Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Estonian Finance Ministry Building In Tallinn To Be Demolished, Rebuilt

16.07.2012 Tõnu Toompark

According to a report by Ott Tammik on the English language site of the Estonian Public Broadcasters (ERR) the building which houses the Estonian Finance Ministry is to be demolished and two new, identical towers are to be built in its stead.

The current building at Suur-Ameerika 1, which was constructed back in 1977 when Estonia was a constitutent republic of the former USSR, has been declared unfit for renovation (which was the original intention) according to the report.

The work is due to start some time in 2013 and whilst the new buildings, which will also house the Ministry of The Economy, the Ministry of the Interior and the Ministry of Social Affairs from 2016, are to resemble the existing building externally, the interior will comprise modern, open plan offices rather than separate office rooms as is currently the case, according to the report.

This has not been met with unified approval, it would seem. The Estonian Architect’s Union called the building an architecturally valuable monument to its era and the decision to demolish it ‘strange’, the report stated.

Possible interim accomodation for the Finance Ministry during the period of construction could be the current Tax and Customs’ Board (EMTA) offices in various locations around Tallinn. EMTA is due to relocate to new premises in Ülemiste in the second half 2013.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Ober-Haus: Baltikumi hinnaindeks 06/2012

16.07.2012 Tõnu Toompark

Tallinnas tõusis juunis võrreldes maiga keskmine korteri ruutmeetri hind 0,2%, 1108-le eurole. Võrreldes eelmise aasta juuniga oli käesoleva aasta juunis Tallinna keskmine korteri pinnaühiku hind 7,5% kõrgem.Käesoleva aasta esimesel poolaastal on turg olnud aktiivne, korterite ostu-müügitehinguid tehti 31% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Riias tõusis keskmine ruutmeetri hind juunis 0,3% 988-le eurole ruutmeetri kohta. Kõige aktiivsemad välismaalastest kliendid on Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud 4,9%. Võrreldes hindade tipuga 2007-l aasta mais on aga hinnad keskmiselt 57,5% madalamad.

Vilniuses võrreldes maiga hinnamuuutust ei toimunud, keskmine ruutmeetri hind oli sama – 1196 eurot. Aasta alguse suured tehingute kasvunumbrid on nüüd langusele pöördunud. Viimase aastaga on keskmine ruutmeetri hind Vilniuses langenud 1.0% 1196-le eurole.

Lae alla: Ober-Hausi Balti riikide korterite hinnaindeks juuni 2012

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa juunikuu turuülevaade

12.07.2012 Tõnu Toompark

Ilmunud on Uus Maa juunikuu turuülevaade.

Mõned märksõnad ülevaatest:

Eesti kinnisvaraturul tõusis tehingute hulk aastaga 10,5%.
Tallinna uusarenduste suur populaarsus on kinnisvaraturule toonud ka spekulante, kes on eelkõige huvitatud 2-toalistest korteritest uutes majades.
Rakvere kinnisvaraturg oli juunis aktiivne – oma osa andsid selleks võõrsil tööl käivad inimesed, kes soovisid raha kinnisvarasse paigutada.

Ülevaate saad alla laadida siit.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Analüütik: vähesed saavad lubada 2000-eurose ruutmeetrihinnaga korterit Kadriorus

12.07.2012 Tõnu Toompark

Puitasumitest on Kadriorg vaieldamatult kõige prestiižikam, kuid sealset kuni 2000 euroni ruutmeetri kohta ulatuvat ruutmeetrihinda suudavad vähesed endale lubada, kirjutab Adaur Grupi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kadrioru fenomen Kalamaja või näiteks Pelgulinnaga on see, et Kadriorus paikneb üksjagu uuemaid hooneid, mis hinnad üles veavad. Kalamaja ja Pelgulinna hoonestus on seevastu valdavalt vanematest hoonetest koosnev.

Pelgulinna korterite keskmine tehinguhind on suurusjärgus 1000 eurot ruutmeter, Kalamajas 1400 eurot ruutmeeter.

Kalamaja on viimasel ajal võiks isegi öelda – ülipopulaarne. Kant on ilus ja asumile on tekkinud oma fännklubi.

Pelgulinn on «uus Kalamaja ». See on sobilik neile, kes tahaksid elada Kalamaja laadses asumis, kuid kel hinnapiir Kalamajja kolimist ei võimalda.

Kalamaja eelis on ehk randa kerkiv kultuurikompleks. Pelgulinna elanikud ei jää merest samuti ilma, kuid nemad peavad leppima ainult suplemisvõimalusega Stroomi rannas.

Toimetas: Enn Tosso, suvereporter
http://www.e24.ee/905542/analuutik-vahesed-saavad-lubada-2000-eurose-ruutmeetrihinnaga-korterit-kadriorus/

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Estonian Exports Down Y-o-Y To May 2012, Nevertheless Growing

11.07.2012 Tõnu Toompark

A recent report on the Estonian Statistics Office site has stated that May 2012 saw a decrease in exports y-o-y of some eight per cent at current prices.

This needs to be seen in the context of May 2011′s figures being at a record high however, according to the report.

Meanwhile, imports remained steady and thus there was a much larger trade deficit (five times higher – at 113 million Euros) than in May 2011. In all, Estonian imports in May 2012 came to 1.1 billion Euros and exports at 1 billion Euros.

Nonetheless the general month by month trend has been for an increase in exports, which have increased every month since the end of 2011, with the exception of April (imports have followed the same pattern), the report stated.

This is particularly relevant since much of Estonia’s economic recovery has been export-driven.

As regards export sectors, machinery and equipment accounted for the largest share (30 per cent) and also saw a y-o-y increase in exports of 11 per cent. Mineral fuels had the next highest share of the export pie at 12% and metals and metal products taking 10 per cent of the share, according to the statistics. Nonetheless mineral fuels saw a contraction export in May 2012 when compared wih May 2011 (of 52 per cent) and it is this phenomenon primarily which accounts for the y-o-y decrease in total exports.

Machinery and equipment constituted the largest share of imports (28%), followed by mineral fuels (15%) and agricultural products and food preparations (10%). As with exports, mineral fuels also saw a y-o-y decline in May 2012, of 17 per cent. Machinery and equipment saw a y-o-y increase however (5 per cent) and chemical industry raw materials and bi-products saw a 13 per cent y-o-y rise in imports, the report stated.

The most important destinations for Estonian exports were Finland and Sweden at 16 per cent of exports each, and Russia at 12 per cent, according to the report.

Estonia’s main trading partners for imports remained Finland at 14 per cent primarily for electrical equipment and fuels, Russia (fuels, timber and timber products, and an 11 per cent share of imports) and Germany (transport equipment and electrcial equipment – also accounting for 11 per cent of all imports), the report stated.

The original report (in English) with a breakdown of sectors and main trading partners is here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteriturg näitab tugevat tehingute arvu kasvu

11.07.2012 Tõnu Toompark

Tänane elamispindade turg näitab tugevaid numbreid eelkõige tehingute arvu osas. Tehingute arvu kõrval kasvab ka tehingute hind. Positiivne on, et tehinguhinna kasv on tagasihoidlik, ega söö liiga kiirelt tarbijate ostujõudu.

Mööda ei saa minna maailmamajandusest. Lõuna-Euroopas toimuv ei luba teha liiga pikki plaane ja sunnib kohalike elama üks päeva korraga.

Korteriomanditehingute arv

2012. a. II kvartal näitas korteritehingute arvu osas tugevat numbrit. Kindlasti on suur osa tehingute arvus sellel, et valmima on hakanud arendusprojektid, mille ehituse ja müügiga alustatid 9-12 kuud tagasi.

Täna jõuavad need arendusprojektid asjaõiguslepingute sõlmimise faasi. Viimased kajastuvad ka maa-ameti statistikas.

Arvestades, et eelmise aasta teine pool oli uute projektide osas esimesest märksa tagasihoidlikum, võib arvata, et tehingute arv on käesoleva aasta teises pooles tänaselt tasemelt allapoole tulemas.

Kogu Eestis tehti 2012. a. II kvartalis korteritehinguid 3903 ja Tallinnas 1770.

Tartus sõlmiti korteritega tehinguid 341, Pärnus 155.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Võrreldes eelmise aastaga näitas korteritehingute arv tugevat tõusu.

2012. a. I kvartali kõrged tõusunumbrid olid eelmisel aastal saabunud euro ja sellest tingitud kinnisvaraturu ajutise seisaku tõttu eksitavad.

2011. a. II kvartaliks olukord kinnisvaraturul klaarus. Seega on tänased tõusunumbrid igati asjakohased.

Eestis tehti käesoleva aasta II kvartalis 23% rohkem korteritehinguid, kui möödunud aasta II kvartalis. Tallinna tõusunumber oli 31%.

Tartus tuli aastaga tehinguid juurde 17 ja Pärnus 19%.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korterite hinnad “suurlinnades” liiguvad tõususuunas. Tallinna keskmine korteritehingu hind ületas viimase 3,5 aasta jooksul taas esimest korda 1100 euro piiri.

Samal tasemel (ja tegelikult isegi kõrgemal tasemel) olid hinnad viimati 2008. a. viimases kvartalis ja enne seda 2005. a. viimases kvartalis.

Nii on korterite tehinguhinnad täna samas suurusjärgus, mis need olid ka 7 aastat tagasi.

Tartu hinnatasemeks 2012. a. II kvartalis oli 880 €/m2 ja Pärnus 714 €/m2.

Eesti keskmine korteritehingu hind oli 2012. a. II kvartalis 751 /m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kõrge tehingute arv ei ole samakõrgele kasvule viinud korteritehingute hinda.

Positiivne on see, et tehingute hinnatase kerkib. Samuti on positiivne see, et hinnatõus ei ole liiga kiire.

Liiga kiire ehk 10% ületav hinnatõus kärbib tarbijate ostujõudu kinnisvara soetamisel ning mõjub turu tehinguaktiivsusele pärssivalt.

Eesti korteritehingute keskmine hind on eelkõige Tallinna tehingute najal aastatagusest 7% kõrgemal. Sama palju on hinnatase kerkinud ka pealinnas.

Tartu aastane korteritehingute hinnatõus on 2%.

Pärnus oli aga 2012. a. keskmine korteritehing isegi 0,2% aastatagusest odavam.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Eesti korterite tipphinnad oli 2007. a. II kvartalis. Tänaseks oleme sellest tasemest allpool kõikide kinnisvara liikide ja asukohtade lõikes.

Arvestama aga peame, et võrreldes 2007. a. esimese poolega on üldist hinnataset tõstnud inflatsioon. Teisisõnu on tänane 1000 eurot märksa vähem väärt, kui veel viis aastat tagasi kinnisvarahindade tipus.

Tallinna korterite tehingute hinnatase on tipust allpool kolmandiku võrra. Tartu korterid aga 27%.

Pärnu korterid olid kas buumi ajal kõige rohkem ülehinnatud või pole täna kuidagi uut hoogu sisse saanud. Tõenäoliselt on tõetera mõlemas eelnevas väites. Pärnu korterite hinnatase on buumi tipust 49% allpool.

Eesti korterite keskmine tehinguhind on tipphindadest allpool 38%.

Viimane number tähendab taas, et hinnatõus puudutab ennekõike Tallinnat-Tartut. Muudes piirkondades on hinnatase võrreldes kunagiste tippudega endiselt üsna madalal.

Kokkuvõtteks

Kõrge korteritehingute arv on majanduse üldist seisukorda arvestades isegi pisut üllatav. Osa tehingnute arvu kasvust on tingitud uute korterite müükide vormistamistest, kuid isegi ilma nendeta ei saaks me rääkida tehingute arvu langusest.

Tehingute arvu kasvuga käsikäes on kasvanud eluasemelaenude mahud. Seda soodustab osalt madal euribor ja kõikide aegade madalusrekordeid purustav euribor.

Lähema kvartali-kahe perspektiivis võiks oodata mõningast tehingute arvu kokkutõmbumist. Seda eelkige uute korteritega tehtavate asjaõiguslepingute vähenemise tõttu.

Kui uute korteritega tehakse vähem tehinguid, siis poleks sugugi imekspandav, kui pisut langeb ka tehingute hind. Kinnisvara väärtuse langust siiski ootama ei peaks – kui muidugi arengud Lõuna-Euroopas seda endaga kaasa ei kutsu.

Maailmamajanduse määramatus on tegur, mis tänasel kinnisvaraturul sunnib elama põhimõttel “üks päev korraga”. Turg pakub häist ostu- ja müügivõimalusi, iseasi on need üles leida ning lisaks leida eneses julgus tehinguni minna.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tallinna äripindade üüripakkumiste arv vähenes aastaga 11%

11.07.2012 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel on Tallinna äripindade üüripakkumiste arv aastaga vähenenud 11%. Kui aasta tagasi oli pealinnas üüripakkumisi 4098, siis käesoleva aasta juuniks oli pakkumisi 3632.

Üüripakkumisyt hind on sama aja jooksul kasvanud 3,4%. Käesoleva aasta juunikuiste äripindade keskmine üüripakkumishind oli 6,10 €/m².

41% üüripakkumistest ehk 1482 asub Tallinna kesklinnas. Suurem on äripindade pakkumine Mustamäel ja Lasnamäel, kus asub vastavalt 644 ja 450 üüripakkumist.

Protsentuaalselt on kõige enam äripindade üüripakkumiste aastane vähenemine olnud Haaberstis ja Nõmmel (-35%) ja vanalinnas (-30%). Ainsana on aastatagusega võrreldes suurenenud äripindade pakkumine Kristiine linnaosas, kus pakkumisi lisandus aastaga 18 ehk 6%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	06/2011	06/2012	Muutus, %
Haabersti	113	73	-35%
Kesklinn	1 594	1 482	-7%
Kristiine	291	309	6%
Lasnamäe	570	450	-21%
Mustamäe	649	644	-1%
Nõmme	173	113	-35%
Pirita	35	30	-14%
P-Tallinn	262	257	-2%
Vanalinn	184	129	-30%
Tallinn	4 098	3 632	-11%

Narva	27	23	-15%
Pärnu	247	265	7%
Tartu	422	630	49%
Eesti	5 230	4 971	-5%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistics: Volume Of Residential Space In Tallinn Has Increased 0.29 Per Cent Y-o-Y

10.07.2012 Tõnu Toompark

The volume of residential space in Estonia, according to data from the Estonian Statistics Office, stood at 657 800 items with a total area of 40.53 million square metres, as reported by Tõnu Toompark on his adaur blog.

This represents an increase in the number of residential items of 0.29 per cent y-o-y, and an increase in area of residential space of 0.52 per cent, writes Tõnu.

A typical residential property according to the data will be around 30.3 square metres in area; 10 years ago it stood at 27.5 square metres, Tõnu continues.

There are currently 491 residential units per 1 000 people in Estonia, or 2.04 people per unit. In 2002 that figure stood at 457 units per 1 000 people or 2.19 people per unit, Tõnu continues.

The original article (in Estonian) with diagrams showing changes in numbers of residential units and total living space area, plus changes in average living space area and number of residential units per 1 000 inhabitants, is available here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Statistika: Eluruumide arv kasvas aastaga 0,29%

10.07.2012 Tõnu Toompark

Eesti eluruumide arv kasvas statistikaameti andmetel 2012. a. alguseks 657 800 eluruumini kogupindalaga 40,53 miljonit ruutmeetrit.

Aastaga suurenes eluruumide arv 0,29 ja eluruumide pindala 0,52 protsenti.

Ühe Eesti elaniku kohta on rahvaloenduse esialgseid andmeid mittearvestades 30,3 ruutmeetrit elamispinda. 10 aastat tagasi oli see näitaja 27,5 m2.

1000 elaniku kohta on Eestis 491 eluruumi ehk teisipidi elab ühes eluruumis 2,04 inimest. 10 aastat tagasi 2002. aastal elas ühes eluruumis 2,19 inimest ja 1000 inimese kohta oli 457 eluruumi.

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Estonian Zero Rate Corporate Tax On Retained Earnings Admired In Finland

08.07.2012 Tõnu Toompark

According to a report by Kristopher Rikken on the English language site of the Estonian Public Broadcasting authority (ERR), certain aspects of Estonia’s corporate tax regime have impressed people on the other side of the Gulf of Finland.

In fact, Jyri Häkämies, Minister for Economic Affairs in Finland, stated in an interview with Turun Sanomat, a local newspaper in Turku in the West of Finland, that he would aim to bring the proposal of abolishing corporate tax on retained earrnings, as per the Estonian model, to the table at a cabinet meeting.

The argument in favour of such a move is that it would enourage companies to reinvest their profits rather than withdraw them.

Karl Stadigh, CEO of Sampo Bank in Finland, has gone a step further and said that cuts in taxes on some dividends should also be introduced, the report stated.

Dividends are taxed in Finland at a rate of 24.5 per cent.

Arguments against zero corporate taxation on retained earnings include the fact that companies have less incentive to withdraw funds in order to start new companies.

The original report is available here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Inflation In Estonia At 3.9 Per Cent Y-o-Y In June 2012

07.07.2012 Tõnu Toompark

According to a report in the Estonian Press Digest from News2Biz, CPI (consumer price index) in other words inflation, in Estonia in June 2012 has seen a 3.9 per cent y-o-y increase, a small rise on the previous month’s y-o-y figure of 3.8 per cent.

Citing figures from Statistics Estonia, the report went on to state that services had seen a higher y-o-y increase (5.2 per cent) than goods (3.2 per cent) over the same period.

It also stated that increases in housing expenditure accounted for 40 per cent of the overall increase. This would include 11.2 per cent increases in the cost of electricity, heat, energy and fuels.

Transport saw a 4.1 per cent rise y-o-y, clothing and footwear a 5.3 per cent rise, food and non-alcholic beverages a 3.5 per cent rise and alcoholic beverages and tobacco a 5.4 per cent rise over the same period, the report stated.

On the other hand, communications saw a fall of -8.4 per cent over the same period, according to the report.

The original data from Statistics Estonia (in Estonian) is available here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Demand For Office Space Outstripping Supply In Tallinn, Estonia

06.07.2012 Tõnu Toompark

Demand for good quality (A class plus) in Tallinn is currently outstripping supply, according to a report on the Estonian Press Digest from News2Biz.

Whilst the period from late 2010 well into 2011 saw an upsurge in construction, including office space, rising construction costs have since dampened down this phenomenon, the report stated.

Quoting sources at Uusmaa real estate firm, the report went on to explain that whilst many of the developments during the more frenetic period of construction were of good quality and in prime locations in the centre of Tallinn, since then the lack of modern, high class office space has become ‘acute’.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Estonia Vs Slovenia

06.07.2012 Tõnu Toompark

An interesting and detailed post here, from the redoubtable Edward Hugh, about one of the two other CEE countries, apart from Estonia, that have acceded to the Eurozone, namely Slovenia (the third country is Slovakia).

Having consistently outperformed Estonia and even ‘older’ Eurozone countries like Portugal, it seems not all is well with Slovenia.

Like Estonia, a small country (with a population of around 2 million) which was formerly a part of Yugoslavia and in fact the first constituent state to gain independence in 1991, Slovenia now seems to be drifting towards joining Spain, Greece, Ireland et al in an IMF or similar bailout, according to the article.

Moreover, in some areas where Estonia has seen an improvement over the last year or so, for example in GDP levels andconstruction volumes, Slovenia has seen a decline. Unemployment, whilst at a somewhat lower rate than Estonia’s (over eight per cent in Slovenia as compared with a little over 11 per cent in Estonia) has been consistently growing in Slovenia since 2008, whereas the trend in Estonia has been for a fall since mid-2010 (though with small recentincreases).

Furthermore, Estonia has leapfrogged Slovenia in the credit ratings stakes, at least as Fitch sees it. As reported on thisblog, Estonia currently holds a Fitch rating of A+ whereas Slovenia is now rated at A.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Soovitused pangalaenuga koormatud kinnisvara müümisel

06.07.2012 Evi Hindpere

Mida teha, kui tahetakse müüja pangalaenuga koormatud vara?

Enamik kinnisasja ostjaid kasutavad ostu finantseerimiseks panga abi ning laenu tagasimaksete tagamiseks seatakse ostetavale varale hüpoteek. Laenulepinguid sõlmitakse väga pikaks ajaks.

Täna on võimalik laenulepingut sõlmida kuni 40 aastaks. On loomulik, et sellise pika aja jooksul võib inimese elus tulla ette palju muudatusi. Muutunud olukord toob sageli kaasa vajaduse ostetud kinnisasja müümiseks ja laenu ennetähtaegseks tagastamiseks. Või on laenuvõtja majanduslik olukord, näiteks pärandi saamisega, oluliselt paranenud ja laenuvõtjal tekib soov laenujääk kas täielikult või osaliselt pangale tagasi maksta.

Kui paljud aga teavad, et laenu täieliku või osalise ennetähtaegse tagasimaksmise soovist tuleb pangale ette teatada vähemalt kolm kuud. Kindlasti räägiti sellest laenulepingu sõlmimisel, kuid aastate möödudes on see ununenud ja lepinguid ning nende juurde kuuluvaid tüüptingimusi inimesed sageli ei loe.

Olgem ausad, nii lepingud kui tüüptingimused on koostatud keerulises juriidilises keeles ja nendest arusaamine on tavainimese jaoks ka paras pähkel.

Vaatamata sellele, kehtib etteteatamistähtaeg kõigile laenuvõtjatele, sõltumata laenu andnud krediidiasutusest. Selline nõue ei tulene mitte pankade vahelisest kokkuleppest vaid võlaõigusseadusest.

Kui laenusaaja ei teata pangale laenu tagasi maksmise soovist, peab ta maksma pangale ennetähtaegse tagastamise tasu ehk sisuliselt trahvi. Tagastamise tasu suurus on võrdne tagastatavalt laenusummalt või selle osalt tagastamise päeval kehtiva laenulepingujärgse intressimäära alusel arvutatud kolme kuu intressimaksete summaga.

Siit tulenevalt, on väga oluline laenuga koormatud kinnisasja müüki panemisel, sellest koheselt teavitada panka. Selleks piisab enda laenuhaldurile e-kirja saatmisest. Laenuhalduri kontakti leiab iga laenusaaja internetipanga lehelt. Kolme kuulist tähtaega hakatakse arvestama päevast, mil teade on jõudnud panka.

Kui kinnisasja ei õnnestu kolme kuu jooksul müüa, ei juhtu sellest midagi. Kui laenusaaja ei tagasta laenusummat või selle osa, loetakse, et ta on ennetähtaegse tagastamise soovist loobunud. Kui müük jätkub, tuleb lihtsalt teha pangale uus teavitus ja nii kuni vara müümiseni.

Kui vara müügil on abiks kinnisvaramaakler, peaks ta eelpool nimetatud ohust müüjat hoiatama. Maakler peaks iga kinnisasja müüki võtmisel kontrollima kinnistusraamatu seisu. Kui kinnistusraamatus on kanne kinnisasja hüpoteegiga koormamise kohta, võib eeldada, et müüja ei ole kogu laenu pangale tagasi maksnud. Kuigi hüpoteek iseenesest ei eelda tagatava nõude olemasolu, on enamikel juhtudel nõue olemas ja sellise vara müügi korral, tuleb laenujääk pangale ennetähtaegselt tagastada.

Allikas: Raid & Ko OÜ

II kvartal tõi indeksi languse

06.07.2012 Urmas Laur

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 54,8 punkti tasemel. Juunis indeksi väärtus langes võrreldes eelmise kuuga 0,7%. Aastatagusest on indeks 5,0% võrra kõrgemal.

Üldise hinnataseme tõus näib olevat mõneks ajaks peatunud ning tehingute arv on suvekuule tavapäraselt madalam kui see oli kevadel (-10% võrreldes eelmise kuuga). Indeksi langus võrreldes maikuuga tulenes eelkõige hoonestatud elamumaa tehinguhindadest, kuid näiteks korterite hinna komponent oli teist kuud järjest tõusuteel. Kuigi terve teise kvartali jooksul on indeks oma väärtust kaotanud, on aasta esimene pool olnud makronäitajate osas pigem loodetust positiivsem, mistõttu ka majanduskasvu ootusi on pisut ülespoole korrigeeritud; muuhulgas on hoogustunud tarbimine ning tarbijate kindlustunde indikaator on saavutanud taseme, mis on üle 20 aasta keskmise.

Turuaktiivsuse kasv on olnud 2012. aastal märgatav, ostu-müügitehingute arv aasta esimesel poolel on olnud 16% suurem eelmise aasta võrreldavast perioodist, Tallinnas 23%.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks tipust 45,2% madalamal ja põhjast 10,0% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors