Kristiines on pakkumisel vähe suuri kortereid

Kristiine linnaosa on mitmekülgne elurajoon, kus põimuvad ühepereelamud, kortermajad ja ridaelamud. Kui reeglina peetakse ühikuhinna osas soodsaimaks eluasemeks korterit, siis üllatusena võime avastada, et hoopis energiasäästlik ridaelamu võib siin rahaliselt parimaks lahenduseks kujuneda.

2011. a. I kvartal oli Tallinna korteriomandite turul vaikne. Kristiine linnaosas tehti sel ajal maa-ameti andmetel 59 korteriomanditehingut. Siiski on juba alles lõppemata II kvartali jooksul turg selgelt aktiveerunud ning tehingute maht on juba jõudnud 87 tehinguni.

Suurte korteritega maa-ameti mõistes ehk korteriomanditega suuruses 70-250 m² on selle aasta esialgsete andmete põhjal tehinguid tehtud 17. Neist 8 aasta esimeses ja 9 veel lõppemata teises kvartalis.

Korteriomandite tehingute ruutmeetrihinnad on küündinud kuni 1500-1600 €/m², kuid siin tuleb arvestada, et nende ruutmeetrite hulka kuuluvad sageli ka terrassid, rõdud, panipaigad jms „odavama hinnaga“ korteri osad. Seega on reaalne kõrgeim tehinguhind ehk elamispinna ruutmeetrihind pisut kõrgemal.

Aastataguse ajaga võrreldes on Kristiine korteriomandite keskmine hinnatase tõusnud 12%, mis osaliselt viitab kindlasti sellele, et suurenenud on tehingute arv kallimate korteritega. Hinnasurve müüjate poolt ning üldiselt siiski tõususuunas liikuvad hinnad lubavad sama trendi jätkumist.

Kristiine ja võrreldavate piirkondade üle 100 m² ehk 4- ja 5-toaliste korterite ruutmeetri keskmine pakkumishind jääb tavapäraselt suurusjärku 1800-1900 €/m². Kristiines taolisi pakkumisi liiga palju ei ole. Nimistusse saab tuua vaid ridaelamud Vuti 36/38, Püü 8 või Kännu 28.

Ridaelamute omavahelises võrdluses, kuid samamoodi ka ridaelamute ja suurte korterite võrdluses tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult esmasele ostuhinnale, vaid vara omamise kogukuludele. Viimasest moodustab laenumaksete kõrval suure osa kommunaalkulude arve. Sellest omakorda haukab lõviosa küttekulu.

Kristiine konkureerivatest suurte korteritega projektidest on väga tõsiselt energiasäästu silmas peetud ainult Vuti 36/38 projekti puhul. Hoonel on energiaklass A, mida näiteks korterelamute puhul on pea võimatu saavutada. Maasoojuspumpade, päikesepaneelide, soojustagastusega ventilatsiooni, seinte lisasoojustuse ja passiivmajale sobilikke akende abil on aastane arvestuslik energiatarve viidud kuu keskmisena 60 euro peale.

Nii võib paradoksaalsena selguda, et koduotsija jaoks võib soodsamaks kujuneda energiasäästliku suurema korteri ostmine selle asemel, et osta väiksem pind, kus suur osa küttekuludest läheb talvise ilma soojendamisele.

Kristiine peredele sobilikke suurte korterite pakkumine on napp. Pakkumisel on vaid üksikud projektid, kus hinnatase on suhteliselt ühtlane, kuid selle raha eest pakutava kauba parameetrid erinevad üsna oluliselt.

Kristiines on pakkumise vähe suuri kortereid: Kristiine korteritehingute arv korteri suuruse järgi ja keskmine tehinguhind

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

6 + 4 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine