Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Jõgeva kohtu- ja politseihoone projekteerib AS Amhold

14.01.2010 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS sõlmis 7. jaanuaril Jõgeva kohtu- ja
politseihoone projekteerimiseks lepingu ASiga
Amhold.

Käibemaksuta on projekti maksumus 308 000 krooni ja projekt valmib hiljemalt käesoleva
aasta 10. augustil.

Riigi Kinnisvara AS kuulutas
välja Jõgeva kohtu- ja politseihoone projekteerimise riigihanke 26. novembril 2009, hankel osales 10 pakkujat.

Hanke korraldamise eesmärgiks oli leida projekteerija, kes
koostaks Jõgeva kohtu- ja politseihoone eelprojekti Suur tn 1 kinnistule
kinnistulehitusloa väljastamist võimaldavas mahus.

Töövõttu kuulub nii krundil
asuvate/rajatavate ehitiste (hooned ja rajatised) projekteerimine kui ka
detailplaneeringuga määratud krundiväliste ehitiste (sh trassid,
juurdepääsuteed) projekteerimine. Planeeritava hoone ehitusalune pind on 500
ruutmeetrit ning eeldatav brutopind 2 000 ruutmeetrit.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Статистика: процентные ставки жилищных кредитов – на разумном уровне

11.01.2010 Enn Tosso

По данным Банка Эстонии, остатки жилищных кредитов и кредитов частных лиц начали по сравнению с периодом годичной давности с сентября 2009 года уменьшаться, пишет Тыну Тоомпарк.

Уменьшение остатка кредитов началось уже с декабря 2008 года, когда остаток впервые оказался меньше, чем в предыдущем месяце.

По существу, это означает, что, начиная с декабря 2008 года, после чего остатки кредитов постоянно уменьшались, банки выдавали меньше жилищных кредитов, чем ежемесячно собирали в виде платежей по ним.

Сокращение кредитных объемов подтверждает и уменьшение ежемесячно выдаваемых кредитов. В октябре 2009 года выдали более чем наполовину меньше жилищных кредитов, чем в октябре 2008 года.

Благодаря низкому уровню EURIBOR, процентная ставка, надо признать, находится на довольно разумном уровне. В октябре 2009 года для выданных новых жилищных кредитов она составляла в среднем 3,5%. Это лишь на 0,5 процетных пункта выше самого низкого уровня всех времен, зафиксированного весной 2005 года.

Artilki autor on Enn Tosso. Artikkel ilmus 11/01/2010 väljaandes DV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Seadus vajab muutmist – kütet ei tohiks talvel kinni keerata.

11.01.2010 Koduomanik

Eesti Omanike Keskliit esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seaduse muudatuse ettepaneku, mis tagaks selle, et 1.oktooberist kuni 1.maini keelataks monopolidel “toasooja” kinni keeramine ning käsitletaks kommunaalmonopolide ning tarbijate huve tasakaalustatumalt.

Kaugkütte seadust muudetaks alljärgnevalt:

“§14´ 1. oktoobrist kuni 1. maini ei tohi kodutarbija soojusenergiaga varustamist katkestada ega piirata, välja arvatud juhul, kui ohus on inimese elu, tervis, vara või keskkond.”

Muudatuse eesmärk on tagada universaalteenuse kättesaadavus, vältida asjatuid sotsiaalseid kannatusi ning majanduslikku kahju küttesüsteemidele kaugkütteteenuse osutamise lõpetamisel kütteperioodi vältel.

Põhjendused ja sotsiaalne reaalsus.

Majandusliku olukorra ja sotsiaalse olukorra halvenedes eelmistel aastatel on hüppeliselt kasvanud kommunaalteenuste eest võlgu olevate koduomanike armee, järjest enam korteriühistuid ei suuda enda kohustusi täita. Lõviosa koduomanikest täidab olukorra kiuste õigeaegselt oma kohustused. Kuid eelkõige väikse arvu krooniliste võlgnike tõttu ähvardab paljusid ühistuid ja sadu kodusid sel talvel kütteta jäämine. Esimesed hoiatavad näited Kohtla-Järvelt on ka juba olemas. Kütte välja lülitamine tekitab lisaks sotsiaalsetele kannatustele ka majandusliku kahju küttesüsteemide riknemise näol.

Võlgade sissenõudmiseks talvel kütte välja lülitamine pole õigustatud ega inimväärikas meede, isegi juhul, kui seda teeb kaugkütte ettevõte.

Kaugkütte ettevõttel on sarnaselt kõigi teiste võlausaldajatega, näiteks sideteenuste pakkujatega, olemas õiguslikud vahendid võlgnike distsiplineerimiseks. Asjaolu, et lepingu teiseks osapooleks on juriidiline isik – korteriühistu – ei võta ära võimalust käituda õigusriigile kohaselt. Kui muud vahendid ei aita, on kohtutäituril lisaks korteriühistu kontole võimalik arestida ka korteriühistu nõute katteks korteriomanike omand. Seeläbi saab kohtutäitur võla välja nõuda võlgu olevalt korteriomanikult. Kui korteriomanikul pole piisavalt vara läheb tema vara, kaasaaravatud korter, müüki nõude sundtäitmise läbi. Kahjuks ei ole Kohtla-Järve näitel soovitud või osatud sellist võimalust kasutada ning on käitutud „seaduse piiril kõndiva inkassaatorina“ jättes seeläbi terved perekonnad südatalvel külma toaga.

Seadusandjal on kohustus sekkuda ning tagada kaugkütte ettevõttete ja kodutarbijate tasakaalustatud huvid.

Maagaasiseaduses on analoogsete seaduse muudatuste sisseviimisega juba alustatud, analoogne regulatsioon on kehtestatud ka paljudes Lääne-Euroopa riikides.

Kommenteeri Koduomanike foorumis

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: eluasemelaenude intressimäär mõistlikul tasemel

11.01.2010 Tõnu Toompark

Eluasemelaenude ja eraisikulaenude jääk võrreldes aastataguse ajaga hakkas Eesti Panga andmetel vähenema alates 2009. a. septembrist. Laenujäägi sisuline vähenemine kuude baasilt sai tegelikkuses alguse juba 2008. detsembrist, mil laenujääk oli esmakordselt võrreldes eelmise kuu näitajaga madalam.

Sisuliselt tähendab see, et alates 2008. a. detsembrist, mil laenujäägid on pidevalt vähenenud, on pangad turule väljastanud vähem eluasemelaene, kui igakuiste maksetena raha tagasi korjatakse.

Laenumahtude vähenemist kinnitab ka laenukäivete ehk igakuiselt väljastatavate laenumahtude vähenemine. 2009. a. oktoobris väljastati aastatagusega võrrelduna üle poole vähem eluasemelaenusid.

Tänu madalale euribori tasemele peab tunnistama, et intressimäär on üsna mõistlikul tasemel. 2009. a. oktoobris oli väljastatud uute eluasemelaenude intressimääraks keskmiselt 3,5%. See on vaid 0,5 protsendipunkti kõrgem kõigi aegade madalaimast intressimäära tasemest 2005. aasta kevadel.

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eraisikute laenujääkide muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %

Eraisikute laenukäivete muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool.ee: kinnisvarakoolitused jätkavad ka uuel aastal

08.01.2010 Tõnu Toompark

Alanud on registreerumine 01/02/2010 algavale kinnisvarakoolitusele “Kinnisvara ABC”.

Koolitusele on kutsutud osalema kõik, kes tunnevad, et taastärkaval kinnisvaraturul võiks olla väljakutseid, mille vastuvõtmine eeldab täiendavate teadmiste omandamist.

Koolituse viivad jätkuvalt läbi kinnisvaravaldkonnas pikaajaliste kogemustega koolitajad-lektorid Evi Hindpere ja Andree Raid ettevõttest Raid & Ko ning Tõnu Toompark Adaur Grupp OÜst.

Koolitusprogrammiga saab tutvuda ning koolitusele registreerida saab internetilehel https://www.kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool.ee on Raid&Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mis on suunatud professionaalsuse tõstmiseks kinnisvaraturul. Kinnisvarakool.ee on keskendunud kinnisvara-alase baaskoolitusele maakleritele ja eraisikutele.

Täiendav info

Info koolituse kohta ja registreerimine aadressil https://www.kinnisvarakool.ee

Info ja korraldajad

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Ühinenud Kinnisvarakonsultantide kinnisvaraturu tagasivaade aastasse 2009 ja esmane prognoos aastaks 2010

07.01.2010 Tõnu Toompark

Valmis Ühinenud Kinnisvarakonsultantide kinnisvaraturu tagasivaade aastasse 2009 ja esmane prognoos aastaks 2010.

Seda on võimalik lugeda järgnevalt lingilt: Kinnisvaraturu kommentaar 2009.

NB! Kuivõrd Adaur.ee missiooniks on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks, siis on kõigil turuülevaadete üllitajatel võimalus koostatud ülevaade avaldada lehel Adaur.ee. Selleks palun kontakteeru lehe all servas oleval telefonil või meilitsi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Linnakorterite hinnad langesid mullu 30%

06.01.2010 Tõnu Toompark

Linnakorterite hinnad langesid lõppenud aastal 30 protsenti, võrreldes kinnisvarabuumi tipuga on korteri ruutmeeter odavnenud enam kui poole võrra, näitas detsembrikuu Pindi kinnisvaraindeks.

Kui buumi ajal oli pealinna keskmist palka saavale tallinlasele jõukohane vaid 30-ruutmeetrine korter, siis täna saab nii keskmine tallinlane kui tartlane lubada endale kodulinnas ligi 80-ruutmeetrise elamispinna, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Me oleme läbi arvutanud, palju saab kehtivate finantseerimistingimustega keskmist palka saav inimene soetada sellesama piirkonna keskmist kinnisvara,” selgitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

“Tõepoolest on näha, et ostujõud on pelgalt mõne aastaga kasvanud enam kui kaks korda, ligi kolm korda,” nentis ta.

Eesti linnakorterite kaalutud keskmine ruutmeetrihind on langenud üle kahe korra umbes 10 000 kroonini ruutmeetrist, ostujõu kasvus on suur roll ka allapoole protsendi piiri langenud euriboril. Nii on linna keskmise palgaga tallinlase laenuvõime praegu umbes miljon krooni.

Kinnivaraekspert Tõnu Toompark arvas, et 2010. aasta toob elamispindade turul usalduse taastumise ning tarbijate kindluse tõusu.

Kinnisvarahindade kujunemisel on siiski tema sõnul kindlasti võtmeroll pankade käes. “Pangand on andnud signaale, et võiks lahkemaks muutuda, tingimusi liberaliseerida,” tõi Toompark välja.

Vaata ka videot:

Artikli autor on Lauri Linnamäe. Artikkel ilmus 06/01/2010 ERR portaalis.

Linnakorterite hinnad langesid mullu 30%

06.01.2010 Tõnu Toompark

Linnakorterite hinnad langesid lõppenud aastal 30 protsenti, võrreldes kinnisvarabuumi tipuga on korteri ruutmeeter odavnenud enam kui poole võrra, näitas detsembrikuu Pindi kinnisvaraindeks.

“Tõepoolest on näha, et ostujõud on pelgalt mõne aastaga kasvanud enam kui kaks korda, ligi kolm korda,” nentis ta.

Kinnivaraekspert Tõnu Toompark arvas, et 2010. aasta toob elamispindade turul usalduse taastumise ning tarbijate kindluse tõusu.

Kinnisvarahindade kujunemisel on siiski tema sõnul kindlasti võtmeroll pankade käes. “Pangand on andnud signaale, et võiks lahkemaks muutuda, tingimusi liberaliseerida,” tõi Toompark välja.

Toimetas
Katrin Jüriso

http://uudised.err.ee/v/majandus/2a4e505c-086b-478d-8f5f-4518f127e7e8

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE indeks tõuseb aastaga 10%

05.01.2010 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jõudnud 64,1 punkti tasemele. See on pea samal tasemel, kus indeks oli kuu aega tagasi. Kuu aja jooksul langes indeks indeks viimaste aastate minimaalse 63,7 punktini, et sealt taas tõusta tänasele tasemele.

Aastakseks pakkumishindade languseks on 24% ehk absoluutnumbrites on elamispindade pakkumishind kukkunud 17430 kroonilt 13160 kroonile. Võrreldes pakkumishindade tipuga 2007. aasta aprillis on kukkumiseks 41%.

Pakkumishindade põhjakobava languse kõrval on vähenemas ka pakkumiste arv ehk kuulutuste arv portaalis KV.EE. Aasta alguse seisuga oli pakkumisi 16 948. Viimati oli sama vähe kuulutusi portaalis 2008. aasta alguses ehk kaks aastat tagasi.

2008. aastal suurenes pakkumiste arv kiiresti, et seejärel vaikselt vähenema hakata.

Kõige enam on pakkumiste arv aastaga vähenenud Mustamäel, kus kukkumiseks on 36%. Samas suurusjärgus on 34-protsendilise pakkumiste arvu vähenemisega Lasnamäe.

Tallinna vanalinnas ja Nõmme linnaosas on müügipakkumiste arv aastase perioodi vältel koguni suurenenud. Tõsi – suurenemine pole suur. Nõmmel on pakkumisi mullusest 6 ja vanalinnas 3% võrra enam.

Tallinna keskmine aastane pakkumiste vähenemine on seejuures 24%, Tartus 8 ja Pärnus 2%.

Vähenev pakkumiste arv – olgu see tingitud pakkumiste reaalsest vähenemisest või dubleerivate kuulutuste mahu kukkumisest – vähendab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Vähenev konkurents peegeldub ka KV.EE indeksi liikumistes, kus nädalate lõikes on indeks aina enamatel kordadel rohelisel plussi poolel.

Nii annab alanud aasta lootust, et elamispindade turg liigub selgelt normaliseerumise suunas.

KV.EE Indeksi graafik

Statistika: keskmine palk liigub languse suunas

04.01.2010 Tõnu Toompark

Eesti keskmine palk on statistikaameti andmetel olnud aastataguse ajaga võrreldes kolmandat kvartalit järjest languses. Momendil paistab, et palgalangus on pigem kiirenemas.

2009. a. III kvartali Eesti keskmiseks palgaks oli 11 770 krooni. Aastaseks keskmise palga languseks oli 5,9%. Veel aasta tagasi oli palga aastaseks tõusuks 14,8%.

Alltoodud kirju graafik näitab keskmiste palkade dünaamikat maakondade lõikes. Kaks kõrgeimat joont kajastavad Harjumaa ja Tallinna keskmise palga dünaamikat.

Neile järgneb Eesti keskmise palga liikumist kirjeldav joon. Graafiku moraal seisneb asjaolus, et Eesti keskmisest palgast 11 770 kõrgem keskmine palk on ainult Tallinnas (keskmine palk 13 557 krooni) ja Harjumaal (13 313 krooni). Tartu maakonna keskmine palk 11 140 krooni on Eesti keskmise lähedal.

Kõigi ülejäänud maakondade keskmine palk jääb Eesti keskmisele oluliselt alla.

Eesti keskmine brutopalk (krooni) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brutopalk maakondade kaupa, krooni kuus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nädal Twitter’is: 2010-01-03

03.01.2010 Tõnu Toompark

Masu või asi – Pärnu Estonia termides polnud vabu kappe #
Huvitav. EPLi lugejad täna uudiseid ei vaja – http://www.epl.ee #
EPLi uus leht täitsa OK – AdBlock'iga saab kõigist reklaamidest lahti #

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnitati Riigi Kinnisvara AS grupi tuleva aasta eelarve

31.12.2009 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu kiitis täna heaks RKAS grupi 2010. aasta eelarve. 2010. aasta lõpu eeldatavaks bilansimahuks on 4,5 miljardit krooni.< ?

Tuleva aasta eeldatav puhaskasum on 48,5 miljonit krooni, mis on käesoleva aasta kasumiootusest 44,4 protsenti madalam.

2010. aasta eelarve olulisteks märksõnadeks on veel palgafondi ja tegevuskulude üldine vähenemine ning panustamine tehnoloogilistesse uuendustesse. < ?

Näiteks on 2010. aastal kavas Eesti Standardi EVS 807:2004 kompleksne rakendamine haldustegevuse valdkonnas ja aktiivne roll standardi täiustamisel Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL) kaudu. Energiatarbimise operatiivseks jälgimiseks ning tarbimise reguleerimiseks rakendatakse kaugseire projekt, energiatarbimise jälgimiseks töötatakse välja ning rakendatakse objektide kaupa vastavad arvutusmudelid ja mõõtesüsteemid. < ?

RKAS soovib aidata kaasa projekteerimisprotsessis hoonete modelleerimisprojekti BIM (Building Information Modeling) standardina rakendamisel ning vastavate juhismaterjalide väljatöötamisel. Kavas on ka „Riigihoone“ pilootprojektis osalemine.

RKASi 6-liikmelisse nõukokku kuuluvad Taavi Rõivas (nõukogu esimees), Keit Pentus, Tarmo Porgand, Jüri Eerik, Meelis Niinepuu ja Kalev Kukk.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 1,496 miljardi krooni suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Mida toob 2010. aasta elamispindade turule?

30.12.2009 Tõnu Toompark

Eesootav 2010. aasta saab suure tõenäosusega olema aasta, mil elamispindade turg klaarub buumi tipust ja kriisi põhjast tingitud rasketest vaevustest. Usutavasti on 2010. aasta lõpuks kinnisvaraturg leidnud selge ja laialt aktsepteeritud liikumissihi, mis annab turuosalistele kindlust edasiste tegevuste planeerimisel.

Võimalus väikepankadele

Murranguline aeg sogab vett ja annab võimaluse kohalikul turul tegutsevatele väiksema turuosaga pankadele turuosa suurematelt juurde võita.

Tänase seisuga on pangad andnud välja sõnumeid, et laenuturgu võiks taas pisut liberaalsemaks muuta. Langevad laenujäägid ja -käibed veel siiski paraku tegudega neid sõnu veel ei kinnita.

Tõusev elamispindade ja korteriomanditehingute arv kinnitab, et nõudlus elamispindade järele on täiesti olemas. Seega on turul olemas ka laenu sooviv klient.

Lisandub hulgaliselt uusi arendusprojekte

Suuremad arendajad on juba jooksva 2009. aasta jooksul väljalubanud järgmisel aastal mitmeid uusi projekte valmis saada. Parimad on neid sõnu ka tegudega kinnitama asunud ehk piltlikult öeldes labida mulda löönud.

Finantsiliselt võimekamad kinnisvaraarendajad on kogu masu-aja tegelenudki uute arendusprojektide ettevalmistamisega. See tähendab, et juba täna on paisu taga ootamas tuhanded ja tuhanded ruutmeetrid uut elamispinda.

Paisu saab vallandada pankadepoolne arendustegevuse finantseerimine.

Paradoksaalne on asjaolu, et seni, kuni kohalikul turul tegutsevad pangad kaugel mere taga asuvate omanike juhistest lähtuvalt arendustegevust ei finantseeri, saavad startimisel konkurentsieelise välisomanduses olevad ja suurkontsernidesse kuuluvad kinnisvaraarendajad.

Sellistel ettevõtetel on võimalus kiirelt kontsernisiseseid finantsressursse kaasata ja tegutsema hakata. Samas kui kohalikud arendajad peavad käsi pikalt ees pankade ukselt uksele raha nurumas käima.

Arendajad muutuvad ehitajast turundajaks

Illustratsioon
Algav aasta toob loodetavasti muudatusi ka arendajate senisesse iseloomu. Kui endistel headeks aegadeks nimetatud aastatel oli eduka arendustegevuse oluliseks konkurentsieeliseks ehitustööde korraldamise võimekus, siis nüüd nihkub raskuspunkt turunduse poolele.

(Täpsustuseks olgu öeldud, et turundus ei ole reklaamimine. Turundus on märksa laiem mõiste, kuid lühidalt võime öelda, et turundus on tarbijate vajaduste rahuldamine.)

Kinnisvaraarenduse turunduse suunas liikumine tähendab, et hoolikalt tuleb läbi viia kliendiuuringud, et mõista, millised on rahuldamata klientide segmendid. Avastama peab, milline on see kaup, mille üle tarbija rõõmustab. Lahendama peab, kuidas leida ostja.

Alles selle järel muutub oluliseks, kes kaevab vundamendiaugu ja kes pahteldab seinad.

Arendaja kvaliteet on uus mõiste

Eelnevaga haakub mõiste „arendaja kvaliteet“. See tähendab kinnisvaraarendaja võimekust arendusprojekt edukalt selle algusest lõpuni viia. Seda alates arendatava kinnistu soetamisest, projekteerimise ja ehitustöödeni.

Samaväärselt peab arendaja olema võimeline pankrotti minemata müüma loodud elamispindu ilma seejuures olemasolevatele klientidele meelehärmi tekitamata. See meelehärm võiks tekkida näiteks kartusest, et arendajale kuuluvate tühjade müümata korterite võlgade tõttu keeratakse kogu maja vesi või gaas või küte kinni.

Oluline on siin ka arendaja võimekus kõige selle järel läbi viia garantiitööd. Paraku ikka mingid probleemid on ilmnenud, mille likvideerimise kohustus on arendajal.

Nõudlus stabiliseerub

Elamispindade nõudlus 2010. aastal olulisel määral vaevalt tõuseb. Nõudlust on pärssimas kõrge töötusemäär, alanevad sissetulekud ja tarbijate suhteline ebakindlus.

Samas peame arvestama asjaoluga, et elamispindade turuaktiivsus ehk tehingute arv võrreldes olemasoleva elamufondiga on meil täna suhteliselt mõistlikul tasemel. Arvata, et varsti jõuame tagasi 2005.-2006. aasta tehingute arvu tasemele oleks ebamõistlik ja seda loodetavasti ei toimu.

Turu raskuspunkt on kevadel

Võimalik, et talvised kõrgemad eluasemekulud ning lõppevad töötute toetusrahad suruvad nii mõnegi üle võimete laenu võtnud inimese nurka. Selle tulemuseks võib tekkida vajadus eluase realiseerida.

Suurenev surve eluaseme realiseerimise järele tõstab pakkumist ja stabiilse nõudluse korral avaldub automaatselt surve elamispindade hindadele.

Samas ei näita kaks elamispindade langusperioodil olnud talve muust ajast oluliselt kiiremat tehinguhindade langust võrreldes muude aastaaegadega.

2010. aasta elamispindade tehinguhindade osas ei imestaks, kui keskmine tehinguhind oleks 2010. aasta lõpus üsna samal tasemel, kus see on aasta alguses. Samas ei välistaks ka seda, et peamiselt tehingute struktuurist tingituna on aastalõpu keskmine tehinguhind tänasest 10% võrra kõrgemal.

Kokkuvõtteks

Järgmise aasta arengute võtmed on paljuski pankade käes. Pankadest sõltub, kui aktiivselt asuvad nad eraisikuid finantseerima. Vähetähtis pole ka see, kui palju ressursse eraldatakse veel siiani hirmuäratavana tunduvasse kinnisvarasektorisse arendustegevuseks.

Arendajad peavad märksa enam näoga tarbija poole pöörduma, kui seni. Kõike ehitatut kiiresti ära ei rabata. Nüüd muutub oluliseks, et õigesse kohta oleks tehtud õigete inimeste jaoks õige hinnaga õige asi. Tarbijatest möödavaatamine viib kaotuseni.

Igal juhul on tulemas järjekordne huvitav aasta kinnisvaraturul.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Uuendused lehel “Graafikud”

29.12.2009 Tõnu Toompark

Aasta lõpp on paras aeg inventuuride ja “remondi” tegemiseks. Ses valguses sai tehtud hulga korrektuure lehel Graafikud.

Sel lehel on toodud üle 100 otsesemalt või kaudsemalt kinnisvaraturgu ning seal toimuvat kajastava näitaja dünaamikat kuude, kvartalite või aastate lõikes.

Muudatused võrreldes eelnevaga seisnevad selles, et maha on võetud hulk graafikuid, mille aegread ei ole enam statistikaameti andmebaasist kättesaadavad. Lisandunud on näiteks kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse dünaamika objektiliigiti.

Andmete allikas on endiselt Statistikaamet, Maa-amet, Eesti Pank, Konjunktuuriinstituut ja portaal KV.EE.

Kõik ettepanekud-märkused-kiitused uuenenud graafikute lehe kohta on oodatud lehe allservas toodud meiliaadressile ja/või käesoleva artikli kommentaaridena.

Tõnu Toompark: kohtutäiturid ei viitsi sundmüügis kortereid müüa

28.12.2009 Tõnu Toompark

Keerulise sõnastusega müügikuulutused jätavad odavad tehingud spetsialistide ja kinnisvarahaide pärusmaaks, leiab kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Suurpangad SEB ja Swedbank on tänavu pannud sundmüüki ligi 500 eluaset, kümnete korterite ja majadega on hädas ka teised pangad.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi hinnangul on pooltuhat sundmüügis eluaset Eesti kohta suur arv. „500 on igal juhul suur number, kui arvestada, et aasta peale tuleb Eestis kokku 9000-10 000 korteromanditehingut,“ selgitas ta Päevaleht Online’ile. „Samas on hoopis teine küsimus selles, kui palju neist elamispindadest reaalselt enampakkumisele jõuab. Sageli pannakse kuulutus üles selle põhjusega, et laenuvõtjat kõvasti raputada: kui sa nüüd tegutsema ei hakka, siis saadki oma korteri eest nii mitu krooni,“ rääkis Toompark.

Eksperdi sõnul on sagedased juhtumid, kus päev-paar enne enampakkumist leiavad võlausaldaja ja laenuvõtja omavahel siiski kokkuleppe ja oksjon jääb toimumata. Tõnu Toompark osutas ka sellele, et sundmüügid on sageli tavainimesele kättesaamatud ja seal tegutsevad peamiselt professionaalsed kinnisvarajahtijad. „Nende jaoks on ebamõistlik minna enampakkumisele, vaid leitakse enne kokkuleppe võlausaldaja ja korteriomanikuga,“ selgitas ekspert.

Tavainimesele aga jäävad juba avalike teaadaannete keerulise juriidilise sõnavaraga kuulutused arusaamatuks. „Kohtutäiturid ei tegele praegu tõsiselt asjade müügiga – kuulutuse panek avalikesse teadaannetesse ei ole seda, sest sellest (kuulutuse sõnastusest – toim.) ei saa tavainimene aru. Ja kui ta aru ei saa, on tunnetuslikud riskid väga kõrged ja ta jätab ostmata. Kohtutäiturite äri on suunatud spetsialistidele,“ ütles Tõnu Toompark lõpetuseks.

Järgmisel aastal on Toompargi sõnul siiski asjade paranemist oodata, kuna täiturid peavad hakkama müügikuulutuste juurde ka pilte lisama. “Siis nad peavad müügile rohkem tähelepanu pöörama,” ütles Toompark.

Artikli autor on Tuuli Aug. Artikkel ilmus 28/12/2009 väljaandes Arileht.ee.