Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arco Vara rajab Leningradi oblastisse elamurajooni

01.08.2011 Tõnu Toompark

Täna jõustus Arco Vara tütarettevõtte Arco Investeeringute AS’i sõlmitud koostööleping Leningradi oblastisse 63 hektarilisele maa-alale kompleksse elamurajooni rajamiseks. Ulatuslik kinnisvaraprojekt, mille projekteerimist ja ehitust Arco Investeeringute AS juhib, kerkib Venemaal Sankt-Peterburgi vahetus läheduses, Sertolovo linna lääneosas, Tšjornaja Retška piirkonnas.

Koostöölepinguga on planeeritud 250-300 ühepereelamu ning 10 ridaelamut, kokku ca 150 korteriga, ehitus. Elamurajooni rajatakse ka kaubanduskeskus üldpinnaga ca 3500m2 ning lasteaed. Projekti kestuseks on ette nähtud 48 kuud. Projekti rahastab Haddox Enterprises Ltd.

„Peterburi eramuarenduse nõudlus on jõudnud tasemele, kus kliendid soovivad enamat kui lihtsalt krunti – vajatakse nii terviklikult väljaarendatud infrastruktuuriga rajoone kui põhjamaisesse kliimasse sobivaid ökonoomse energialahendusega elamuid,“ kommenteeris Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere sõlmitud lepingu tausta ja lisas: „Arco valiti välja kui üks väheseid suurte kvaliteetsete eramupiirkondade arendamise kogemusega ettevõte. Lepingupartneri Haddox Enterprises Ltd ja Arco Investeeringute vahel on varasema koostöö kogemus Tallinnas, kus Haddoxi sidusettevõtte ostis Arco Vara poolt arendatud Alasniidu Lasteaia PPP projekti.“

Peterburi linna on viimase kahe (2002 ja 2010) rahvaloenduse vahel ametlikel andmetel lisandunud 187 500 elanikku ning eluasemete nõudlus on linnas ja selle lähiümbruses jätkuvalt tugev.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kunagised üürikorterid jõuavad müügiturule

01.08.2011 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks asub tänase seisuga aastatagusest 0,5% allpool ja näitab 61,6 punkti taset.

Erinevalt hinnaindeksist liigub elamispindade pakkumiste arv. Tänase seisuga on portaalis KV.EE 20 830 elamispindade pakkumist. See on aastatagusest 9% rohkem.

Müügipakkumiste arvu tõus siiski ei tähenda, et meil valitseks müügibuum. Pigem lisandub uusi müügipakkumisi vaikselt. Enamuse müüjate juures ei saa täheldada, et tegemist oleks inimestega, kes müüvad kinnisvara vältimatu häda sunnil.

Nii tulevad müüki ka need korterid, mida veel aasta tagasi üürile anti. Seetõttu on aastaga näiteks Tallinna üürikorterite pakkumine vähenenud 2839-lt pakkumiselt 1955 pakkumise peale ehk 31%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus
	07/2010	07/2011	Muutus, %
Haabersti	153	100	-35%
Kesklinn	1036	736	-29%
Kristiine	194	112	-42%
Lasnamäe	476	279	-41%
Mustamäe	278	227	-18%
Nõmme	118	101	-14%
Pirita	31	48	55%
Põhja-Tallinn	354	227	-36%
Vanalinn	161	91	-43%
Tallinn	2839	1955	-31%

Tartu	2464	1279	-48%
Pärnu	279	287	3%

KV.EE indeks

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool alustab taas septembris

29.07.2011 Tõnu Toompark

Soojadele suveilmadele järgnenud vihmasabin paneb mõtlema uue hooaja algusele. Kinnisvarakool alustab juba 19/09/2011 taas Kinnisvara ABC koolituste korraldamisega.

Kinnisvara ABC koolituse raames anname ülevaate kinnisvara-valdkonna alustest. Koolituse läbimine annab vaieldamatu eelise maaklerina töö leidmisele.

Koolitusele on aga kutsutud ka inimesed, kel vaja kinnisvaraturul tehinguid teha ja seetõttu vaja laiemat infopagasit.

Edukatele koolitusel osalejatele leiame kindlasti tööpakkumised.

Registreerumine koolitusele on alanud.

Info ja registreerumine

Lähem info ja registreerumine Kinnisvara ABC kodulehel.

Lähem info

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Kas põllukrunt või kõrghaljastusega krunt?

28.07.2011 Eno Pappel

Krundi valikut ei saa ületähtsustada. Millist krunti valida, et ei peaks hiljem kahetsema? See on paljudel inimestel esimene ülesanne millega tuleb oma kodu rajamisel kokku puutuda.

Mina soovitan läheneda krundi valikule järgmiselt.

1. Asukoht

Krundi asukoht taandub enamasti kaugusele töökoha, lasteaia või kooli, poe või muude oluliste asutuste suhtes. Kui krunt asub igapäevaeluks vajalikest punktidest kaugel või on sinna ühiskondliku transpordiga juurdepääsuks võimalused halvad siis kulub oma transpordi organiseerimisele arvestatav summa. Võimalik, et soodsam krundi hind võib kujuneda ajapikku tänu transpordile kallimaks, kui logistiliselt parema asukohaga krundiga võrrelda.

2. Piirkonna läbimõeldud infrastruktuuri või uue nimega taristu olemasolu

Krundi kasutamine sõltub kokkuvõttes sellest, kas seal on võimalik kasutada kõiki vajalikke kommunikatsioone: vesi, kanal, elekter, side, küte (gaas), sadevesi . Kas piirkonnas on teostatud maaparandust (nt. kuivenduskraavid), kas on olemas kõvakattega teed ja hea juurdepääs krundile igal aastaajal? Ja mis väga oluline, kas kõigil trassidel ja teedel on konkreetne ja usaldusväärne haldaja, kes suudab jätkusuutlikult teenust pakkuda. Kas trassidele on väljastatud kasutusload?

3. Kõrghaljastus või lage põllukrunt

Valdab enamik valiks võrdväärse hinna puhul kõrghaljastusega krundi, mis on kindlasti arusaadav. Puude kasvamine võtab aastakümneid aega. Puud ilmestavad krunti ning pakuvad varju nii tuule kui päikese eest. Põllukrundi suurimaks miinuseks ongi enamasti see, et on avatud tuultele. Küll aga on leidub aeg-ajalt põlluarendusi, mis piirnevad metsaga. Sellisel juhul võib leiduda nii mõnigi väga hea krunt, mis tänu lähedal asetsevale metsale ka tuulevarju saab. Igal juhul tuleks põllukrunti kohapeal üle vaadata ja hinnata tegelikku olukorda. Ainult nimi põllukrunt ei tähenda veel seda, et sinna kodu rajada ei kõlbaks.

4. Naabrid

Ühtpidi on ahvatlev elada privaatselt ja eraldatult. Eemal kõigist müraallikatest ja nautida oma kodus ümbritsevat loodust. Siiski kujuneb see just juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide loomise ning korrashoiu tõttu keeruliseks ja kalliks. Seetõttu enamik peab leppima krundiga, millega piirnevad naaberkrundid. Krundi valikul on olemasolevad elanikud naaberkruntidel kõige õigemad ütlema, millised on piirkonna plussid ja miinused ning alati tasuks mõne naabriga enne krundi ostu juttu puhuda.

Kui jälgida krundi valikul selle logilist aluskohta, trasside ja infrastruktuuri olemasolu, krundi kaitset tuulte eest ja naabrite arvamusi siis on palju lihtsam teha otsus, millist krunti valida. Head krundivalikut!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

LVM Kinnisvara: Pärnu kinnisvaraturul tehinguid +5,5%, rahaline maht -16,6%

27.07.2011 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga sõlmiti Pärnumaal 1004 kinnisvaratehingut koguväärtuses 26 miljonit eurot. Võrreldes mulluse sama perioodiga tehti 5,1 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,6 protsenti alla. 2010. aasta esimese kuue kuu tehingute koguväärtus ulatus 32,2 miljoni euroni.

Langenud on ka tehingu keskmine väärtus ligikaudu 8000 euro võrra – 2010. aastal oli see 32 600 eurot, 2011 aastal 25 800 eurot.

Kasvanud on korteriomandiga sõlmitud tehingute koguarv, samas kui elamute tehingud jäävad 2010. aasta esimesele poolaastale mõnevõrra alla.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (4/4)

27.07.2011 KV.EE

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga.

Täna kirjutame olukorrast, kus müüja on seotud hüpoteegi ja laenuga, kuid ostja soovib osta omavahendite arvelt ehk ilma pangalaenuta.

Viimane võimalus meie laenude- ja hüpoteekiderägastikus on olukord, kus müüja on laenudega seotud, kuid ostja soovib ostu teha omavahendite arvelt ehk ilma pangalaenuta.

Mis saab hüpoteegist

Esimene küsimus sellises olukorras müüja jaoks on, mis saab hüpoteegist? Kui ostja ei kavatse laenu võtta, siis ei pruugi tal hüpoteeki vaja olla. Sellisel puhul tuleb müüjal tõenäoliselt hüpoteek kustutada.

Ostjal on mõistlik eeldada, et hüpoteegi kustutamise kulud ehk notaritasu ja riigilõivu kannab müüja.

Hüpoteegi kustamine toimub ikka ja jälle ostu-müügitehingu sõlmimisel, kus lepingu kolmandaks osapooleks on hüpoteeki omav pank.

Pank nõustub hüpoteegi kustutama siis ja ainult siis, kui müüja selle tagatisel antud laenu kustutab. Või siis erandjuhul selle kallima intressimääraga tarbimislaenuks ümbervormistab.

Kõne alla võib muidugi tulla ka olukord, kus müüja asendab laenu tagatiseks oleva vara teisega. Selline hüpoteegi vahetus aga vormistatakse juba pigem eraldiseisva lepinguga.

Äkki siiski ostja tahab hüpoteeki?

Võib siiski juhtuda, et ostja soovib hüpoteegi alles jätta. Loogiline seletus sellisele soovile on näiteks olukord, kus ostja teab juba ette, et mingi aja pärast on tal konkreetse laenuandja käest soov laenu võtta. Sellisel juhul on mõistlik ühe notaribüroos käiguga hüpoteek seada. Selline ettenägelikkus on aga pigem erand.

Rahade liikumine

Kuivõrd ostja pangalaenu abi ei kasuta, siis tuleb kogu ostusumma tema omavahenditest. Kui ostjal vähegi oidu peas on, siis ei ole ta valmis raha müüjale ettemaksuna kandma. Sellisel puhul on mõistlik kasutada taas notari deposiitkonto võimalusi.

Müüja peab jälle arvestama, et laenu kustutamiseks soovib pank laenuvast müügihinnast osa endale saada. Selle summa otse panka suunamine vormistatakse notariaallepingu raames, kuhu kirjutatakse milline summa otse panka liigub.

Soovitused

Müüjal on odavam hüpoteek edasi anda, kuid laenuta ostja puhul tuleb see tõenäoliselt siiski kustutada.
Ostja omavahenditest laekuvad summad küsi ettemaksuna või läbi notari deposiitkonto.
Ära nõustu lepingu sõlmimisel ettepanekutega stiilis: „Kirjutame lepingusse nii, ega tegelikult teeme hoopis…“

Nõuanderubriigi järgmises artiklis kirjutame veel pisut pikemalt valduse üleandmisest.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“

Euro Kinnisvarateenused: Hoogsalt kasvab soomlaste huvi Eesti kinnisvara ja eestlaste huvi Soome kinnisvaraobjektide vastu

26.07.2011 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtted ja eraisikud ostavad, müüvad, üürivad või annavad üürile üha enam kinnisvara ka väljaspool Eestit, sealhulgas tehakse järjest rohkem tehinguid põhjanaabrite juures.

Kõigile on ka teada, et paljud Soome ettevõtted on toonud oma tootmise või teenused Eestisse. Põhjuseks on geograafiline lähedus, ettevõtjasõbralikum maksupoliitika ja madalam palgatase.

Soome ja Eesti klientide kinnisvaraotsingute hõlbustamiseks alustas Euro Kinnisvarateenused koostööd Soome kinnisvaraettevõttega Suomen Kiinteistöinstituutti OY LKV-ga.

Suomen Kiinteistöinstituutti OY LKV esindaja sõnul on viimastel aastatel paljud Eesti ettevõtted läinud Soome turule oma toodangut ja teenuseid pakkuma. Huvi põhjuseks on Soome suurem rahvaarv ja ostujõulisem ostja. Majanduslanguse ajal vähenes nõudlus Eestis kaupade ja teenuste järele drastiliselt.

Paljudel Eesti ettevõtetel oligi ainus võimalus ellujäämiseks otsida ostjaid väljaspoolt oma riiki. Seoses sellega on Soomes suurenenud ka kinnisvarahuviliste hulk Eestist. Enim soovitakse erinevaid lao- ja kaubanduspindu.

Kahe ettevõtte koostöö eesmärgiks on teha klientide elu kergemaks nii Eesti kui Soome poolel, et kliendid saaksid väikseima ajakuluga leida endale sobiliku kinnisvara naaberriigis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: Korteriomanditehingute käive suurenes vaatamata tehingutearvu langusele

26.07.2011 Tõnu Toompark

2011. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel 3159 korteriomanditehingut. Võrreldes aasta esimese kvartaliga tehingute arv tõusis.

Siiski jäi olemata oodatud tõus võrreldes aastataguse ajaga. Aastaga vähenes korteriomanditehingute arv 5,4%.

Tehingute käive jõudis käesoleva aasta II kvartalis 131 miljoni euroni. Siin oli aastane kasv 10%. Korterite käibe kasvu põhjusteks on eelkõige hinnatõus eelkõige Tallinnas-Tartus ning muudatused tehingute struktuuris.

Muudatused tehingute struktuuris tähendavad seda, et kinnisvaraostjate kindlus on suurenenud ning järjest enam tehakse tehinguid kallimate kinnisvaraobjektidega.

Korteritehingute ruutmeetrihind jõudis 703 euroni. Aastatagusest on keskmine tehinguhind 11% kõrgemal. Siiski on reaalne tehingute hinnatõus toimunud eelkõige just Tallinnas-Tartus. Enamuses maakondades oli keskmine tehinguhind aastatagusega võrreldes siiski paraku languses.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Üüriturg pole enam üksnes tudengite dikteerida

25.07.2011 Tõnu Toompark

Kesksuvel ja sügise hakul mõjutavad üüriturgu peamiselt tudengid ning seda isegi nii jõuliselt, et Tartus tõusevad korterite üürihinnad pealinna omadest kohati kõrgemaks.

„Tõenäoliselt hakkavad aga tudengite tekitatavad suured sesoonsed hinnakõikumised aasta-aastalt vähenema ja üürihinnad stabiliseeruvad, sest üüriturgu on mõjutamas mitmed tegurid nagu näiteks inimeste laenuvõime ja rahvastiku vananemine ning vähenemine,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.

Tema sõnul on meil võrreldes Lääne-Euroopaga elamispinnad jaotunud suure hulga omanike vahel, kuid majanduslangus tegi ka siin omad korrektiivid ja kinnisvaraomanikest eraisikute hulk on vähenemas.

„Omaniku rolli kandmine pole enam paljudele jõukohane ja nii kasvab tasapisi üürikorterite ning -majade osakaal. Teisalt suureneb ettevõtete arv, kes üüriteenuseid pakuvad,“ kommenteeris Tamme, kelle arvates käituvad paljud inimesed valesti, kui püüavad iga hinna eest omanikuks saada, olles seejuures kogu aktiivse eluea panga lõa otsas.

„Üürimine pole mingi häbiasi, vaid normaalne tegevus nende jaoks, kes hindavad eluaseme osas kiireid lahendusi, paindlikkust ja erinevaid valikuvõimalusi,” kinnitas Tamme.

Artikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistics: Commercial Real Estate Investment Has Not Declined

21.07.2011 Tõnu Toompark

Investments by Estonian businesses in capital assets have grown for the second quarter in a row, year on year, writes Tõnu Toompark in his adaur blog. Real estate investments (including land, buildings, facilities construction, renovation and purchase costs) have moved into growth for the first time in three years, writes Tõnu.

According to Estonian statistics office data, the first quarter of 2011 saw total investment in fixed assets stand at 490 million Euros, which represents a 50 per cent growth year-on-year.

On the other hand, business investment in buildings, acquisition of land, reconstruction and the construction industry remained at the same level, 108 million Euros, as one year previously.

Real estate investments constitute a mere 22 per cent of all business investments, compared with the “good times” of 2003-2009 when 50-60 per cent of businesses’ all capital asset investments was real estate investments, writes Tõnu.

The original article (in Estonian) can be viewed here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Harjumaal maapakkumist veerandi võrra rohkem

20.07.2011 KV.EE

Portaali KV.EE andmetel oli 06/2011 Eestis kokku pakkumisel 4361 maatükki. Neist üle poole oli pakkumisel Harju maakonnas.

Aastaga on Harjumaa maatükkide pakkumise kogus tõusnud aastaga veerandi võrra. Seevastu näiteks Hiiumaal ja Ida-Virumaal jäi maapakkumist eelmisest aastast 43% vähemaks. Valgamaal ja Raplamaal suurenes maatükkide pakkumine aastaga suurusjärgus 60%.

Tõenäoliselt siiski ei kajasta portaali pakkumiste arv kogu pakkumist. Üsna kindlasti käib maakondade vähelikviidsel kinnisvaraturul palju nö otsemüüki, mis portaalidesse ei jõuagi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Pakkumiste arv, tk
	06/2010	06/2011	Muutus, %
Harjumaa	1957	2455	25%
Hiiumaa	40	23	-43%
Ida-Virumaa	136	78	-43%
Jõgevamaa	46	53	15%
Läänemaa	178	180	1%
Lääne-Virumaa	51	52	2%
Pärnumaa	568	518	-9%
Raplamaa	72	116	61%
Saaremaa	56	48	-14%
Tartumaa	764	613	-20%
Valgamaa	43	68	58%
Viljandimaa	59	45	-24%
Võrumaa	62	82	32%
Eesti	4032	4361	8%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Предложение на земельном рынке Харьюмаа растет

20.07.2011 KV.EE

По данным портала недвижимости KV.EE в июне на продажу было выставлено 4361 земельный участок. Более половины из них предлагаются в Харьюском уезде.

За год объем предложения на земельном рынке Харьюмаа увеличился на четверть. И, наоборот, за последний год на Хийумаа и в Ида-Вирумаа спад предложения составил 43%. По сравнению с прошлым годом в Валгамаа и Рапламаа объем предложения на земельном рынке увеличился порядка 60%. Однако, заявки на портале недвижимости KV.EE не отражают общего числа заявок на земельном рынке. Вполне вероятно, что на неликвидных рынках недвижимости отдельных регионов сделки с недвижимостью совершаются напрямую, т. е. минуя порталы.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии — на портале KV.EE.

	Число предложений, шт.
	06/2010	06/2011	Изменение, %
Харьюмаа	1957	2455	25%
Хийумаа	40	23	-43%
Ида-Вирумаа	136	78	-43%
Йыгевамаа	46	53	15%
Ляянемаа	178	180	1%
Ляяне-Вирумаа	51	52	2%
Пярнумаа	568	518	-9%
Рапламаа	72	116	61%
Сааремаа	56	48	-14%
Тартумаа	764	613	-20%
Валгамаа	43	68	58%
Вильяндимаа	59	45	-24%
Вырумаа	62	82	32%
Эстония	4032	4361	8%

Statistika: kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv neljandat aastat languses

19.07.2011 Tõnu Toompark

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv on nüüdseks olnud neli aastat järjest languses. 2010. a. sai statistikaameti andmetel kasutusloa 815 mitteeluhoonet, mis on eelmisest aastast 15% vähem.

Mullu kasutusloa saanud mitteeluhoonete pind aga vähenes koguni 47% ja kubatuur 38%.

Tallinnas, kui suurimas majanduskeskuses sai eelmisel aastal kasutusloa 44 mitteeluhoonet kasuliku pinnaga 73 000 m2. Aastaga vähenes kasutusloa saanud hoonete arv 48% ja nende pind 80%.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Mis ootab vana maja rekonstrueerijat?

18.07.2011 Eno Pappel

Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus.

Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks?

1. Projekteerimine

Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse. Projekteerimise faasis tuleb selgeks teha, milline on olemasolevate konstruktsioonide olukord ning tagada, et allesjäävad vundamendid, kandvad seinad, vahelaed ja talad on kasutatavad. Selline täiendav konstruktsioonide kontroll ja läbiarvutamine teeb projekteerimistööd kallimaks.

2. Materjali valik

Rekonstrueeritav maja seab sageli ette omapoolse materjalivaliku. Mida vanem maja seda keerulisemaks võib osutuda sobiliku materjali leidmine. Näiteks täispuituste puhul tuleb pikalt otsida, kui leida mõni meistrimees, kes ajastu hõngule sobilikud uksed valmis teeb. Eriti suur töö seisab ees siis, kui tegemist muinsuskaitselise objektiga, kus tuleb taastada kõik maja detailid originaalilähedaselt.

3. Suurem ajakulu

Rekonstrueeritavate objektide puhul on sagedased olukorrad, kus ehitustööde ajal, peale konstruktsioonide avamist, tuleb teha projektis muudatusi, sest algne teadaolev info ei vasta tegelikkusele. Sellised üllatused on küll põnevad, kuid samal ajal pikeneb tööde teostamise aeg sageli oluliselt. Paljud asjad tuleb käigu pealt lahendada ning see vajab tellija, omanikujärelevalve, projekteerija, ehitaja ja näiteks ka muinsuskaitse spetsialisti vahel head koostööd.

4. Rohkem piiranguid ehitamisel

Rekonstrueeritavatel objektidel on sageli mitmeid lisapiiranguid, mis takistavad ehitustööde tavapärast läbiviimist. Sellised piirangud on seotud enamasti elanikega, kes majas ka ehitustööde teostamise perioodil elavad või siis kitsaste oludega nii ehitusmaterjalide hoiustamiseks või tehnika juurdepääsuks. Kui kuskil põllurajoonis uut maja püsti panna, võid seda põhimõtteliselt teha 24/7, kui läheduses naabreid pole, keda häirida. Samas asulas pead arvestama öörahuga ja müra tekitavad tööd teostama ainult lubatud ajal või hoopis tuleb objektile pääsemiseks kasutada väiksemat tehnikat, kuna olemasolevad hooned ja puud ei võimalda tavapärase tehnikaga juurdepääsu.

5. Suurem pühendumine tulemusele

Head tulemust renoveerimisel – rekonstrueerimisel ei saavuta ilma korraliku pühendumiseta ja järjepidevusega. Maja korda tegemist tasub ette võtta inimesel, kes ei anna alla väiksemate tagasilöökide korral ja otsib igale olukorrale väljapääsu. Alati ei saa valida lihtsaid ja odavaid lahendusi ja et tööd pooleli ei jääks on vaja raudkindlat tahtmist ning sihikindlust, et alustatu ajastu nõuetele vastavalt valmis ehitada.

Kuigi eeltoodu võib tunduda veidi hirmutav, tasub pingutus unikaalse ja kordumatu maja näol ennast ära.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Предложение на квартирном рынке игнорирует тенденцию по сделкам

18.07.2011 Tõnu Toompark

Индекс KV.EE, отражающий предложение на рынке жилья Эстонии, по-прежнему движется в горизонтальном направлении.

На сегодня значение индекса составляет 61,2 пункта, что лишь не на много выше самой низкой отметки всех времен на позапрошлой неделе. За год же цена предложения упала всего лишь на 1%.

Средняя цена предложения на рынке жилья Эстонии составляет 804 €/м². За год предложение выросло только в Харьюмаа, Йыгевамаа и Тартумаа.

Таким образом, изменение цены предложения совершенно не отражает роста цен, о котором так много говорят.

Если же стоимость сделок сравнить со средней ценой предложения, то открывается совершенно иная картина.

Цены сделок с квартирной недвижимостью в Харьюмаа выросли на 18%, а в Тартумаа – на 33%. Они также выросли в Рапламаа. В других же регионах страны цены сделок с квартирной недвижимостью уменьшились по сравнению с прошлым годом.

Таким образом, мы можем сказать, что изменение цены предложения отражает не столько изменение цены предложения на рынке недвижимости, сколько ожидания и эмоции тех, кто продает квартирную недвижимость. В тенденциях цены предложения и цен сделок в некоторой степени просматриваются финансовые возможности по ходу сделок с недвижимостью.

Подробности происходящего на рынке недвижимости – в портале недвижимости Эстонии KV.EE.

	Ср. цена предложения, €/м²			Ср. цена сделок, €/м²
	06/2010	06/2011	Изменение, %	II кв. 2010	II кв. 2011	Изменение, %
Эстония	961	974	1%	635	703	11%
Харьюмаа	1135	1167	3%	821	966	18%
Хийюмаа	NA	519	–	339	315	-7%
Ида-Вирумаа	316	302	-4%	209	202	-3%
Йыгевамаа	125	164	31%	143	137	-4%
Ярвамаа	403	334	-17%	169	132	-22%
Ляянэмаа	809	669	-17%	371	337	-9%
Ляяне-Вирумаа	477	381	-20%	219	209	-4%
Пылвамаа	407	370	-9%	176	176	0%
Пярнумаа	977	931	-5%	618	568	-8%
Рапламаа	464	406	-13%	229	334	46%
Сааремаа	921	787	-15%	682	463	-32%
Тартумаа	909	934	3%	605	804	33%
Валгамаа	384	304	-21%	149	140	-6%
Вильяндимаа	572	558	-3%	292	240	-18%
Вырумаа	494	483	-2%	284	239	-16%

Таллинн	1017	1018	0%	936	1033	10%
Тарту	1215	1258	4%	766	866	13%
Пярну	936	969	3%	718	716	0%

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,514 1,515 1,516 … 1,675 1,676 1,677 Vanemad uudised ››

Arco Vara rajab Leningradi oblastisse elamurajooni

Kunagised üürikorterid jõuavad müügiturule