Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Новостройки влияют на индекс

27.04.2010 Tõnu Toompark

Уже несколько недель подряд индекс KV.EE, отражающий цены, по котором предлагается жильё, держится уровне 63 пунктов. Это минимальный показатель за последние несколько лет.

Есть надежда, что скоро на него начнут влиять выставляемые на продажу новостройки, пишет эксперт по вопрсоам недвижимости Тыну Тоомпарк в своём блоге.

Абсолютная цена за квадратный метр жилья сейчас составляет 12 950 крон. Год назад эта цифра была на 15% выше, хотя за последние полгода средняя стоимость квадратного метра упала всего на 3,2%.

Одна из причин снижения цен, по которым предлагается жильё, заключается в том, что на рынке становится всё меньше новых, то есть, более дорогих квартир.

Исходящее из структуры предложений влияние на индекс может стать причиной роста индекса в ближайшем будущем, когда на рынке появится несколько новых жилых проектов.

Artikkel ilmus 27/04/2010 väljaandes DV.EE.

Toompark: kinnisvara suure hinnatõusu välistab tihe konkurents

27.04.2010 Erik Rand

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on seisukohal, et tuleval kevadel võib kinnisvara maksta praegusest küll kümme protsenti rohkem, kuid sealt edasi sama suurt aastast tõusu oodata ei maksaks.

-Milline on olukord kinnisvaraturul tuleva aasta kevadel?

Turg saab suuremast depressioonist ilmselt üle, sest praegu on madalseis käes. See ülesaamine ei tähenda seda, et pilt peaks väga heaks minema.

Kui tänaseks on hinnad läinud äärmusesse, siis sellest äärmusest toimub mingi tõus, kuid see tõus ei ole pidev ega jätkusuutlik, vaid hinnatase jääb paariks aastaks sellele tasemele. Toimub selline horisontaalne liikumine. Seda kinnitavad lähiminevikus toimunud kriisid Soomes ja Rootsis.

-Kuidas avaldab euro tulek või viibimine mõju kinnisvaraturule?

Tänane veendumus majanduses on see, et euro tuleb. Kasvõi näiteks intressimäärad deposiitidel kinnitavad seda. Kui euro ei tule, kas siis midagi juhtub halvemuse suunas? Võib-olla isegi mitte.

Samas euro ei ole mingi võluvits või rahapada, mis Eesti kiirele rikkuseteele viib. Pigem on see hea vundamendikivi, mis iseenesest midagi ei tee, kuid millele ülejäänud majandus saaks toetuda.

-Kas ennustada tulevaks kevadeks 10 protsenti tõusu on reaalne?

See on täitsa usutav. Pigem on see hinnatõus tingitud sellest, et hinnad on tänaseks äärmusesse kukkunud ning sellest, et majandus üldiselt hakkab kriisi põhjast üle saama. Kindlasti poleks see hinnatõus lähiaastatel jätkusuutlik. Äripindade osas ei ole samas paranemist sel aastal näha. Loodetavasti selles valdkonnas enam hullemaks ei lähe.

-Millal hakatakse julgemalt uusarendustega välja tulema?

Eelmise aasta novembri lõpus teatas Merko elamuprojekti alustamisest. Arco Vara peaks maikuus alustama 96 korteriga arenduse ehitus. Üht-teist väiksemaid projekte on samuti tulnud. Neid projekte täna juba tuleb.

Ettevõtetel on julgust ja riskivalmidust ehitusfirmade tänast kehva olukorda ära kasutada ehk saada madalat ehitushinda. Kui projekt on kenasti juhitud ja maa ei ole tipp-hinnaga projektis sees, siis on võimalik täiesti mõistlikult kasumisse jääda.

Need mahud ei ole kindlasti suured ja kui pangad üldse finantseerivad, siis väga ettevaatlikult.

-Kas tuleval kevadel võib oodata elamuasemeturul suuremat pakkumiste arvu?

Kui ehitatakse juurde, siis teisest otsast müüakse ära. Ma ei usu, et see pakkumiste arv saab enam oluliselt tõusta. Pigem see pakkumiste arv enam ei vähene või suureneb marginaalselt. Praegune pakkumiste arv Tallinnas on 1200 uut korterit. See on tänase turuaktiivsuse juures suhteliselt mõistlik pakkumiste hulk.

Täna on ilma liialdamata „paisu taga“ ootamas kümneid tuhandeid kortereid, millel on ehitusluba või on see taotlemisel. Samuti on planeeringuid tegemisel, kus arendusprotsess on praegu lihtsalt seisma pandud.

See on oluline tegur, millega nii finantseerijad kui arendajad peavad arvestama ja kui võimalik pakkumise potentsiaal on suur, siis tähendab seda, et kui keegi hakkab arenduses väga suurt kasumit võtma, siis tuleb uusi pakkumisi peale, mis tähendab, et kasumid lõigatakse maha ja hinnatõus on pigem selline helesinine unistus.

Artikli autor on Erik Rand. Artikkel ilmus 27/04/2010 väljaandes EPL.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Jõuline hinnaralli aitas müüa ka kriisi ajal

26.04.2010 Ain Alvela

Kui sai selgeks, et majanduskriisist ei pääse ka Eesti kinnisvaraturg, otsustasid mitmed arendajad hindu kuni poole võrra alla lasta. Nüüd võib öelda, et just nemad suutsid järgnenud krahhis pinnal püsida.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist võttis osa müüjaid selge sihi hindadest viimanegi õhk välja lasta, et valmis pinnad kiiresti ostja leiaks.

Teised arendajad aga säilitasid jäiga hinnapoliitika ja välistasid kauplemise. Praeguseks on esimesed oma arendustest ja ka nende rajamiseks võetud laenudest kas või omahinna piiril tehtud müügiga lahti saanud, teistel on aga asjad kivina kaelas, mitmel puhul juba pankrotivarana võõrandatud. Samuti on mööda Eestimaad külluses pooleldi asustatud kortermaju, kus hindu pole suudetud ostjaile meelepäraseks muuta ning ligikaudu 50protsendiline täitumus rõhub nii arendajat kui ka kärbitud halduseelarve tõttu ka elanikke.

Näide kriisile vaatamata kiiresti maha müüdud kinnisvaraarendusest on 2008. aastal YIT rajatud 95 korteriga maja Tallinnas Kadaka tee 137. 2008. aasta teises pooles müük pidurdus, ei aidanud sellele hoogu sisse anda ka arendaja korduvad, kuid siiski veel mõõdukad hinnalangetused. Projekti ähvardas masu hammaste vahele jäämine, päästa võis vaid radikaalne otsus.

Majas oli 2009. aasta alguseks müüdud 45% korteritest. Märtsis otsustas YIT langetada korterite hindu algsega võrreldes 40-50%. Kortereid müünud Kinnisvaraeksperdi maakler Kalle Läll kinnitas, et hinnakärbe avaldas mõju – aprillist jaanipäevani müüdi 30 korterit – kolmandik kogu allesjäänud mahust.

Korter pea poole odavamalt

“Turu muutusele reageeriti kiirelt ja viimaste müükidega varasügisel ei olnud klientidel enam täiendavat kauplemisruumi,” meenutas Kalle Läll. “Sama teed mindi ka YIT teiste arendustega ja mullu septembriks oli portfell enamjaolt realiseeritud.” Läll möönis, et küllap olid need arendajale ebameeldivad ja kahjumlikud otsused, aga venitamine oleks tähendanud veelgi suuremat miinust.

Mullu aprillis Kadaka tee 137 majja kahetoalise korteri ostnud Marika Korbelainen tunnistas, et sai algselt 1,34 miljonit krooni maksnud 60,7 m2 suuruse elamispinna 740 000 krooniga, mis tähendas 0,6 miljoni suurust hinnavõitu.

Korbelainen sai vahetult enne uue korteri soetamist müüdud oma endise kolmetoalise korteri ja meenutab nüüd, et kuigi seda oli keeruline müüa ning müügi venimise pärast magas ta Kadaka tee kortermaja kampaania algusegi maha, võttis uue pinna leidmine siiski kõigest kaks nädalat.

“See oli mul tõeliselt viimase minuti ost, sest sain ühe viimase kahetoalise korteri selles majas,” rääkis Marika Korbelainen. “Esialgse hinnaga oleks mul see korter ostmata jäänud, sest vana korteri müügist ma nii palju raha ei saanud. Sõltusin sellest.”

ASi Koger ja Partnerid arendused on samuti tänu kuni 50protsendilistele hinnalangetustele tänaseks peaaegu müüdud, jäänud on vaid üks 126 m2 suurune korter Kuldala elurajoonis, mis on saadaval algse 3,4 miljoni krooni asemel 1,99 miljoniga.

Ettevõtte finantsdirektori Piret Lemsalu sõnul muutus vabade korterite kiire müük eriti oluliseks mullu vastu talve, sest nende üle talve pidamine oleks eriti kulukaks läinud. Otsustati langetada hindu sedavõrd, et korteri müügist saadav raha kataks vähemalt nii palju, kui firmal tuli maksta pangale ja maksuametile.

“Praegu oleme selle strateegiaga väga rahul, sest pooleliolnud arendustega seotud laenud on meie jaoks minevik,” rääkis ta. “Suuremaid allahindlusi hakkasime tegema 2008 septembris, kui oli selge, et pole mõtet enam üritada sinilindu püüda.”

Kahjumlik, kuid õige tegu

2008 septembris oli korteri keskmine hinnakirjajärgne maksumus 26 000 kr/m2, tehinguid tehti reaalselt 22 300 kr/m2, kortereid oli müügis 155. Aasta hiljem oli alles 43 korterit ja keskmine müügihind langenud 15 000 kr/m2.

“Nüüd on keskmine hind tõusma hakanud, viimaste tehingute puhul oli see 16 000 kr/m2. Võib prognoosida, et tõus jätkub,” ütles Lemsalu.

Lemsalu hinnangul oli see küll kahjumlik, alla ehitusmaksumuse tehtud müük, ent nii õnnestus tühjade korterite ülalpidamise kulude kuhjumist vältida.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on veendunud, et võitjad on need, kes suutsid kiiresti kriisile reageerida ja langetada hinnad tasemeni, mis suutis ostjaid ligi meelitada. “Kas arendaja otsustas hindu langetada või müügi külmutada, sõltus tema rahakotist ja likviidsusest,” selgitas ta. “Iseäranis keerulises seisus on muidugi need arendused, kus poolikud hooned jäid vastu talve ilmastiku meelevalda.”

Vastates küsimusele, kas sääraseid maju üldse enam kunagi müüa õnnestub, jätab Toompark otsad lahtiseks. “Kõik oleneb objektist, aga teadupärast on igal asjal mingisugune turuväärtus alati olemas.”

Arendajate jäikus pidurdab müüki

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on seda meelt, et YIT ja Koger & Partnerid olid oma arendustega aasta eest tehingutes domineerivad ning dikteerisid hinnataset.

“Mida varem arendaja kriisile reageeris, seda rohkem õnnestus tal ka teenida ja seda suurema võitjana ta kriisist väljus,” märkis Sooman. “Säärased arendusprojektid pole ju ainult omakapitali eest rajatud, müümata korteritelt jookseb vähemalt intressikulu juurde.”

Sooman möönis, et vähe oli arendajaid, kes kriisi sügavust ette nägid ja hindu otsustavalt kärpima asusid. Ta usub, et sellises seisus oli mõistlikum müüa kahjumlikult kui üldse mitte müüa.

“Paljudes arendustes jäi müük seisma arendaja paindumatuse tõttu. Oli see tingitud rumalusest või millestki muust, seda peab igaüks peeglisse vaadates ise hindama,” ütles ta. “Kui aga terve elurajoon jäi lõpuni valmis ehitamata näiteks arendaja pankroti tõttu, siis seal peab keegi saama kogu terviku madala hinna eest kätte ning soovima selle lõpuni väljaehitamisse investeerida. Vaid siis on sellisel piirkonnal edaspidi veel elulootust.”

Kommentaarid

Piret Lemsalu, ASi Koger & Partnerid finantsdirektor

Ma pole küll mingit eraldi uurimust teinud, aga mulle teadaolevalt enam praegu väga heades asukohtades või normaalsetes piirkondades Tallinnas või lähikonnas häid asju saadaval ei ole.

Arendusi, mis ei asu eriti heas kohas, päästaks ainult ülimadal hind ja sedagi seni, kuni uusi arendusi parematesse piirkondadesse pole juurde tulnud.

Kalle Läll, OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn atesteeritud maakler

Kui kriis algas, käitusid targasti üksikud arendajad, kes kriitilisel hetkel tegid valusad, kuid otsustavad hinnakärped, müüsid oma pooleliolevad projektid suhteliselt lühikese ajaga lõpule, vabastades koos sellega oma seni hangunud rahavood.

Õige otsuse tegid ka need inimesed, kes sel hetkel tehingusse julgesid minna. Väidan, et need olid turu põhjas tehtud ühed parimad tehingud. Lisaks pakkusid arendajad agressiivse kampaania käigus lisaväärtusena sisustatud näidiskorterid hinnalisata.

Julgen väita, et sellisel hinnatasemel uutesse kortermajadesse Mustamäel enam pakkumisi ei ole.

Pane tähele

Nii mõnegi kinnisvaraprojekti müük vindub

Swedbanki tütarfirmale SRE Managemendile ja selle tütarfirmale SCRE Segundole kuulub ärimaa Tallinnas Tuukri 1b, kortermaja Nõmmel Pärnu mnt 285, kortermaja Lasnamäel Punane 14a, kortermaja Pärnus Aida 5 ja suur osa kortermajast Tartus Lepa 23.
SRE Managemendile kuulub ka Juurdeveo 19 Targa Maja arendus, 85 korteriga maja omandati 59 miljoni krooniga.
Veerenni 15 – Artig KV pankrotivara.
Kortermajad Tartumaal, Luunja vallas, mille rajas Nordeks Arendus, on müügis 25 miljoni krooni eest.
Nõmme Tervisemaja – 43 korterist broneeritud kaks.
Pirital Tohu tänaval, Lasnamäel Pallasti tänaval (müümata 29 korterit) ja Virbi tänaval (34) OÜ Richtig (endine OÜ Onix Invest) pankrotivara.
Facio Ehituse tütarfirma OÜ Karsti Kodu arendatav korterelamu Tallinnas Karsti 5 – 32 korterist on müümata 19 (müük algas 2008. aastal).
AS Kolle (pankrotistus läinud aasta oktoobris) ehitas 2008. aastal aadressile Ravi 6 kortermaja, mille 36st korterist on leidnud omaniku kaks.
2007. aastal valmis Juhkentali tänaval kortermaja, milles 52 elamispinda, neist müüdud kolm.
Tiskre-Hansus viis ja Laiakülas 8 Kodumajagrupi ridaelamuboksi.

Allikad: www.ikodu.com, Äripäev

Tasub teada

Miks jääb valmisehitatud vara müümata?

Arendaja ei reageerinud kriisile õigel ajal, on hindade langetamises järeleandmatu.
Arendajal tekkis finantsasutustega nn punnseis – müügihind langes allapoole laenujääki või alla objekti omahinda ja müügist saadav raha ei kata enam kohustusi.
Finantsraskustes arendaja suhtes algatati saneerimismenetlus või pankrot.
Uue omaniku kätte läinud arendusprojekte ei müüda, sest uus omanik ei aktsepteeri praegust hinnataset.
Müük külmutatakse ja hoone konserveeritakse paremate aegade ootuses.
Objekte, mille konstruktsioon on kannatada saanud näiteks ilmastikumõjude tõttu, pole teinekord mõtet enam müüma hakatagi – targem on need lammutada.

Allikad: Peep Sooman, Äripäev

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RKAS otsib Tallinna ümbruses 20-30 ha suurust krunti

26.04.2010 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ootab pakkumisi krundi leidmiseks, mille suurus on vahemikus 20-30 ha ning kaugus Tallinna kesklinnast kuni 25 km. Käesoleva päringu eesmärgiks on leida alternatiivseid asukohti uuele rajatavale Tallinna Vanglale.

„Tahan rõhutada, et meie esimene eelistus on igal juhul kinnistu Maardus. Kuna tegemist on väga olulise objektiga ning praeguses seisukorras olevas Tallinna vanglas läheb iga jätkatud kuu väga kulukaks, otsustati võimalik ajakaotus lahendada paralleelselt alternatiivse asukoha otsimisega,“ sõnas RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit. „RKAS soovib päringuga tagada, et kui mingil põhjusel tuleb Tallinna vanglale hakata uut asukohta otsima – näiteks kui riik peab võimalikuks aja säästmiseks Maardu krundi vaidluses riigile rahaliselt soodsa kokkuleppe sõlmimist – on meil võimalikud asukohalahendused juba teada,“ lisas ta.

Pakutaval kinnistul peab olema piisav juurdepääs ühistranspordiga, mille võimalused peaksid arvestama 24h töökorraldusega. Ühistranspordiga juurdepääsemise kulu ja aeg peavad jääma mõistlikuks ning olema regulaarsed. Ühistranspordi peatus ei tohi olla krundi asukohast liiga kaugel ja peaks omama mõistliku ligipääsu ka pimedal ajal.

Krundi või maa-ala geomeetria peab olema ristkülikukujuline või võimaldama ristküliku kujulist maa-ala planeeringut, mille lühim külg ei tohi olla väiksem kui 300 meetrit, kusjuures krundile või maa-alale ei tohi jääda ehituskeelualasid ega muid ehitust takistavaid piiranguid.

Lähim olemasolev või piirkonna arengukavakohaselt rajatav uus hoonestus krundile või maa-alale paikneb vähemalt 100 meetri kaugusel.

Krundi või maa-ala geoloogia peab ilma oluliste lisakulutusteta võimaldama maa-aluse 0-korruse ja hoonete vaheliste ühendustunnelite rajamise ning välistama maavaradest tingitud ehituspiirangud.

Peab olema võimalik liituda veevarustusega, mille minimaalne kogus on ca 750 m³/ööpäevasja ühiskanalisatsiooniga, mille minimaalne kogus on 113 l/s. Peab olema võimalik liituda elektrienergia võrguga, minimaalse võimsusega 3100kW.

Pakkumused peavad olema jõus vähemalt kuni 23. augustini 2010.a Pakkumuste esitamise tähtaeg on 19. mail 2010.a. kell 14.00

Vaata lisaks: http://rkas.ee/hanked-ja-pakkumised/krundiparing

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Mida vastasid koduomanikud küsitlusele?

26.04.2010 Koduomanik

Oleme nüüd lõpuks jõudnud läbi vaadata need üle 2000 küsitluse ja alljärgnevalt lühike väljavõtete vormis kokkuvõte.
Tänud kõigile vastajatele ja õnnitleme ka auhinna saajaid veelkordselt. Tänaseks on auhinnad ka kohale jõudnud.
Aga ettepanekuid ja ka kriitikat ootame ikka. Kui tekib mõtteid, siis meiliaadress omanikud@omanikud.ee on alati avatud!

Nüüd siis küsitluse kokkuvõte.

Küsitlus Eesti Omanike Keskliidu liikmele – Kodukaardi omanikule
Kodulehel avalik 20.01.-31.03.2010

1.Kust said infot Eesti Omanike Keskliidu või Kodukaardi kohta?

20 % Eesti Omanike Keskliidu kodulehelt www.omanikud.ee
0,02% Kodukaardi partnerite kodulehelt
65 % E-postituse kaudu, milles kutsuti liituma
13 % Kodukaardi partnerite müügikohas

2.Mis põhjusel liitusid Eesti Omanike Keskliiduga või Kodukaardiga?

32 % Et ostukohtades soodustust saada
10 % Et saada tasuta juriidilist abi
56 % Et tunda end sotsiaalselt aktiivse koduomanikuna
Muu. Mis?

-Et lahendada sotsiaalset ebavõrdsust nii enda kui teiste suhtes
-Kuna helistati personaalselt ja liitumine tundus igati mõistlik.
-Et olla rohkem informeeritum
-Tundus hea mõte olema
-Nii soodustused, kui ühtekuuluvus tunne ja isegi juriidiline abi kulub varsti vist ära.
-Olen tagastatud maja omanik ja lootsin leida probleemidele toetust
-Kuna siin kaitstakse koduomanike huve
-Et ostukohtades soodustusi saada, ja et olla kursis koduomanikke puudutavate teemadega
-Et olla targem elus ja suhtlemises erinevate valdkondadega ja et oleks kust saaks abi ja nõu selleks
-Kaart annab tõelise Eesti Omanike Keskliidu liikme tunde
-Tundus õige asi olema
-Tundus mitmekülgne kaardikasutus.
-Hea näha,et kui jutub mingi mure olema siis pole sellega üksinda.
-Koduomaniku õigusetu seisund elukeskkonna kvaliteeti puudutavate otsuste langetamisel
-Info ühest kohast ja üks sooduskaart paljude erinevate asemel
-Et saada lahti maamaksust
-Häid õpetusi remondi ja ehituse kohta
-Vajalikku infot-mis on tavaliselt väga päevakohane
-Et saada infot kodudega seotud juriidiliste ja muude asjade kohta nt Tallinna vesi asjad
-Tundus mõistlik algatus olevat
-Et olla kursis kodauomanikke puudutavate arengutega ja vajadusel ise aregutes kaasa lüüa.
-Et tunnda end ka eesti elanikuna.
-Saada kaitset ja kaitsta omandit riigi, kodanike ja mittekodanike eest
-Koduomanike hääletus
-Kõik eelnev kokku!
-Et saada häid teadmisi ja ideid
-Et saada kasulikku infot.
-Mitu põhjust oli, kõik need kolm, mis siin valikutena veel kirjas on; soodustus, juriidiline abi, sotsiaalse koduomaniku tunne
-Monopolide ülekohus.
-Koguti allkirju maamaksu tühistamiseks

3.Kodukaardiga soovin soodustusi eelkõige

47 % Ehitusmaterjalidele
15 % Autokütusele
34 % Kodukaupadele
Muud kaubad/teenused. Mis?

-Elu näitab, ette ei tea
-Kodutekstiil
-Kasutan eelkõige raamatupoes
-Kõikidele eespool öeldutele
-Kõik soodustused, mis kodukaart pakub, on teretulnud…
-Oma kodu jaoks on vaja kõiki materjale ja kaupu, isegi kütust
-Koduaiatooted
-Riided, jalanõud
-Kodukaupadele, ehitusmaterjalidele, aiandustoodetele, rõivastele jm.
-Eks kõik need aita natukenegi säästa
-Toidukaubad
-Nii ehitus kui ka kodukaubad.
-Fototeenus, teater, bussi-rongisõit
-Mööbel
-Elektroonika
-Olemasolev valik on väga hea. Rohkem võiks kodukaupadele, tööriistadele (erinevates kauplustes, mitte ainult Stokker)
-Ehitus- kodukaubad-ja autokütus
-Aiandustooted

4.Milliseid kaupu/teenuseid võiks rohkem olla?

28 % Ehitusmaterjale
33 % Majapidamiskaupu
30 % Mööblit, sisustust
Muu

Koolitusi, mootorikütust, ravimeid,koolitusi, lastekaupu, teenustöid, aknad-uksed, olmekaubad, aianduskaubad, kindlustust, küttepuid, reise, lemmikloomakaupu,
Sotsiaalabiteenused finantsraskustesse sattumise korral.

5.Millal viimati kasutasid Kodukaarti?

38 % Jooksval kuul
31 % Pool aastat tagasi
0,05 % Aasta tagasi
Pole kasutanud. Miks?

-Olen sunnitud tööturu puudumise tõttu töötama välismaal ning koduga saan tegeleda harva
-Pole veel oma kodu heaks midagi teinud, kitsas käes!
-Kui tuleb vastav moment, siis kohe
-Minu elukoha lähedal seda kasutada ei saa
-Kui midagi tarvis, pole meeles olnud tutvuda, kust täpselt sel hetkel soodustust saab. Müügikohad ise pole kunagi kodukaarti küsinud ja ka info, et antud kohas kodukaardisoodustus kehtib, pole tavaliselt väljas. Samas pole ka mingeid suuremaid oste teinud, kui ikka mingi suurem asi ees, siis viiks end ka kurssi.
-Mul enamuse poodide kliendikaardid, mis annavad üldiselt suurema soodustuse
-Soodustuse pakkuja pole Tartus esindatud või on konkurentidel parem valik ja suurem soodustus.
-Pole veel saanud kasutada,sest elan Pärnus ja siin on vähe selle kasutus võimalusi.
mehe kliendikaardiga sai suuremat soodustust
-Kauplustes, kus kodukaardi soodustused kehtivad, võiksid olla väljas vastavad viited, kuna kogu kaardisoodustuste pakkujate nimekirja on üsna raske meeles pidada, ning alati ei ole võimalik internetist eelnevalt järgi vaadata

6.Mis on kodukaardi puudused?
51 % Ei mäleta peast kõiki soodustust andvaid ostukohti
15 % Ostukohas ei tule meelde kaarti kasutada
28 % Kodukohas on vähe kohti, kus seda kasutada saab
0,04 % Vähe infot kasutusvõimaluste kohta
Muu. Mis?

-Kauplejatel pole väljas Kodukaardi kleebist, et saab poes soodust
-IT-reklaam kodukaardi soodustuste/sooduskohtade kohta.
-Pole veel puudusi avastanud.
-Pole ostnud midagi sellist, mille ostmisel kaarti oleks saanud kasutada
-Liialt pealinnakeskne- enamus sooduspakkujaid sealt
-1 kord aastas võiks paberkandjal posti teel tulla inf soodustusi andvate ostukohtade kohta
-Mitu puudust- ei mäleta peast kohti ja kodukohas on neid ka vähe, Rakvere Espakis peab “kaklemas” käima, et ostu sooritada ja Kodukaardi soodustust 10% saada ja see on mu kodukohas siis ka üks peamisi, mida tõesti meelsasti kasutaksin.

7.Kodukaardi eripakkumised:

60 % Alati vaatan üle, mida pakutakse
15 % Pole leidnud midagi endale vajalikku
10 % Liiga väike soodustus, et ostma minna
13 % Ei loe neid pakkumisi ja ei ole huvitatud – ostan vastavalt vajadusele ja võimalustele.
Muu

-Kehtib enamasti ainult Tallinnas
-Vaatan üle, aga 5-10% liiga väike ,et kaugemale otsima minna
-Kauplustes,kus kehtib soodustus,võiks olla reklaam üleval

8.E-uudiskiri, mis saadetakse e-posti teel

86 % Loen alati selle läbi
0,08 % Võiks olla täiesti uue sisuga mitte kodulehe www.omanikud.ee kokkuvõte
0,000008 % Ma isegi ei ava seda, sest selliseid kirju tuleb liiga palju
0,02 % Pole kuulnudki, mis see on.
Muu.Mis?

-Tavaliselt loen läbi
-Viskan pilgu peale, et kas midagi huvitavat on
-Loen artiklite pealkirjad läbi ja kui miski seal huvitab, siis loen seda
-Vahel loen
-Vaatan soodustused kiiresti läbi
-Lasen silmad üle
-Pealkirjad vaatan üle ja kui miski teema huvi pakub, siis loean pikemalt
-Vaatan, mind huvitavad artiklid loen läbi

9.Küsi juristilt tasuta

40 % Olen rahul sellise teenusega
0,02 % Vastus võiks tulla kiiremi
15 % Ei kasuta, sest ei taha küsimust esitada e-posti teel
Muu

-Veel pole vaja läinud
-Õnneks pole siiani vajanud antud teenust aga arvan, et see on väga vajalik
-Väga positiivne lahendus. Ei sobinud nn kohaleminekuga väljapakutud lahendus, mis oli Tallinna keskne.
-Ei ole veel põhjust olnud, et seda kasutada. Kuid kui peaks tekima vajadus juriidilist nõu küsida, kasutan kindlasti.

10.Eesti Omanike Keskliit

70 % Hea, et on olemas organisatsioon, kes tegeleb koduomanike probleemidega
26 % Võiks oma tegevust veelgi laiendada (koolitused, kursused, ümarlauad)
0,02 % Ei ole aru saanud, mis on põhitegevus
0,02 % Arvan, et sellist organisatsiooni pole Eestile vaja
Muu

-Liiga Tallinna keskne, elutegevus on paraku säilinud ka muudes Eesti piirkondades
-Pole jõudnud veel süveneda, hea et meelde tuletasite
-Kui peale allkirjade kogumise ka muu tegevus toimiks, oleks Liit kindlasti vajalik.
-Täiega norm.
-Liiga Respublika-keskne,tegevus vaid pealinnas

11.On ehk muid soovitusi ettepanekuid ?!

-Jõudu edaspidiseks!
-Eks alati võiks kana kuldmune muneda, samas ei näe otseselt puudujääke mis nö. kisendaksid.
-Eks neid kysimusi oleks palju ,aga momendil ei tule yhtegi meelde ……
-Eks see organisatsioon on praegu kujunemise järgus ja loodan, et see areng saab olema riigi kui ka kodanike huvides
-Et kohtuda ja koostööd teha korteriühistutega.
-Et ometi oleks ka üks instants, kes aitaks koduomanikku, kellel ainult “tänu” pangaorjusele kodu.
-Et organisatsioon kestaks ikka edasi ja ei muutuks äriliseks ettevõtmiseks
-Hea et sellised tegijad olemas on
-Hea oleks saada ühtset sooduspakkumiste teadet iga kuulisel uudislehel.
-Hea, et on olemas organisatsioon, kes tegeleb koduomanike probleemidega
-Head tahet tegijaile.
-Hiiumaal võiks ka mujal poodides ja muudes kohtades soodukaid olla. On vaid olerexil, kus see kaart vastu võetakse
-Hoidkem närve võitluses monopolide omavoli ja keskerakondliku Tallinna Linnavalitsusega.
-Homme kindlasti mõtlen, mida võiks muuta . Praegu kohe ei teagi
-Ilmselt oleks vaja ka kohalikke organisatsioone, sest ühes kohas on tihti inimestel sarnased probleemid.
-Julgemalt laiendada teavitust – meediakanalid
-Julgust ja edu tegutsemisel!!
-Juriidiline tasuta nõu kõige tähtsam. Muidu iga väike nõu 1000krooni
-Juristide nõuandeid rohkem .
-Jõudu aktivistidele!
-Kodukaart võiks oma eesmärgiks seada vähemalt ühe neist:\n- alati suurem soodustus kui 10%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uusarendused mõjutavad KV.EE indeksi käekäiku

26.04.2010 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on juba mitmendat nädalat järjest viimaste aastate madalaimal 63,0 punkti tasemel. Absoluuthinnas on keskmise eluruumi pakkumise ruutmeetrihind täna 12 950 krooni.

Võrreldes aastataguse ajaga on hinnalanguseks 15%, kuid viimase poole aastaga on keskmine pakkumishind langenud kõigest 3,2%. Seega jääb viimase aasta suurem pakkumishindade langus eelmise aasta kevad-suvele.

Ei saa vaidlustada, et aastaga on langenud nii pakkumishinnad, tehinguhinnad, kui elamispindade väärtus. Samas on keskmise pakkumishinna üheks languse põhjuseks asjaolu, et olemasolevate uute ehk kõrgema hinnaga korterite pakkumine on aeglaselt, kuid kindlalt vähenenud.

See tähendab, et pakkumisteportfellis oleva kallima vara hulk väheneb ning sellest tulenevalt keskmine pakkumishind langeb. Värskeid uusarendusi on aga viiasel ajal turule tulnud vähem, kui vanemaid uusarendusi teisest otsast müüdud saab.

Pakkumiste struktuurist tulenevad indeksi mõjutused võiksid olla põhjus, miks eeldada lähitulevikus indeksi kasvu.

Nimelt on lähima paari kuu jooksul ehitusse minemas ja müüki tulemas mitmeid uusarendusprojekte, mis võiksid indeksi numbrit upitada ülespoole. Pakkumiste struktuuri muutusest tulenev tehniline indeksi tõus siiski muidugi kinnisvara väärtust ei kasvata.

Lisanduvad uusarendusprojektid võiksid olla ka see tegur, mis paneb viimase aasta jooksul pigem langenud pakkumiste arvu taas pisut tõusma. Siiski ei tohiks eeldada, et uusarendusi hakkab tulema nagu seeni peale sooja sügisvihma. Pigem lisanduvad üksikud projektid, millest enamus on suhteliselt tagasihoidliku korterite arvuga.

KV.EE Indeksi graafik

Nädal Twitter’is: 2010-04-25

25.04.2010 Tõnu Toompark

Chart of the Day – Single-family homes priced in gold have plunged 75% http://goo.gl/y9jG #

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Riigi Kinnisvara AS pani enampakkumisele 20 kinnistut

22.04.2010 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja enampakkumised 20 kinnistu müügiks. Tegemist on üle Eesti asuvate nii hoonestatud kui ka hoonestamata kinnistutega, mida riigivalitsemiseks enam ei vajata. Hooned on kinnistutel enamjaolt amortiseerunud ning vajaksid kapitaalremonti.

„Riigieelarve tasakaaluga arvestamine seab meie investeerimisvõimele piirid. Mittevajaliku vara müügist saadava tuluga saaksime piltlikult öeldes korda teha nii mõnedki juba pikka aega remondiootel olnud hooned,“ rääkis RKASi arendusosakonna juhataja Andrus Väärtnõu. < ?

Lisainfo

ÜLEHOMME: Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

21.04.2010 Tõnu Toompark

“KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?”
EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS
23. aprillil 2010. a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis,
Tõnismägi 2, Tallinn.

Konverentsi tasu 1300 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 950 krooni (ei lisandu käibemaks).
Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Konverentsi moderaator Tõnis Rüütel

Päevakava ja esinejad:

9.30 Osavõtjate registreerimine

10.00 – 10.15 Konverentsi avamine
Marika Priske, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler

10.15 – 11.00 Pank kui partner kinnisvara finantseerimisel
Olavi Pakkonen, Nordea Pank Eesti juhatuse liige jaepanganduse juht

11.00 – 11.45 Uutest arengutest ehitus- ja planeerimisseadusandluses
Kaido Loor, Sorainen Advokaadibüroo partner

11.45 – 12.30 Mida võib eurolt oodata ja mida mitte – kinnisvarasektoris ning majanduses tervikuna?
Heido Vitsur, Arengufondi majandusekspert

12.30 – 13.15 Kinnisvaraturg – kas peale sügavat langust on tulemas uus tõus või pigem stabiilsus ja tasakaal?
Tiit Kuusik, Merko Ehituse elamuehitusdivisjoni direktor

13.15 -14.00 Lõuna Rahvusraamatukogu söögisaalis

14.00 – 14.30 Kinnisvaraturu mütoloogiast Eestis
Raul Rebane, meediavisionäär, Stratkom OÜ

14.30 – 15.15 Kinnisvara kvaliteedi arengud uues majanduskeskkonnas
Ardi Roosimaa, 1Partner Advisory tegevjuht

15.15 – 16.00 Diskussioonipaneel – päeva kokkuvõte, konverentsil esinejad vastavad küsimustele
Paneeli moderaator Peep Sooman, Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige, EKFL juhatuse esimees

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Тоомпарк: недвижимость стоит покупать до евро

19.04.2010 Tõnu Toompark

По словам эксперта Тыну Тоомпарка, время стремительного подорожания недвижимости осталось позади, но недвижимость стоит приобрести до того, как будет введено евро.

По его мнению, евро поможет оживить экономику и никакого негативного влияния на развитие рынка недвижимости не окажет.

«Я всё же уверен, что у кого есть желание и возможность купить недвижимость, стоит сделать это на кроны», – отметил он. По его прогнозам, весной цены на недвижимость станут медленно, но неуклонно расти.

Сейчас покупатели могут спокойно взвешивать каждый предлагаемый объект, не опасаясь, что завтра его уже купят или что через неделю он подорожает на 100 000 крон, подчёркивает Тоомпарк.

«Было бы нормально, если бы цены увеличивались на 5-10% в год или даже меньше. Может, рост достигнет 1% в месяц. Но времена, когда цены росли как на дрожжах, уже не вернутся», – уверен эксперт.

Тоомпарк отмечает, что весна оживит рынок. «Весной приходит больше хороших новостей, улучшается настроение. Люди заключают больше сделок и готовы платить более высокую цену. Нельзя недооценивать эмоции», – сказал он.

Artikli autor on Tea Taruste. Artikkel ilmus 19/04/2010 väljaandes DV.EE.

Kinnisvarailm ootab juba pikisilmi taeva selginemist

19.04.2010 Tõnu Toompark

Kinnisvaraspetsialistide seas puudub üksmeel, milliseks kujuneb algava kevadhooaja kinnisvarailm – selle väljendamiseks kasutatakse sõnu “emotsionaalne” ja “stabiilne”, konkreetse prognoosiga ei söanda keegi välja tulla.

Ka esimese kvartali müüginumbrid ulatusid kinnisvarafirmadel seinast seina. Oli neid, kelle läbimüük jäi oodatust väiksemaks ja oli nirum isegi eelmise aasta samast ajavahemikust, üldse kinnisvaraturu viimase viie-kuue aasta madalaimast seisust.

Samas 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter kinnitas, et ettevõte saavutas tänavu esimese kolme kuuga 65protsendilise käibe kasvu mullu esimese kvartaliga võrreldes.

Kevad toob pankade laenukampaaniad

Hüppelist kasvu põhjendab Vahter mulluse väga madala võrdlusbaasiga, sest eelmise aasta alguses oli tehinguid iseäranis vähe ja seetõttu kannatas ka müüjate käive.

Eesootavatelt kevadkuudelt ootab ta aasta algusega võrreldes sarnast tehingute arvu vaikset kasvamist.

Kõigil kinnisvarafirmadel siiski nii hästi pole läinud. Nii tunnistas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, et aasta esimeselt kolmelt kuult loodeti küll vähemalt sama suurt müügimahu kasvu, kui see oli mullu samal ajal, ent rahaliselt mõõdetuna tuli leppida käibe kolmekordse kukkumisega.

Saksingu ootused edaspidiseks on ülevamad, tehinguid peaks tema hinnangul tagant lükkama euro-ootus ning kevadeti tavapäraselt algavad pankade laenukampaaniad.

Euro-ootus on põnev, kuid tulemused teadmata

Uus Maa juhatuse esimees Jaanus Laugus usub, et kevad mõjub kinnisvaraturule emotsionaalselt ning annab ka ostu-müügitehingute toimumisele uue hoo sisse.

Ta prognoosis, et kevadiste emotsioonide laineharjal hakkavad uue kodu otsijad agaramalt uusi võimalusi jälgima ja tegema otsuseid, mis nõuavad riskijulgust ning värsket mõtlemist.

Teine asjaolu, mis lähikuude kinnisvarailma kujundab, on Lauguse sõnul poliitiline ehk – õige pea selgub, kas Eestis võetakse euro kasutusele. Kui jah, siis on see positiivne teade välisinvestoritele, sest suurendab nende huvi Eesti kinnisvara vastu.

“Aga ka Eesti inimesed, kes on otsustanud kinnisvara osta, soovivad teha selle sammu veel krooni kehtivuse ajal,” märkis ta.

Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mart Saa tõdes, et viimase kolme kuu jooksul pole hinnad enam vähemalt kukkunud, pigem siin-seal natuke kerkinudki.

“Huvi kinnisvara soetamise vastu kasvas esimese kvartali lõpus tuntavalt ja seda näitas ka suurenenud tehingute arv,” rääkis Saa. “Näiteks märtsis müüsime kuus Merivälja elamukrunti, mis on hoonestamata kinnistute turu praegust seisu arvestades väga hea tulemus.”

Tartus 18 aastat tegutsenud Grand Kinnisvara tegevjuht Marek Kerna usub, et lähikuudel saabub stabiilne hinnatõus ja tarbija usalduse kasv kinnisvaraturu suhtes.

“Avatus ja usaldus saavad ilmselt lähiaastate prioriteediks,” märkis ta. “Sõelale on jäänud kinnisvara valdkonna n-ö koorekiht, kes on saanud oma õppetunnid ja teinud nendest sügavad järeldused.”

Tulevik toob arendajate pankrotte ja võlamüüke

Ober-Hausi Kinnisvara turundusdirektori Katrin Klein-Näppi hinnangul iseloomustab praegust kinnisvaramaastikku terade eraldamine sõkaldest, mis tähendab, et oodata on firmade müüke ja ühinemisi.

Jätkub ka võlgnike vara müük, samuti arendajate pankrotid, usub ta.

Ober-Hausi kinnisvaravahenduse käive oli selle aasta esimeses kvartalis 16% suurem võrreldes 2009. aasta sama ajaga.

Näib, et päris ühel meelel on büroode juhid vaid selles, et euro tulek aitaks Eesti kinnisvaraturu konnatiigis vee kiiremini ringi liikuma panna.

Järsud hinnatõusud jäävad ajalukku

Kinnisvaraasjatundja Tõnu Toompark leiab, et erimeelsused kinnisvarabüroode juhtide vahel tulenevad erinevatest lähtekohtadest, millelt keegi statistikale ja turu arengutele vaatab.

“Eks igaühel ole oma kogemustepagas ja igaüks näeb ka sellevõrra turu arenguid erinevalt,” selgitas Toompark. “Kes tugineb oma firma statistikale, kes maa-ameti omale. Statistika on aga teatavasti mitmeti tõlgendatav.”

Toompark on seda meelt, et juttudel kevadistest emotsioonidest, mis justkui ka kinnisvaraturgu elavdama peaksid, on tõepõhi all. Niikuinii põhineb kinnisvara soetamine enamjaolt emotsioonil ning turg, õigemini selle aktiivsus on sesoonne.

“Kevad toob ikka positiivseid uudiseid ja meeleolusid, ka halbadel aegadel hakkab siis kinnisvaraturg tõusma, tehakse rohkem tehinguid, ollakse valmis maksma ehk pisut kõrgemat hinda,” rääkis ta. “Emotsioone alahinnata ei oleks lihtsalt ratsionaalne.”

Toompargi sõnul on kinnisvara ostja jaoks praegu väga hea aeg – saab rahulikult ringi vaadata, otsida, oma võimalusi kaaluda ja pole karta, et kui täna ei osta, siis homme on juba läinud või nädala pärast on hind juba 100 000 krooni võrra kallim.

Ta prognoosib, et usutavasti hakkavad kinnisvarahinnad tänavu kevadest aeglaselt, ent visalt ülespoole rühkima.

“Üldiselt oleks normaalne ja kõik võiksid rahul olla, kui hinnad tõuseksid 5-10% aastas,” märkis Tõnu Toompark. “Praegust seisu arvestades võiks see olla isegi vähem, aga peagi võib see tõus saavutada taseme üks protsent kuus. Aga seda aega, kui hinnad raketina pilvedesse kerkisid, ei maksa oodata. Tõus tuleb aeglane, kuid stabiilne.”

Kommentaarid

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse esimees

Aasta alguse kinnisvaraturu olulisemad arengud olid eelkõige emotsionaalsed.

Teatati, et mullu neljandas kvartalis majandus võrreldes kolmanda kvartaliga kasvas. Töötus on viimased viis nädalat vähenenud. Eurole üleminek muutub üha reaalsemaks. Need on asjaolud, mis mõjutavad turu emotsioone tohutult ning positiivsete uudiste valguses nägime esimeses kvartalis ka kinnisvaratehingute arvu kasvu.

Näha on pankade valmisolekut laenuraha turule tagasi suunata. Mitte et me laenurallit ootaks, kuid juba olemasolevate märkide põhjal võib väita, et laenumahud hakkavad taastuma.

Tõeline jokker kaardipakis on euro. Positiivseima stsenaariumi korral veab see meid lõplikult mülkast välja, kehvemal juhul surub meid pärast mõningat eufooriat sinna mülkasse ninani tagasi. Elame-näeme.

Raul Reino, Domus Kinnisvara juhatuse liige

Ületasime möödunud aasta esimese kvartali tulemusi tänavu 8% võrra. Jaanuar oli küll nii maaklerteenuse kui ka hindamise poolel natuke nõrgem, kuid veebruar ja märts juba ületasid eelarvelist käibe prognoosi.

Teiseks kvartaliks Domus Kinnisvara kasvu ei ennusta, kuna eelmise aasta teise kvartali tulemused olid head ning praegu ongi eesmärk saavutada enam-vähem sama tulemus.

Lähikuude arenguid mõjutab eelkõige otsus, kas euro võetakse kasutusele järgmise aasta alguses. Eeldatav Euroopa ühisraha tulek Eestisse annab täiendava positiivse signaali kinnisvaraturu osalistele.

Muidu aga jätkuvad need trendid, mis said alguse esimeses kvartalis ehk siis tehingute arv jätkab stabiilset kasvu ja kinnisvara ostjate usk tulevikku on tasapisi taastumas.

Pane tähele

Mida tõi aasta algus Eesti kinnisvaramaastikule?

Üle pika aja alustati taas uute korteriarendustega.
Võlakaitseseaduse eelnõu arutelu.
Lepitusseaduse rakendumine.
Tehinguaktiivsuse mõõdukas kasv.
Nõudluse suurenemine kallima hinnaklassiga kinnisvara (eramud, eksklusiivsed korterid) järele.
Hakkas tekkima üldine positiivne hoiak, meedias ilmunud artiklid olid pigem optimistlikud ja mõjusid turu tervisele hästi.
Kasvanud on nii Eesti majandususaldusindeks kui ka tarbijate kindlustunde indikaator.
Pangad teatasid üle pika aja, et on parandanud eluasemelaenude väljastamise tingimusi, ja rõhutasid, et eluaseme ostmist finantseeritakse põhimõtteliselt hea meelega.
Töötuse vähenemine ja majandusolukorra paranemine.

Allikad: 1Partner Kinnisvara, Domus Kinnisvara, Pindi kinnisvara, Uus Maa Kinnisvarabüroo, Äripäev

Artikli autorid on Ain Alvela ja Tea Taruste. Artikkel ilmus 19/04/2010 väljaandes Äripäev.

Toompark: vara võiks osta krooni eest

19.04.2010 Tõnu Toompark

Kinnisvara asjatundja Tõnu Toomparki sõnul on äkiliste hinnatõusude aeg ümber saanud, ent kinnisvara võiks osta ikkagi enne, kui maksevahendiks on euro.

Toompark arvab, et iseenesest on euro abivahend, mis aitab kaasa majanduse elavdamisele ning mingit negatiivset mõju kinnisvaraturu arengutele sel olla ei saa.

“Ma siiski usun, et eestimaalane, kel soov või vajadus kinnisvara osta, võiks seda ennekõike teha krooni eest,” nentis Toompark. Ta prognoosib, et usutavasti hakkavad kinnisvarahinnad tänavu kevadest aeglaselt, ent visalt ülespoole rühkima.

Ta usub, et kinnisvara ostja jaoks on praegu väga hea aeg – saab rahulikult ringi vaadata, otsida, oma võimalusi kaaluda ja pole karta, et kui täna ei osta, siis homme on juba läinud või nädala pärast on hind juba 100 000 krooni võrra kallim. “Keegi ei pea pimesi midagi ostma tormama,” rõhutas ta.

“Üldises plaanis oleks normaalne ja kõik võiksid rahul olla, kui hinnad tõuseksid 5-10% aastas,” märkis Tõnu Toompark. “Asjade praegust seisu arvestades võiks see olla isegi vähem, aga tõenäoline, et peagi võiks see tõus saavutada taseme üks protsent kuus. Aga seda aega, kui hinnad raketina pilvedesse kerkisid, ei maksa oodata. Tõus saab olema pigem aeglane, kuid stabiilne.”

Kinnisvaraspetsialistide seas puudub üksmeel, milliseks kujuneb algava kevadhooaja kinnisvarailm, konkreetse prognoosiga ei söanda keegi välja tulla.

Artikli autor on Tea Taruste. Artikkel ilmus 19/04/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn-Tartu-Pärnu: olukord on hea, kuid mitte lootusetu

19.04.2010 Tõnu Toompark

Tallinna korteriomandite turg on vaikselt elu sisse saamas. Tartu turg seisab paigal ja Pärnu graafikud on hüplikud nagu sellele linnale tavapärane.

Iga järgnev tõus ei tähenda kümnetesse või sadadesse protsentidesse küündivat uut buumi. Iga järgnev langus ei pea olema kivina kuristikku kukkumine.

Pigem ootab Eesti kui terviku elamispindadeturgu stabiilne areng tõususuunas, kuid kindlasti on piirkonniti ja sektorite lõikes erisusi, mis võivad muu turu käitumisele vastu liikuda.

Korteriomanditehingute arv

Eesti korteriomanditehingute arv on selgelt tõusuteel. 2010. aasta I kvartali tehingute arvu langus ei ole seletatav mitte turu taas langusesse pöördumisega, vaid pigem kinnisvaraturu sesoonsusega.

Käesoleva aasta I kvartalis tehti Tallinnas 1294 ja Tartus 253 korteriomanditehingut. Pärnu tehingute arv oli 88.

Kogu Eestis tervikuna oli korteriomanditega tehtud tehingute hulgaks aasta I kvartalis 2711.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

On tugev kiusatus võrrelda 2010. a. I kvartali korteriomanditehingute arvu 2009. a. I kvartaliga ja tõdeda, et Tallinna tehingute arv on kasvanud 46%. Tartus ja Pärnus aga koguni 61 ja 63%.

Samas peame tõdema, et 2009. a. I kvartal oli nii kinnisvaraturul, kui kogu majanduses “kõige pimedam aeg”, mil inimesed ei julgenud tehinguid teha.

Võrrelda tänast tehingute arvu kõige depressiivsema aja tehingute anomaalselt väikese arvuga on küll statistiliselt suuri kasvunumbreid näitav, kuid sisuliselt väheväärtuslik tegevus.

Siiski võime tõdema, et tehingute arvu madalaim punkt on möödas ja see näitab, et edaspidised trendid on pigem positiivsemad.

Korteriomanditehingute keskmine hind, kr/m2

Korteriomandite tehinguhinnad on täna langusest pigem üle saamas. Statistiline hinnapõhi Tallinna ja Eesti korteriomanditehingute ruutmeetri keskmise hinna puhul jääb 2009. a. III kvartalisse.

Samas on tegemist nö statistilise hinnapõhjaga, mis on tingitud toonasest suurtehingust, kus ühe tehingu raames liikus “ühest taskust teise” hulk madala hinnaga kortereid.

Pigem on reaalne hinnatase jäänud püsima samale tasemele ning aeg näitab, kas sellest veel allapoole läheme või mitte. Arvestades positiivseid trende tehingumahtude juures võiks arvata, et hinnatase jääb püsima.

Tallinna korteriomanditehingute ruutmeetri keskmine hind oli 2010. a. I kvartalis 13 637 ja Tartus 11 399 krooni. Pärnu keskmine hind oli 10 389 ja kogu Eestis 9 957 krooni.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kvartalite lõikes hindu vaadeldes on mõnel piirkonnal juba kaks järjestikust plussis kvartalit. Aastataguse ajaga tehinguhindu võrreldes on tänased korteriomanditehingute hinnad madalamal tasemel.

Tallinna korteriomanditehingute aastane hinnalangus on 14% ja Tartus 11%. Pärnu hinnalanguseks oli 16%. Kogu Eesti keskmine hinnalangus jääb eelnimetataud piirkondadele alla küündides kõigest 8% suurusjärku.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Kui eelnevalt sai kritiseeritud statistiliste näitajate võrdlust nende madalaimate anomaalsete tulemustega, siis ega tippudega võrdlemine sisukam tegevus ole, kuid tehkem seda siiski.

Tehingute 2007. aasta tipphinnast on momendil kõige rohkem alles jäänud Tartus, kus hiinnalangus on 39%. Eesti keskmine hinnalangus tipust võrdub Tallinna hinnalangusega – see on 47%. Pärnu hinnalangus tipphindadega võrreldes on 53%.

Tartu madalam hinnalangus võrreldes Tallinna või Eesti keskmisega oleks õigustatud juhul, kui sealne hinnatõus oleks buumi ajal olnud madalam.

Seda siiski väita ei saa, et Tartu kinnisvarahinnad oleksid buumi ajal käitunud muust Eestist erinevalt. Seetõttu, ja arvestades veel ka Tartu suhteliselt madalat tehingute suhtelist arvu, võib eeldada, et Tartu kinnisvaraturul on veel languse ruumi.

Kui Tartu hinnad siiski langema ei peaks, siis jääb tehingute arv ebaproportsionaalselt kõrgete hindade tõttu vinduma.

Kokkuvõtteks

Rõõmsamad toonid elamispindade sektoris ei anna põhjust arvata, et järjekordne buum on ukse ees. Tallinna kohta võiks arvata, et “mutta pekstud hinnad” võiksid mõnes sektoris taastuda ehk hinna-pendel ei peaks kõikjal madalasse äärmusesse seisma jääma.

Valdavalt siiski jääb kinnisvaraturg nii tehingute arvu, kui hindade osas tänasele tasemele ning olulist hinnatõusu täheldada lähiajal üsna kindlalt ei ole. Korteriomanditehingute arv on mõistlikul tasemel ning siingi on oodata eelkõige sesoonseid kõikumisi üles-alla, millest ei tasu igakvartaliselt uut trendi pöördumist otsida.

Tartu korteriomanditurg on pisut kurvemas seisus. Sealne suhteline tehingute maht on Tallinnast madalamal tasemel. Tehingute arvu taastumist ei toeta suhteliselt kõrgele püsima jäänud hinnad.

Pärnu korteriomanditurg oli, on ja jääb küll üheks olulisemaks ja enamkäsitletud piirkonnaks Eestis, kuid tegemist on siiski piirkonnaga, mis on mõjutatud palju üksiktehingutest. Nii näiteks tähendaksid kolm täiendavat tehingut kuus Pärnus puhul 10-protsendilist tehingute arvu tõusu.

Nii nagu Tartu elamispindade turg on selgelt mõjutatud tudengitest, on Pärnu turg mõjutatud teise elamispinna ostjatest. Neid paraku viimasel ajal liiga palju ei ole.

Tarbijana täna elamispindade turule sisenedes võiks arvestada, et oleme olukorras, kus vara väärtus enam oluliselt langeda ei tohiks. Sama võiksid silmas pidada ka elamispindade ostude finantseerijad.

Müüjatele ei tähenda see veel igikestva hinnatõusu algust. Kinnisvaraarendajatel tasub teada, et nõudlus on vaiksselt taastumas, kuid olulist tehingumahtude tõusu tulemas ei ole. Samuti seda, et tarbija esimene pilk langeb täna hinnasildile.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Nädal Twitter’is: 2010-04-18

18.04.2010 Tõnu Toompark

Terevisioonis kohe-kohe törts kinnisvarajuttu #
Homses Värske Ekspressi saates räägime pisut kinnisvarajuttu. Täpsemalt uuri homme algusega 22.30 #
RT @Margoko: Õhtu graafik: kaua keskmine kinnisvarakriis kestab ja palju selle jooksul hinnad langevad? http://bit.ly/bKL6EB #

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Девелопер, включи голову

13.04.2010 Tõnu Toompark

Мышление девелоперов после экономического кризиса, во время которого не было ни клиентов, ни финансирования со стороны банков, претерпело изменения, считает аналитик сферы недвижимости Тыну Тоомпарк.

«Я от всего сердца надеюсь, что качество улучшится настолько, что на рынке не появится абсурдных проектов, где глубина шкафа в прихожей составляет 20-30 сантиметров – есть и такие смехотворные примеры. На сегодняшнем напряженном рынке, где клиент очень разборчив, девелопер недвижимости должен всерьез подумать, как соответствовать ожиданиям клиента», – заявил Тыну Тоомпарк, передаёт портал ekspresskinnisvara.

Аналитик сферы недвижимости констатировал, что некоторые квартиры уже третий год находятся в продаже, а также отметил, что причиной этого может быть качество, местоположение или цена. По словам Тоомпарка, возможно, что в условиях пребывающего в состоянии застоя рынка цены останутся прежними, хотя, конечно, найдутся покупатели и на эти объекты. В так называемом «Большом Таллинне» сейчас приблизительно 1500 квартир, которые девелоперы предлагают на продажу.

Он добавил, что в настоящее время развиваются проекты, располагающиеся ближе к городу, однако утверждать, что время проектов недвижимости «в чистом поле», то есть находящихся за городской чертой, прошло, было бы неправильно.

Artikkel ilmus 13/04/2010 väljaandes. DV.EE.