Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Veebruaris said kinnisvara ostjate jaoks eriti oluliseks jaanuari kommunaalarved

Uus MaaTallinnas toimus veebruaris maa-ameti andmetel 739 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 7,7% suuremm jaanuari tulemusest ja 27,4 protsenti enam kui veebruaris 2011. Käesoleva aasta veebruar oli tehinguaktiivsuselt võrdne möödunud aasta keskmisega.

Kinnisvara müüdi kokku 58,7 miljoni euro eest ning ka selle tulemusega on veebruar võrdne möödunud aasta keskmise müügitulemusega Tallinnas. Võrreldes jaanuariga kasvas tehingute rahaline maht 19,4% ja mulluse veebruariga 37,9 protsenti.

Korterid

Sarnaselt kõigi kinnisvaraliikide tehinguarvuga oli ka korterite müügiturg veebruaris aktiivne ja võrreldav möödunud aasta ühe kuu keskmise tehingute hulgaga. Omanikku vahetas 511 korterit, mis on jaanuarist 5,8% ja mullusest veebruarist 35,2% enam.

Ruutmeetri kaalutud keskmine hind püsis samal tasemel – 918 eurot. Võrreldes jaanuariga oli tõus sümboolne 0,1%, võrreldes 2011. aasta veebruariga aga 11,8%.

Veebruar oli Tallinna korteriturul ootuspärane – mõneti, kuid mitte oluliselt aktiivsem kui jaanuar. Samas oli möödunud kuu aastatagusega võrreldes oluliselt positiivsem.

Ka investorid olid veebruaris äraootaval seisukohal. Vabade vahendite kinnisvarasse paigutamisest ollakse endiselt huvitatud, kuid tehinguteni jõuti harvem kui tavaliselt. Pigem lükati otsuste tegemist kevadesse.

Veebruaris said korteriostjatele väga oluliseks jaanuarikuiseid kommunaalarveid. Käesoleva talve esimene külm kuu näitas ära, milline summa võib kuluda küttele, olenevalt maja seisukorrast, kütteliigist ning sellest, kui palju küttefirma tõstis hinda. Korteri turuväärtust tõstab renoveeritud maja või lokaalne gaasiküte, ostust võidakse loobuda aga vaid ka liialt suurte kommunaalarvete tõttu.

Uute arendusprojektide turule tulek on mõnevõrra aeglustunud. On arendajaid, kes teevad senistes projektides korrektuure, aga ka neid, kes on ootustele mittevastava broneerimiste hulga tõttu müügiprotsessi ajutiselt peatanud. Veebruaris läks kõige paremini väiksematel arendusprojektidel, mis asuvad enamasti miljööväärtuslikes puitasumites.

Üüriturul on pakkumisi vähemaks jääma hakanud. Kõik vähegi soodsamad ja samas heas korras korterid leiavad uued elanikud päeva-paariga. Kuna omanikud on hakanud seni soodsama hinnaga korterite lepinguid üle vaatama, on üüriturule sisenenud ka inimesi, kes on soodsama pinna otsinguil. Kuna inimestel on endiselt olemas küllaltki tugev hinnapiir, millest rohkem ei olda nõus maksma, seisavad ülehinnatud üürikorterid tühjalt, sest kui sobiva hinnaga korterit esmalt eelistatud linnaosas ei leita, valitakse elamiseks muu piirkond.

Eramud

Maade ja majade turg oli veebruaris keskmisest vaiksem. Müüdi 15 eramut ja suvilat, mis on jaanuarist 29% vähem. Samuti on see väiksem tulemus kõigist 2011. aasta kuudest, mil mitte kordagi ei langenud müüdud eramute hulk alla 20.

Oma maja ehitamiseks sobivaid krunte müüdi 9 – see on 5 võrra enam kui jaanuaris, kuid kahe võrra vähem kui 2011. aasta veebruaris.

Sarnaselt korterituruga on ka majade puhul saanud väga oluliseks küttesüsteem.

Kui korterite puhul on suurim murekoht kaugküttehindade ja maja soojustatuse tase, siis täielikult või osaliselt elektrikütet kasutavate eramute puhul on üha problemaatilisemaks muutumas lähenev elektrimüüjate vabaturule minek ja sellega kaasnev hinnatõus. Niisuguste elamute lõpphinna määramisel on aina olulisemaks saanud küttesüsteemi säästlikumaks muutmisele mineva investeeringu suurus.

NCC: Aasta on alanud hoogsalt

Lauri Laanoja, NCC Elamuarenduse müügijuht

Mitmel pool Tallinnas mahukaid arendusprojekte ellu viiv OÜ NCC Elamuarendus, näeb alanud aastat positiivses valguses, sest klientide kindlustunne majandusliku stabiilsuse suhtes on tõusnud.

Arendusobjektide põhiselt võib 2012. aasta esimesi kuid pidada hoogsaiks, sest erinevalt varasematest aastatest ei tekkinud jaanuaris müügiseisakut. Näiteks Pärnaõue elurajoonis sõlmiti jaanuari jooksul 6 broneerimislepingut hoonetes, mis valmivad käesoleva aasta augustiks.

Kui 2011. aasta sügisel võis kinnisvaraturul tunnetada ostuhuviliste mõningast ebakindlust, mis näis olevat peamiselt tingitud laialt levinud spekulatsioonidest euro püsivuse ning Euroopa Liidu lõunapoolsemate riikide majanduse käekäigust, siis alanud aastal on klientide kindlus majandusliku olukorra stabiilsuse suhtes selgesti tõusnud, mida saab pidada tänase müügitempo peamiseks toetajaks.

NCC Tähekodu pakub hetkel uusi kortereid Pärnaõue elurajoonis Haaberstis, kus 2011. aastal valmis neli hoonet 37 korteriga, käesoleval aastal on lisaks valmimas kaks 19 korteriga neljakorruselist elamut.

Samuti on alustatud korterite müüki Tammeõuel Haabneeme alevikus, kus jätkatakse elamukvartalile iseloomulike puitfassaadidega korterelamute ehitust. Lisaks on müügis ka Lasnamäel Vana-Kuuli elurajooni viimase hoonena valminud Vana- Kuuli 1 elamus avarad 3-toalised korterid.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Üürituru mull jääb seljataha

Möödunud suvel Tallinna korterite üüriturgu tabanud hullus hakkab mööda saama. Vaikselt lisandub üüripakkumisi, üürihinnad on siiski jäänud kõrgele tasemele.

Mullu suvel tabas Tallinna üüriturgu ootamatusena suur üürisoovide laine. Üürikorterid rabati lennult, maaklerid tegid lausa kampaaniaid, et leiavad korterile üürniku ühe päevaga. Üüripakkumiste madalaim punkt oli 2011. aasta september, mil portaalis KV.EE oli 1600 pakkumist aasta varasema 2900 pakkumise vastu.

Üüripakkumiste vähesus andsid üürileandjatele võimaluse hindu tõsta. Üürihinnad kasvasid  2011. aasta jooksul ligi veerandi võrra. See on tekitanud ootamatu olukorra, kus üüriäri on hakanud üürileandjatele üsnagi kasumlikuks muutuma. (Megakasumitest rääkida on muidugi asjakohatu.)

Alates 2011. aasta oktoobrist hakkas üüripakkumiste arv vaikselt tõusma. Esmalt oli see seletatav koolimineku ja sellest tuleneva tudengite aktiivse üüripindade otsimise perioodi lõppemisega.

Täna 2012. aasta märtsis on üüripakkumiste arv astunud juba suuremaid samme. Detsembrikuise 1700 üüripakkumise asemel oli 2012. a. veebruaris portaalis KV.EE juba 2100 üüripakkumist. Vägisi tundub, et üürituru mullune nõudluse kiire suurenemine on turule toonud uued üürikorterid, mis nüüdseks defitsiidi kummutavad.

Siiani on veel kõrgele tasemele püsima jäänud üürihinnad. Tallinna korterite pakkumishind portaali KV.EE andmetel oli veebruaris 6,8 €/m². Aastatagusest hinnatasemest 5,8 €/m² on see 17% kõrgemal. Tänane üürikorterite pakkumishind on siiski oluliselt allpool 2007. a. tasemest, kus Tallinna keskmiseks üürihinnaks küsiti isegi 9,4 €/m².

Lähitulevikus võiks üürikorterite pakkumiselt oodata vaikset kasvu. Näha on, et väikeinvestorid on aktiveerunud, kes loodavad üüriäri õitsemiselt kasu lõigata. Nende väikeinvestorite turule juurdetoodavad üüripinnad suurendavad pakkumist, kuid seda aeglases tempos.

Üürihindadele ootavad optimistid jätkuvat kasvu. Sellega siiski ei tahaks liiga kergekäeliselt nõustuda. Eeldada võiks, et üürihinna ja üürikorteri väärtuse ehk võimaliku ostuhinna vahel on mingi seos.

Täna on üürihinna ja üürikorteri väärtuse suhe üürileandja jaoks üsna sõbralik. Raske on uskuda, et see veel paremaks peaks muutuma. Kui, siis ainult lühiajaliselt – maksimum 2-3 kvartaliks.

Üürihinnad võiksid tõusta pigem sel põhjusel, kui korterite väärtused hakkaksid oluliselt tõusma. Seda „ohtu“ aga paraku näha ei ole. Nii võiks jooksvale aastale prognoosida pigem stabiilseid üürihindu. Analoogselt ostu-müügiturule hakkavad ka üüriturul selgemalt joonistuma välja hinnapiirid erineva asukoha ja erineva kvaliteediklassida üürikorterite vahel.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus
09/2011 02/2012 Muutus, %
Haabersti 123 120 -2%
Kesklinn 614 766 25%
Kristiine 76 136 79%
Lasnamäe 233 380 63%
Mustamäe 186 228 23%
Nõmme 65 107 65%
Pirita 56 57 2%
Põhja-Tallinn 180 170 -6%
Vanalinn 73 98 34%
Tallinn 1 628 2 099 29%
Narva 20 29 45%
Pärnu 281 228 -19%
Tartu 696 574 -18%
Eesti 2 817 3 181 13%

Korterite üüripakkumiste arv (tk, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg) Tallinnas portaal KV.EE andmetel

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

61% maapakkumisest asub Harju maakonnas

Portaali KV.EE andmetel pakuti 2012. a. veebruaris Eestis müüa 4919 maatükki. Neist pakkumistest 2981 ehk 61% asus Harju maakonnas. Tartumaal asub pakkumistest 646 ehk 13 ja Pärnumaal 524 ehk 11% pakkumistest.

Kogu Eesti maapakkumiste keskmine hind oli samal ajal 38 €/m². Seeon 4% kõrgemal, kui aasta varem.

Maa hinna osas on prognoosid pigem optimistlikud. Seda põhjusel, et maaturul on viimasel ajal olnud suhteliselt passiivne maa-amet.

Masuaegadel paiskas maa-amet palju maatükke oksjonite kaudu müüki ja surus seeläbi hinda alla. Massmüügi lõpetamine vähendab hinnasurvet ja annab lootust maatükkide väärtuse püsimisele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maatükkide pakkumiste hulk 02/2012
Eesti 4 919
Harjumaa 2 981
Hiiumaa 23
Ida-Virumaa 71
Jõgevamaa 46
Järvamaa
Läänemaa 138
Lääne-Virumaa 57
Põlvamaa 17
Pärnumaa 524
Raplamaa 139
Saaremaa 130
Tartumaa 646
Valgamaa 60
Viljandimaa 48
Võrumaa 39

Maatükkide müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: eluruumide kasutuslubade arv kasvab

Valminud ehk kasutusloa saanud eluruumide arv näitas 2011. a. lõpus mõningast kasvu. Eluruumide valmimise taga on asjaolu, et 2010. lõpus alustati mitmete uute arendusprojektidega.

Kokku sai 2011. a. IV kvartalis Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 679 eluruumi kogupindalaga 66 500 m2. Eelmise aasta jooksul sai kokku kasutusloa 1918 eluruumi.

Lähitulevikuks võib hõlpsalt prognoosida kasutuslubade arvu kasvu, sest ka 2011. a. esimene pool oli aeg, mil uusi arendusprojekte tuli turule aktiivselt.

Alates 2013. aasta algusest võib prognoosida kasutuslubade lisandumise vähenemist, sest tänaste kõrgete ehitushindade ja nõrga nõudluse tingimustes lükatakse hoonete ehitamisega alustamist järjest edasi.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Valminud eluruumide arv ja pind aastate lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind aastate lõikes

Keskmine uue eluruumi pind aastate lõikes, m2

Keskmine uue eluruumi pind aastate lõikes, m2

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Sõbraga saab kinnisvarakoolitusele soodsamalt

Kinnisvarakool OÜ: tule sõbraga ja saad soodustustVõta sõber kaasa ja tulge kahekesi kinnisvara täiendkoolitusele soodsama hinnaga.

Kinnisvarakool ei paku Sulle mett ega kommi. Pakume konkreetset rahalist kokkuhoidu.

Võta sõber kaasa ja tulge kahekesi 22-30/03/2012 toimuvale kinnisvara täiendkoolitusele ja saate koolitusel osaleda soodushinnaga 299 €.

Kui Sul on sõpru rohkem, siis räägime. Sellisel juhul on meil Sinu jaoks valmis pandud veel paremad pakkumised.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud kõikidele kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Muuhulgas sobib kinnisvara täiendkoolitus maaklerite kutseeksamiks ettevalmistumiseks.

Kinnisvarakool on Eesti parim kinnisvarakoolituste pakkuja.

Lähem info ja registreerumine

  • Koolitus toimub 4 päeval 22.-30.03.2011. a. Tallinnas.
  • Koolituse kogupikkus on 28 akadeemilist tundi.
  • Huvilistel on võimalik koolitusel osaleda ka üksikute päevade ja/või üksikute loengute haaval.
  • Kinnisvara täiendkoolitusele kohta leiab lähema info koolituse kodulehelt:
  • Koolitusele registreerumine toimub eelviidatud lehel ja/või alltoodud kontaktide kaudu.

Kontakt

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Suvekorterite üürimine Pärnusse algab talvel

Et puhkuste kõrghooajaks ehk kolmeks suvekuuks Pärnus üks mõnus suvituskorter leida, tuleks otsingutega alustada juba jaanuaris.

Kui veel viis aastat tagasi eelistati suvekodu otsimisega tegelema hakata vahetult enne suve algust, siis viimastel aastatel on see järjest varasemale ajale nihkunud.

Suurte puhkuseplaanidega suvitajad teevad kodutöö ära juba aasta esimestel kuudel, Pärnu puhkuse sõltlased broneerivad aga suvekodu järgmiseks aastaks kohe pärast puhkuse lõppu. Selline suvepärnakate käitumine on tingitud peamiselt kolmest asjaolust: tarbimisharjumuste muutusest, tagasihoidlikust valikust ning hooajalistest hindadest.

Ühtlasi mängib otsingute nihkumises aasta algusesse rolli asjaolu, et kui varem oli sobiva üüripakkumise puudumisel alternatiiv suvekorteri ostmine, siis nüüd pole see enam paljudele jõukohane. Peale selle on oma osa pika eestimaise suvepuhkuse eelistamisel, mis tingib vajaduse hotellitoast suurema ja mugavama koha järele.

Kuigi suvekodude otsingud algavad paukuva pakasega, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik, jäädes 150 korteri juurde. Lähenev hooaeg toob märtsis ja aprillis hoogsasti lisa ning kergitab üürikorterite pakkumise kahekordseks. Maksimumi saavutab pakkumine maikuus, kui see kolmekordistub. Valikusse lisanduvad külaliskorterid.

Pakkumiste arvu kasvuga liiguvad kuu või paari jooksul järsult üles ka hinnad. Kui talvisel hooajal on keskmine üürihind ligikaudu 5 eurot/ m² kuus, siis mai alguseks on see üldjuhul kolmekordistunud. Hindade maksimum saabub juulis, kui ruutmeetri üürimise eest makstakse kuni 60 eurot kuus ehk üürihind erineb talvisest hinnatasemest kuni 12 korda.

Mida varem üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. Ainult suvekuudeks tasemel 5 eurot/m² korterit üürida ei õnnestu, aga kui sõlmida kokkulepe aegsasti, on hind suvistest kokkulepetest soodsam ja algab 6-7 eurost/m².

Lühikese perioodi üürihind läheneb hotellitoa maksumusele.

Valdav osa suvekülalisi puhkab peamiselt sellistes korterites, mida on võimalik üürida täpselt nii pikaks ajaks, kui plaan Pärnus viibida on. Varajased planeerijad eelistavad sõlmida kokkuleppe vahemikuks juuni algusest augusti lõpuni. Teiseks võib korteri üürida kuuks või kaheks. Sel juhul eelistatakse aega 15. juunist 15. augustini. Kolmandaks kasutatakse võimalust üürida korter kuuks või kaheks-kolmeks nädalaks. Viimastel aastatel on kõigele eelnevale lisandunud üürilepingud nädalaks või nädalalõpuks, samuti leidub neid omanikke, kes on nõus üürima korteri ööpäevaks.

Hinnatase on võrreldav eelmise aasta omaga

Valdavalt eelistatakse üürile võtta uusi kortereid kesklinnas ja rannarajoonis. Sõltuvalt üürilepingu pikkusest ja broneerimise ajast kõiguvad selliste korterite hinnad vahemikus 500 – 2500 eurot kuus. Teistes Pärnu piirkondades asuvatest uutest korteritest huvituvad suvitajad haruharva ja vaid südasuvel.

Uute korterite kõrval üüritakse rannalähedastel tänavatel asuvaid vanemaid, kuid laitmatus korras kortereid. Hinnad on tagasihoidlikud, jäädes 300-700 euro vahele kuus. Selline hinnatase kehtib peamiselt möbleeritud ja kõige vajalikuga varustatud korterite puhul ning viimastel aastatel sisalduvad hinnas ka kõik kõrvalkulud.

Ülalnimetatud üürihindade juures ei teki suuri erinevusi esimese eelistusena valitavate kahetoaliste rõduga korterite ja perekondade eelistavate kolme-neljatoaliste korterite vahel.

Majade üürihinda on raske välja tuua, sest suveks üürimaja leidmine on Pärnus keeruline. Tihti eelistatakse hinnalt soodsamat, kuid pinnalt sama suurt korterit.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvaratehingute maht kasvas kuuga 20%

1PartnerJaanuariga võrreldes kasvas Tallinnas tehtud ostumüügitehingute arv kaheksa ning kogumaksumus tervelt 20 protsenti, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

2011. aasta veebruariga võrreldes sooritati tänavu Tallinnas 28,7 protsenti enam tehinguid 38 protsenti suurema maksumuse eest.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on turg hakanud talvisest madalseisust lahti sulama ning olenemata veidi kerkinud laenuintressist on tõenäoliselt kasvu oodata ka märtsis. “Laenu ja kinnisvara hinna suhe on praegu ostjale üks soodsamaid kogu taasiseisvumisaja jooksul,” ütles Vahter.

Veebruaris tõusis Tallinna korteritehingute arv ligi kuus ning tehingute kogumaksumus 14,2 protsenti. Võrreldes aastataguse veebruariga tehti tänavu 33,4 protsenti enam tehinguid 42,2 protsenti suurema summa eest.

Tallinna korterite pinnaühiku maksumus püsis veebruaris üheteistkümnendat kuud üle 1000 euro piiri, jäädes püsima 1060 euro tasemele. Kalleim korter müüdi veebruaris Tallinnas 360 496 ja odavaim 969 euro eest.

Eluhoonetega hoonestatud kinnistuid müüdi Tallinnas veebruaris 15, mis on kuue võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eramu võõrandati 451 300 ja odavaim 20 000 euro eest.

Veebruaris müüdi üheksa hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on viie võrra enam kui jaanuaris. Kalleim krunt võõrandati 600 000 ja odavaim 31 000 euro eest.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Riigi Kinnisvara juhtidena jätkavad Saarniit ja Kallas

Eile kogunenud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) nõukogu valis ettevõtte juhatuse esimehena jätkama Jaak Saarniidu ja finantsdirektorina Piia Kallase. Mõlema ametikoha täitmiseks viidi läbi avalik konkurss.

Nõukogu esimehe Taavi Rõivase sõnul said lisaks töökogemusele ja isikuomadustele määravaks ettevõtte senised tulemused ning kriitilise tähtsusega pooleliolevad projektid: “Oleme jõudnud CO₂ kvoodi müügi tulude eest avalike hoonete renoveerimisega ajajärku, kus projekteerimistööd on lõpetatud ning kolmandik objekte valmis. Samas on ehitusjärku jõudmas kõige suuremad hooned ning kokkuvõtteks on tegemist Eesti ajaloo suurima ehitusprojektiga, mille edukas elluviimine on auasi mitte ainult RKAS-ile vaid kogu riigile.”

Rõivase hinnangul on RKAS-il kanda Eesti ühiskonnas oluline roll – kasvatada avaliku sektori toimimise efektiivsust ning tagada riigiametnikele tööks vajalikud tingimused.

Mõlemale ametikohale kandideeris 6 inimest, kellest teise vooru valiti 2.

Ettevõtte kolmeliikmelisse juhatusse kuuluvad Jaak Saarniit, Piia Kallas ja Elari Udam.

RKAS on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv  112,2 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool ei streigi!

Kinnisvarakool ei streigiKinnisvarakool ise küll ei streigi, kuid toetab mõtetes õpetajate streiki. Teadmiste, oskuste ja väärtuste lastele jagajad peavad olema vääriliselt tasustatud. Muidu ei ole meie lastel raha maksta meie pensionit ja vanadekoduarved.

Kinnisvarakool töötab märtsi kuus aga usinamalt, kui kunagi varem. Ettevalmistatud ja 22-30/03/2012 toimuv kinnisvara täiendkoolitus ootab osalejaid kiiresti registreeruma, sest sel korral me õpperühma liiga suureks paisuda ei lase.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad enda teadmistevundamenti kindlustada. Anname ülevaate olulisematest kinnisvaravaldkondadest. Koolituse suurima osa moodustab juriidika.

Muuhulgas sobib kinnisvara täiendkoolituse programm ka ettevalmistamiseks maaklerite kutseeksamiks.

Lähem info ja registreerumine

  • Koolitus toimub 4 päeval 22.-30.03.2011. a. Tallinnas.
  • Koolituse kogupikkus on 28 akadeemilist tundi.
  • Huvilistel on võimalik koolitusel osaleda ka üksikute päevade ja/või üksikute loengute haaval.
  • Kinnisvara täiendkoolitusele kohta leiab lähema info koolituse kodulehelt:
  • Koolitusele registreerumine toimub eelviidatud lehel ja/või alltoodud kontaktide kaudu.

Kontakt

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

ERM-i ehituskulud plaanitakse katta mitmest allikast

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamiseks, sisustamiseks ja näituste rajamiseks on vaja investeerida kokku ligi 78,5 miljonit eurot ja see on kavas katta mitmest allikast – riigieelarvest, Kultuurkapitali sihtotstarbelisest finantseeringust ehitusperioodil, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omavahenditest ning võimalikus puudjäävas osas laenurahast, mille tagasimaksed kataks Kultuurkapital aastate jooksul.

Kas ja kui palju on vaja laenu võtta selgub siis, kui on vastu võetud Vabariigi Valituse otsus rahastamisskeemi osas, läbi on viidud ehitushange ja selgunud ehituslepingu maksumus. Laenu tagasimakse perioodi pikkus sõltub hasartmängumaksu laekumisest.

Aastatel 2007-2011 on Eesti Rahva Muuseumi projekti ettevalmistamiseks eraldatud ligi 9,3 miljonit eurot. Valminud on ehituse tööprojekt, reostusest ja nõukogude armeest maha jäänud hoonete varemetest on puhastatud ligi 40 hektari suurune territoorium.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Eesti Rahva Muuseum sõlmisid möödunud aasta novembris käsunduslepingu, mille kohaselt ettevõte korraldab Eesti Rahva Muusemi nimel uue muuseumihoone ehitustööde, ehitustööde omanikujärelevalve ning hoone sisustamiseks vajalikud riigihanked ning viib läbi nendega seotud toimingud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Euro Kinnisvarateenused OÜ alustas Hispaanias asuva kinnisvara pakkumist

Euro Kinnisvarateenused maakler Aivar Täll sõnul pakutakse kinnisvara nii müügiks, kui ka üürile. Võimalik vastu võtta ka suuremaid gruppe.

Kinnisvara asub valdavalt Hispaania päikserannikul. Leida võib erinevat liiki eluruume, alates luksusvilladest kuni vaiksetes külades asuvate linnamajadeni.

Kliendile pakutav kompleksne teenus sisaldab juriidilist nõustamist, tõlkimist, sisekujundust ning autorenti. Võimalik on kasutada golfi- ja tenniseväljakuid.

Lisaks on võimalik kasutada kinnisvarapaketti, mille raames korraldatakse kliendile sihtkohas ringkäik. Kliente teenindavad koostööpartnerid nii eesti, inglise ja vene keeles.

Kinnisvara on võimalik soetada ka pangalaenuga.

Üldine majanduslik olukord on muutnud kinnisvarahinnad taskukohasemaks ning Hispaania kinnisvara sobib teise kodu ostmiseks või rahapaigutuseks.

Hispaania teeb atraktiivseks hea kliima, keskmisest soodsamad hinnad Euroopas ja Hispaania elustiil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS

KOOSTÖÖS NORDEA PANGAGA

„Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

29. märtsil Tallinna Teletornis, Kloostrimetsa tee 58 A

 

9.00 Osavõtjate registreerimine, hommikukohv

9.30 – 9. 45 Konverentsi avab majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske

9. 45 – 10.30 Majanduskasv ning selle jätkusuutlikkus, mõju kinnisvarale

Tõnu Palm, Nordea Pank Eesti peaökonomist

10.30 – 11.15 Ülevaade planeeringutest Tallinnas

Arvo Rikkinen, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenuse direktor

11.15 – 12.00 Mida oleksime pidanud kinnisvaraturust õppima langusperioodil ehk jälle hakkab peale

Hannes Kuhlbach, TÜ avatud ülikooli lektor, MRICS

12.00 -13.00 LÕUNA

13.00 – 13.45 Otsuste vastuvõtmise mütoloogiast

Raul Rebane, kommunikatsiooni konsultant

13.45 – 14.30 Aktuaalne olukord Soome, Põhjamaade ja Euroopa eluaseme turgudel. Soome kinnisvaravahendajad oma internetiportaali arendamisest

Jukka Malila, Soome Kinnisvaravahendajate Keskliidu tegevdirektor

14.30 – 15.30 Diskussioonipaneel: Kinnisvaraarendus investori pilgu läbi

Moderaator – Margus Tinno, Colliers International Advisors OÜ partner, investeeringute ja hindamise juht, MRICS

Osavõtjad: Viljar Arakas – EfTEN Capital AS tegevjuht, Marko Kull – Capital Mill OÜ Partner , Martin Otsa – East Capital Real Estate juhatuse liige, Marek Õunamägi – Colonna Kinnisvara OÜ juhatuse liige

15.30 – 16.30 Konverentsi lõpetamine kinnisvara panoraamvaatega 170 m kõrguselt

 

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirek tor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Peep Sooman.

Info ja eelregistreerimine hiljemalt 26 . märtsiks telefonil 641 1516 või ekfl@ekfl.ee.

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 105 € (ei lisandu käibemaks).

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

39% äripindade üüripakkumistest asub Tallinna kesklinnas

Äripindade üüripakkumiste arv Tallinnas on portaali KV.EE andmetel viimase poole aasta jooksul vaikselt kerkinud. Siiski on pakkumisi sama palju, kui eelmise aasta kevadel.

2012. a. veebruari seisuga oli portaalis KV.EE 4385 Tallinna äripinna üüripakkumist. Valdav osa pakkumistest ehk 1570 asub kesklinna linnaosas, millele lisandub veel omakorda 153 pakkumist, mis asuvad vanalinnas.

Üüripakkumiste keskmine ruutmeetrihind püsis 2010. a. pisut alla viie euro. 2011. aastal tõusis see ligi 20% ja jäi pisut alla kuue euro. Samale tasemele ehk täpsemalt 5,80 €/m² peal oli Tallinna äripindade keskmine pakkumishind ka käesoleva aasta veebruaris.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinna äripindade üüripakkumiste arv 02/2012
Haabersti 101
Kesklinn 1 570
Kristiine 425
Lasnamäe 586
Mustamäe 771
Nõmme 155
Pirita 30
Põhja-Tallinn 363
Vanalinn 153
Tallinn 4 385
Narva 22
Pärnu 252
Tartu 575

Äripindade üüripakkumiste pakkumiste arvu ja keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Veel viimased päevad on kinnisvara täiendkoolitus soodushinnaga

Kinnisvara täiendkoolitus kuni naistepäevani soodushinnagaKinnisvara täiendkoolitusele on kuni naistepäevani 08/03/2012 võimalik registreerida soodushinnaga 299 € (tavahind 329 €).

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud juba tegutsevatele kinnisvaraspetsialistidele ja maakleritelke, kes soovivad enda teadmisi ja oskusi edasiarendada. Koolitusel läbime kõik olulise, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks.

Kursus võtab kokku kinnisvaravaldkonna majandusliku aspekti, kindlustuse, maaklertegevuse, ehituse ja planeeringud. Suur osa ehk 12 tundi koolitusest on pühendatud juriidilistele küsimustele.

See programm sobib muuhulgas ka ettevalmistamiseks maaklerite kutseeksamiks.

Lähem info ja registreerumine

  • Koolitus toimub 4 päeval 22.-30.03.2011. a. Tallinnas.
  • Koolituse kogupikkus on 28 akadeemilist tundi.
  • Huvilistel on võimalik koolitusel osaleda ka üksikute päevade ja/või üksikute loengute haaval.
  • Kinnisvara täiendkoolitusele kohta leiab lähema info koolituse kodulehelt:
  • Koolitusele registreerumine toimub eelviidatud lehel ja/või alltoodud kontaktide kaudu.

Kontakt

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

 


Kinnisvarakool: kinnisvara täiendkoolitus

 


Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: ehitushinda kergitab tõõjõukulude kasv

Ehitushinnaindeks näitab viiendat kvartalit järjest tagasihoidlikku tõusu. 2011. a. IV kvartalis tõusis indeks aastatagusega võrreldes 4,5%.

Pigem räägivad ehituseksperdid sellest, et ehitushinnad täna on kunagise buumiajaga samas tasemel.

Napp ehitushinna tõusunumber, mida indeks näitab ei kajasta reaalsust paraku päris adekvaatselt.

Küll võib nõustuda sellega, et indeksi tõusu oluline osa on tööjõukulude kasvul.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm