeetrist. Vabade pindade nappusel on hinnatõus tabanud ka A kategooria büroopindasid. Kui aasta tagasi sai korralikku büroopinda üürida hinnaga 5 eurot ruutmeeter, siis täna küsitakse 10 eurot ja rohkem,“ selgitas Tamme.

Kuna kaubanduskeskustes vaba üüripinda ei ole, siis otsivad kauplejad teistes käidavates kohtades üüripindu. Oluline on äriliselt aktiivne piirkond ja vitriinaknad.

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et turul napib hea kvaliteediga kaubandus-, lao- ja tootmispindu. Hinnad on küll tõusnud, kuid olemasoleva üürihinna baasilt uut pinda ehitada ei ole siiski veel majanduslikult mõttekas. Surve edaspidisele hinnatõusule on jätkuvalt olemas,“ rääkis Tamme.

Artikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

LVM Kinnisvara: kinnisvaramaakler pilvedes ehk 5 tasuta töövahendit turuosalisele, vol 2

11.08.2011 Tõnu Toompark

Eelmine nädal kirjutasime, kuidas muutunud käitumisharjumused on maakleri töökeskkonna järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas.

Kuna professionaalse maaklerteenuse pakkumiseks ainult otseselt kinnisvaratehingutega seotud registritest ei piisa, siis kirjutame alljärgnevalt veel 5´st tasuta veebipõhisest rakendusest, mida kinnisvaramaakler saab kasutada oma igapäevatöös praktiliselt igast internetiühendusega seadmest:

Äriregister Äriregistri teabesüsteemist saab teha päringuid juriidilise isiku kehtivate/kehtetute andmete kohta sh kontrollida näiteks tasuta B-kaardi kehtivaid andmeid.
Maksuvõlglaste otsing Keskkonnas on võimalik teha päringuid seoses võlaga (maksuvõlglaste otsing, vajalik isiku- või registrikood).
Äri- ja ettevõtluskeelud Andmed keeldude kohta avalikustatakse vastavalt Äriseadustiku § 69¹ alusel.
Käibemaksukohustuslase otsing Lihtne ja kiire võimalus kontrollida, kas isik on käibemaksukohustuslane.
Maksehäireregister Keskkond võimaldab maakleril lihtsalt kontrollida, kas eraisik või ettevõtete suudab täita üürilepingust tulenevaid kohustusi.

Lisaks otseselt kinnisvaratehingute ja taustakontrolliga seotud keskkondadele on pilvedesse koondnud ka kinnisvaraturunduse töövahendid, millest teeme ülevaate järgmine nädal.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Arco Investeeringute osalusega ettevõte võitis elamumaa oksjoni Lätis

10.08.2011 Tõnu Toompark

Täna Riias toimunud erastamisoksjonil tunnistati Arco Investeeringute AS’ i osalusega ettevõtte SIA Prime Capital pakkumine elamumaa ostmiseks parimaks. Ostetavad kaks maatükki, 5,22 ja 80,97 hektari suurused, asuvad Läti Baltezersi eliitelamurajoonis Garkalne piirkonnas Riia lähistel.

Vastavalt oksjoni tingimustele makstakse 1 604 000 eurosest ostuhinnast 70% kuu aja jooksul ja ülejäänud käesoleva aasta 31.detsembriks.

„Meie eesmärk kõnealuste Riia lähistel asuvate maatükkide omandamisel on jätkata suuremahuliselt elamurajooni arendamist looduskaunis keskkonnas, kuhu Arco on juba välja arendanud 62 krunti 13,1 hektaril Mazais Baltezers rajoonis.

Piirkonna teeb atraktiivseks männimets ja järvekallas, lätlaste jaoks on tegemist sama hinnatud piirkonnaga kui Tallinnas Merivälja või Pirita. Projekti realiseerimist saame alustada kohe,“ kommenteeris Arco Vara plaane Lätis ettevõtte juhatuse esimees Lembit Tampere ja lisas: „ Arco Vara grupi Läti tegevuse tugevdamise seisukohalt on tegemist väga olulise ja märkimisväärse sammuga.“

Lätis registreeritud SIA Prime Capital osanikud on Arco Investeeringute AS (70%) ja SIA Dreilini-Ulbroka-1 (30%).

Arco Investeeringute AS on 100% Arco Vara tütarettevõtte, mille kogemuste hulka kuulub enam kui 600 eramukrundi väljaarendamine Eestis ja Lätis, tuntuimad neist on Veskimöldre ja Merivälja Tallinnas ning Mazais Baltezers Riias.

Kuuülevaade: juulis osteti vähem, aga kallimat kinnisvara

10.08.2011 Tõnu Toompark

Tänavu juulis tehti Tallinnas kinnisvaraga üheksa protsenti vähem tehinguid kui juunis, kuid korterite pinnaühiku maksumus püsib viimase kahe aasta kõrgtasemel, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Juulis tehti Tallinnas kinnisvaraga 682 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 56,9 miljonit eurot.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul oli juulis märksa suurem huvi elumajade vastu, mis tõstis keskmise tehinguväärtuse viimastest kuudest kõrgemaks. “Korteriomanditega tehti kesksuvele iseloomulikult vähe tehinguid, samas hindade kasvutrend pigem püsib,” ütles Vahter.

Tallinna korteritehingute arv langes juulis 11 protsenti 418 tehinguni. Korterite kogumaksumus tõusis kaks protsenti 29,4 miljonini. Juulis ületas Tallinna korterite pinnaühiku maksumus neljandat kuud järjest 1000 euro piiri (1018 eur/m2). Võrreldes eelmise aasta juuliga on tänavu keskmine pinnaühiku maksumus 16 protsenti kõrgem. Statistika kohaselt müüdi Tallinnas juuni kõige kallim korter 536 000 ja odavaim 1900 euro eest.

Juulis võõrandati Tallinnas 40 eluhoonetega hoonestatud kinnistut, mis on seitsme võrra enam kui juunis. Kalleim elamu leidis ostja 445 000 ja odavaim 3200 euro eest.

Juulis müüdi Tallinnas seitse elamukrunti, mis on kahe võrra vähem kui juunis. Kalleim krunt võõrandati ligi 329 058 ja odavaim 39 966 euro eest.

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – valduse üleandmine

10.08.2011 KV.EE

Tänane on viimane postitus KV.EE rubriigis, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral võtsime kokku müügitehingu vormistamise teema. Täna kirjutame valduse üleandmisest.

Valduse olemus

Kui korter on müüdud ehk omandiõigus on ostjale üle antud, siis tuleb üle anda ka valdus. Valdus on inimese tegelik võim asja üle. Korteri valdaja on siis inimene, kel on reaalne võimalus selle kasutamiseks.

Valduse üleandmiseks tuleb maja-korteri puhul anda ostjale üle juurdepääs objektile ehk võtmed. Siiski tulevad lisaks võtmetele mängu veel mõningad detailid.

Üleandmise-vastuvõtu akt

Valduse üleandmine on mõistlik vormistada kirjalikult.

Tegemist on dokumendiga, milles määratud tähtajani üldjuhul vastutab vara säilumise ja selle seisukorra eest üleandja ehk müüja ja millest alates läheb vastutus üle ostjale ehk vastuvõtjale.

Akt on ka poolte kinnitus selle kohta, et leping on nõetekohaselt täidetud ning kokkulepitud mullivann ei ole kogematakombel asendunud roostes pesukausiga.

Lisaks võiks müüja lisada üleandmise akti klausli, et üleantav objekt vastab kokkulepitule ning pooltel puuduvad pretensioonid teineteise vastu.

Kui pretensioone siiski on, siis ei tähenda, et akt peaks sõlmimata jääma. Sellisel juhul tuleks pretensioonid ning nende kõrvaldamisega seonduvad tähtajad aktis fikseerida.

Mõõdikute näidud

Valduse üleandmise-vastuvõtu aktis tulekski märkida selle kuupäev, fikseeritud vee-, gaasi- ja elektrimõõtjate näidud ning täiendav kinnitus, kes millise näiduni ja millal arveid tasub.

Tavapärane on kokkulepe, et tarbimise kuni asja üleandmiseni maksab kinni tarbija ehk müüja. Edaspidise tarbimise kinnimaksmise võtab endakanda ostja.

Päraldised, dokumendid

Lisaks kinnisvaraobjektile tuleb üle anda päraldised, mis reeglina seisnevad asjaga seotud dokumentides, aga ka näiteks võtmetes. Kui notariaalses lepingus oli kokku lepitud mingites esemetes, mis müüdavale kinnisvaraobjektile jäävad, siis peaksid needki üleandmise-vastuvõtuaktis figureerima.

Ostjale tuleks dokumentidest nende olemasolul üle anda näiteks korteriga seotud plaanid-skeemid, ümberehitustega seotud nõusolekud ja kooskõlastused. Või kui äsja väljavahetatud akendel on veel garantii, siis sellega seonduvad dokumendid.

Kindlasti ka näiteks üürileping, kui müüdud korter on väljaüüritud.

Lepingute lõpetamine

Kui valdus on üle antud, siis oleks müüjal mõistlik kõik enda nimel olevad lepingud lõpetaja või ostjale üle anda.

Ostjale üle lähevad näiteks vee- ja elektritarbimise lepingud, kus ostjal teenusepakkujat valida ei ole võimalik. Oma iseseisva lepingu sõlmib ostja soovi korral ja soovitud teenusepakkujaga näiteks internetiühenduse või telefoniteenuse tarbimiseks või valveteenuse saamiseks.

Kui kokkulepitud tarbimise eest on arved tasutud, lepingud lõpetatud, siis võib kinnisvaramüüja avada šampusepudeli ning tõdeda, et kinnisvara on müüdud, rahad on käes, valdus on üleantud ning kinnisvara müügiprojekti võib pidulikult lõppenuks kuulutada.

Soovitused

Vormista üleandmise-vastuvõtu akt kindlasti kirjalikult.
Võta akti kinnitus, et kõik kokkulepitu on üle antud ning pooltel puuduvad teineteisele pretensioonid.
Ära unusta enda nimel olevaid lepinguid lõpetada ja/või üleanda uuele omanikule.

Käesolev postitus on nõuannete seeriast viimase. Oleme läbi käinud kogu pika tee alates müügihuvi tekkest kuni valduse üleandmiseni. Loodetavasti aitab käesolev juhend kõikidel müüjatel edukaid kinnisvaratehinguid teha.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“

Ober-Haus: hinnaindeks 07/2011

09.08.2011 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta juulis tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 1,8%, olles juunis kasvanud 0,6%.

Tallinnas keskmine pinnaühiku hind samas langes 1,4% ja oli 1016,2 €/m². Linnaositi oli Kesklinnas keskmine ruutmeetri hind 7,7% ja Mustamäel 7% kõrgem, seevastu Kristiines 17,1% madalam, tuleb aga arvestada, et ka tehingute arv siin väike. Tartus oli keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 5,8% madalam.

12 piirkonna summeeritud korteriomandite tehingute arv vähenes juulis juuniga võrreldes 14%, toimus 598 tehingut. 2010. aasta juuliga võrreldes on kaalutud keskmise pinnaühiku hind tõusnud indeksi järgi 14,7%, kuid on turu absoluutsest tipust 2007. aasta kevadel 39,1% madalam.

Käesoleva aasta seitsme kuuga on vaadeldavates piirkondades tehtud kokku 7% vähem ostu-müügitehinguid kui eelmisel aastal sama ajaga, sh. Tallinnas 7,4% vähem.

Lae fail alla: Ober-Hausi hinnaindeks.

Statistika: eluasemelaenude turg vaikselt elavnemas

09.08.2011 Tõnu Toompark

Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude intressimäär püsis Eesti Panga andmetel ka 2011. a. II kvartalis 3,3% peal. 2011. a. juuni keskmiseks 1,749% peale tõusnud eurobori juures tähendab stabiilne lõplik intressimäär asjaolu, et pangad on laenude riskimarginaase järjest alandanud.

Madalam riskimarginaal omakorda tähendab pankade järjest positiivsemat suhtumist kohalikku kinnisvaraturgu.

Seda kinnitab ka üle 10 kvartali kõige kõrgem uute eluasemelaenude väljastamise maht. 2011. a. II kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 124 miljoni euro väärtuses. See on 20% suurem laenukäive, kui veel aasta tagasi.

Eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate laenude maht siiski jätkab kahanemist. See tähendab, et vaatamata laenuturu kohatisele elavnemisele väljastavad pangad endiselt vähem uusi eluasemelaene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Statistics: Growth In Volume Of Land Transactions In Estonia

07.08.2011 Tõnu Toompark

Both built up and raw land in Estonia has seen a significant increase in the number of deals in the second quarter of 2011, according to Tõnu Toompark on his adaur blog. This is in direct contrast to apartment deals which over the same period have seen a decline in frequency.

The second quarter of 2011 saw 2710 transactions involving undeveloped land, which is almost one fifth higher than a year ago, writes Tõnu. This at the same time represented an increase in value of sales of 62 per cent. Total growth in sales of undeveloped land over the same time period came to a value of 66 million euros, Tõnu goes on.

The majority (80 per cent) of land deals have involved undeveloped land, but only 66 per cent comprised profit-yielding land, Tõnu explains.

1351 deals involving developed land were concluded in the second quarter of 2011, writes Tõnu. Whilst the number of deals of this type as a whole rose by 10 per cent year-on-year, their corresponding value only rose by 2 per cent over the same period, he says.

According to Tõnu, the total value of sales of built-on land came to 109 million euros.

Developed land transactions made up the majority (60 per cent) of all residential deals, Tõnu continues.

Both developed and undeveloped land transactions are still a long way off the peak levels in 2006, when the total number of undeveloped land transactions stood at over 4000 in the second quarter of the year, to a value of over 300 million Euros, and developed land transactions stood at around 3000 during the same period, naturally with a higher total value (peaking at just under 450 million Euros in the final quarter of 2006).

See here for the full report (in Estonian) plus graphs illustrating the changes in value and total number of developed and undeveloped land transactions since 2004.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Uusarendusi lisandub rahuldavalt

05.08.2011 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmeil lisandus 2010. aastal Eestisse vaid 2320 uut eluruumi. See näitaja oli viimase kaheksa aasta väikseim, olles võrreldav 2003. aasta tasemega.

„Eluruumide lisandumise vähenemine tõi kaasa olukorra, kus eelmise aasta keskel oli uute korterite pakkumisi niivõrd vähe, et paljud firmad nägid taas võimalust teenimiseks ja hakkasid hoogsasti ehitama. Esimesed suutsid majad müüa tühjaks enne, kui katus peale sai. Hiljem alustanutel nii hästi ei ole läinud. Praegusel hetkel on pakkujaid ja ehitajaid taas üsna palju,“ kommenteeris BREM Kinnisvarabüroo vahendusteenuste valdkonna juht Eero Ving.

Tema sõnul on uusarenduste järele nõudlust, kuid nagu ikka müüb hästi asukoht. Näiteks uusarendused kalamajas on enne hoonete valmimist peaaegu välja müüdud. Keerulisem on müüa pindu kesklinnast kaugemal ja vähem atraktiivsetes asukohtades.

Kuigi statistika uute eluruumide lisandumise osas on üsna tagasihoidlik, siis defitsiiti ja järsemat kinnisvara hinnatõusu Ving ei näe, sest keerulisem aeg uute korterite turul jäi aastatagusesse aega, kui pakkumisi oli väga vähe.

„Uute korterite defitsiiti ei ole lähima aasta jooksul tekkimas, kuna üsna suurel hulgal hooneid on valmimisjärgus,“ ütles Eero Ving.

Tallinnas tekitavad enim huvi väiksemad arendused kesklinna vahetus läheduses.

Artikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,392 1,393 1,394 … 1,554 1,555 1,556 Vanemad uudised ››

Statistika: äriühingute laenujääk kahanes aastaga 8%

Äriühingu laenude intressimäär ja euribor, %

Äriühingute laenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Korterite müügiperioodid on pikenemas

Juulis müüdi Eestis kinnisvara 110,6 miljoni euro eest