Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
 

Credit Rating Agency Fitch Confirms Estonia at A+

Credit ratings agency Fitch has confirmed its rating for Estonia at A+, according to a recent report on the Estonian state broadcaster ERR’s English-language website.

Particularly noteworthy in Fitch’s estimation, was the accession to the Eurozone in January 2011 and Estonia’s balanced approach to economic recovery.

Whilst not ignoring the challenging issues (e.g. sensitivity to the surrounding economic environment and the relatively low quality of life for many Estonians) Fitch went on to state that Estonia was less vulnerable to the external economic situation than had been the case in 2008-2009, due largely to increased competitiveness.

As a comparison Fitch rates Finland at AAA, Lithuania and Latvia at BBB and BBB- respectively and Russia at BBB.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

10 nõuannet, mida järgida uue korteri soetamisel

Veel viis aastat tagasi oli päris uue korteri ostmine lihtne. Arhitektuuribüroodes valmisid paberil järjest uued projektid, ehitusplatsidel kõrgusid kraanad ning uuselamurajoonides sõitsid ringi mööblifirmade autod.

Nüüd tehakse õnneks otsuseid oluliselt põhjalikumalt plusse ja miinuseid kaaludes.Paljud toonastest ostjatest on nüüd oma tehtud otsustega rahul, samas tuleb teistel leppida tehtud valede valikutega. Alljärgnevalt toon välja kümme nõuannet, kuidas osta uus korter nii, et samal ajal vältida kinnisvarabuumi ajal teiste poolt tehtud vigu.

1. Tutvu eelnevalt kõigi pakkumistega – veel enne, kui lähed erinevate projektidega kohapeale tutvuma, tasub üle vaadata pakkumised suuremates portaalides. Seejuures ei tasu muretseda, et mõni projektidest jääb märkamata. Erinevalt aastate tagusest, kus paljud pakkumised liikusid tuttavate kaudu, leiab praegu need kõik üles avalikest infokanalitest. Samas ei tähenda suurem reklaamiriba portaalis automaatselt paremat pakkumist – koostada tasub nimekiri erinevate projektide eelistest ja puudustest.

2. Tutvu piirkonnaga – seejuures tasub võtta aega ja saabuda kohale pisut varem. Samuti on mõistlik jalutada piirkonnas nii päeval kui õhtul, saamaks teada, mis keskkonnaga on tegemist. Kindlasti ei tasu lasta end eksitada 3D-animatsioonidest – peab lihtsalt arvestama sellega, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks just nimelt selliseks, nagu see praegu on.

3. Küsi pakkumine – paljud kodulehed sisaldavad piisavalt informatsiooni konkreetsete müüdavate korterite kohta. Kui see puudub, tasub küsida kirjalik pakkumine selle kohta, mida hind sisaldab. Üle tuleb küsida ja kirjalikult fikseerida ka kõik enesestmõistetavad detailid – kas tasutud on liitumiste eest?; mis number panipaik kuulub korteriomandi juurde?; kuidas toimub hinnaarvestus?

4. Tee selgeks erinevad paketid – harva on pakkuda täpselt ühesuguse viimistlusega kortereid. Seetõttu tasub süveneda, mille poolest variandid teineteisest erinevad. Tihti pole tegemist ainult erinevate värvidega. Kui on plaan tellida standardist erinevaid valikuid, ei piisa, kui sellest ehitusel vaid projektijuhiga rääkida. Kindlasti tuleb muutuste ja lisatööde kohta vormistada projekti lisa, leppida kokku lisatööde maksumus ning fikseerida see kirjalikult.

5. Küsi kulude kohta – ostuhinna kõrval on olulised ka igakuised väljaminekud, mis halva kvaliteediga korterelamute puhul toovad kaasa laenumaksega võrdse kulu. Kui tegemist on päris uue hoonega, mis eelnevalt pole kasutuses olnud, peaks küsima dokumenti energiaklassi kohta. Küsida võib ka infot piirkonnas asuvate analoogsete korterelamute kohta. Väheoluline pole ka see, kes korterelamut haldab – kindlasti on tuntud haldusfirma väike tagatis selles osas, et hoonega seotud dokumendid on korras.

6. Küsi sooduspakkumist – tihti on arendajatel projektide finantseerimiseks eripakkumisi. Nii tasub külastada kliendipäevi, ühendust võtta pankadega, kes projekti finantseerimisega seotud on ning teha ka omapoolne pakkumine. Tuleks olla ettevaatlik väga suurte allahindluste või esimeste sissemaksete puhul. See võib viidata müüja makseraskustele.

7. Kontrolli müüja tausta – tavapärase krediidiinfo ja maksuvõlgade kõrval tuleks kulutada aega ja tutvuda ka arendaja eelnevate projektidega. Projektipõhiste ettevõtete puhul tuleks vaadata emaettevõtte tausta. Suurte ja tuntud arendajate korral on eriti olulised kirjalikud kokkulepped, kuna probleemide korral tegelevad küsimustega edasi juristid. Kui arendaja kasutab pangapoolset finantseerimist, on see teatud tagatis – projekti finantseerija on huvitatud selle valmimisest ning on enne rahastamist veendunud kõikide dokumentide ja tähtaegade kehtivuses.

8. Tutvu müügilepingu projektiga – peale hinna on oluline fikseerida müügilepingus ka paljud muud kokkulepped. Minimaalselt peaks lepingus olema fikseeritud ostuhinna tasumise graafik, ehitusega seonduv ning valduse üleandmine. Finantseerimisega seonduvalt peaks leping sisaldama kokkulepet esimese sissemakse, vahepealsete maksete ja lõpliku tasumise kohta. Seejuures on oluline kooskõlastada graafik ka ostu finantseeriva pangaga.

Ehitusega seonduvalt oleks mõistlik lisada kogu projektdokumentatsioon ja plaanid. Valduse üleandmisega läheb üle kogu objektiga seonduv vastutus ning ainult võtmete üleandmisest ei piisa. Vormistada tuleks kindlasti dokument korteri üleandmise kohta ning kontrollida, kas kõik müüja võetud kohustused ja antud lubadused on täidetud. Näiteks tuleks kontrollida, kas võtmete üleandmise hetkel on olemas ka kasutusluba. Sellekohase kohustuse täitmise tagamiseks oleks hea, kui üks osa ostuhinnast oleks deponeeritud notari ametikontol.

9. Kas müüja pakub garantiid – päris uute korterite puhul on ehitusgarantii minimaalselt 24 kuud alates ehitise valmimisest. Ilma garantiita pakkumine peaks ostja tegema ettevaatlikuks.

10. Taotle eelmärget – seadus võimaldab kinnistusraamatusse kanda eelmärke, mis tagab omandi üleandmise nõude ehk eelmärge kaitseb tulevast omandamist. Seega saab ostja eelmärke omanikuna kindluse, et juhul, kui müüja peakski lisaks temale tegema tehingu sama korteriga kellegi kolmanda osapoolega, on need tema kui eelmärke omaniku jaoks tühised.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinna majade keskmine pakkumishind on 1100 €/m²

Portaali KV.EE andmetel oli 2012. mai kuus Tallinna majade keskmine pakkumishind 1097 €/m². Aastaga on majade keskmine pakkumishind suurenenud 2% võrra.

Majade pakkumiste arv on kõige enam suurenenud Kristiine linnaosas. Kristiines pakuti mai kuus müügiks 130 maja keskmise hinnaga 1002 €/m².

Võrdselt 10% on majade pakkumine vähenenud Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosades.

Pirital oli mais majapakkumisi 234, Põhja-Tallinnas 60. Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade  müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade  müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
05/2011 05/2012 Muutus, % 05/2011 05/2012 Muutus, %
Haabersti 185 191 3% 1 100 1 095 0%
Kesklinn 109 117 7% 1 038 1 027 -1%
Kristiine 112 130 16% 1 123 1 002 -11%
Lasnamäe 59 57 -3% 250 297 19%
Mustamäe 44 41 -7% 266 255 -4%
Nõmme 287 308 7% 1 162 1 196 3%
Pirita 259 234 -10% 1 356 1 395 3%
P-Tallinn 67 60 -10% 725 886 22%
Vanalinn 15 14 -7% 2 349 2 447 4%
Tallinn 1 192 1 193 0% 1 078 1 097 2%
Pärnu 317 373 18% 766 757 -1%
Tartu 426 429 1% 737 725 -2%

Majade müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk.

Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss.

Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45 miljonit eurot.

See on vähem nii mitmestki elamispindade arendusprojektide finantseerimise kvartalikäibest buumiaastatel.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Riskide maandamine paneb rehkendama eluaseme kulusid

Järgnevate aastate märksõnadeks eluasemeturul on ostjate muutuvad nõudmised, arendajate soov maandada riske ning pankade tegevust suunavad regulatsioonid. Ostjad on aga üha teadlikumad oma igakuistest kulutustest, mistõttu on uute hoonete puhul energiamärgisest olulisemgi laenu- ja kommunaalmaksete summa ning lahendused, mis aitavad hoone halduskulusid paremini juhtida.

Vaatamata reaalpalga kasvule ning töötute aru vähenemisele ei lase Euroopa Liidu majanduskeskkonna ebamäärasus tarbijakindlusel kasvada. Sellest tulenevalt on püsinud ka tehinguaktiivsus Eesti korteriturul viimasel kahel aastal võrdlemisi samal tasemel. Järgneva aasta jooksul võib tehingute arv mõneti küll kasvada, kuid see on otseselt sõltuv maailmamajanduses toimuvast.

Tallinnas on nõudlus uutele korteritele jätkuvalt hinnatasemel 1200-1500 eurot ruutmeetri kohta. Vaatamata nõudlusele näeme sellises hinnaklassis ehitatavaid kortereid hetkel siiski vähe, sest tänane kõrge ehitushind muudab need projektid arendaja jaoks kahjumlikuks.

Kõrgemasse hinnaklassi kuuluvate korterite arendusi võib Tallinnas kohata aga mitmeid, neist mõned veel käesoleval hetkelgi ettevalmistusfaasis. Siiski on tehingute aktiivsus uute korteritega täna samal tasemel, kus see oli aastatel 2001 – 2002. Julgen arvata, et nii mitmelgi põhjusel ei ole elamufondi uuendamine tänases tempos pikaajaliselt jätkusuutlik ning varem või hiljem peab ehitusaktiivsus taas tõusma.

Hind vastab üha enam kvaliteedile

Uute arenduste korterite hinnad on viimase aastaga kasvanud natuke enam kui neljandiku ning see on ühtlasi olnud mediaanhinna kasvu peamisi põhjuseid. Samas ei ole Eesti „keskmise“ korteri väärtus viimase kahe aasta jooksul oluliselt muutunud. Arvestades tänast keskmist palgataset – mõneski sektoris ei ole palgakasvu ka tänavu oodata –, on see hinnatase ikkagi võrdlemisi soodne.

Minimaalset hindade kasvu võib lähiajal näha ainult hea asukohaga piirkondades. Statistiline keskmine võib sellest tulenevalt pisut kasvada, kuid seda peamiselt põhjusel, et enamus arendusi on täna eelkõige just kesk- ja südalinna piirkonnas.

Arendajad arvestavad üha enam reaalse nõudlusega, projektid on detailselt läbimõeldud, selgelt määratletud sihtgrupiga ja hinnastatud vastavalt viimase majanduslikele võimalustele. Sellised projektid on olnud ka võrdlemisi edukad ja ka mõnevõrra kasumlikumad.

Mida tulevikul on pakkuda?

Kokkuvõttes usun, et kinnisvarahindade diferentseerumine erinevate varaklasside lõikes järgmiste aastate jooksul jätkub ehk teisisõnu, heade varade väärtused pigem kasvavad, samas kehvemate varade väärtused kohati isegi langevad.

Ebakindlas keskkonnas on hakatud riskide maandamisest mõnevõrra rohkem rääkima – seda nii ostjate, arendajate, ehitajate kui ka finantseerijate poolel. Hakkame nägema praktikat, kus arendaja laseb ehitajal töödega alustada alles siis, kui kriitiline hulk kortereid on leidnud võimaliku uue omaniku.

Arendajale annab see rahulikuma ööune, soodsamatel tingimustel võõrfinantseerimise ning muudab kokkuvõttes projekti kasumlikumaks. Koduostjad teevad tulevikus aga vähem emotsionaalseid ostuotsuseid, kuna parima hinna ja kvaliteedi suhtega korteri saavad nad osta enne ehitusperioodi algust, kasutades eelbroneeringut. Selle asemel, et võrrelda kodu ostmisel vaid laenu kuumakseid või hoone energiaklassi, hakatakse järjest enam tähelepanu pöörama ka korteri kõrvalkulude suurusele ja võimalusel kõrvutatakse korteri igakuist kogukulu.

Kõikide asjassepuutuvate osapoolte otsustes ja tegemistes hakkavad senisest suuremat rolli mängima pikaajalised eesmärgid, kuna lühiajalise kasu maksimeerimine ei too pikalt tulu ühelegi turul kauem tegutseda soovivale osapoolele. Keskkonda säästvate ja energiatõhusate lahenduste otsimisest tulenevalt panustatakse senisest enam ka innovatsioonile ning seni veel üksikute majade haldussüsteemide juhtimiseks kasutatavad erinevad IT-lahendused tõusevad erandite staatusest pigem uueks standardiks.

Ero Viik
Swedbanki kinnisvara ja ehitussektori juht

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Omad arvamust kinnisvaraturul toimuva kohta?

Adaur.ee: Omad arvamust kinnisvaraturul toimuva kohta?Kas Su on arvamus selle kohta, mis toimub kinnisvaraturul? Kas tahad seda kõva häälega välja öelda nii, et seda kuulevad-näevad kinnisvaraturu osalised ja -huvilsed?

Siis on hea võimalus kinnisvaraturgu puudutavate kommentaaride, arvamuste avaldamiseks portaalis Adaur.ee.

Oodatud on kõik arvamused, mis puudutavad kinnisvaraturgu, vahendamist, arendamist… Seda nii majandusliku kui juriidilise külje pealt, vähem tehnilise külje pealt.

Kommentaari avaldamiseks vormista see keeleliselt korrektselt ja saada aadressile tonu@adaur.ee. Avaldamist ei garanteeri, kuid vähe peaks olema põhjuseid korralikku arvamuslugu mitteavaldada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kas kinnisvaramaakler vastutab eksitava reklaami eest?

Maakleri karuteene müüjale

Siin-seal võib näha kinnisvarakuulutusi, kus müüakse renoveeritud hoones asuvat eksklusiivset korterit. Maakleri kiidusõnu jätkub nii sisekujundusele kui kinnistu asukohale. Kõigi mugavustega luksuskorter võib osutuda luksusoaasiks keset lagunevat maja või korteriks, kuhu päike kunagi ei paista. Seetõttu võib eksitav reklaamkuulutus tuua müüjale kaasa probleeme. Nimelt, on müüjal kohustus müügiobjekti kohta avaldada igasugust teavet, millest ostja võiks huvituda. Halvimal juhul võib ostja kasutada õigust taganeda müügilepingust, kui kinnisasi lepingutingimustele ei vasta.

Kinnisvarakuulutuste tekstid ja pildid kui lepingutingimused

Müüja poolt tulevasele ostjale esitatud müügiobjekti või selle omadusi kirjeldavat informatsiooni ning müüja ühepoolset avaldust müüdud asja omaduste kohta võib käsitleda kui kokkulepet eseme nõutavate omaduste kohta. Küll, aga tuleb kinnisasja müügilepingute puhul arvestada asjaõigusseadusest tuleneva vorminõudega, mille kohaselt on vastavasisulised poolte kokkulepped tühised, kui need ei kajastu notariaalses müügilepingus. Samas on võlaõigusseaduse kommentaaride autorid viidanud, et seesugused kokkulepped muutuvad siiski kehtivaks, kui ostja kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Kui ostjal õnnestub vastavate kokkulepete olemasolu tõendada, saab ta nendele ka efektiivselt tugineda ning suurendada vaidluse korral seeläbi oma nõuete realiseerimise võimalust.

Maakleri vastutus

Maaklerilepingule kohaldatakse nii käsunduslepingu kui maaklerilepingu kohta sätestatut. Maaklerilepingu sätetest tuleneb maaklerile ainuüksi kohustus vahendada käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga. Tehinguobjekti pakkumine avalike reklaamkanalite kaudu on üldiselt üks maakleri kohustusi, mille täitmise kvaliteedikriteeriumeid täpsustavad käsunduslepingu sätted.

Maakleril kui käsundisaajal on hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Kuivõrd kinnisvaramaakler peab lähtuma müüja huvidest ning neid huve igati kaitsma, ei saa lojaalsuskohustuse rikkumisena vaadelda eksitava kinnisvarakuulutuse sisestamist, sest eelkõige aitab ilustav müügikuulutus kiiremini objekti realiseerida ning kuna kinnisvaramaakleri puhul on tegemist oma kutsetegevuses tegutseva käsundisaajaga, on tal ka teatav tegutsemis- ja otsustamisvabadus määrata, kuidas müüdavat objekti tutvustada.

Küll aga võib eksitava reklaamkuulutuse sisestamine olla aluseks maakleri poolse hoolsuskohustuse rikkumiseks. Maakleril tuleb teha kõik endast sõltuv, et saavutada müüja jaoks parim tulemus ning ära hoida kahju tekkimine müüja varale. Maakler peab toimima kinnisvaramaaklerite üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, mille aluseks võiks võtta Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (edaspidi EKK) liikmete heade tavade koodeksi ning Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika nõukogu otsusega kinnitatud Kinnisvaramaakler III sisaldava kutsestandardi. Nendest lähtuvalt ei tohi kinnisvaramaakler anda kinnisvaraobjektide ja kinnisvaraturu kohta tahtlikult valeinformatsiooni. Maakleri kohustus on koostada pakkumine ja edastada see reklaamikanalitele. Siiski ei anna dokumendid kindlust kõikidele maakleriteenuse tellijatele, sest need kohalduvad ainult EKK liikmetele ning ei ole seetõttu üldnormina kehtivad standardid, millest kõik kinnisvaramaaklerid peaksid lähtuda.

EKK tegeleb hetkel Eesti Standardikeskuse käskkirjaga 28.02.2010.a. vastu võetud Euroopa standardi EN 15733:2009 tõlkimisega*. Kuivõrd tegemist on Euroopas ühtselt kehtiva reeglistikuga, hakkab see standard puudutama mitte ainult EKK liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid kinnisvaramaaklereid. Kinnisvaramaakleri hoolsuskohustust reklaamkuulutuse sisestamisel saaks standardi alusel sisustada järgmiseks:

– ostjale edastav informatsioon peab olema selge ja ühetähenduslik;
– iga müüdav objekt tuleb kohapeal isiklikult üle vaadata;
– kehtestada ausus tegevuses standardiks;
– keelatud anda valesid, eksitavaid või liialdatud väiteid.

Maakleri vastutust eksitava reklaami tõttu müüjale tekkinud kahju eest võiks peagi jaatada, kuivõrd ta on rikkunud oma käsunduslepingust tulenevat hoolsuskohustust. Samas seni, kuni kohus ei ole asjasse puutuvat otsust teinud, ei saa tõsikindlalt seda väita. Ilmselt leiab antud küsimus peagi vastuse, sest uus standard annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks Tarbijakaitseameti poole seoses ebakvaliteetsete teenuste osutamisega kinnisvaramaaklerite poolt ning kvaliteedi taseme hindamisel hakkab Tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist.

*Loodetavasti avaldatakse Eesti Standardikeskuse poolt standard EVS 15733:2010 juba 1. augustil 2012.

Autor: Aira Pedak

Kuidas vabaneda pahatahtlikust üürnikust?

D.A.S. Õigusabikulude KindlustusKasutuna seisnud korteri väljaüürimine võib kujuneda tõeliselt õudusunenäoks, kui üürnik pidevalt võlgu jääb ning tagatipuks elamispinnalt lahkumast keeldub. Kuidas siiski sellisest pahatahtlikust üürnikust vabaneda?

Sageli tekkivad probleemid siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel on jäetud tegemata ning üürisuhe korrektselt vormistamata. See võtab küll aega ning võib tekitada ka lisakulusid, kui kasutatakse juristi või professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kuid on alati odavam kui probleemide tagantjärele lahendamine.

Enneta muresid paberitööga

Kui üürihuviline on leitud, tuleks enne lepingu vormistamist kontrollida tema tausta avalikust maksehäireregistrist. Kroonilisele võlgnikule oma korteri väljaüürimine on selge õnnetuse väljakutsumine isegi siis, kui lubatakse maksta head üürihinda. Samuti tuleks kontrollida üürniku andmeid ID-kaardi või passi alusel ning panna isikukood, dokumendi number ja muu info üürilepingusse kirja.

Kindlasti tuleb alati sõlmida kirjalik üürileping, kuhu panna täpselt kirja poolte kohustused, üürimakse suurus ja maksetähtaeg, kommunaalmaksetega seonduv ning sanktsioonid. Leping on soovitav sõlmida tähtajalisena ilma automaatse pikenemiseta ning ühe sanktsioonina sätestada lisaks viivisele ka lepingu automaatne lõppemine üürimaksega viivitamise korral. Vaidluste vältimiseks tuleb võtmete üleandmisel sõlmida üleandmis-vastuvõtmisakt, mis peaks sisaldama korteri seisukorra kirjeldust koos fotodega, sisustuse loetelu (mööbel, kodutehnika jne) ning mõõdikute näite.

Rahalised hoovad probleemide vältimiseks

Kindlasti tuleks üürimakseid küsida igakuiselt ja ettemaksuna, vastasel juhul võib viimase kuu üür kergesti saamata jääda. Vältimaks vaidlusi korterile tekitatud kahjustuste ja kadunud sisustuse osas, tasuks üürnikult küsida tagatisraha näiteks ühe kuu üürisumma ulatuses. Probleemide korral saab selle arvelt siis kahjustuste kõrvaldamist rahastada või uut sisustust soetada. Kui aga muresid pole, makstakse see üürnikule tagasi.

Kommunaalmaksete osas on mõistlik hoida jäme ots enda käes. Laske kõikvõimalikud arved saata enda e-postile ning tasuge need ise, lisades kommunaalmaksed üürisummale. Kui kommunaalmaksete tasumine on jäetud üürniku hooleks, pole harvad juhtumid, kus üürnik seda ei tee ning hiljem tuleb võlg koos viivistega tasuda omanikul. Üürnikult tagantjärele selle võla kättesaamine on võimalik, kuid tülikas ja ajamahukas.

Seadus on üürniku poolel

Kui aga üürnik on tõeliselt pahatahtlik, keeldub vaatamata võlale lahkumast ning isegi vahetab korterilukud, tõotab temast vabanemine kujuneda tõeliseks odüsseiaks, sest Eesti seadus on vägagi üürniku poolel. Kindlasti ei soovita omakohtu teel asju lahendada: on ette tulnud, et kus liiga jõuline tegutsemine on päädinud üürileandja enda kriminaalkorras süüdimõistmisega ebaseadusliku väljatõstmise tunnustel.

Võimalused terroriseeriva üürniku vastu politsei abi otsida on suhteliselt piiratud, kuna enamasti on tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamisega politsei tegeleda ei saa. Tsiviilvaidlus eeldab, et võlga ja korteri vabastamist tuleb nõuda kohtus. Kui arvestada seda, et 2011. aasta esimesel poolel oli tsiviilmenetluse keskmine pikkus esimese astme kohtutes 160 päeva, siis ei tasu loota kiiret lahendust. Ilma kehtiva õigusabikulude kindlustuse lepinguta tuleb lisaks tasuda sadu eurosid riigilõivu ning võibolla palgata ka juriidiline esindaja, et dokumendid oleksid korrektselt koostatud ning kohtuvaidlus ei sumbuks. Üürivõla sissenõudmisel võib väiksemate kuludega ja kiiremini abi saada maksekäsu kiirmenetlusest, kuid pahatahtliku üürniku väljatõstmise vastu sellest rohtu pole.

Alles pärast jõustunud kohtuotsust saab kohtutäiturilt paluda abi üürnikust vabanemisel ja võla kättesaamisel, kui too kohtuotsus kättesaamisel seda ise pole täitma asunud. Kaheldav on, kas lõppkokkuvõttes tuhandeid eurosid maksta võiv kolgata tee pahatatliku võlglase väljasaamiseks teile kuuluvast korterist on õiglane. Seaduslik on see paraku küll.

Kas tõesti võib loata võõras korteris elada?

Kui tähtajaline üürileping on lõppenud või õnnestub tõendada selle automaatset lõppemist võla tõttu, võib siiski üritada politsei abil oma korterisse pääsemist ning üürnikust lahtisaamist. Nimelt kirjeldab karistusseadustiku paragrahv 267 “võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmist”. Kui õnnestub tõestada, et üürniku käitumisel on selle süüteo koosseis olemas, võib teda oodata kuni 400-eurone trahv või arest.

Siiski võib karistusõiguslike vahenditega üürniku terrorist vabanemine olla suhteliselt keerukas. Kindlasti tuleb enne politseisse pöördumist valmis panna korteri omandiõigust, üürisuhte lõppemist ja seadusliku lahkumisnõude eiramist käsitlev dokumentatsioon. Paha ei tee ka mõnelt juristilt abi palumine süüteoteate koostamisel ja politseiga suhtlemisel, sest vastasel juhul võidakse tegevusest keelduda ja väita, et tegemist on tsiviilvaidlusega.

Maiko Kalvet
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Harjumaal pakutakse müüa 11 000 korterit

Eestis pakutakse portaali KV.EE andmetel müüa 10 951 korterit. See on 2% enam kui aasta tagasi.

Oluliselt on suurenenud Tallinna naabervaldade korteripakkumiste arv. Harkus suurenes see 33% võrra kasvades 101 pakkumiseni.

Viimsi valda lisandus aastaga 117 korteripakkumist, mis protsentuaalse kasvuna teeb 40%. Nüüd on Viimsis korteripakkumisi 407.

Harjumaa korterite keskmine pakkumishind on 1212 €/m². Pakkumishind on aastaga tõusnud 4%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Korterite pakkumishind ja selle muutus Harju maakonnas, €/m²
05/2011 05/2012 Muutus, % 05/2011 05/2012 Muutus, %
Harjumaa 10 694 10 951 2% 1 169 1 212 4%
Harku vald 76 101 33% 963 946 -2%
Jõelähtme vald 50 59 18% 755 799 6%
Keila 143 122 -15% 740 670 -9%
Keila vald 103 114 11% 463 420 -9%
Kose vald 24 22 -8% 554 581 5%
Kuusalu vald 20 NA 486 445 -8%
Loksa 40 46 15% 304 269 -12%
Maardu 313 393 26% 595 610 3%
Nissi vald 59 70 19% 267 272 2%
Raasiku vald 15 34 127% 607 585 -4%
Rae vald 289 281 -3% 1 073 1 092 2%
Saku vald 39 37 -5% 773 838 8%
Saue 72 77 7% 917 897 -2%
Saue vald 77 168 118% 1 146 1 119 -2%
Tallinn 8 826 8 731 -1% 1 254 1 317 5%
Vasalemma vald 59 66 12% 171 132 -23%
Viimsi vald 290 407 40% 1 179 1 257 7%

 

Harjumaa korterite pakkumishinna aastane muutus

 

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: turuinfo 05/2012

Pindi KinnisvaraPindi Indeks langes mais 0,1% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 844 eurot. Aprillis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 845 eur/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 40 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m²) on Pindi Indeks 35,3 % protsendi võrra kõrgemal.

Kui aprillis tehti antud linnades 862 korteriomandi tehingut, siis mais aktiivsus kasvas oluliselt, tõustes 1070 tehinguni. Mullu mais sooritati indeksilinnades kokku aga vaid 771 tehingut.

Viimati sooritati indeksilinnades üle 1000 tehingu 2008. juulis! Suurt rolli tehingute arvu kasvus mängib tarbijate kinldustunde kas, mis mais oli -6 (vt slaid 3).

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi üheksa aastase ajaloo.

Vaata Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu ülevaadet 2012 mai siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistika: kinnisvaralaenud ettevõtetele vaikselt vähenemas

Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud ei ole peale kinnisvarabuumi pöördumist kriisiks oluliselt vähenenud.

Kinnisvarasektori laenude jääk oli tipus 2008. a. II kvartalis, mil see oli 440 miljonit eurot. 2012. a. I kvartali lõpu seisuga oli kinnisvarasektorisse antud laenude jääk kahanenud 245 miljonit eurot.

Samaväärselt ei ole kukkunud ehitusse suunatud laenud. Mis kunagisest tipust 2 710 miljoni euro pealt on vähenenud 2413 miljonile.

Siiski on selgelt näha, et ehitus- ja kinnisvarasektorisse antakse uusi laene märksa tagasihoidlikumalt kui 2008. või isegi 2009. aastal.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigi Kinnisvara ASi arendusdirektorina alustas Timo Aarmaa

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) arendusdirektorina alustas täna tööd Timo Aarmaa, kas hakkab vastutama ettevõtte kinnisvaraalase arendustegevuse ja investeeringute korraldamise eest.

Aarmaa omab Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi ehitusökonoomika ja –juhtimise erialal. Samuti on ta ennast täiendanud tööstus- ja ärijuhtimise erialal Tehnoloogia Instituudis Soomes.

Viimati töötas Aarmaa Swedbank ASis, kus ta oli probleemkrediitide restruktureerimisjuht. Muuhulgas on ta varem töötanud firmades AS Pro Kapital, AS E.L.L. Kinnisvara ja AS Trigon Capital.

RKAS kuulutas välja konkurssi arendusdirektori leidmiseks käesoleva aasta jaanuaris. Avaliku värbamiskonkurssi viis läbi personaliotsingufirma Manpower.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 24 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 8 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid. Ettevõtte 2011. aasta müügitulu oli 37,2 miljoni eurot. Ärikasum oli 10,8 miljonit eurot ja puhaskasum 6,7 miljonit eurot.

RKAS on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 112,3 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kasvavad ehitushinnad piiravad arendajate plaane

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et arendajad on erinevates sektorites aktiivsed, aga kasvavad ehitushinnad sunnivad neid sageli oma tasuvuskalkulatsioone ümber tegema. Colliersi hinnangul on kasvavad ehitushinnad tasakaalustav tegur, mis hoiavad ära läbimõtlemata arenduste algatamise.

Kõige suurem nõudlus on endiselt heas asukohas büroopindade järele ning siin tegutsevad ka arendajad kõige aktiivsemalt. Kuna üürnikud on endiselt ettevaatlikud, siis tuleb arendajatel rendilepingute sõlmimiseks vaeva näha.

Aktiivne on ka jaekaubanduspindade sektor. 3. mail avas oma uksed laienenud Magistrali kaubanduskeskus Mustamäel. Laienemise tulemusena lisandus keskusesse 2400 m2 kaubanduspinda ning suurima pinna ka muus osas uuenenud kaubanduskeskusest sai endale Rimi supermarket. Tartus avas oma teise hüpermarketi Prisma Peremarket ja Pärnu Kaubamajakas kavatseb kahe aastases perspektiivis oma pindala ligi 9500 m2 võrra suurendada.
“Siinkohal märgin ära, et ulatusliku arendustegevuse põhjuseks, eriti esmatarbekaupluste seas, ei ole mitte nõudluse oluline kasv, vaid tihe konkurents jaekaupluste vahel, püüe oma turuosasid säilitada ja kaitsta,“ ütles Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Lao- ja tööstuspindade turul pole paari viimase kuu jooksul märkimisväärseid muutusi esinenud. Sektor on jätkuvalt aktiivne, aga kiireid muutusi ei ole märgata, kuna pikaajaliselt siduvate otsuste langetamine võtab rohkem aega. Tallinnas ja Harju maakonnas moodustavad eritellimusel ehitatud projektid jätkuvalt enamuse arendusprojektidest ning enamus uutest pindadest peaksid valmima 2012. aastal. Keskmiseks uue pinna suuruseks on hinnanguliselt 2400 m2.

„Investeerimisturg on endiselt tugev. Erainvestorite nõudmine kuni 3 miljonit eurot maksvate heas asukohas ja hea rahavooga kinnisvara järele on märkimisväärselt suurenenud ning nt tehingud supermarketitega on seetõttu üsna sagedaseks muutunud. Ka pangad on oma laenupoliitikat leevendanud ja ka see on üks investeerimisturu aktiviseerumise põhjustest,“ kommenteeris Tinno.

Kuid Eesti ärikinnisvara investeerimisturg ei erine ülejäänud Euroopa turust ja peamiselt keskendutakse ka siin omakapitali põhistele tehingutele. Jätkusuutlike üürilepingutega kaetud kinnisvaraobjektide järele on investorite hulgas endiselt suur nõudlus ning vähemstandardseid tehinguid keerulisemate objektidega või keerulisemalt struktureeritud koostööformaatides on raskem sõlmida.

Energiatarve määrab kinnisvara väärtuse

Kinnisvara asukoht, kvaliteet ja energiatarve määravad inimeste heaolu. Ka Eestis peaksid kinnisvaraostjad ja -arendajad senisest enam pöörama tähelepanu energiasäästule.

Eelkõige tuleks mõelda oma elukorralduse peale. Määrav on siin töökoha, laste kooli ja lasteaia asukoht. Skandinaavias peetakse mõistlikuks elukorralduseks, kui teekond kodu ja töökoha vahel on kuni 30 minuti pikkune.

Kui sõidule kulub kauem aega, kaalutakse väga põhjalikult oma elukoha otstarbekust. Väikeses Eestis on enamikus Tallinna eeslinnades ja valdades elavad ning südalinnas tööl käivad inimesed 30-minutilise sõiduaja piiri peal või ületavad seda.

Üks aasta elust möödub autos

Kodu ja töökoha vaheline teekond võtab aastas vähemalt 15 ööpäeva. Kodu valitakse aastateks ja kui võtta ühe keskmise kodulaenu 20-aastane periood, siis moodustab koduteel oldud aeg juba peaaegu et ühe aasta.

Kui veel lisada aeg, mis kulub laste transportimisele kooli, lasteaeda ja huviringidesse, suurenevad need numbrid kolossaalselt. Äärmuslikumaid näiteid on juhtumid, kui Viimsis elavad inimesed toovad oma lapsed Rocca al Mare kooli ja see teekond kestab aastast aastasse!

Tundub, et ka inimesed tunnetavad oma ühe suurenevat aja- ja ressursikulu, mistõttu lähevad kodu valikul järjest rohkem hinda kompaktsemad ja terviklikumad elukeskkonnad, kus on ka seetõttu kinnisvarahinnad kõrgemad. Hea näitena võiks tuua Nõmme keskuse piirkonna, kus on olemas hea ühendus linnaga, läheduses on koolid, lasteaiad, kauplused, turg, polikliinik, raamatukogu, terviserajad jne.

Kui endale sobiv keskkond on valitud, seistakse järgmise küsimuse ees – mida osta? Eelkõige lähtuvad järgnevad otsused inimeste rahalistest võimalustest ning edasine sõltub juba emotsioonidest. Kinnisvara soetades on üsna tavaline, et suuremat tähelepanu pööratakse objekti viimistlusmaterjalidele kui ehituskvaliteedile.

Energiatõhusus jääb tähelepanuta. Viimane aga ongi kõige suurem viga, sest parketti või seinavärvi on hiljem lihtne muuta, kuid maja renoveerimine energiatõhusamaks on juba märksa kulukam.

Energiatõhusus on ja jääb põhiliseks suunanäitajaks meie kinnisvaraturul ja sellistel hoonetel, mida meil siiani on harjutud ehitama ja ostma, tulevik puudub. Sellest tulenevalt seisavad kinnisvaraostjad järgmise probleemi ees, milleks on meil energiasäästlike kinnisvaraobjektide puudujääk. Õigem oleks öelda, et lausa puudus.

Energiatõhusus on ka märk hoone kvaliteedist ning sellest tulenevalt võib öelda, et praegu meie kinnisvaraturul kvaliteetkinnisvara peaaegu ei ole. Seega peaksid nii arendajad kui ka endale ise maja ehitavad inimesed ehitamisel lähtuma energiatõhususe miinimumnormidest.

Energiatõhusus algab Eestis A-klassist, mille kütteenergiatarve on kuni 100 kWh/m2 aastas, kuid Euroopas ehitatakse juba suures osas madalenergiamaju, mille kütteenergiatarve on keskmiselt alla 50 kWh/m2 aastas.

Passiivmajad ausse

Hea abimees energiatõhusate majade ehitamisel on Passive House Planning Package (PHPP) ehk passiivmaja planeerimise pakett, mis aitab projekteerida madala energiakuluga maju, mille kütteenergiavajadus jääb vahemikku 40–70 kWh/m2 aastas. Selliste majade ehitamiskulud ei ole suuremad n-ö tavalise maja ehitamise kuludest, kui õigesti planeerida.

Programm võimaldab tellijale sobiva kujuga hoonet planeerides eskiisi ja eelprojekti tasemel välja arvutada tulevase maja küttekulud.

Kui näiteks eesmärk on saavutada energiatarve 50 kWH/m2 aastas, siis sellest lähtuvalt hakatakse eskiisprojekti töötlema – muudetakse hoone soojustuse paksust, muudetakse akende pinda suuremaks või väiksemaks või akende asetust ilmakaarte suhtes, samuti saab korrigeerida akende soojusjuhtivust. Lisaks ventilatsiooni valik – hea soojustagastusega ventilatsioonisüsteem jne.

PHPPd on Euroopas juba üle kümne aasta kasutatud ning selle tulemusel tuhandeid maju projekteeritud ning planeeritavad tulemused on praktikas saavutatud. Ka meil Eestis on nüüd võimalik selle programmi abil tehtud projekte tellida.

Kokkuvõttes, kui lähtuda oma kodu valikul ratsionaalsest elukorraldusest ja õigetest valikutest kinnisvara kvaliteedi osas, on rahulolu aja- ja rahakulu arvel tagatud.

Aivar Villemson
A&A Kinnisvara OÜ tegevjuht

http://www.e24.ee/855914/energiatarve-maarab-kinnisvara-vaartuse/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara müüs Elioni Nõmme kinnistu

Arco Vara Kinnisvarabüroo AS müüs enampakkumise korraldajana Elion Ettevõtted AS-i omanduses olnud hoonestatud kinnistu Nõmme Linnaosas, Särje tänav 28. Ostjaks oli Eesti ettevõte, kelle põhitegevuseks on kinnisvaraarendus.

Müüdud kinnistu asub Tallinnas kõrgelt hinnatud Nõmme linnaosas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala piiril 10 km kaugusel kesklinnast. Kogu kinnistu, 8267 m², on elamumaa. Läänepoolselt küljelt piirneb see Särje tänavaga, teistelt külgedelt hoonestatud ja hoonestamata kõrghaljastusega kinnistutega. Juurdepääs on tagatud Särje tänava kaudu. Praegu asuvad seal kasutuses olevad ärihooned (büroo,- tootmishoone ja garaaž) ehitusaluse pinnaga 762 m² ja 753 m².

„Tegemist on perspektiivika piirkonnaga, mis sobib suurepäraselt elukondliku kinnisvara arendamiseks. Kõrval asuv parkmets annab piiramatud võimalused vaba aja ja tervisliku eluviisi viljelemiseks, usume et projekt on edukas ja ostjaskond võtab toote meeleldi vastu,“ kommenteeris Nõmme linnaosas müüdud kinnistu perspektiive Arco Vara äripindade osakonna juht Tarmo Kalviste.

Jüri Lobjakas, Elioni rendi- ja omandisuhete juht sõnas, et „Särje 28 näol oli tegemist ühega paljudest tehnoloogia arengu tõttu Elionile suureks või mittevajalikuks muutunud kinnistust. Mõneti on ka kahju müüa, sest Elioni kolleegidel on paigaga seotud palju häid mälestusi. Soovin lisada veel seda, et paik on looduslikult väga kaunis ja tean ka, et piirkonda plaanitakse uute elamute rajamist. Tänan Arco Vara Kinnisvarabüroo tublit meeskonda enampakkumise professionaalse korraldamise eest.“

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark