Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Estonian Housing Offer Prices Holding Back Market Index

As recently posted on this blog, a sluggish real estate market in provincial Estonia is having a deleterious effect on the Estonian housing market as a whole, as reflected in the kv.ee index. According to Tõnu Toompark’s Adaur blog, neither the ensuing heat that summer has brought, nor the following showers, have had an effect on the index, which currently stands at 61.3 (earlier in the month the figure was 61.4).

This is 1.3 per cent lower than this time last year; over the last year the figure has only fluctuated a little, between 61.1 and 62.8 writes Tõnu.

The main factor is that, notwithstanding the much-vaunted talk of a rise in offer prices in the real estate market, these supposed increases have been lost in the stutcture of transactions, Tõnu goes on.

Having said that, it appears that both offer and transaction prices in Tallinn and Tartu, the two largest cities in Estonia, have been rising. However it is clear that the property market in the rest of the country has been struggling and this is preventing any possible index rate rise, Tõnu says.

It is worth specifically mentioning house (as opposed to apartment) prices. These have long stayed at an unrealistic level, Tõnu explains. However they have recently fallen to more realistic levels, which by itself will mean more realistic price levels in rural areas, Tõnu writes.

For a comparison of changes in prices over a one day period (10-11 May) when prices in the whole of Estonia fell, sometimes by quite some margin, plus a diagram showing the kv.ee index for the past year, see the original article (in Estonian) here.

The KV.ee index, which commenced on 18 February, 2008 (i.e. this is the date on which the value of the index is calibrated at 100) measures the week on week change in residential real estate prices in Estonia. The data has been measured back anachronistically to 1 January, 2005, when the index stood at an “all time” low of 49.9. The “all time” high came on 7 May, 2007, when it stood at 108. Following the economic downturn of 2008 onwards, the index reached a low point (to date) of 61.4 on two occasions, on 5 September and 27 October, 2010.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nädala pakkumine: Nasva jahtklubi sadam Saaremaal

Tänane nädala pakkumine on Nasva jahtklubi sadam Saaremaal.

Müügiobjekt:

  • Nasva Jahtklubi sadam Saaremaa, Kaarma vald, Nasva, Sadama tee 24

Pakkumise sihtrühm:

  • Kinnistu potentsiaalsed ostjad on ettevõtjad.
  • Samas kompleksis on võimalik elada ja töötada.

Hind:

  • 1 500 000 €

Tutvustus:

  • Hoonele ehitatakse isklik tuulegeneraator.
  • Nasva Jahtklubi sadam asub Saaremaa lõunarannikul, Kuressaarest 9km kaugusel.
  • Kinnistu on huvitava kujuga ning piirneb kahelt poolt merega.

Tehniline info:

  • Kogupind 2 340,9 m², krunt 1,4 ha.
  • Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest: 34804:001:0149 ja 34804:001:0150.
  • Sadama sügavus ca 2,5 meetrit.
  • Hotelli suletud netopind on 1664,6m2.
  • Jahtklubi jahtide hoiuruum on vahetult hotelli kõrval (üks sein on ühine).
  • Hoiuruumi suurus on 676,3m2.
  • Juurdepääs kinnistule on mööda kõvakattega teed.
  • Kommunikatsioonid on tsentraalsed.
  • Elektri peakaitse võimsus on 315A.

Müüja:

Pakkumine:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Majaostjate valik laieneb

Käesoleva aasta mai kuus oli portaalis KV.EE 18%  rohkem elamute pakkumisi kui aasta tagasi. Elamuid on rohkem pakkumises enamuses maakondades.

Rekordilise kasvu ehk ligi viiekordseks on elamute pakkumine Järvamaal.

Pisut väiksem, kuid siiski muljetavaldav majade müügipakkumiste kasv on olnud Lääne-Virumaal, kus pakkumine suurenes 48% võrra. Samas suurusjärgus on pakkumisi lisandunud veel Raplamaal (46%) ja Saaremaal (44%).

Majade pakkumine on vähenenud Võrumaal (25%) ja Ida-Virumaal (15%).

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pakkumiste arv
05.2011
Muutus, %
Eesti 5335 18%
Harjumaa 2956 21%
Ida-Virumaa 100 -15%
Jõgevamaa 67 -7%
Järvamaa 62 377%
Läänemaa 75 -12%
Lääne-Virumaa 164 48%
Pärnumaa 634 27%
Raplamaa 149 46%
Saaremaa 56 44%
Tartumaa 677 -2%
Valgamaa 113 26%
Viljandimaa 244 28%
Võrumaa 38 -25%

Majade pakkumiste arvu muutus Eesti maakondades portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ширится выбор на рынке частных домов

В мае текущего года на портале недвижимости KV.EE выставленных на продажу  частных домов было на 18% больше, чем в прошлом году. Количество заявок на продажу увеличилось во многих регионах Эстонии.

В Ярвамаа предложение на рынке частных домов достигло рекордного — почти пятикратного роста.

В Ляэне-Вирумаа предложение в квартирном сегменте рынка недвижимости достигло чуть меньшего, но все же впечатляющего роста. Там на продажу было выставлено на 48% больше частных домов, чем год назад. Рост продаваемых частных домов в Рапламаа и Сааремаа того же порядка — соответственно 46% и 44%.

В Вырумаа предложение на рынке частных домов уменьшилось на 25% и в Ида-Вирумаа — на 15%.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии — на портале KV.EE.

Число заявок
05.2011
Изменение, %
Эстония 5335 18%
Харьюмаа 2956 21%
Ида-Вирумаа 100 -15%
Йыгевамаа 67 -7%
Ярвамаа 62 377%
Ляэнемаа 75 -12%
Ляэне-Вирумаа 164 48%
Пярнумаа 634 27%
Рапламаа 149 46%
Сааремаа 56 44%
Тартумаа 677 -2%
Валгамаа 113 26%
Вильяндимаа 244 28%
Вырумаа 38 -25%

Majade pakkumiste arvu muutus Eesti maakondades portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Цена предложения на рынке частных домов удерживает индекс KV.EE на месте

Индекс недвижимости KV.EE, отражающий цену предложения на рынке жилья Эстонии, не меняет своего направления, несмотря на летнее тепло и последующие ей дожди. Горизонтальное движение индекса продолжается, и его значение равняется 61,3 пунктам.

Это всего лишь на 1,3% ниже прошлогоднего значения индекса. За последний год индекс KV.EE продолжал оставаться в узком диапазоне 61,1 – 62,8 пункта.

Причина, по которой индекс KV.EE, несмотря на многочисленные разговоры о росте цен по сделкам с недвижимостью, по-прежнему остается на месте, кроется в структуре произведенных сделок.

Цены предложения и цены по сделкам с недвижимостью на рынке частных домов Таллинна и Тарту возросли. Однако во многих регионах цены на недвижимость по-прежнему остаются на в нижней части рынка жилья и не позволяют индексу пойти в рост.

Отдельная тема для разговора — цена предложения на рынке частных домов. Долгое время они находились на нереально высоком уровне. Теперь цена предложения на рынке частных домов упала до нормального уровня, вызвав тем самым падение цен во многих регионах.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии — на портале KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: mitteeluruumide ehituslubasid ja kasutuslubasid jääb vähemaks

2011. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 331 mitteeluruumi. Aasta varem sai ehitusloa 405 mitteeluruumi. Nii on nende arv vähenenud 18% võrra.

Vaikselt, kuid järjepidavalt langev mitteeluruumide ehituslubade arv näitab, et elamispindade turule iseloomulikuks saanud optimism on mitteeluruumide turust veel kaugel.

Just ehituslubade arvu suurenemine võiks olla positiivsete arengute märk, mis näitab, et sellele võiks mingi aja pärast võiks sellele järgneda uute mitteeluruumide valmimine ehk kasutuslubade väljastamine.

Uutele mitteeluruumidele väljastati 2011. a. I kvartalis kasutuslubasid 143 ehk eelmise aasta näitajast 14% vähem.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majade pakkumishind hoiab KV.EE indeksi tõusu tagasi

Eesti elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE indeks pole suvesoojuse ega sellele järgnenud vihmahoogude tõttu liikumissuunda muutnud. Indeks jätkab horisontaalset liikumist ning on tänase seisuga 61,3 punkti peal.

See on napp 1,3% aastatagusest madalam. Viimase aasta jooksul ongi KV.EE indeks liikunud kitsas vahemikus 61,1 ja 62,8 punkti.

Põhjus, miks vaatamata paljuräägitud kinnisvaratehingute hinnatõusule püsib KV.EE indeks samal tasemel, peitud tehingute struktuuris.

Tallinna-Tartu korterite tehinguhinnad ja ka pakkumishinnad on tõusnud. Küll on paljud maakonnad veel alles kinnisvaraturu põhjast välja rabelemas ning see ei luba indeksil tõusma asuda.

Omaette teema on majade pakkumishinnad. Need on püsinud pikalt ebarealistlikult kõrgel tasemel. Nüüd on majade pakkumishinnad langenud mõistlikumatele tasemetele, mis omakorda tähendab hinnalangust enamuses maakondades.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Hind
mai.10
Hind
mai.11
Hinna
muutus, %
Eesti 905 797 -12%
Harjumaa 1 020 946 -7%
Ida-Virumaa 710 427 -40%
Jõgevamaa 434 403 -7%
Järvamaa 645 477 -26%
Läänemaa 959 765 -20%
Lääne-Virumaa 804 562 -30%
Põlvamaa 472 320 -32%
Pärnumaa 854 648 -24%
Raplamaa 614 544 -11%
Saaremaa 882 811 -8%
Tartumaa 752 706 -6%
Valgamaa 535 472 -12%
Viljandimaa 587 485 -17%
Võrumaa 621 471 -24%

KV.EE indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

LVM Kinnisvara: Pärnu kalleima ja odavaima korteri hinnavahe on 70-kordne

Kõige odavam korter maksab täna Pärnus 6200 € ja kõige kallim 420 000 €.

Hinnavahe on seega pea 70 kordne ehk vanas vääringus ligi 6,5 miljonit krooni. 6200 € eest on võimalik soetada Ülejõel remonti vajav ühetoaline elamispind, 420 000 € maksab rannarajoonis Seedri tänaval asuv 4-toaline möbleeritud uus luksuskorter.

Maakonna soodsaim elamispind asub aga Koonga vallas Lõpe külas, kus kahetoaline kapitaalremonti vajav korter maksab 1726 €.

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil kinnisvaraturg oli sügavas kriisis, on odava ja kalli korteri hinnavahe jäänud suurusjärgult samaks, mõnevõrra on vähenenud vaid pakkumiste arv.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nädala pakkumine: mõis Vinni alevikus

Tänane nädala pakkumine on mõisahoone Vinni alevikus.

Müügiobjekt:

  • Pargi tn 1, Vinni alevik, Vinni vald, Lääne-Virumaa.

Pakkumise sihtrühm:

  • Mõis sobib näiteks hooldusasutuseks.
  • Mõisas on avarad ukseavad, piisavalt laiad ja pikad koridorid.
  • Kõik abiruumid võimalik välja ehitada soklikorrusele.
  • Liftide paigaldamise võimalused.
  • Kinnine hoov.

Hind:

  • 566 500 €

Tutvustus:

  • Mõisana on seda kohta mainitud juba 1531. aastal.
  • Mõisa peahoone on Eestis väga haruldane kinnise sisehooviga kompleks.
  • Mõis on kuulunud Taubedele, Budbergidele, Rennenkamffidele.
  • 1783. aasta asutati pärast Johann Dietrich von Rennenkampffi surma Johann Dietrichsteini nimeline aadlipreilide pansionaat, mis 1806. aastal muudeti kooliks ja kasvatusasutuseks.
  • Kool asus hoones ka pärast Teist maalimasõda.
  • Härrastemaja laiem põhikorpus on ehitatud ilmselt 18. sajandi II poolel (viiluväljas asusid 1783. a. Vinni aadlikooli asutatnute vapid).
  • Ilmselt siis liideti peakorpusele kolm tiibhoonet, seega 18. sajandi IV veerand.
  • 19. sajandil üht tiibhoonet laiendati ning samal ajal ehitati ka historitsistlikus stiilis rõdu.

Tehniline info:

  • Kinnistu suurus: 4885 m²
  • Ehitiste alune maa: 2303 m²
  • Hoone maht: 16558 m3

Müüja:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuleb juurde

Eluruumide ehituslubade arv hiilib vaikselt kasvusuunas. 2011. a. I kvartalis väljastati ehituslubasid 990 eluruumi ehitamiseks. See on aastatagusest 18% enam.

Arvestades asjaolu, et hetkel on käimas uute eluruumide aktiivne rajamine võib eeldada, et ehituslubade arv jätkab optimismilainel tõusu.

Alles järgmine küsimus on see, kas arendajad suudavad tõusvate ehitushindade tingimustes panna paberile äriplaani, mis oleks laenuandjatele usutav ning tekitaks samal ajal ka arendajas eneses kindlust, et projekt on võimalik kasumlikult lõpule viia.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kristiines on pakkumisel vähe suuri kortereid

Kristiine linnaosa on mitmekülgne elurajoon, kus põimuvad ühepereelamud, kortermajad ja ridaelamud. Kui reeglina peetakse ühikuhinna osas soodsaimaks eluasemeks korterit, siis üllatusena võime avastada, et hoopis energiasäästlik ridaelamu võib siin rahaliselt parimaks lahenduseks kujuneda.

2011. a. I kvartal oli Tallinna korteriomandite turul vaikne. Kristiine linnaosas tehti sel ajal maa-ameti andmetel 59 korteriomanditehingut. Siiski on juba alles lõppemata II kvartali jooksul turg selgelt aktiveerunud ning tehingute maht on juba jõudnud 87 tehinguni.

Suurte korteritega maa-ameti mõistes ehk korteriomanditega suuruses 70-250 m² on selle aasta esialgsete andmete põhjal tehinguid tehtud 17. Neist 8 aasta esimeses ja 9 veel lõppemata teises kvartalis.

Korteriomandite tehingute ruutmeetrihinnad on küündinud kuni 1500-1600 €/m², kuid siin tuleb arvestada, et nende ruutmeetrite hulka kuuluvad sageli ka terrassid, rõdud, panipaigad jms „odavama hinnaga“ korteri osad. Seega on reaalne kõrgeim tehinguhind ehk elamispinna ruutmeetrihind pisut kõrgemal.

Aastataguse ajaga võrreldes on Kristiine korteriomandite keskmine hinnatase tõusnud 12%, mis osaliselt viitab kindlasti sellele, et suurenenud on tehingute arv kallimate korteritega. Hinnasurve müüjate poolt ning üldiselt siiski tõususuunas liikuvad hinnad lubavad sama trendi jätkumist.

Kristiine ja võrreldavate piirkondade üle 100 m² ehk 4- ja 5-toaliste korterite ruutmeetri keskmine pakkumishind jääb tavapäraselt suurusjärku 1800-1900 €/m². Kristiines taolisi pakkumisi liiga palju ei ole. Nimistusse saab tuua vaid ridaelamud Vuti 36/38, Püü 8 või Kännu 28.

Ridaelamute omavahelises võrdluses, kuid samamoodi ka ridaelamute ja suurte korterite võrdluses tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult esmasele ostuhinnale, vaid vara omamise kogukuludele. Viimasest moodustab laenumaksete kõrval suure osa kommunaalkulude arve. Sellest omakorda haukab lõviosa küttekulu.

Kristiine konkureerivatest suurte korteritega projektidest on väga tõsiselt energiasäästu silmas peetud ainult Vuti 36/38 projekti puhul. Hoonel on energiaklass A, mida näiteks korterelamute puhul on pea võimatu saavutada. Maasoojuspumpade, päikesepaneelide, soojustagastusega ventilatsiooni, seinte lisasoojustuse ja passiivmajale sobilikke akende abil on aastane arvestuslik energiatarve viidud kuu keskmisena 60 euro peale.

Nii võib paradoksaalsena selguda, et koduotsija jaoks võib soodsamaks kujuneda energiasäästliku suurema korteri ostmine selle asemel, et osta väiksem pind, kus suur osa küttekuludest läheb talvise ilma soojendamisele.

Kristiine peredele sobilikke suurte korterite pakkumine on napp. Pakkumisel on vaid üksikud projektid, kus hinnatase on suhteliselt ühtlane, kuid selle raha eest pakutava kauba parameetrid erinevad üsna oluliselt.

Kristiines on pakkumise vähe suuri kortereid: Kristiine korteritehingute arv korteri suuruse järgi ja keskmine tehinguhind

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

LVM Kinnisvara: Pärnus 53% vähem tehinguid

LVM Kinnisvara ja Maa-ameti andmetel sõlmiti mais 2011 Pärnus ja Pärnu Maakonnas 164 kinnisvara müügilepingut koguväärtusega 3,8 miljonit €.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tehinguid 53% ja võrreldes aprilliga 10,8% vähem. Aasta esimese 5 kuuga on tehinguid Pärnus siiski 3,1% võrra rohkem.

Jätkuvalt tehakse suurem osa tehingutest eraisikute poolt korteritega. Käesoleval aastal on tehtud Pärnu maakonnas 42 ostu-müügitehingut välismaalastega, mida on kaheksa võrra vähem kui mullu samal perioodil.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kuhu liigub kinnisvaraturg?

Kinnisvaraturul läheb paremaks, aga arenguruumi on veel piisavalt. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on eluaseme keskmine ruutmeeter kallinenud 620 eurolt 760 eurole ehk 22%. Võiks ju rahule jääda? Paraku näitab tehingustatistika siiski, et kui aastail 2003 ja 2004 tehti Eestis eluasemetega kokku keskmiselt 1000-1300 tehingut kuus, siis tänaseks on sellest järel vaid napp 600-700 tehingut. See on tase, mida viimati nähti kümmekond aastat tagasi. Keskmine hindki on võrreldav buumieelse 2005. aastaga.

Eesti eluasemeturg uueneb tempos 1% aastas. Eeltoodule lisaks vaatleme eluasemefondi üldist uuenemist uusehitistega ning saame tulemuse, et Eestis ehitatakse juurde tublisti alla 1% uusi eluasemeid aastas kogu eluasemete mahust. Seega peaks keskmiselt igaühe eluase kestma oluliselt üle sajandi. Teame kõik maju, mis on ehitatud eelmise sajandi alguses või veel varem, ent tänaseks on neist lõviosa siiski aegunud ja seda ennekõike moraalselt.

Suurim osa eestimaalastest elab paneelmajades, millest vanem osa on tänaseks juba pool sajandit vanad ja kuigi raudbetooni püsivuses ka järgmisel poolsajandil pole meil põhjust kahelda, ei ole ilmselt ülekohtune arvata, et aja edenedes on paljudel soov millegi uuema ja kaasaegsema järele.

Kuhu siis ikkagi liigume? Selgelt on meie majade tulevikku suunamas energiakandjate kallinemine ning vajadus teha soojemaid/jahedamaid majasid ilma, et koduomanik peaks igakuiselt selleks kulutama. Teiseks oluliseks suunaks on ühiskonna enda areng – koos elatustaseme tõusuga väheneb põlvkonniti koos elamine ja sellest tuleneb ruutmeetrite arvu tõus inimese kohta. Soomes ja Rootsis on inimestel keskmiselt veerandi kuni kolmandiku võrra ruutmeetreid rohkem kasutada, ent korterid ei ole oluliselt Põhjalas suuremad, vaid neid on lihtsalt rohkem.

Võrreldes arenenud Euroopaga ei saa me praegu öelda, et kinnisvara on Eestis kallis – keskmine ruutmeetri hind on samas suurusjärgus keskmise palgaga ja rahvusvaheliselt peetakse seda mõistlikuks tasemeks. Nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, pole ka keskmist kinnisvara, ikka on mõni piirkond odavam ja teine kallim ning alati on majal ja majal ka vahe sees.

Sattusin aasta eest siia lehte tsitaadiga “me ehitame neid maju veel nii, et paha hakkab” – siis ei olnud mahti siintoodud selgitust välja tuua, loodan, et sain toonase vajakajäämise parandatud. Jään endale kindlaks – lähikümnenditel ehitatakse Eestisse maju oluliselt rohkem kui viimasel kümnendil.

Lembit Tampere
Arco Vara juhatuse liige

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (1/4)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime läbirääkimiste protsessist. Täna alustame müügitehingu vomistamise kirjeldamist lähtuvalt erinevatest finantseerimisskeemidest.

Laenuta müüja ja laenuta ostja

Sageli on kinnisvaratehingu kolmandaks osapooleks pank. Kui seda siiski ei ole ja kinnisvaramüüja müüb hüpoteegita (st laenutagatiseks mitteoleva) vara müüjale, kes finantseerib ostu omavahenditest (st ilma pangalaenuta), siis on asi lihtne.

Laenuta müüja ja laenuta ostja pöörduvad notaribüroo poole, esitavad andmed tehingu kohta ning sõlmivad lepingu. Kolmandaid osapooli sellesse tehingusse kaasata ei ole vaja.

Pisut keerulisemaks läheb olukord siis, kui ostja soovib ostu finantseerida laenuga.

Notari deposiitkonto

Vaadates siin müügiprotsessi eelkõige läbi müüja pilgu peab mainima, et müüja huvides on, et too müügisumma laekuks müüjale enne tehingute. Siis saab ta kindel olla, et raha on „kodus“ ja sellest ilma ei jää.

Arusaavavalt ei pruugi seesugune olukord ostjale meeldida. Tema küsimus on, et mis siis saab, kui tema kogu raha ära maksab ja tehing notaribüroos siiski kinnitamata jääb?

Kumbagi osapoole huvides ei tohiks olla raha kohvriga notaribüroos ühe tooli juurest jalaga teise juurde lükata. See ei ole turvaline.

Et raha enne tehingut ülekandmise riski mitte võtta on mõistlik ostjal ostusumma kanda enne tehingu tegemist notari deposiitkontole.

Enne tehingu vormistamist kontrollib notar, kas raha on deposiitiarvele laekunud. Kui seda juhtunud ei ole, siis jääb tehingu vormistamine katki. Kui raha on laekunud ja leping siiski sõlmimata jääb, siis tagastab notar raha ostjale.

Kui tehing ilusti sõlmitud ja leping allkirjad saab, siis kannab notar deposiiti laekunud ja lepingus ettenähtud summa paari päeva jooksul müüjale üle.

Seega on välistatud risk, et üks või teine pool petta saab. Tõsi – notari deposiidi kasutamine on tasuline teenus, kuid selle tasu suurus ei ole selline, mis kaaluks üle riskid, mis seostuvad kinnisvaratehingutes liikuvate suurte rahasummadega.

Soovitused

  • Kui mõlemad tehingupooled ei ole ei laenu ega hüpoteegiga seotud, siis tuleb lepingu sõlmimise aja saamiseks pöörduda otse notaribüroo poole.
  • Rahade liigutamiseks on mõistlik kasutada notari deposiiti, mis garanteerib mõlemale poolele turvalisuse.
  • Ära nõustu lepingu sõlmimisel ettepanekutega stiilis: „Kirjutame lepingusse nii, ega tegelikult teeme hoopis…“

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame müügitehingu protsessist olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistika: eluruumide valmimine hakkab varsti suurenema

2011. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa ehk valmis 366 uhiuut eluruumi. Aasta varem oli kasutusloa saanud eluruumide arv oluliselt suurem – 670.

Madalast numbrist ei tasu liialt heituda. Peatselt hakkavad valmima 2010. a. hooga alustatud ning reeglina positiivse müügieduga arendusprojektid ning valmivate eluruumide arv asub tõusule.

Uute eluruumide arv võiks olla vähemalt 1% kogu elamufondist ehk kogu Eesti tingimustes ligikaudu 6500 uut korterit ja maja aastas. See tagaks elamufondi kvaliteedi ja kvantiteedi jätkusuutliku säilumise.

Nii suure numbri lähedusse küündis uute eluruumide kasutuslubade arv ainult kolmel buumiaegsel aastal 2006.-2008.

Viimasel kümne aasta keskmine kasutusloa saanud uute eluruumide valmimise hulk on 3400 uut eluruumi aastas, kuid siit on puudu omal ajal massiliselt kasutusloata jäänud ühepereelamute osa.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine